Legislator Case Law & Legislation
3-24-90/5 AI generated

3-24-90/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-90/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X. X. (kaebaja) esitas 01.01.2024 Tallinna Vanglale vaide Tallinna Vangla direktori kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja leidis, et kuna kodukorra p 7.1.49 keelab sarnase otstarbega

Legislator headnote

AI generated

3-24-90/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X. X. (kaebaja) esitas 01.01.2024 Tallinna Vanglale vaide Tallinna Vangla direktori kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja leidis, et kuna kodukorra p 7.1.49 keelab sarnase otstarbega

Keywords

AI generated
language barrier right to one's own word abusive language freedom of language standing against building permit communication with defense counsel
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

26.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-90

Haldusasi

X. X.i kaebus Tallinna Vangla direktori 22.11.2018

käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla

kodukorra punkti 7.1.49 tühistamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – X. X.

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika

Raiendik

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde võtta Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja terviktekst

alates 13.06.2023 kehtiva sõnastusega.

2. Tagastada X. X.i kaebus läbi vaatamatult.

3. Jätta X. X.i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse

esitamisel läbi vaatamata.

4. Edastada määrus teadmiseks Tallinna Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole

määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. X. X. (kaebaja) esitas 01.01.2024 Tallinna Vanglale vaide Tallinna Vangla direktori

22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (kodukord) p 7.1.49

kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja leidis, et kuna kodukorra p 7.1.49 keelab sarnase otstarbega

isiklikud esemed, mille tagab vangla, on kinnipeetaval keelatud ka isiklik ajaleht, kuna selle

tagab vangla.

2. Tallinna Vangla tagastas 08.01.2024 otsusega nr 5-15/24/7-2 kaebaja vaide. Vangla asus

seisukohale, et kaebajal puudub vaide esitamise õigus ja vaie läbivaatamisele ei kuulu.

Vaidlustatud kodukorra р 7.1.49., mis keelab kinnipeetavale sarnase otstarbega isiklikud

esemed, mille tagab vangla, ei piira kaebaja isiklike vahendite arvel tellitud või pakiga saadetud

ajalehtede saamise õigust. Vangistusseaduse (VangS) § 93 lg 3 teise lause kohaselt on vahistatul

lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti,

ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Vastavalt VSkE 8 741 p-le 4

võib vahistatu saada raamatuid ja perioodilisi väljaanded ka pakiga. Seega on vahistatutel VangS

§ 93 lg 3 ja VSkE § 741 p 4 sätestatud viisil (tellida või saada pakiga) õigus ajalehti saada.

Kodukorra р-l 7.1.49 puudub kaebaja õigustele väidetud mõju avaldav toime, mistõttu ei riku

see vaide esitaja õigusi ega piira tema vabadusi.

2(4)

3. Kaebaja esitas 10.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori

22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.49

tühistamiseks. Kaebust põhjendab kaebaja eeskätt sellega, et Vaidlustav kodukorra punkt ei ole

üheselt mõistetav ega arusaadav. Viidatud punkti sõnastus „keelab sarnase otstarbega isiklikud

esemed, mille tagab vangla“ avaldab kaebajale mõju iga eseme kohta eri aegadel. Näiteks toob

kaebaja välja, et kodukorra punkt avaldas talle mõju 01.01.2024, kui kaebajal tekkis soov saada

isiklikku ajalehte. Nimetatud kodukorra punkt on avaldanud talle mõju ka muude esemete, nt

pastaka, osas muudel aegadel. Kuna punkti sõnastusest ei ole võimalik üheselt aru saada,

milliseid vangla tagatud esemeid tuleb lugeda keelatud esemeks, siis muutub punkti sõnastuse

kohaselt ka kaebaja soovitud isiklik ajaleht keelatuks. Punkt 7.1.49 ei kindlusta vangla poolt

lubatud esemete tagamist ilma, et need muutuksid keelatuks ega tooks kaasa nende äravõtmise.

Selliselt on punkt 7.1.49 vastuolus õiguskindluse- ja selguse põhimõttega.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust

kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

5. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub

tagastamisele.

6. Kaebaja soovib tühistamiskaebusega vaidlustada Tallinna Vangla direktori 22. novembri

2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (kodukord) punkti

7.1.49 (HKMS § 37 lg 2 p 1). Kohus selgitab, et vangla kodukorra vaidlustamine halduskohtus

tühistamisnõudega on iseenesest lubatav, kuid üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku

kohtueelse menetluse nõuetekohaselt (HKMS § 47 lg 1). Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5

kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või

toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja

korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on

vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kui

menetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS §

47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses

jätkata asja sisulise arutamisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.04.2014 määrust asjas nr

3-3-1-78-13, p 19). Seega otsustamaks, kas kaebaja on läbinud kohtusse pöördumise eeldusena

nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse, tuleb kohtul esmalt hinnata, kas kaebaja vaie

on tagastatud õiguspäraselt.

7. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 01.01.2024 vanglale vaide nr

5-15/24/7-1 kodukorra p 7.1.49 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja hinnangul keelab

vaidlusalune kodukorra punkt kaebajale isikliku ajalehe. Tallinna Vangla tagastas 08.01.2024

otsusega nr 5-15/24/7-2 kaebaja vaide kodukorra p 7.1.49 peale haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 79 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub vaideõigus. Vangla selgitas vaideotsuses, et nii

kinnipeetava kui ka vahistatu isiklike vahendite arvel tellitud või pakiga saadetud ajalehtede

saamise õigust kodukorra p 7.1.49 ei riku, sest vahistatul on VangS § 93 lg 3 alusel lubatud

vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju

ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Samuti võib vahistatu vastavalt VSkE

§ 741 p-le 4 saada raamatuid ja perioodilisi väljaandeid pakiga. Vahistatul õigus tellides või

pakiga saatmise teel ajalehti saada, mistõttu puudub vaidlusalusel kodukorra punktil kaebaja

õigustele väidetud mõju avaldav toime ning kodukorra punkt ei riku kaebaja õigusi ega piira

tema vabadusi.

8. Kohus leiab, et vastustaja tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt.

3(4)

9. HMS § 71 lg 1 sätestab, et vaide võib esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või

haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HMS § 79 lg 1 p 1

kohaselt vaie tagastatakse, kui isikul puudub õigus vaie esitada. Vaideõigus on ette nähtud isiku

subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte üldistes huvides ega objektiivsele õigusvastasusele

reageerimiseks.

10. VangS § 15 lg 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei

ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.

VangS § 15 lg-s 2 on sätestatud, et kinnipeetavale on keelatud esemed ja ained, mis: 1) ohustavad

inimese julgeolekut, 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks, 3) võivad ohustada vangla julgeolekut

või korda, 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, 5)

raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt

vanglateenistuse ametniku luba.

Vaidlustatava kodukorra punkti kohaselt on kinnipeetavale lisaks Justiitsministri 30.11.2000

määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) §-s 641 sätestatule keelatud

VangS § 15 lg 4 alusel VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad sarnase otstarbega

isiklikud esemed, mille tagab vangla (v.a vangla vahendusel soetatud ühekordsed söögiriistad).

Nimetatud kodukorra punkti on täiendatud 25.02.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/22 ja sätte sõnastus

jõustus 01.03.2022.

11. Ehkki kohus nõustub käesolevalt kaebajaga selles, et kodukorra punkti 7.1.49 oma

kirjeldavas sõnastuses ei ole kõige õnnestunum, sest sellest ei selgu täpselt, milliseid vangla

võimaldatavaid esemed on silmas peetud, nähtub kohtule kodukorra seletuskirjast, et tegemist

võib olla vangla julgeolekut ohtu seadvate esemetega. Sealjuures on kodukorra seletuskirja p

7.1.49 selgituste kohaselt vanglal märksa lihtsam tagada vangla julgeolek siis, kui kinnipeetavad

kasutavad vangla väljastatud esemeid, millega saavad kinnipeetavad oma õigusi ellu viia

samamoodi nagu väljastpoolt kaasa võetud või saadetud esemetega. Kuna kohus käsitleb

käesolevas määruses kodukorra seletuskirja p 7.1.49 selgitusi, peab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel

vajalikuks võtta Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja terviktekst alates 13.06.2023 kehtiva

sõnastusega asja materjalide juurde. (Kättesaadav ka veebilehel https://vanglateenistus.ee/meist

/vanglateenistus/tallinna-vangla).

12. Kohus leiab, et vaidlustatav kodukorra punkt ei avalda kaebaja õigustele mõju, sest

ajalehtede tellimise, omamise ja valdamise õigus tuleneb kaebajale muudel õiguslikel alustel.

Vastustaja on kohtule märkinud, et kaebaja on vahistatu staatuses. Vahistatu ajalehtede,

ajakirjade ja raamatute võimaldamist reguleerib VangS § 93 lg 3, mille teine lause sätestab, et

vahistatul on lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite

arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Perioodika

tellimise täpsemat korda reguleeritakse kodukorra punktis 14.3., mille kohaselt tuleb

kinnipeetaval (sh vahistatul) isiklike vahendite arvel ajakirjanduse tellimiseks esitada

vastavasisuline taotlus, millele märgitakse mh millist ajakirjandus väljaannet soovib kinnipeetav

tellida ja nõusolek tema vanglasiseselt isikuarvelt ajakirjanduse tellimiseks eeldatava summa

kinnipidamiseks (kodukorra p 14.3.1.). Isiklike vahendite arvel tellitud ajalehed ja/või ajakirjad

saab kinnipeetav kätte vanglateenistujalt (p 14.3.2.). Vangla jätab vormistamata kinnipeetava

tellimused trükiste ja teoste kohta, mis VSkE § 641 p-i 15 (vägivalda, vihkamist, rassismi jne

propageerivad trükised ning pornograafilised teosed) järgi on kinnipeetavale vanglas keelatud (p

14.3.3.). Lisaks perioodiliste väljaannete tellimise võimalusele on kaebajal võimalik VSkE § 741

p 4 kohaselt saada raamatuid ja perioodilisi väljaanded ka pakiga saatmise teel.

