3-22-2460/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2460

Haldusasi

AS Tariston kaebus Keskkonnaameti 19.10.2022 korralduse

nr DM-117720-23 tühistamiseks ja Keskkonnaameti

kohustamiseks asja uueks otsustamiseks ning Kadrina

Vallavolikogu

nõusoleku

andmisest

keeldumise

õigusvastasuse tuvastamiseks ja Kadrina valla kohustamiseks

asja uuesti otsustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja AS Tariston, esindajad v.adv. Martin Triipan ja

v.adv. Kaisa Laidvee

Vastustaja I Keskkonnaamet, esindaja Evelyn Jallai

Vastustaja II Kadrina vald, esindaja Meelis Salm

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Tariston kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 26.02.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-2460

1. AS Tariston esitas Keskkonnaametile (KeA) 22.01.2018 taotluse maavara kaevandamise

keskkonnaloa saamiseks Kadrina vallas Uku maardla Uku liivakarjääris. KeA saatis

14.02.2020 kirjaga nr 12-2/19/169-8 Kadrina vallale taotluse materjalid tutvumiseks ja

arvamuse andmiseks.

2. Kadrina Vallavolikogu tegi 27.05.2020 otsuses nr 124 (digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl-

d) 117-122) ettepaneku keskkonnamõju hindamise (KMH) läbiviimiseks Uku maardla Uku

liivakarjääri maa-alal, eesmärgiga välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnev

keskkonnamõju ning tegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale,

sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule, varale või

kultuuripärandile.

3. AS Tariston esitas 31.01.2022 KeA-le kaasajastatud ja kehtivate õigusaktidega vastavusse

viidud kaevandamisloa taotluse (muudetud taotlus; dtl 12 jj), mida KeA ei käsitlenud uue

taotlusena ega algatanud uut menetlust.

4. KeA saatis 09.02.2022 kirjaga nr DM-117720-15 Kadrina Vallavalitsusele arvamuse

avaldamiseks KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu ning AS Tariston kaevandamisloa

muudetud taotluse.

5. Kadrina Vallavalitsus esitas oma arvamuse 09.03.2022 kirjas nr 6-3/183/2022-1, milles

muu hulgas asus seisukohale, et Kadrina Vallavolikogu 27.05.2020 arvamust tuleb käsitleda

tingimusliku nõusolekust keeldumisena ning keeldus jätkuvalt andmast kaevandamiseks oma

nõusolekut (dtl 215-221).

6. KeA jättis 20.06.2022 korraldusega nr DM-117720-18 Uku liivakarjääri keskkonnaloa

taotlusele KMH algatamata, kuna KeA hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline

keskkonnamõju (dtl 124-145).

7. KeA keeldus 19.10.2022 korraldusega nr DM-117720-23 (dtl 147-156) AS-le Tariston

maavara kaevandamise loa andmisest Uku liivamaardlas Uku liivakarjääris põhjusel, et

kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega ning KeA-l ei ole pädevust

hinnata kohaliku omavalitsuse arvamuse õiguspärasust keskkonnaloa andmise menetluses.

Kuigi Kadrina Vallavolikogu ei teinud keskkonnaloa taotluse osas nõustuvat, keelduvat ega

tingimuslikku otsust, on Kadrina Vallavalitsus hilisemates kirjades rõhutanud keskkonnaloa

andmise osas vastuseisu. Kadrina Vallavolikogu 27.05.2020 otsusest nr 124 ei ole välja loetav

selgelt sõnastatud vastuseis. KeA on Kadrina Vallavalitsusele selgitanud, et MaaPS § 55 lg 2

p 11 alusel esitatud seisukoht peab olema esitatud viisil, mis on üheselt ja sõnaselgelt

mõistetav, ega nõua hiljem eraldiseisvat kirjalikku selgitust. Samas on Kadrina Vallavalitsus

peale otsuse tegemist väljendanud keskkonnaloa väljastamisele vastuseisu. KeA ei saa ümber

hinnata kohaliku omavalitsuse seisukohti, sh hinnata nende õiguspärasust.

KeA on jätnud 20.06.2022 korraldusega DM-117720-18 Uku liivakarjääri keskkonnaloa

taotlusele KMH algatamata. Kavandatava tegevusega ei kaasne sellist keskkonnamõju, millest

tulenevalt oleks vajalik KMH algatamine. Tuginedes MaaPS § 55 lg 2 p-le 11 leiab KeA, et

on alust keelduda keskkonnaloa andmisest põhjusel, et kohaliku omavalitsuse üksus ei ole

nõus keskkonnaloa andmisega.

8. AS Tariston esitas 18.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub: 1) tühistada

KeA 19.10.2022 korraldus nr DM-117720-23 ja kohustada KeA-d asja uuesti otsustama; 2)

tunnistada Kadrina Vallavolikogu nõusoleku andmisest keeldumine õigusvastaseks ja

kohustada Kadrina Vallavolikogu asja uuesti otsustama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(14)

3-22-2460

9. AS Tariston kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

9.1. Olukorras, kus KeA on tõlgendanud Kadrina Vallavolikogu poolt antud seisukohta loa

väljastamisele nõusoleku andmisest keeldumisena, pidi KeA oma kaalutlusõiguse raames

kaaluma kõiki kaevandamisloa väljastamise asjaolusid, sh võimalust Vabariigi Valitsuse

poole pöörduda (maapõueseaduse (MaaPS) § 55 lg 4). Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul on Tapa piirkonnas kvaliteetse

ehitusliiva varustuskindluse tagamiseks Uku liivakarjääri avamine oluline. Seega Uku

liivakarjääris kaevandamise suhtes esineb riiklik huvi. Vabariigi Valitsuse poole pöördumise

vajadus pidi olema KeA-le äratuntav. On ilmne, et kaebaja huvi antud menetluses oli

suunatud kaevandamisloa väljastamisele. Seega, isegi kui kaebaja ise ettepanekut Vabariigi

Valitsuse poole pöördumiseks ei teinud, oleks KeA pidanud seda võimalust kaaluma ja

vajadusel selles osas kaebaja seisukohta küsima.

9.2. Kadrina Vallavolikogu ei ole selgelt ja nõuetekohaselt keeldunud nõusoleku andmisest.

Seda seisukohta on menetluses korduvalt väljendanud ka KeA. Kohaliku omavalitsuse poolt

tehtud ettepanekut keskkonnamõjude hindamiseks ei ole võimalik tõlgendada keeldumisena.

Kohalik omavalitsus ei ole nõusoleku andmisest ka tingimuslikult keeldunud. Kui Kadrina

Vallavolikogu oleks otsuses selgelt märkinud, et KMH läbi viimata jätmisel kaevandamisloa

väljastamiseks nõusolekut ei anta, oleks saanud sellele menetluses tugineda. Antud juhul aga

keeldumist ega tingimuslikku keeldumist vallavolikogu 27.05.2020 otsusest nr 124 ei nähtu.

Kohalik omavalitsus ei viita otsuses ühelegi konkreetsele vastuolule kehtivate piirangutega

ega muule asjaolule, mis annaks alust arvata, et on põhjust kaevandamisloa väljastamisest

keelduda. Arvestades, et KMH algatamise otsustamine on KeA pädevuses, saabki tegu olla

vaid ettepanekuga, mis ei ole aga siduva iseloomuga ega käsitatav nõusoleku andmisest

keeldumise otsusena.

9.3. KeA keeldumine põhineb sellel, et Kadrina Vallavolikogu on asunud tagantjärele oma

27.05.2020 otsust nr 124 teistmoodi tõlgendama ja KeA teeb järeldusi valla seisukohtadest,

mida valla ametlikus nõusoleku andmise küsimust lahendavas otsuses ei olnud.

