2-11-17681/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 26. 01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-11-17681

Kohtuasi

OMEGA INVEST OÜ hagi X vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.09.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): OMEGA INVEST OÜ (registrikood

10866568, aadress Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (e-

post:XXX)

Kostja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte menetleda X 25.01.2024 menetlusdokumenti (vastulause Omega Invest OÜ-

le) ja jätta X 25.01.2024 taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 21.09.2023 määrus jätta muutmata.

3. X määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus jätta

määruskaebuse esitaja kanda.

5. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus määruskaebemenetluses ja

rahuldada OMEGA INVEST OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt. Mõista Xlt OMEGA INVEST OÜ kasuks välja menetluskulud 300 eurot.

Jätta OMEGA INVEST OÜ menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

rahuldamata 150 euro ulatuses.

6. X on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurot) tasuma

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-11-17681

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-11-17681, milles kohus menetles OMEGA

INVEST OÜ (hageja) hagi X (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas

hagi 22.08.2011 tagaseljaotsusega, mis jõustus kohtute infosüsteemi andmetel 22.08.2011.

2. Kostja esitas Harju Maakohtule 01.09.2023 tagseljaotsusele kaja. Kaja kohaselt sai kostja

kohtuotsuse kätte juhuslikult tänu enda initsiatiivile, kui pöördus Harju Maakohtu arhiivi

palvega väljastada kõik olemasolevad dokumendid seoses kohtumenetlusega. Arhivaar LV

saatis kostjale otsuse 31.08.2023 esimest korda sellises formaadis, mida kostja on saanud avada

ja lugeda ning seetõttu palus kostja kohtul käsitleda seda kuupäevana, mil kostja on

esmakordselt saanud tageljaotsuse kätte. Suure tõenäosusega on tekkinud probleemi põhjuseks,

et kostja elab juba alates 2008 Soomes ning viibib Eestis suhteliselt harva. Tegemist on olulise

eksitusega, sest kostjal ei ole olnud ühtegi lepingulist suhet ega ka ostu-müügi tehingut Omega

Invest OÜ-ga ning sellest tulenevalt ei ole võimalik, et kostjal võiks olla tekkinud Omega Invest

OÜ ees võlg.

3. Harju Maakohus palus OMEGA INVEST OÜ-l ja kohtutäituril täpsustada kas, siis millal ja

millisel viisil on Harju Maakohtu 22.08.2011 kohtuotsus kostjale kätte toimetatud. Samuti seda,

kas ja millal esitati Harju Maakohtu 22.08.2011 otsus täitmiseks, millal sai X täitemenetlusest

teada ning kas kohtuotsusest tulenev nõue on tänaseks täidetud.

4. Hageja OMEGA INVEST OÜ poolt 19.09.2023 esitatud menetlusdokumendi kohaselt on X

kohtutäitur Hille Kudule esitanud avalduse 27.12.2013 seoses tsiviilasjaga nr 2-11-17681,

milles palus peatada teatud perioodiks riiklikust pensionist kinnipidamise. Avalduse sisus

puudub info selle kohta nagu X poleks teadlik, mis asjaga on tegemist.

Hageja tõi esile, et 28.07.2014 Tartu Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-52132

kuulutati välja X pankrot. OMEGA INVEST OÜ volitatud esindajana esitas OK Incure OÜ

nõudeavalduse 06.08.2014. Nõudeavalduses oli märgitud kaks nõuet, millest üks oli Harju

Maakohtu 22.08.2011 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-17681 summas 4 333,69 eurot ning teine

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga (algne kreeditor) sõlmitud leping summas 3 574,49

eurot. 06.01.2015 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 05.06.2015 määrusega lõpetas

kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu ning sama määrusega algatati kohustustest

vabastamise menetlus. Seega võib väita, et ka pankrotimenetluse raames oli X teadlik

22.08.2011 tsiviilasja nr 2-11-17681 sisust. 10.11.2020 Tartu Maakohtu kohtumäärusega jäeti

X kohustustest vabastamata.

