3-24-228/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus osaliselt ning anda Maksu- ja Tolliametile Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata
Legislator headnote
AI generated3-24-228/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus osaliselt ning anda Maksu- ja Tolliametile Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Määruse tegemise aeg ja koht
26.01.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-24-228
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate
toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,
volitatud esindaja Kaia Kollo
Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –
OÜ X (registrikood XXXXXXX)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus osaliselt ning anda Maksu- ja Tolliametile
luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks OÜ X
ettemaksukontole (viitenumber XXXXXXX) summas 36 589,37 eurot.
2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata
teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus
kätte OÜ-le X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates.
KOHTU PÕHJENDUSED
1. Kohus leiab, et MTA taotlus on põhjendatud osaliselt.
2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu
tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab
selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja
otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või
seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult
kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase
seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses.
Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks
toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi
3-24-228
2(3)
kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit
pidamata.
3. MKS § 1361 lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud
kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle
sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,
võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,
et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus pöörata
sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud
korras (MKS § 130 lg 1 p 3), mis hõlmab ka maksuhalduri hallatava ettemaksukonto arestimist
(Riigikohtu 18.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-28-13, p 13).
MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas
menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning
teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude
või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda
oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas
käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus
oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise
otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui
maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt
õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku
käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul
tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,
millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)
võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille
esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või
täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab
valitud toimingu tegemist vajalikuks.
4. MTA 25.01.2024 taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on OÜ X deklareerinud
maksustamisperioodi november 2023 TSD-l tagastatavat tulumaksu 36 589,37 eurot1.
Maksuhaldur viib 02.01.2024 korralduse2 alusel läbi OÜ X kontrolli, mis hõlmab november
2023 erijuhtude tulumaksu tagastusnõude õigsuse kontrollimist ja maksustamisperioodide
september kuni november 2023 käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise
õigsust. MTA on jõudnud kontrolli käigus praeguseks järeldusele, et OÜ X on deklareerinud
alusetult tagastatavat tulumaksu summas 36 589,37 eurot. Kontrolli käigus tuvastatud
maksustamise seisukohast tähendust omavad ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA
25.01.2024 taotluses kohtule. MTA selgituse kohaselt ei ole maksuhalduril õnnestunud
praeguseks koguda kogu vajalikku teavet otsuse tegemiseks, samas on maksuhaldur seni
kogutud teabe alusel seisukohal, et tagastusnõue on alusetu. Seejuures ei täida OÜ X
maksuhalduri hinnangul hoolikat ja kiiret kaasaaitamiskohustust ning kasutab venitamis-
taktikat. Seega ei jõua MTA teha OÜ X maksumenetluses maksuotsust enne, kui lõpeb
seadusest (MKS § 106 lg 2) tulenev tagastusnõude täitmise tähtaeg. Maksuhaldur on seega
sunnitud OÜ X poolt deklareeritud, tõenäoliselt alusetu tagastusnõude vabastama äriühingu
ettemaksukontole hiljemalt 08.02.2024, s.o enne võimaliku maksuotsuse väljastamist.
1 MTA 25.01.2024 taotluse lisa 4
2 MTA 25.01.2024 taotluse lisa 1
3-24-228
3(3)
Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldus, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille
eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Olgugi, et maksuhaldur
möönab ka ise kogu vajaliku tõendusteabe puudumist praeguses menetlusetapis, ei saa siiski
asuda seisukohale, et maksu määramine oleks ilmselt põhjendamatu või ebatõenäoline. Nagu
kohus eelnevalt selgitas, ei kontrolli kohus MKS § 1361 alusel esitatud taotluse lahendamisel
üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt
eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane.
5. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus,
et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või
võimatuks ning sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohtu hinnangul
on see eeldus täidetud. MTA poolt taotluses esile toodud asjaolud viitavad sellele, et OÜ X on
teadlikult deklareerinud valeandmeid, mille tulemusena on tekkinud alusetu tagastusnõue
summas 36 589,37 eurot. Teadliku maksude väärarvestuse korral saab pidada põhjendatuks
järeldust, et OÜ X ei soovi vastavat maksukohustust tasuda ka tagantjärele maksumenetluse
lõppemise järgselt (s.o tagastada alusetult täidetud tagastusnõuet). Seega saab pidada põhjen-
datuks maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt
määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks.
6. MTA taotleb kohtult luba täitmist tagava toiminguga OÜ X ettemaksukonto arestimist.
Kohtu hinnangul saab MTA sellist täitetoimingut pidada põhjendatuks. Ettemaksukonto
arestimine MKS § 130 lg 1 p 3 alusel on võimalik (vt Riigikohtu 18.06.2013 otsus asjas nr
3-3-1-28-13, p 13). Samuti ei ole ettemaksukonto arestimine maksukohustuslast sedavõrd
koormav täitetoiming kui näiteks arvelduskonto arestimine. See ei too kaasa nt ettevõtte
tegevuse seiskumist, mis võib olla arvelduskonto arestimise tagajärjeks (Tallinna Ringkonna-
kohtu 19.03.2018 määrus asjas nr 3-18-302, p 11). MTA esitatud teave on usaldusväärne selles,
et OÜ-l X puudub muu vara, mille arvel on võimalik maksuotsusega määratav maksukohustus
täita. Seejuures esineb põhjendatud alus arvata, et OÜ X edasisest majandustegevusest ei teki
tulu, mille arvel varasemaid maksukohustusi täita. Praegusel juhul kaalub seega avalik huvi
maksusummade laekumise tagamiseks üle OÜ X huvi kasutada ettemaksukontol olevaid või
sinna laekuvaid summasid, eelkõige saada deklareeritud enammakse enda käsutusse enne sama
enammakse osas toimuva maksumenetluse lõppemist.
7. MTA taotleb kohtult luba OÜ X ettemaksukonto arestimiseks summas 36 661,87 eurot.
Samas on MTA esitanud põhjendused 36 589,37 euro osas, seejuures märkinud, et eeldatava
maksuotsusega määratav summa on 36 589,37 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA
taotlus on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada summas 36 589,37 eurot. Arvestades
eeltoodut on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitmist
tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate
meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni
muutuda võimatuks. Kohus annab MTA-le loa aresti seadmiseks OÜ X ettemaksukontole
(viitenumber XXXXXX) summas 36 589,37 eurot.
8. Ettemaksukonto arestist vabastamiseks saab OÜ X pakkuda MTA-le tagatise. MTA
taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui OÜ X esitab MKS § 120 lg
1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise summas 36 589,37 eurot (millele võivad asendustagatise
korral lisanduda vara sundtäitmise kulud).
(allkirjastatud digitaalselt)