Haldusorganite selline tegevus ei ole õiguspärane. KeA seisukohad on 27.05.2020 otsuse

tõlgendamisel ka vastuolulised. KeA on korralduses samaaegselt tuvastanud, et kohalik

omavalitsus ei andnud tingimuslikku nõusolekut ja samas seadis keskkonnaloa andmisega

nõustumisele tingimuse. Kohaliku omavalitsuse poolne hilisem seisukohtade tõlgendamine

kaebaja kahjuks ei ole lubatav. Olukorras, kus Kadrina Vallavolikogu ei ole oma 27.05.2020

otsuses keeldunud (sh tingimuslikult) nõusoleku andmisest, ei saa vald asuda hiljem oma

seisukohale teistsugust tõlgendust andma. Samuti ei saa KeA asuda ise valla seisukohtadest

kaebaja kahjuks järeldusi tegema.

9.4. KeA poolne keeldumine kaevandamisloa andmisest MaaPS § 55 lg 2 p 11 alusel ei ole

õiguspärane. Kui kohus kaebaja seisukohaga nõustub, ei ole vajadust kohtumenetluses

analüüsida (alternatiiv-kumulatiivse) nõude põhjendusi. Kui kohus tuvastab, et KeA-l ei olnud

vastaval alusel õigust kaevandamisloa andmisest keelduda, on KeA-l uues menetluses

võimalik selle seisukohaga arvestada.

9.5. Kui kohus asub seisukohale, et KeA-l oli õigus kaevandamisloa väljastamisest keelduda

põhjusel, et Kadrina Vallavolikogu keeldus loa väljastamisele nõusoleku andmisest, on vaja

kontrollida valla keeldumise sisulist õiguspärasust. Selline keeldumine ei olnud põhjendatud.

KMH saab teha siis, kui seadus selle ette näeb. KeA on hinnanud KMH vajalikkust ja leidnud,

et seadus ei näe ette KMH kohustust. Eelhinnangu andmisel võttis KeA arvesse nii kaebaja

kui Kadrina valla poolt esitatud seisukohti ja asjakohast eksperthinnangut ning andis kõikides

aspektides põhjaliku hinnangu, mh analüüsides looduskaitselisi küsimusi, mõjusid kohalikele

elanikele ja keskkonnamõju olulisust.

3(14)

3-22-2460

9.6. Uku liivakarjääri ala asub rohelise võrgustiku koridori alal. Rohevõrgustiku koridori alal

ei ole välistatud kaevandamislubade väljastamine. Maakonnaplaneering ei sätesta ühtegi

keeldu Uku liivakarjääri alal kaevandamisloa väljastamiseks. Sellist keeldu ei nähtu ka

Kadrina valla üldplaneeringust (ÜP). Seetõttu on ebaõige vallavalitsuse 09.03.2022 kirjas nr

6-3/183/2022-1 toodud väide, justkui oleks kaevandamisloa väljastamine planeeringutega

vastuolus. Planeeringutes küll viidatakse teatud lisatingimustele seoses rohevõrgustikuga,

mida ongi võimalik konkreetse kaevandamisloa väljastamisel järgida ja vajadusel seada

lisatingimusi rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja karjääri hilisemale korrastamisele.

Kadrina Vallavalitsus on jätnud välja toomata ja põhjendamata, kuidas Uku liivakarjääris

kaevandamine takistaks rohevõrgustiku toimimist ja eesmärkide saavutamist.

9.7. Kohaliku omavalitsuse üksus on asunud KeA asemel KMH põhjendatust ja vajalikkust

hindama, jättes kõrvale kõik eksperthinnangus tuvastatud asjaolud ja KeA kaalutlused. KMH

eelhinnangu andmise pädevus on KeA-l. Kohaliku omavalitsuse kirjas esitatud seisukohad ei

väära KeA eelhinnangus ja Inseneribüroo STEIGER eksperthinnangus väljatoodut. KeA on

võtnud eelhinnangu andmisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid. Eelhinnangus on käsitletud nii

maakonnaplaneeringu kui rohevõrgustikuga seonduvat. Muu hulgas on eelhinnangus ka

selgelt märgitud, et maakonnaplaneeringu järgi tuleb varude ammendumisejärgsel

korrastamisel tagada ja parendada rohelise võrgustiku toimimine. Seega tuleb karjäär

korrastada selliselt, et see täiendaks ka rohelist võrgustikku. Eeltoodu pinnalt ei olnud valla

keeldumine nõusoleku andmisest sisuliselt õiguspärane ega lähtunud lubatavatest

kaalutlustest. KOV ei ole usutavalt välja toonud ega põhjendanud, milliseid olulisi

negatiivseid mõjusid kaevandamine endaga kaasa võiks tuua. Kadrina valla seisukohad ei

anna alust väita, et KeA seisukoht eelhinnangu andmisel oleks olnud ebaõige.

10. KeA (vastustaja I) palub jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda

kanda.

10.1.

KeA-l ei ole kohustust ise kaaluda Vabariigi Valitsuse poole pöördumist.

Maapõuseaduse eelnõu (213 SE) seletuskirjas on rõhutatud, et MaaPS § 55 lg 4 sisu on

täpsustatud just eelkõige selliselt, et Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemine toimub ainult

taotleja soovil ja loa andja nõusolekul. KeA andis 20.06.2022 kirjaga nr DM-117720-19

kaebajale teada, et kaalub kaevandamisloa andmisest keeldumist ning tõi välja võimaluse

Vabariigi Valitsuse poole pöördumiseks. Kaebaja ei taotlenud 04.07.2022 kirjas Vabariigi

Valitsuse poole pöördumist ega kasutanud võimalust esitada vastavat taotlust ka

kaevandamisloa andmisest keeldumise otsuse eelnõule arvamust andes. Seega ei olnud KeA-l

kohustust Vabariigi Valitsuse poole pöörduda.

10.2.

Ei nähtu, et MKM oleks andnud oma seisukoha riigi infrastruktuuri objektide

varustamisest või riigi majandushuvist lähtuvalt. Samuti pole seisukohta selgitatud asjasse

puutuvate arengu- või muude dokumentidega või konkreetse varustuskindluse arvutuse näol.

MKM on tuginenud kaebaja, kohalike elanike ja kohaliku omavalitsusega saavutatud

kokkuleppele, mille kohta KeA-l puuduvad andmed. Peale MKM 05.02.2020 kirja saadud

kohaliku omavalitsuse 27.05.2020 otsusest nr 124 ja ka hilisemast vastuseisust (vastustaja II

26.10.2021, 22.12.2021, 09.03.2022 kirjad) ei ole võimalik välja lugeda kaebaja, kohalike

elanike ja kohaliku omavalitsuse kokkulepet või maandatud pingeid. Seetõttu ei ole võimalik

ka MKM 05.02.2020 kirjast välja lugeda riigi huvi või ülekaalukat riigi huvi, mida nõuab

MaaPS § 55 lg 4 kohaldamine. Kuna riigi huvi (sh varustuskindlus) on ajas muutuv, siis oleks

KeA taotleja sõnaselge Vabariigi Valitsuse poole pöördumise soovi avaldamise korral

palunud MKM-lt riigi huvi osas uue seisukoha, mitte tuginenud 2020. a kirjale. KeA on

menetluse jooksul mitmel korral andnud kaebajale teada, et varustuskindlus on Uku

liivakarjääri teeninduspiirkonnas tagatud, mistõttu riigi huvi ei ole ilmselge.

4(14)

3-22-2460

10.3.