2-11-17681

5. Kohtutäituri 19.09.2023 vastuse kohaselt algatati X suhtes 29.08.2011 täitemenetlus

035/2011/2044, mille aluseks olid Harju Maakohtu 22.08.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-11-17681

ja sissenõudja OÜ OMEGA INVEST avaldus. Täitmisteade toimetati kätte Ametlike

Teadaannete kaudu 31.08.2011, kuivõrd Eesti Post tagastas hoiutähtaja möödumisel aadressile

XXX saadetud täitmisteate. Võlgnik sai täitemenetlusest teada hiljemalt 27.12.2013, kui esitas

kohtutäiturile avalduse täiteasjas nr 035/2011/2044. Täitemenetlus lõpetati 08.08.2014 seoses

võlgniku pankroti välja kuulutamisega. Nõude katteks laekumisi täitemenetluse kestel ei

toimunud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus keeldus 21.09.2023 määrusega kostja 01.09.2023 kaja menetlusse

võtmisest, jättis menetluse tsiviilasjas nr 2-11-17681 taastamata ja kostja taotluse Harju

Maakohtu 22.08.2011 kohtuotsuse tühistamiseks tsiviilasjas nr 2-11-17681 rahuldamata.

Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda ja määras kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et kostja poolt 01.09.2023 kohtule

esitatud kaja menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

8. Kohus hindas, kas kaja on kohtule esitatud tähtaegselt. TsMS § 415 lg 2 sätestab, et kaja võib

esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. TsMS § 307 lg 3 järgi

kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või

kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks

võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse

dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest.

Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-161-09 p-s 11 selgitanud, et TsMS § 307 lg 3 järgi võib

lugeda menetlusdokumendi isikule kättetoimetatuks ka faktilisest temani jõudmisest, isegi kui

kättetoimetamise reegleid ei järgitud.

9. Kohus märkis, et tsiviilasja pabertoimik on hävitatud ning kohtute infosüsteemist ei nähtu

infot menetlusdokumentide ja kohtuotsuse kättetoimetamise kohta. Kostja väitis kajas, et sai

tagaseljaotsuse esmakordselt kätte 31.08.2023. Kohus eelnimetatud väitega ei nõustunud.

Kohtu hinnangul viitavad hageja ja kohtutäituri poolt esitatud tõendid ning kohtute

infosüsteemist tulenev teave kogumis sellele, et kostja sai Harju Maakohtu 22.08.2011

tagaseljaotsuse kätte tunduvalt varem kui 31.08.2023.

10. Kohtule nähtus, et X on 27.12.2013 esitanud kohtutäitur Hille Kudule avalduse seoses

tsiviilasjaga nr 2-11-17681, kus palus peatada teatud perioodiks riiklikust pensionist

kinnipidamise. Eelnimetatud 27.12.2013 avalduses kirjutab X kohtutäiturile, et: „koostasite

täiteakti riiklikust pensionist kinnipidamise kohta, mille aluseks on Harju Maakohtu otsus

tsiviilasjas nr 2-11-17681“. Seega kohtutäituri poole pöördumisel 27.12.2013 oli kostja teadlik

nii tema vastu alustatud täitemenetlusest kui täitemenetluse aluseks olevast täitedokumendist,

milliseks oli Harju Maakohtu 22.08.2011 tagaseljaotsus.

11. Kohtule nähtus kohtute infosüsteemist, et X esitas 16.05.2014 Tartu Maakohtule

pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-14-52132), kus mh märkis, et tal on hageja ees võlgnevus

summas 4 333,69 eurot ning asi on kohtutäitur Hille Kudu menetluses (täiteasi 035/2011/2044).

Eelnimetatud tsiviilasja nr 2-14-52132 18.07.2014 kohtuistungi protokollist nähtus kohtule, et

2-11-17681

X soovis vaidlustada enda suhtes tehtud tagaseljaotsuseid, olles seega nendest teadlik.

05.06.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-52132 lõpetas Tartu Maakohus pankrotimenetluse

raugemise tõttu ning sama määrusega algatas kohustustest vabastamise menetluse. 05.06.2015

kohtumääruse p-s 26 on kirjas, et Omega Invest OÜ nõude summas 4 333,69 eurot aluseks oli

Harju Maakohtu 22.08.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-11-17681. Seega tugines kostja ise

pankrotiavalduse esitamisel 16.05.2014 Harju Maakohtu 22.08.2011 tagaseljaotsusele ning ka

pankrotiasja materjalide põhjal on ühemõtteliselt selge, et kostja oli vaidlusalusest

tagaseljaotsusest nr 2-11-17681 detailideni teadlik (tsiviilasja number, väljamõistetud summa)

ning järelikult oli see tagaseljaotsus faktiliselt kostjani jõudnud juba ligi 10 aastat tagasi.