13. Käesoleval juhul ei ole kaebaja ega ka vastustaja väitnud, et kaebaja on avaldanud soovi

isiklikul arvel ajakirjanduse tellimiseks vastavasisulise taotluse esitamisega ning et vastustaja on

keeldunud kaebajale tema soovitud ajalehtede või ajakirjade tellimisest. Samuti ei ole

menetlusosalised väitnud, et kaebaja isiklikul arvel ajalehtede tellimisest oleks keeldutud

kodukorra p-i 7.1.49 alusel. Kuivõrd vaidlustatud kodukorra punkti alusel ei ole kaebaja suhtes

toiminguid tehtud, kaebaja soovitud ajalehtede vanglateenistuse vahendusel teostatud tellimuse

4(4)

tegemisest ei ole keeldutud ning kaebajale ei ole pakiga ajalehti, ajakirju või raamatuid saadetud,

kaebaja ei ole isikliku ajalehe tellimuse soovi avaldanud, siis puudub kaebaja õigustele mõju

avaldav toime. Kaebaja väide, et sätte kohaselt võib lubatud esemete hulka kuuluvad pastakad

või paber muutuda automaatselt keelatud esemeks, kohtu hinnangul ei päädi, kuivõrd paber ja

pastakas on kinnipeetutele ja vahistatutele lubatud esemeteks (vt nt VangS § 98 lg 1 koostoimes

VSkE § 741 lg 1 p-ga 3). Kaebaja väide, et Tallinna Halduskohus on 05.09.2023 otsuse nr 3-23-

626 möönnud, et kodukorra p 7.1.49 võtab sisuliselt ära isikliku ajalehe valdusõiguse oma

sõnastuse tõttu, ei vasta tõele. Kohus sedastas viidatud otsuses, et kuna isiklike lehtede tellimise

võimalusest ei sõltunud asja nr 3-23-626 lahendus, polnud kohtul vaja selgitada, kas vastustaja

tõepoolest sellele sättele tuginedes vahistatutel ajalehtede tellimist keelab.

14. Eelnevat arvestades nõustub kohus Tallinna Vanglaga, et kuivõrd vaidlustatud kodukorra

punkt ei ole kaebaja õigustele mõju avaldanud, ei ole rikkunud kaebaja õigusi ega piiranud

kaebaja vabadusi, siis puudus kaebajal vaide esitamise õigus.

15. Kuivõrd kohtu hinnangul tagastas Tallinna Vangla 08.01.2024 otsusega nr 5-15/24/7-2

kaebaja vaide õiguspäraselt, siis ei saa praegusel juhul VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku

kohtueelset korda läbituks lugeda.

16. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

17. Isegi juhul, kui lugeda kohtueelne menetlus praegusel juhul nõuetekohaselt läbituks, siis

kuuluks kaebus siiski HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

tagastamisele, sest kaebuses esitatud asjaolude kohaselt ei esinenud olukorda, kus kaebajale

oleks isikliku ajalehe (selle tellimine või pakiga saamine) omamine või valdamine olnud

takistatud. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes

oma õiguste kaitseks. Sealjuures on kaebeõigus üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav

haldusakt või toiming otseselt puudutab. Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate

subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2005 otsus asjas nr 3-3-1-86-

04, p 13; 12.12.2017 määrus asjas nr 3-17-981, p 11). Kaebaja õigusi oleks rikkunud käesoleval

juhul see, et kui vangla oleks keeldunud kaebaja ajalehe saamise taotluse rahuldamisest või

keelanud kaebajal isikliku ajalehe või ajakirja omamise ning kui vangla oleks seda teinud

vaidlustatava kodukorra punkti alusel. Antud juhul ei ole kaebaja sellistele asjaoludele viidanud,

vaid üksnes peab kodukorra sätet ebaselgeks. Kaebajal ei ole õigust kodukorra punkte

vaidlustada abstraktselt, näitamata konkreetselt ära, kuidas on vaidlustatav kodukorra säte tema

õigusi reaalselt riivanud.

18. Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, jätab kohus läbi vaatamata ka

kaebaja menetlusabi taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

Kohtunik