KeA möönab, et Kadrina Vallavolikogu 27.05.2020 otsus nr 124 ei olnud üheselt selge

ning sellest ei olnud võimalik välja lugeda nõustuvat, keelduvat ega ka tingimuslikku

arvamust kaevandamisloa taotluse osas. Samas tegi kohalik omavalitsus ettepaneku KMH

läbiviimiseks. KeA hinnangul ei ole võimalik järeldada, et kuna kohalik omavalitsus

sõnaselgelt ei keeldunud kaevandamisloa väljastamisest, siis oli kohaliku omavalitsuse

27.05.2020 otsus kaevandamisloa väljastamisega nõustuv otsus. KeA ei teinud kaebaja

kahjuks otsust ega käsitlenud 27.05.2020 otsust keelduva arvamusena, vaid jätkas

kaevandamisloa taotluse menetlusega ning kaalus vastustaja II ettepanekut KMH läbiviimise

osas. Kuigi taotletav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka, on pealmaakaevandamine kuni 25 ha suurusel alal välja toodud Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda KMH

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 p-s 4. Seega andis KeA Uku liivakarjääri

kaevandamisloa taotluse menetluse raames KMH vajalikkuse eelhinnangu, et välja selgitada,

kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju ning kas antud menetluse raames on

vajalik algatada KMH. KeA täiendas KMH eelhinnangu eelnõud mitmel korral kohaliku

omavalitsuse arvamusest tulenevalt. Kokkuvõttes jäi aga KeA seisukohale, et kavandatava

tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu jättis KeA 20.06.2022 korraldusega nr

DM-117720-18 Uku liivakarjääri kaevandamisloa taotluse menetluses KMH algatamata.

10.4.

KeA ei ole asunud ise kohaliku omavalitsuse seisukohtadest järeldusi tegema, vaid on

lähtunud kohaliku omavalitsuse selgitustest 27.05.2020 otsuse nr 124 kohta, mille kohaselt ei

ole kohalik omavalitsus kaevandamisloa andmisega nõus ilma KMH-d läbi viimata. Kuna

2018 taotlust oli 08.11.2021 ning 12.11.2021 muudetud, koostatud oli Uku liivakarjääri

eksperthinnang ning KeA oli koostanud KMH eelhinnangu, pidas KeA põhjendatuks küsida

kohalikult omavalitsuselt kaevandamisloa taotluse kohta uuesti arvamust. KeA-l oli

täiendavast informatsioonist tulenevalt alust arvata, et kohalik omavalitsus võiks siiski anda

teistsuguse sisuga arvamuse. Tallinna Ringkonnakohus on 15.12.2016 otsuses nr 3-14-

52456/43 (p 16) leidnud, et kohalikult omavalitsuselt arvamuse küsimise sätte eesmärki

arvestades tuleb kohalikult omavalitsuselt uut seisukohta küsida juhul, kui menetluse käigus

on kavandatava tegevusega seotud asjaolud või tingimused oluliselt muutunud, mis võiks

tingida teistsuguse sisuga arvamuse andmise. Seega edastas KeA 09.02.2022 kirjaga nr DM-

117720-15 Kadrina Vallavalitsusele täiendatud KMH eelhinnangu ja Uku liivakarjääri

kaevandamisloa muudetud taotluse uuesti arvamuse esitamiseks.

10.5.

Kadrina Vallavalitsus jäi 09.03.2022 kirjas 6-3/183/2022-1 seisukohale, et otsust nr

124 tuleb käsitleda tingimusliku nõusolekust keeldumisena. Kohalik omavalitsus tõi välja,

miks nad ei ole nõus kaevandamisloa andmisega ilma KMH-d läbi viimata. Seega ei ole KeA-

l ka 09.03.2022 kirja järgselt võimalik väita, et Uku liivakarjääri kaevandamisloa

väljastamiseks oli olemas kohaliku omavalitsuse nõusolek. Seega esines MaaPS § 55 lg 2 p-s

11 toodud kaevandamisloa väljastamisest keeldumise alus.

10.6.

KeA 19.10.2022 korraldus ei ole vastukäivate põhjendustega, vaid selles on

kirjeldatud kohaliku omavalitsuse erinevaid seisukohti. KeA on vastustaja II kirjade põhjal

korralduses väitnud, et 27.05.2020 otsus nr 124 oli tingimuslik nõustumine ning ei ole asunud

ise tegema järeldusi eelviidatud otsuse osas. Riigikohus on 24.02.2014 otsuses nr 3-3-1-15-14

leidnud (p 27), et tingimusliku kooskõlastamise puhul on sisuliselt tegemist kooskõlastuse

andmisest keeldumisega. Kuna edasises menetluses väljendas vald jätkuvalt 27.05.2020

otsuse nr 124 suhtes samamõttelisi ja -suunalisi seisukohti, ei olnud KeA-l põhjust kahelda

asjaolus, et kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõus. Nimelt tõi Kadrina

Vallavalitsus 09.03.2022 kirjas ühemõtteliselt välja, et nad ei ole nõus kaevandamisloa

andmisega, kui KeA kavatseb jätta KMH läbi viimata. Lisaks leidis vallavalitsus, et

kaevandamine on vastuolus planeeringutega, KMH eelhinnangu eelnõust ei ole kõrvaldatud

5(14)

3-22-2460

puudusi, eelhinnang koos eksperthinnanguga ei asenda KMH-d ning vallavalitsusele on

esitatud ettepanek kohalikul tasandil kaitstava Uku loodusobjekti moodustamiseks. KMH

algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine on KeA pädevuses ning KeA ei algata

KMH-d, kui keskkonnaloa andmiseks on KeA hinnangul vajalik informatsiooni olemas, sest

KMH koostamise eesmärk on anda kavandatud tegevusega kaasneva keskkonnamõju kohta

teavet eelkõige tegevusloa andjale ehk KeA-le (KeHJS § 31 lg 1).

10.7.

Keskkonnaloa menetluses ei muuda Kadrina valla seisukohti sisuliselt õigusvastaseks

või üldse olematuks see, et volikogu asemel esitas/täiendas neid vallavalitsus. Kuna MaaPS §

49 lg 6 kohaselt peab arvamuse esitama kohaliku omavalitsuse üksus, siis on seadusega

määratud arvamuse esitamiseks pädev haldusorgan Kadrina vald (KOKS § 2 lg 1). Seega on

Kadrina vald pädev haldusorgan, sõltumata asjaolust, et pädevaks asutuseks on KOKS § 22 lg

2 alusel volikogu. Ka kohtupraktikas on leitud, et oluline on, et haldusakti või toimingu on

teinud välispädevuse kohaselt pädev organ, st vastav vald või linn (Tallinna Halduskohtu

28.06.2021 otsus nr 3-21-701/9, p 29; Riigikohtu 24.04.2018 määrus nr 3-17-725/33, p 20).

Seega on kohtul on võimalik hinnata Kadrina valla seisukohtade sisulist õiguspärasust.

10.8.

On tavapärane, et peale volikogu poolt esialgse arvamuse esitamist, osaleb

keskkonnaloa menetluses vallavalitsus ning KeA kaalub nii volikogu kui vallavalitsuse

esitatud seisukohti. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 43 lg 22 kohaselt ei piira esialgse

kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse esitamine kohaliku omavalitsuse õigust esitada

edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Seadusandja mõte ei saa olla, et täiendavaid

seisukohti valla eest saab anda ainult volikogu ning vallavalitsuse seisukohtadega ei peaks

üldse arvestama. Vallavalitsus viitas oma 09.03.2022 kirjas volikogu 27.05.2020 otsusele nr

124 ning rõhutas selle mõtet ehk tegemist ei ole olukorraga, kus vallavalitsus soovis anda

volikogu otsusest erinevat arvamust.

10.9.

KeA-l esines alus keelduda keskkonnaloa andmisest MaaPS § 55 lg 2 p 11 alusel.

Käesoleval juhul ei ole HMS § 16 lg 2 kohaldatav, kuna Kadrina vald ei ole arvamust

esitamata jätnud ning seetõttu ei ole KeA-l võimalik väita, et kohaliku omavalitsuse üksus on

kaevandamisloa andmisega nõus.

11. Kadrina vald (vastustaja II) palub jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud

tema enda kanda.

11.1.

MaaPS § 55 lg 4 jätab KeA-le küll kaalutlusõiguse, kas taotleda loa andmiseks

nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, ent eeltingimuseks on, et kaevandamisloa taotleja teeb

selleks ettepaneku. Kaebuses ei ole välja toodud, et taotleja oleks sellise ettepaneku esitanud.