12. X on 18.09.2023 esitanud tsiviilasjas nr 2-23-13294 menetlusdokumendi, kus viitas, et

Harju Maakohtu kohtuniku Jaanus Saaremõtsa poolt 22.08.2011 tehtud tagaselja kohtuotsus

tsiviilasjas nr 2-11-17681 on olnud otsene põhjus, miks on 2014 alustatud Tartu Maakohtus X

pankrotimenetlust tsiviilasjas nr 2-14-52132, milles Omega Invest OÜ on esitanud oma esimese

nõude X vastu summas 4 333,69 eurot. Ka see asjaolu kinnitab ühemõtteliselt, et Xni oli juba

2014. aastal tema enda poolt algatatud pankrotimenetluse ajaks faktiliselt jõudnud Harju

Maakohtu 22.08.2011 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-11-17681.

13. Eespool toodust tulenevalt on selgelt vale kostja väide, et ta sai Harju Maakohtu 22.08.2011

tagaseljaotsusest esmakordselt teada 31.08.2023. Kostja on pöördunud juba 27.12.2013

kohtutäituri poole seoses Harju Maakohtu 22.08.2011 tagaseljaotsuse sundtäitmiseks alustatud

täitemenetlusega nr 035/2011/2044, tuues ise selgelt esile, millise otsuse sundtäitmiseks

täitemenetlus on alustatud. Nagu eelnevalt tuvastatud, oli kostja teadlik vaidlusalusest

tagaseljaotsusest ka Tartu Maakohtule pankrotiavalduse esitamisel 16.05.2014 ja selle hilisemal

menetlemisel.

14. Kohtu hinnangul üritab kostja luua kunstlikke tõendeid, väites, et sai Harju Maakohtu

22.08.2011 otsusest tsiviilasjas nr 2-11-17681 teada alles „juhuslikult“ 2023. aasta augustis

Harju Maakohtu poole pöördudes. „Juhuslikkuse“ välistab lisaks muudele eeltoodud

põhjendustele (vaidlusalune otsus oli juba ammu kostjani jõudnud) ka asjaolu, et kostja teadis

„juhuslikult“ täpselt küsida Harju Maakohtust konkreetse kuupäeva ja tsiviilasja numbriga

otsust. Kohtu hinnangul ei kasuta kostja käesolevas asjas kajaga kohtu poole pöördudes oma

menetlusõigusi heauskselt ja tekitab kohtule sellega mõttetut tööd. TsMS § 200 lg 1 on

sätestatud, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS

§ 200 lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi

kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.

15. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel

õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei

pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust,

tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib

sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Eeltoodust tulenevalt

leidis kohus, et kostja poolt 01.09.2023 esitatud kaja tuleb jätta menetlusse võtmata, kuivõrd

see ei ole esitatud tähtaegselt.

16. Kohus leidis, tuginedes TsMS § 169 lg-te le 2 ja 4, et kuivõrd kohus ei ole kostja ilmselgelt

hilinenult esitatud kaja sisuliselt lahendanud ning küsis hagejalt ja kohtutäiturilt infot üksnes

seoses tagaseljaotsuse kättetoimetamisega ja hilisema täitemenetlusega ning hageja ega

kohtutäitur ei ole menetluskulude tekkimisele tuginenud, siis on menetlusökonoomiat

arvestades mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad

poolte endi kanda, siis määrab kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad

2-11-17681

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

17. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub PankrS § 106 lg 2 alusel algatada kaja põhjal

uuesti hageja 2011.a. võlanõude sisuline menetlemine.

18. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kostja esitanud kaja, et kohus analüüsiks hageja

poolt 2011 aastal esitatud haginõude põhjendatust ning õiguslikkust. Harju Maakohtu

22.08.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-11-17681 baseerub võltsitud dokumentidel. Kostja

pankrotihaldur Tiia Kalaus on nõuete kaitsmise ajal selgitanud, et kuna tegemist on juba

jõustunud lahendiga, siis seda otsust enam muuta või välja jätta pankrotimenetlusest ei ole tema

võimuses ning seetõttu on kostja olnud sunnitud vaidlustama vaid osa antud nõudest.