Seda ei ilmne ka KeA korraldusest, millega keelduti kaevandamisloa andmisest. KeA on

andnud taotlejale korduvalt võimaluse oma seisukohti väljendada. Isegi kui peaks selguma, et

taotleja tegi ettepaneku Vabariigi Valitsuse poole pöördumiseks, oli KeA-l Vabariigi

Valitsuse poole pöördumiseks MaaPS § 55 lõikest 4 tulenevalt kaalutlusõigus, mitte kohustus.

11.2.

Kaebaja väide, et Uku liivakarjääris kaevandamiseks loa andmiseks esineb riiklik

huvi, on põhjendamata. MKM on oma seisukoha andnud eeldusega, et kohalik omavalitsus ei

ole kaevandamisele vastu. Kas MKM oleks andnud samasuguse seisukoha, teades kohalik

omavalitsuse vastuseisust, ei ole võimalik hinnata, kuna vastav hinnang oleks vaid oletuslik.

Seetõtu on kaebaja viide MKM 2020. a seisukohale asjakohatu ning riikliku huvi olemasolu ei

ole tõendatud.

11.3.

Kadrina Vallavolikogu 27.05.2020 otsust nr 124 tuleb käsitleda tingimusliku

nõusolekust keeldumisena. Selles otsuses on selgelt väljendatud arvamust, et kaevandamisloa

menetluses tuleb algatada KMH. Kuna KeA otsustas jätta KMH algatamata, tuleb

vallavolikogu 27.05.2020 otsust käsitleda nõusolekust keeldumisena. Seda on Kadrina

Vallavalitsus korduvalt KeA-le ka selgitanud (vt Kadrina Vallavalitsuse 09.03.22 kiri).

6(14)

3-22-2460

Kaebusest nähtuvalt aktsepteerib ka kaebaja ise seda, et Kadrina Vallavolikogu 27.05.2020

otsus oli käsitletav nõusoleku andmisest keeldumisena, kuna ta on selle otsuse kaebuses

vaidlustanud ning taotleb selle õigusvastaseks tunnistamist. Muud nõuet ei ole kaebaja valla

toimingute või tegevuse osas sõnaselgelt esitanud.

11.4.

Kohalike omavalitsuste õiguslik olukord kaevandamislubade menetluses seisukoha

andmiseks on ülimalt ebaselge. 2020. a jõustunud MaaPS muudatuse kohaselt tuleb kohalikul

omavalitsusel teha otsus kaevandusloale nõusoleku andmise kohta 2 kuu jooksul, arvates

loataotluse saamisest. Tihtipeale ei ole KeA selleks ajaks kaevandamise mõjule hinnangut

andnud ning pole teada, kas viiakse läbi täismahus KMH. Just selline olukord tekkis ka

vaidlusaluse Uku karjääri kaevandamisloa menetluses. KeA küsis vallalt seisukohta enne, kui

oli selge, kas kaevandamisloa menetluses algatatakse KMH, mistõttu ei olnud täielikult selge

kaevandamise tegelik keskkonnamõju (nt kui kaugele võivad häiringud ulatuda jne). Sellises

olukorras oli kohalikul omavalitsusel otsustamise aluseks piiratud info.

11.5.

Riigikohus leidis 2022. a septembris asjas nr 3-20-1247 tehtud otsuses kokkuvõtvalt,

et olukord, kus kohalikul omavalitsusel tuleks kujundada oma arvamus enne KMH tegemist,

läheks vastuollu KeÜS § 43 lg 3 eesmärkidega. Seetõttu ei tohi KeA jääda KMH eelhinnangu

andmisega ootama, kuni kohalik omavalitsus on oma otsuse teinud, vaid eelhinnang tuleb

koostada ja kohalikule omavalitsusele esitada niipea kui võimalik, sealjuures võimaluse korral

nii, et kohalikul omavalitsusel jääks pärast eelhinnanguga tutvumist veel piisavalt aega oma

arvamuse kujundamiseks (p 22-24). Käesolevas kohtuasjas vaidluse all olevas Uku karjääri

kaevandamisloa menetluses nõudis KeA kohaliku omavalitsuse seisukohta enne KMH

eelhinnangu tegemist. Samas leidis Riigikohus viidatud lahendis, et kui kohalik omavalitsus

talle arvamuse andmiseks ette nähtud kahe kuu jooksul KeA-lt KMH eelhinnangut ei saa,

tuleb arvamus siiski anda, ent sel juhul tuleb kohaliku omavalitsuse arvamuse õiguspärasuse

hindamisel arvestada, et viimasel puudub info kaevandamise mõju ulatuse ja olulisuse kohta.

Kohalikult omavalitsuselt ei saa selles olukorras nõuda kaevandamise mõju täpsemat

hindamist. Seejuures leidis Riigikohus, et kui kohalik omavalitsus leiab, et kaevandamise

mõju võib olla kohalike huvide vaatepunktist lubamatult suur, oleks kaevandamisloaga

nõustumine enne KMH tegemist ennatlik (vt p 25 ja 32).

11.6.

Riigikohtu lahend ei kõrvaldanud seejuures põhimõttelist vastuolu, mis tuleneb sellest,

et MaaPS § 49 lg 6 annab KeA-le võimaluse küsida kohalikult omavalitsuselt seisukohta enne

KMH algatamise otsustamist. Hoolimata Riigikohtu lahendist on KeA jätkanud ka

käimasolevates muudes kaevandamislubade menetlustes senist praktikat. On küsitav, kas

vastav MaaPS säte on üldse õiguspärane, kuna seab kohalikud omavalitsused võimatusse

olukorda, kus nad peavad puuduliku info alusel lühikese tähtaja jooksul tegema põhjendatud

ja kaalutletud otsuse. Eeltooduga on oluline arvestada ka Kadrina Vallavolikogu otsuse

põhjendatuse ja õiguspärasuse hindamisel. Vallavolikogu tegi ebaselges õiguslikus olukorras

piisavalt selge ja põhjendatud otsuse, mida KMH algatamata jätmise korral tuli käsitleda

nõusolekust keeldumisena.

11.7.

Juhul, kui kohalikult omavalitsuselt on küsitud arvamust enne KMH algatamise

otsustamist, ei pea kohalik omavalitsus tooma oma arvamuses välja vastuolu konkreetsete

nõuetega. Kohalik omavalitsus ei pea ka ise keskkonnamõjusid välja selgitama, see on KeA

ülesanne. Kohalikult omavalitsuselt ei saa nõuda kaevandamise mõju täpsemat hindamist

olukorras, kus KeA ei ole sellele enda hinnangut andnud (vt RKHKo asjas nr 3-20-1247, p

28). Kadrina Vallavolikogu tõi 27.05.2020 arvamuses välja, et taotletava Uku liivakarjääri

alune maa asub II klassi väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku alal. Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb Uku liivakarjäär maakondliku II klassi väärtuslike

maastike Hõbeda–Vohnja–Kallukse–Uku–Viitna ning rohelise võrgustiku alale.

Maakonnaplaneeringus II klassi väärtuslike aladena on määratletud maakondliku tähtsusega

7(14)

3-22-2460

alad, mis on mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga väärtuslikud maastikud, kus leidub nii

kohalikku identiteeti loovaid elemente kui ka sobivaid elupaiku erinevatele taimedele ja

loomadele. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti 4.1 kohaselt omab väärtuslik maastik

ümbritsevast suuremat kultuurilisajaloolist, esteetilist, looduslikku, identiteedi- või

puhkeväärtust. Väärtuslike maastike kasutamistingimuste ja hooldamise eesmärkidena on

rõhutatud muuhulgas maastikumustri säilitamise, sh traditsiooniliste maastikuelementide,

struktuuri, maakasutuse ja looduslike alade säilitamise vajadust. Ajalooliselt väljakujunenud

teetrasse tee renoveerimise käigus ei õgvendata ning väärtuslikele maastikele maastikupilti

oluliselt muutvaid objekte üldreeglina ei kavandata. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“

kohaselt teenivad väärtuslike maastike hoidmine, säilitamine ja kestlik kasutamine osaliselt

rohevõrgustiku toimimise eesmärke, sest need sisaldavad muu hulgas loodusväärtusi,

poollooduslikke kooslusi jm. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti 4.4 kohaselt on

rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgiks olemasoleva looduskeskkonna maksimaalne

säilitamine, et mitte tulevikus asuda seda taastama. Eestis on määratletud 12 olulisemat

rohelise võrgustiku tuumala, mida täiendavad maakondlikud rohestruktuurid, sidudes need

ühtseks võrgustikuks. Rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks määrab

maakonnaplaneering tuumalade ja koridoride üldised kasutustingimused, arvestades

muuhulgas, et rohelise võrgustiku eesmärk on hoida alade looduslikku seisundit, aidates

tagada tuumalade ühendatuse; rohelise võrgustiku aladel tuleb üldjuhul hoiduda metsamaa

sihtotstarbe muutmisest ja metsa raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul

otstarbel peale metsa majandamise); haruldaste taimekoosluste ja looduslike pinnavormide

(ürgorgude ja jõeorgude-järsakute servad, voored, oosid, mõhnad jms) säilitamise. Karjääride

rajamine (ka olemasolevate laiendamine) maavara kaevandamiseks planeeritud rohelise

võrgustiku koridoride alale on üldjuhul ebasoovitav.

11.8.

Täpsemad tingimused rohevõrgustiku alade kaitseks tuleb kehtestada omavalitsuste

ÜP-des (planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p 10). Kadrina valla 2006. a ÜP seletuskirja lk-l

32 on sätestatud, et Kadrina valla põhjaosa, mis ühendab endaga suuri metsamassiive, on

oluline rohelise võrgustiku sõlmala. ÜP seletuskirja jooniselt 16 (lk 33) nähtuvalt jääb

Kadrina valla põhjaossa, st selle rohelise võrgustiku sõlmalale ka Uku küla, kus asub

kavandatav Uku liivakarjäär. ÜP seletuskirja lk-l 32 on sätestatud järgnev: „roheline võrgustik

on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini

eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. See on karkass nii ökoloogilisele kui

kompenseerivate alade võrgustikule.“ Kui suur looduslik ala asendatakse tööstusalaga

(karjääriga), ei ole tagatud looduslike alade ruumiline kättesaadavus. Rohevõrgustik kujutab

endast olulist keskkonna- ja looduskaitse instrumenti, mis aitab säilitada elurikkust ning ka

inimeste eksistentsiks hädavajalikke ökosüsteeme.

11.9.

KeA ei ole kaevandamisloa menetluses välja selgitanud, kas kaevandamise mõju

kompenseerimine on üldse võimalik ning millises ajaperspektiivis see saaks toimuda. Seetõttu

tuleb järeldada, et Uku liivakarjääri puhul ei ole välja toodud tingimusi, mille tõttu oleks

põhjendatud kalduda kõrvale üldreeglist, et karjääride rajamine rohelise koridori alale on

ebasoovitav ehk seda tuleb vältida. Seda, et kaevandamisel on negatiivne mõju

rohevõrgustikule ning et kaevandamisloa menetluses kaalutud meetmed seda ei leevenda,

tõendab Lauri Kleini eksperthinnang (p 10 jj). L. Klein toob eksperthinnangus välja, et KeA

ei ole eelhinnangu andmisel arvestanud piisavalt maakonnaplaneeringu põhimõtetega,

arvestatud ei ole rohekoridori säilitamise vajadusega (kuna 75% looduslike alade osakaalu

nõue seda ei taga, vt p 6). L. Kleini eksperthinnangu kohaselt on selgusetu, kuidas tagab

KMH eelhinnangus toodud meede – karjäär tuleb korrastada metsamaaks ja veekoguks –

samal alal varem eksisteerinud ökosüsteemide ja nende osaks oleva elurikkuse taastumise

ning kuidas selline tegevus parandab rohevõrgustiku toimimist. Alale plaanitakse luua hoopis

täiesti uus ökosüsteem – karjääriveekogu, mis ei muuda kuidagi paremaks rohekoridori

8(14)

3-22-2460

funktsiooni toimida nt ulukite rändekoridorina. Tingimus, et lisauuringud tuleb teha alles siis,

kui hakatakse koostama korrastusprojekti, ei ole piisav, kuna ei võimalda tagada alale endise

loodusliku olukorra taastamist.

11.10. Kohalik omavalitsus on KeA eelhinnangule arvamuse andmisel õigustatud rakendama

uurimisprintsiipi ja omalt poolt selgitama välja olulised asjaolud. Samuti on vallal

kaevandamisloa menetluses kohustus kaitsta oma elanike huve. Kui KeA eelhinnang on

puudulik, on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus puudustele tähelepanu juhtida.

Kadrina Vallavalitsus on kaevandamisloa menetluses esitanud mitmeid argumente, mis

viitavad KMH algatamise vajadusele ning mida KeA eelhinnang piisavalt ei käsitle: 1)

eelhinnangust nähtuvalt ületatakse ilmselgelt nii asukoha kui selle ümbruskonna

keskkonnataluvus, mistõttu tegemist on olulise keskkonnamõjuga vastavalt KeHJS § 2.2; 2)

eelhinnangust ei nähtu, et oleks välistatud kavandatava tegevuse negatiivne mõju Natura

alale; 3) kaevandamine seab ohtu kultuuripärandi – Rajamäe oosid ja mõhnad kui

väärtuslikud pinnavormid, mis on olulised kultuuripärandi objektidena; 4) kaevandamisega

kaasneb oluline oht põhjaveele, kuna plaanitakse kaevandada alla põhjaveetaset; arvestatud ei

ole karstialaga; 5) tegevusel on oluline mõju kaevudele, ent see mõju on käsitlemata; 6)

eelhinnangus ei ole piisavalt selgitatud, kas ja kuivõrd karjäärist leviv müra võib tekitada

olukorra, kus müra on piirväärtuse lähedal või ületab seda.

11.11. KMH eelhinnangu ebapiisavust tõendab Kadrina valla poolt KeA-le esitatud L. Kleini

eksperthinnang, mis oli lisatud vallavalitsuse 09.03.2022 kirjale. L. Kleini eksperthinnangu

kohaselt ei ole olnud piisav ka mõju hindamine looduslikule mitmekesisusele, sh Natura alale

(vt p 18 jj). Ohepalu looduskaitsealale negatiivse mõju puudumise väite alusena ei ole

viidatud piisavalt põhjalikele uuringutele. Kuna inventuure ei ole läbi viidud, on tegelikult

teadmata, milline elustiku mitmekesisus esineb kaevandamisalal ja seda ümbritsevas

rohevõrgustikus. Lisaks on L. Kleini hinnangu kohaselt kaitsealasid ja Natura 2000 alasid

tegelikult võrgustikuks siduv rohevõrgustiku teemaplaneering koos selle tingimustega

suuremas osas hindamisel kõrvale jäetud.

11.12. KeA on KMH algatamise asemel tellinud Inseneribüroo Steiger OÜ eksperthinnangu.

KMH asendamine eksperthinnanguga ei olnud põhjendatud. L. Kleini eksperthinnangu

kohaselt on Inseneribüroo Steiger OÜ eksperthinnangus olulisi sisulisi puuduseid. Selles ei

ole analüüsitud kaevandamistegevuse mõju läbi ökosüsteemide ja maastiku muutumise;

samuti ei ole hinnatud mõju sigimis-, varje-, toitumis- ja rändepaikade pindala ja kvaliteedi

vähenemise ning kadumise tulemusel. Lisaks on hinnangu andmisel kasutatud üksnes

andmebaasis olevaid andmeid, mis ei pruugi olla piisav. Põhjendamatu ja ilma aluseta on

hinnang, nagu kujutaks karjääri korrastamisel plaanitav veekogu endast ökosüsteemi

parendust. Eksperthinnangus pakutavad leevendavad meetmed ei saa kaevandamise mõju

tegelikult leevendada, vaid seda üksnes mõneks ajaks edasi lükata. Kogu info kaevandamise

mõjude kohta on KeA poolt välja toodud alles pärast seda, kui KeA kohustas kohalikku

omavalitsust kaevandamisloa menetluses oma arvamust andma. Seetõttu tuli Kadrina

Vallavolikogul anda oma arvamus puuduliku info tingimustes.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

13. Kaebaja vaidlustab KeA 19.10.2022 otsust, millega keelduti keskkonnaloa andmisest

põhjusel, et kohalik omavalitsus keeldus loale nõusoleku andmisest (s.o MaaPS § 55 lg 2 p 11

alusel).