19. Kostja on läbi töötanud TK poolt koostatud pankrotimenetluse toimiku, kuid sealt toimikust

ei leidunud mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, millise võlanõudega täpsemalt on tegemist

olnud. Suusõnaliselt on olnud vihjeid, et tegemist võiks olla Danske Panga Eesti filiaali

krediitkaardi tagastamata võla nõudega. Kostjal ei ole olnud kunagi ühtegi Danske Panga

pangakontot ja seda nii juriidilise isiku ega ka füüsilise isikuna. Kohtuotsust hakkas kostja

otsima, et teada saada mille eest ja kellele ta võlgu on.

20. Kuna hageja nõue oli ühelt poolt liiga suur, et kostja jaksaks seda tasuda, sõltumata sellest,

kas ta on tegelikult võlgu või mitte ning keegi ei osanud ka selgitada, mida kostja on valesti

teinud või mille eest võlgu jäänud, alustati 2014 aastal Tartu Maakohtus kostja kui füüsilise

isiku pankrotimenetlust.

21. Kostja pankrotimenetluses Tartu Maakohtu 05.06.2015 määrusest tsiviilasjas 2-14-52132

on loetav, et võlgnik esitas vastuväited nii kohtutäituri kui Omega Invest OÜ nõuetele ning kui

need võlausaldajad soovivad, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks

täitedokumendi tähendus, võivad nad esitada võlgniku vastu hagi nõude tunnustamiseks,

millele võlgnik esitas vastuväite. Kumbki sissenõudjatest seda õigust tähtaegselt ei kasutanud.

22. Vaatamata eeltoodule on kostja võlgadest vabastamise menetluses tehtud Tartu Maakohtu

10.11.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-14-52132 nende sissenõudjate nõuded samasugused nagu

olid 2015 aasta Tartu Maakohtu määruses. Hageja on kostjale vastanud, et nõudel on alus

olemas ning täiteasjas nr 084/2021/35 on täitedokumendiks 10.11.2020 kohtumäärus

tsiviilasjas nr 2-14-52132. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt 04.01.2021 algatatud

täiteasjades 084/2021/35 ja 084/2021/46 on kostja kaebuse peale kohtutäituri tegevuse kohta

tehtud otsuses tuginetud samale kohtumäärusele kui täitedokumendile.

23. Kostja hinnangul ei ole hagejal enam õigust nõuda nõude täitmist Eestis ega Soomes

algatatud täitemenetlustes. Omega Invest OÜ on lasknud tunnustada Tartu Maakohtu

05.06.2015 kohtumääruse, mille alusel on Soomes alustatud täitemenetlus. Kostja hinnangul ei

ole võlausaldajad saanud selle määruse alusel õigust täitemenetluse algatamiseks. Seega on

otsus algatada täitemenetlus õigustühine. Tegemist on pettuse ja väljapressimisega olematu

võla sissenõudmiseks.

24. Kohtunik on avaldanud 21.09.2023 tehtud määruses tsiviilasjas nr 2-23-13294 seisukoha,

et Tartu Maakohtu pankrotimenetlusega on kõnealune otsus juba õigustühiseks muutunud ning

uuesti pole seda enam võimalik ära tühistada. Samas aga ütleb PankrS § 106, et kui ilmneb, et

nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud või ebaõigetel andmetel või kui kohtule

esitatud võlausaldajate nimekirja koostamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab kohus nõude

või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri avalduse alusel uuesti läbi.

2-11-17681

Sellise avalduse on kostja ka Harju Maakohtule esitanud, kuid paraku on maakohus selle

käiguta jätnud.

25. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis hagejalt sellele seisukohta.

26. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Kostja sai

tagaseljaotsusest teada nii täitemenetluses kui pankrotimenetluses. Kaja on esitatud pärast

selleks ettenähtud tähtaja möödumist.

27. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse

tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt

põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

29. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kostja 25.01.2024 omaalgatuslik menetlusdokument

(vastulause Omega Invest OÜ-le) jääb TsMS § 331 lg 1 ja § 663 lg 3 alusel menetlemata.