9(14)

3-22-2460

14. Esmalt selgitab kohus, et ei jaga kaebaja seisukohta osas, et KeA pidanuks kohaliku

omavalitsuse nõusoleku puudumisel pöörduma loa andmise nõusoleku saamiseks Vabariigi

Valitsuse poole. MaaPS § 55 lg 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus

kaevandamisloa andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa

andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks

nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Viidatud sätte sõnastusest tuleneb

ühemõtteliselt ja selgelt, et Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimise eelduseks on taotleja ehk

antud juhul kaebaja sellekohane taotlus (konkreetne ettepanek). Seda kinnitab muu hulgas

maapõueseaduse seletuskiri, kus on selgitatud: „…//…kohaliku omavalitsuse üksuse

nõusoleku puudumisel võib taotleda Vabariigi Valitsuse nõusolekut, st see toimub ainult

taotleja soovil ja loa andja nõusolekul.“ (vt MaaPS 213 SE seletuskiri, lk 39). Asja

materjalidest ei nähtu ning kaebaja ei ole seda ka väitnud, et ta oleks avaldanud loamenetluses

selgelt soovi Vabariigi Valitsuselt nõusoleku taotlemiseks. Seega on ekslik kaebaja arusaam,

nagu oli KeA kohustatud kaaluma võimalust Vabariigi Valitsuse poole pöörduda.

15. Kohtule ei nähtu, et kaebajal esinenuks takistusi menetluse kestel teha ettepanekut

Vabariigi Valitsuse poole pöördumiseks. Kaebaja ei avaldanud soovi Vabariigi Valitsuselt

nõusoleku küsimiseks ka pärast seda, kui KeA andis oma 20.06.2022 kirjas nr DM-117720-19

kaebajale teada, et kaalub kaevandamisloa andmisest keeldumist ning viitas selgesõnaliselt

võimalusele taotleda nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (dtl 880-885). Kuna riigi huvi esinemist

saab hinnata Vabariigi Valitsus, kelle poole pöördumise ettepanekut kaebaja KeA-le ei teinud,

puudub ka vajadus sisuliselt analüüsida menetlusosaliste väiteid seonduvalt Uku liivakarjääris

kaevandamise suhtes esineva riikliku huviga.

16. Kohus nõustub kaebajaga selles, et pelgalt Kadrina Vallavolikogu 27.05.2020 kirja ei saa

käsitada kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumisena kaebaja keskkonnaloa

taotluse menetluses. Nimetatud kirjas on kohalik omavalitsus teinud KeA-le ettepaneku KMH

algatamiseks, kuid ei ole kirjas nõusoleku andmisest keeldumist väljendanud. Küll aga nähtub

haldusmenetluse käigust, et vald on keeldunud kaebaja taotlust kooskõlastamast.

17. KeA kohustus on välja selgitada haldusmenetluses olulised asjaolud (HMS § 6), sh

kohaliku omavalitsuse arvamus kaevandamisloa taotlusele (MaaPS § 49 lg 6). Nii nähtub

vaidlusalusest korraldusest, et KeA palus 27.10.2020 kirjaga nr DM-109184-11 kaebajal Uku

liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse edasiseks

menetlemiseks eksperthinnangut, mis esitati KeA 29.09.2021 (vt dtl 151). Lisaks on KeA

koostanud eelhinnangu, mille saatis 28.09.2021 kirjaga nr DM-109184-29 vastustajale II,

viimane andis arvamuse 26.10.2021 kirjaga nr 6-3/920/2021-1; täiendavad selgitused

22.12.2021 kirjaga nr 6-3/920/2021-3. Seejärel täiendas KeA eelhinnangut ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu vastavalt Kadrina Vallavalitsusega peetud kirjavahetusele ja

08.11.2021 kaebaja poolt muudetud keskkonnaloa taotlusele ning saatis täiendatud

eelhinnangu 09.02.2022 kirjaga nr DM-117720-15 arvamuse avaldamiseks mh Kadrina

Vallavalitsusele (vt dtl 152). Kadrina Vallavalitsus on oma 09.03.2022 kirjas märkinud, et kui

KMH eelhinnangu järelduseks on mitte algatada KMH, siis tuleb vallavolikogu otsust n 124

käsitleda keeldumisena (vt dtl 152). Nähtuvalt Kadrina Vallavalitsuse 09.03.2022 kirjast nr 6-

3/183/2022-1 on antud seisukoht KMH eelhinnangu täiendatud eelnõule ning kaebaja

kaevandamisloa muudetud taotlusele (vt dtl 215 jj) ja leitud, et kohalik omavalitsus ei ole

olnud nõus kaevandamisloa andmisega (vt dtl 216). Arvestades Kadrina Vallavolikogu poolt

15.09.2023 kohtule esitatud kinnitust asjaomases valdkonnas volikogu pädevuse

vallavalitsusele delegeerimise osas, tuleb antud juhul Kadrina Vallavalitsuse 09.03.2022

seisukohta käsitada kohaliku omavalitsuse (Kadrina valla) keeldumisena.

18. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Kadrina vald ei olnud nõus kaebajale

kaevandamisloa andmisega. Seejuures vaidlust ei saa olla, et vald edastas 09.03.2022

10(14)

3-22-2460

nõusoleku andmisest keeldumise otsustuse KeA-le enne, kui viimane andis 19.10.2022

korralduse kaevandamisloa andmisest keeldumise kohta. Seega praegusel juhul ei ole tegemist

olukorraga, kus vaidlustatud KeA korralduse andmise hetkel oleks puudunud kohaliku

omavalitsuse seisukoht kaevandamise küsimuses ning HMS § 16 lg-s 2 sätestatud olukorda ei

esinenud. KeA-l tuli seega Kadrina valla keeldumisega arvestada (isegi, kui 09.03.2022

seisukoht olnuks esitatud selleks ettenähtud tähtaega ületades, millist olukorda praegusel

juhul ei nähtu) ning MaaPS § 55 lg 2 p 11 alusel kaevandamisloa andmisest keelduda (vrd

Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022 otsus nr 3-21-586, p 22; 05.05.2023 määrus nr 3-23-

595, p 16). Sellest lähtuvalt on KeA 19.10.2022 korraldus nr DM-117720-23 õiguspärane.

19. Alljärgnevalt kontrollib kohus Kadrina valla keeldumise õiguspärasust.

20. Kaevandamisloa kooskõlastamist otsustades peab kohalik omavalitsus lähtuma

omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas

keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente (Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15,

p 11). Kohaliku omavalitsuse otsus peab olema proportsionaalne ja langetatud

kaalutlusreegleid järgides (Riigikohtu 09.10.2019 otsus nr 3-17-796, p 10). Menetlustoimingu

põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid

need peavad siiski olema piisavalt selged ja küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks (vt

Riigikohtu otsus nr 3-3-1-82-14, p 20). Kaevandamisloa kooskõlastamisel on kohalikul

omavalitsusel lai kaalutlusruum; kohus võib sekkuda juhul, kui kohalik omavalitsus on

lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekivad

kahtlused otsuse ratsionaalsuses; otsustades selle üle, kas anda kaevandamisloa taotlusele

nõusolek, tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna

huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid argumente; seejuures ei ole

kohalik omavalitsus jäigalt seotud MaaPS §-s 55 sätestatud kaevandamisloa andmisest

keeldumise alustega; asjakohaseks ja kaalukaks argumendiks on see, et kaevandamine

halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi; omavalitsusüksusel on võimalik tugineda ka

argumendile, et kaevandamine oleks vastuolus kehtiva planeeringuga (Riigikohtu

halduskolleegiumi 30.09.2022 otsus nr 3-20-1247, p 10).