Ringkonnakohus ei ole kostjalt küsinud vastust hageja esitatud vastusele kostja

määruskaebusele. Ringkonnakohus määras 16.01.2024 pooltele tähtajad menetluskulude

nimekirjade esitamiseks ja nendele seisukohtade andmiseks. Hageja vastuse kostja

määruskaebusele toimetas ringkonnakohus kostjale kätte TsMS § 176 lg 7 alusel, põhjusel, et

see sisaldas hageja menetluskulude nimekirja.

30. Järgnevalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada määruskaebuse piiridega seonduvat.

Praegusel juhul lahendas maakohus vaidlustatud määrusega kostja esitatud kaja maakohtu

22.08.2011 tagaseljaotsusele tsiviilasjas nr 2-11-17681. Seega saab ringkonnakohus kontrollida

maakohtu tegevuse seaduslikkust üksnes selles ulatuses ega saa hinnata kohtute ja/või

kohtutäituri tegevuse seaduslikkust muudes määruskaebuses märgitud kohtuasjades ja/või

täitemenetlustes. Õigusaktidest tulenevalt on kaebajale tema õiguste kaitse nendes asjades ja

menetlustes tagatud eraldiseisva kaebeõiguse teel. Eeltoodust tulenevalt ei vasta

ringkonnakohus neile kaebuse väidetele, mis otseselt käesoleva tsiviilasjaga puutumust ei oma.

31. Kaebusest nähtuvalt väidab kostja, et on tutvunud pankrotihalduri poolt koostatud

toimikuga, kuid pole sealt leidnud mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, millise võlanõudega

täpsemalt tegemist on olnud. Ringkonnakohus saab sellest aru nõnda, et sisuliselt vaidlustab

kostja maakohtu selle järelduse, et kostja on 22.08.2011 tagaseljaotsusest teadlik olnud

väidetud tähtpäevast, so 31.08.2023, oluliselt varem, mistõttu on kaja esitatud hilinenult.

32. Ringkonnakohtu hinnangul nimetatud järeldus väär ei ole, ka ei ole maakohtule tõendite

ebaõige hindamine ja asjaolude ebaõige tuvastamine etteheidetav. Maakohus on asjas esitatud

ja kogutud tõendite alusel õigesti järeldanud, et arvestades kostja enda poolt 27.12.2013 esitatud

avaldust kohtutäiturile (dtl 33), 16.05.2014 esitatud pankrotiavaldust Tartu Maakohtule ja

sellele järgnenud menetluses 18.07.2014 korraldatud istungil antud ütlusi, on Harju Maakohtu

poolt käesolevas tsiviilasjas 22.08.2011 tehtud tagaseljaotsus faktiliselt kostjani jõudnud ligi 10

2-11-17681

aastat tagasi. Ringkonnakohtul ei ole asja materjalide põhjal võimalik maakohtuga võrreldes

teistsugusele järeldusele jõuda.

33. Selleks ei anna alust ka kostja määruskaebuse väide, et ta pole pankrotihalduri koostatud

toimikust leidnud hageja võlanõude aluseks olevaid dokumente. Ringkonnakohus osundab, et

kaja menetlusse võtmise otsustamisel ei oma tähtsust, kas kostja on näinud tema suhtes

tagaseljaotsusega välja mõistetud nõude aluseks olevaid dokumente või mitte. TsMS § 415 lg

2 kohaselt on kaja esitamise eelduseks tagaseljaotsuse kättetoimetamine, alternatiivselt

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada saamine.

34. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kaja esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, alternatiivselt 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada, juhul kui tagaseljaotsus toimetati kätte avalikult, ning maakohtu järeldus, et faktiliselt on

tagaseljaotsus jõudnu kostjani ligi 10 aastat tagasi, on õige ka see maakohtu järeldus, et kostja

kaja on esitatud hilinenult. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti keeldunud kaja

menetlusse võtmisest ja jätnud menetluse asjas taastamata.

35. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kaja esitamise eesmärgiks on TsMS § 418 lg

1 kohaselt menetluse taastamine, vältimaks tagaseljaotsuse jõustumist, mis toob kaasa selle

täitmise võimatuse. Praegusel juhul ei oleks selle eemärgi saavutamine võimalik, arvestades, et

asja materjalidest nähtuvalt ei ole ega saagi tagaseljaotsus olla enam täitedokumendiks, vaid

selleks on kostja pankrotimenetluses tehtud kohtumäärus(ed). Kirjeldatud asjade käik on olnud

kostja enda valiku tulemus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on pankrotiavaldus Tartu

Maakohtule 16.05.2014 esitatud kostja poolt (tsiviilasi nr 2-14-52132), millele järgnenud

menetluses on kostja kasutanud võimalust vaidlustatda hageja nõuded (sh tagaseljaotsusets

tulenevad). Alternatiivselt oleks saanud kostja, olles seisukohal, et hagejal ei saa tema vastu

ühtegi nõuet olla, esitada tagaseljaotsusele ka kaja. Määruskaebusest nähtuvalt on kostja oma

õiguste kaitseks seonduvalt väitega, et hagejal ei pruugi olla tema suhtes kehtivat

täitedokumenti, esitanud maakohtule eraldi avalduse.

Taotluste lahendamine

36. Määruskaebuse esitaja on ringkonnakohtule 25.01.2024 menetlusdokumendiga esitanud

taotluse riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus leiab tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-le 5, et riigi

õigusabi andmisest tuleb keelduda, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma

õiguste kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohtu eelpool toodud põhjendusi arvestades ei ole

käesolevas asjas vaidlustatud maakohtu määruse tühistamine ja tsiviilasjas menetluse

taastamine enam võimalik. Kostja kaja ei ole esitatud tähtaegselt ja isegi kui see nii oleks,

puuduks kaja menetlemisel perspektiiv. Tagaseljaotsus ei ole ega saagi enam olla

täitedokumendiks, kuna kostja avalduse alusel kuulutati välja tema pankrot. Pakrotimenetluses

tehtud kohtumääruse alusel on algatatud uued täitemenetlused kostja suhtes ning selle määruse

õigsuse kontrollimiseks on kostja enda sõnul esitanud Harju Maakohtule avalduse. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on kostja selles menetluses esitanud ka riigi õigusabi saamise taotluse

(tsiviilasi nr 2-23-11410).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus

kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja kanda.

2-11-17681

38. Kuivõrd maakohus määras kindlaks, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole,

määrab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

39. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt RKTKm, 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14).

40. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175

lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus (vt nt RKTKm, 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13). TsMS

§ 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja

mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt nt RKTKm, 21.06.2021, 2-17-13164, p 9).

41. Hageja taotleb määruskaebusele esitatud vastuses kostjalt hageja kasuks hüvitatavate

menetluskuludena 450 euro (ilma käibemaksuta) välja mõistmist ja selle kindlaks määramist,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda lahendi jõustumisest

alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejale

osutati õigusabi tunnitasuga 150 eurot 19.10.2023, mil esindaja tutvus asja materjalide ja kostja

määruskaebusega ning koostas sellele vastuse koos menetluskulude nimekirjaga, millise

toimingu ajakulu on 3 h. Kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega määruskaebemenetluses. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu

taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.

42. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.

43. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades asja

sisu ja keerukust, menetlusdokumentide sisu ning mahtu, hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ning menetluskulude nimekirja koostamise vajadust, peab

ringkonnakohus 19.10.2023 hagejale osutatud õigusabitoimingute põhjendatud ajakuluks 2 h.

Menetluskulude nimekirja koostamisega seoses on menetluskulude hüvitamine lubatav uuema

kohtupraktika kohaselt (vt nt RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 15).

44. Kostja lepingulise esindaja ühe tööühiku (tunnihinna) osas (150 eurot ilma käibemaksuta)

on ringkonnakohus seisukohal, et see on asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja keerukust, sh

esitatud menetlusdokumenti ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades, põhjendatud

ega ületa oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda.

45. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahalise suurusena

kindlaks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot (ilma käibemaksuta) (2 h x 150

eurot). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 150 euro ulatuses.

46. Arvestades, et hageja on esitanud TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse, tuleb kostjal hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

2-11-17681

ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

Edasikaebeõigus

47. Käesoleva määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 417 lg-st 4, § 178 lg-st 1 ja § 191 lg

1. (allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/