21. Kadrina valla hinnangul tuleb kohtul kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest

keeldumise põhjendatuse ja õiguspärasuse hindamisel kooskõlas Riigikohtu 30.09.2022

otsusega nr 3-20-1247 arvestada asjaoluga, et kohalik omavalitsus pidi kaalutletud otsuse

tegema puuduliku info alusel lühikese tähtaja jooksul.

22. Selle vastustaja II väitega saab nõustuda üksnes osaliselt. Nimelt vallavolikogu

27.05.2020 otsuse tegemise hetkel puudus eelhinnang ning võib öelda, et nimetatud otsus on

kujundatud piiratud informatsiooni tingimustes. Alles 20.06.2022 korraldusega nr DM-

117720-18 on KeA jätnud Uku liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele KMH algatamata (vt

kaebuse lisa 3). Sõltumata piiratud informatsioonist on vallavolikogu avaldanud oma

27.05.2020 otsuses arvamust ning toonud välja loa vastuolu maakonnaplaneeringuga,

üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja Kadrina valla üldplaneeringuga (kehtestatud

Kadrina Vallavolikogu 31.01.2007 määrusega nr 38) ning selgitanud, et Uku maardla ja Uku

liivakarjäär asub II klassi väärtuslike maastike ning rohevõrgustiku alal (punkt 1; dtl-d 119-

120). Lisaks on volikogu leidnud, et kavandatav tegevus Uku liivakarjääris ja karjääri

paiknemine Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ toodud maakondliku II klassi

väärtusliku maastiku Hõbeda-Vohnja-Kallukse-Uku-Viitna ning rohelise võrgustiku alal toob

kaasa olulise maastikupildi visuaalse muutmise, väärtusliku maastiku (oosid) hävitamise

(asemele planeeritakse rajada suur veekogu); väljaselgitamist vajavad kaevandamistegevusega

kaasnevad häiringud keskkonnale, kaudsed mõjud inimeste tervisele, heaolule,

kultuuripärandile, varale, kaevandamise mõjud põhjaveele ja mõjuala ulatus (osaliselt toimub

kaevandamine põhjaveetasemest allpool) (vt dtl 121). Seega on üheselt selge, et vallavolikogu

11(14)

3-22-2460

arvamuses nõusolekut antud ei ole, vaid on soovitud täiendavat informatsiooni. Ettevaatus- ja

vältimispõhimõtte rakendamiseks on kohaliku omavalitsuse jaoks oluline teave kaevandamise

keskkonnamõju ja selle leevandamise võimaluste kohta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

30.09.2022 otsus nr 3-20-1247, p 22). Samas aga on kohus eelnevalt leidnud, et nõusoleku

andmisest lõpliku keeldumisena tuleb käsitleda Kadrina Vallavalitsuse 09.03.2022 kirja, mil

oli vastustajale II edastatud nii eelhinnang kui ka täiendatud eelhinnang. See tähendab, et

lõpliku keeldumise tegemiseks oli vallal piisavalt informatsiooni oma seisukoha

kujundamiseks.

23. Kadrina Vallavalitsuse 09.03.2022 arvamusest nähtuvalt ei ole vald nõus kaevandamisloa

andmisega kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel: 1) vastuolu maakonnaplaneeringu ja valla ÜP-

ga (karjääride rajamine rohelise koridori alale on ebasoovitav ehk seda tuleb vältida); KeA

eelhinnang on rohevõrgustikku puudutavate järelduste osas puudulik ja põhjendamatu; 2)

KeA eelhinnang koos Inseneribüroo Steiger OÜ eksperthinnanguga ei asenda KMH-d;

eelhinnangust nähtuvalt ületatakse nii asukoha kui selle ümbruskonna keskkonnataluvus,

mistõttu tegemist on olulise keskkonnamõjuga; eelhinnangust ei nähtu, et oleks välistatud

kavandatava tegevuse negatiivne mõju Natura alale; kaevandamine seab ohtu kultuuripärandi

– Rajamäe oosid ja mõhnad kui väärtuslikud pinnavormid, mis on olulised kultuuripärandi

objektidena; kaevandamisega kaasneb oluline oht põhjaveele, kuna plaanitakse kaevandada

alla põhjaveetaset; arvestatud ei ole karstialaga; tegevusel on oluline mõju kaevudele, ent see

mõju on käsitlemata; eelhinnangus ei ole piisavalt selgitatud, kas ja kuivõrd karjäärist leviv

müra võib tekitada olukorra, kus müra on piirväärtuse lähedal või ületab seda; 3) Kadrina

Vallavalitsusele on esitatud ettepanek kohalikul tasandil kaitstava Uku loodusobjekti

moodustamiseks; ettepaneku kohaselt kaitset väärivad piirkonnas paiknevad oosid, Uku

mõhnastik ning mets, mis oleksid Uku karjääris kaevandamise lubamise korral väärtustena

ohustatud.

24. Omavalitsusüksusel on võimalik tugineda argumendile, et kaevandamine on vastuolus

kehtiva planeeringuga (RKPKo 5-20-2/11, p 34). Kaevandamine on intensiivne maakasutus,

mis ei pruugi olemuslikult sobituda ÜP-s määratletud kogukondlike põhimõtetega

omavalitsusüksuse ruumilise arengu kohta (vt Riigikohtu 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-31-16,

p 18). Valla 09.03.2022 arvamuse lisaks olevast L. Kleini eksperthinnangust nähtuvalt jääb

kavandatav kaevandusala Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ joonise 2 „Väärtused,

konfliktid, riigikaitse“ järgi Ohepalu ja Viitna vahelise kirde-edela suunalise riikliku

rohekoridori (K1) lõunaossa ja põhja-lõuna suunalise maakondliku rohekoridori (K2)

põhjaossa ning suure Tapa-Loobu maantee ja Loobu jõe vahele jääva väärtusliku maastiku

ala lääneserva. Lisaks viitab Kadrina vald, et kehtiva ÜP seletuskirja kohaselt on Kadrina

valla põhjaosa, mis ühendab endaga suuri metsamassiive, oluline rohelise võrgustiku sõlmala

(vt ÜP seletuskiri, lk 32; dtl 397).

25. Asjas ei ole vaidlust, et maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt karjääride rajamine

(ka olemasolevate laiendamine) maavarade kaevandamiseks planeeritud rohelise võrgustiku

koridoride alale on üldjuhul ebasoovitav. Seejuures rohevõrgustiku koridorides paiknevate

karjääride rekultiveerimisel tuleb tagada ja parendada rohelise võrgustiku toimimist (vt

seletuskirja p 4.4, lk 63; dtl 331). Ka on maakonnaplaneeringu seletuskirjas märgitud, et

rohelise võrgustiku tuumala/koridori alad ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja

väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel, kui tagatakse rohelise võrgustiku

toimimine, nt leitakse mõju kompenseerimiseks uus koridor (vt lk 62; dtl 330). Kui

rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte, tuleb

tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus; maavarade kaevandamisel tuleb see

tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu; looduslike ja/või pool-looduslike

alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75% (vt lk-d 59 ja 61; dtl-d 327 ja 329).

12(14)

3-22-2460

26. Kaebaja keskkonnaloa taotlusest nähtuvalt korrastatakse Uku liivakarjäär peale varu

ammendumist metsamaaks ja veekoguks. Lisaks on KeA eelhinnangus teinud ettepaneku

(arvestades Uku liivakarjääri kattuvust rohelise võrgustiku koridoriga) kanda kaevandamisloa

väljastamisel loa vormile järgmised kõrvaltingimused: a) mäeeraldise võib kaevandamiseks

ette valmistada (metsa raadamine, kändude juurimine, katendi eemaldamine jms) järk-järgult

(mitte kogu alal korraga) võttes arvesse Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (Rakvere

2019) seletuskirja punktis 4.4. rohelise võrgustiku tuumala üldist kasutustingimust, mille

kohaselt ei tohi looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus tuumalal langeda alla 75%

(lähtutakse tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest); b) Mäeeraldise

tehnoloogiline korrastamistine (nõlvade tasandamine ohutu püsinõlvuseni, karjääri põhja

tasandamine ja silumine jms ) viia läbi etapiviisiliselt, vastavalt maavaravaru

ammendumisele (vt eelhinnangu p 2.2, lk 12).

27. Kaebaja märgib õigesti, et maakonnaplaneering ega ÜP iseenesest kaevandamist rohelise

võrgustiku alal ei välista. Riigikohus on selgitanud, et rohevõrgustiku puhul on tegemist

üksnes

maakonnaplaneeringu

täpsusega

määratud

maakasutustingimustega.

Maakonnaplaneeringute üldisuse tase on selline, et täpsemate selgitusteta ei ole võimalik

väita, et kaevandamine ei ole võimalik. Seega ei piisa keskkonnaloa kooskõlastamata

jätmiseks üksnes maakonnaplaneeringutele viitamisest. Selgitada tuleb ka seda, kas ja kuidas

kavandatav tegevus maakonnaplaneeringutega seatud eesmärkide saavutamist takistaks (vrd

otsus nr 3-3-1-37-15, p 17). Neid asjaolusid tuleb selgitada ka juhul, kui KOV viitab

kaevandamisloa menetluses arvamuse andmisel valla ÜP-le.

28. Vaidlus puudub selles, et kohaliku omavalitsuse üksus on lisanud oma 09.03.2022 kirjale

eksperthinnangu, milles analüüsitakse kaebaja esitatud ekspertarvamust ning taotletud

kaevandamisloa kooskõla kehtivate kõrgema taseme planeeringutega (vt kaebuse lisa 8).

Seejuures on Kadrina Vallavalitsus toonud oma 09.03.2022 kirjas välja, milles seisneb

vastuolu kehtivate planeeringutega, st, et tegemist ei ole pelgalt üldsõnalise väitega vastuolust

kehtivate planeeringutega. Ühe argumendina on vallavalitsus märkinud, et KeA ei ole KMH

eelhinnangut koostades välja selgitanud, kas kaevandamise mõju kompenseerimine on üldse

võimalik ning millises ajaperspektiivis see saaks toimuda; seetõttu ei ole Uku liivakarjääri

puhul välja toodud tingimusi, mille tõttu oleks põhjendatud kalduda kõrvale üldreeglist, et

karjääride rajamine rohelise koridori alale on ebasoovitav – ehk seda tuleb vältida (dtl 218).

29. KeA koostatud eelhinnangus (edastatud vastustajale II 28.09.2021) on leitud, et

kaevandamine Uku liivakarjääri mäeeraldisel toimub kooskõlas Lääne-Viru

maakonnaplaneeringuga ning ei ole teada, et antud tegevus oleks vastuolus teiste strateegiliste

planeerimisdokumentidega (vt dtl 581). KeA 20.06.2022 eelhinnangus on leitud järgmist:

„Keskkonnaametile teadaolevalt kattub Uku liivakarjäär maakonnaplaneeringuga Lääne-Viru

maakonna territooriumile määratud rohelise võrgustiku koridoriga. Maakonnaplaneeringu

seletuskirja kohaselt ei ole rohelise võrgustiku tuumala koridori alad takistuseks

kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

Samas on rõhutatud, et karjääride rajamine maavarade kaevandamiseks planeeritud rohelise

võrgustiku koridoride alale on üldjuhul ebasoovitav. Siiski tuuakse välja, et uue karjääri

avamine on aktsepteeritav kui tagatakse rohelise võrgustiku toimimine, nt leitaske mõju

kompenseerimiseks uus koridor või varude ammendumisejärgsel korrastamisel tagatakse ja

parendatakse rohelise võrgustiku toimine. Maakonnaplaneeringus ei ole esitatud nõuete

asenduskoridori määramiseks või rajamiseks juba keskkonnaloa andmisel, vaid tuuakse välja

ühe võimalusena rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks. Seega ei ole kohustust käsitleda

asenduskoridori rajamist KMH eelhinnangus. /…/ Seega tuleb karjäär korrastada selliselt, et

see täiendaks ka rohelist võrgustikku.“ (dtl 127).

13(14)

3-22-2460

30. Kadrina vald on oma 09.03.2022 seisukohas välja toonud, et L. Kleini hinnangu kohaselt

on selgusetu, kuidas tagab korrastamine samal alal varem eksisteerinud ökosüsteemide ja

nende osaks oleva elurikkuse taastumise ning kuidas selline tegevus parandab rohevõrgustiku

toimimist; kavandatavate nn leevendusmeetmete alusel plaanitakse alale luua hoopis täiesti

uus ökosüsteem – karjääriveekogu, mis ei muuda kuidagi rohekoridori funktsiooni toimida nt

ulukite rändekoridorina parmaks; tingimus, et lisauuringuid tuleb teha alles siis, kui hakatakse

koostama korrastusprojekte, ei ole piisav, kuna ei võimalda tagada alale endise loodusliku

olukorra taastamist (dtl 219). Lisaks on vastustaja II esitatud eksperthinnangus leitud, et KeA

eksperthinnangus ei ole kuskil analüüsitud kaevandustegevuse mõju läbi ökosüsteemide ja

maastiku muutmise; samas on üldiselt teada, et just elupaigalised (eriti sigimispaikade)

muutused ja häiringud rändekoridorides on paljudele elustikuliikidele võtmetähtsusega

mõjurid; kui piirduda vaid välisõhu ja veerežiimi muutuste arvestamise ja leevendamisega,

siis hinnatakse vaid väikest ja pigem kõrvalist osa mõjuritest (dtl 227). L. Kleini hinnangul on

kõrvale jäetud kaevandamise otsene ökosüsteeme ja maastikku muutev mõju, st ruumikasutus

ise (dtl 228); ainult andmebaasides leiduvate kaitsealauste liikide leiukohtade ja

elupaigatüüpide mitte-lausalise inventuuri andmete alusel ei ole põhjendatud väita, et

kavandatava tegevuse negatiivset mõju ei ole oodata ja veelgi enam, väita seda, et

leevendavaid meetmeid ei ole vaja rakendada (dtl 232).

31. Kohtu hinnangul on vastustaja II toonud välja piisavad põhjendused, miks on kavandatav

tegevus vastuolus planeeringutega ning mille poolest on eelhinnang puudulik seoses

rohekoridorile avalduva mõju hindamisega.

32. Oma 09.03.2022 kirjas on Kadrina vald viidanud ÜP seletuskirja lehekülgedele 32-33,

kus on selgitatud rohevõrgustikuga seonduvat ning oluline on rohelise võrgustiku sõlmala –

Kadrina valla põhjaosa (vt dtl 397).

33. Samuti on vastustaja II tuginenud argumendile, et eelhinnangus ei ole olnud piisav Natura

alale avalduva mõju hindamine; kuna inventuure pole läbi viidud, on tegelikult teadmata,

milline elustiku mitmekesisus esineb kaevandamisalal ja seda ümbritsevas rohevõrgustikus;

lisaks on Lauri Kleini hinnangu kohaselt kaitsealasid ja Natura 2000 alasid tegelikult

võrgustikuks siduv rohevõrgustiku teemaplaneeringu koos selle tingimustega suuremas osas

hindamisel kõrvale jäetud (dtl 220). Eelnevale lisaks on vastustaja II tuginenud argumendile,

et soovitakse moodustada kohalikul tasandil kaitstav Uku loodusobjekt (dtl 221).

34. Ühtlasi on Kadrina vald tuginenud ka kultuuripärandi kaitsele (kavandatav tegevus

kahjustaks Rajamäe oosi ja mõhnasid (dtl 593)) ning keskkonnakaitselistele argumentidele

nagu müra levik (dtl 594); mõju põhjaveele, KeA on arvestamata jätnud karstialad (dtl 594) ja

mõju kaevudele (vt dtl 594).

35. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et kohalik omavalitsus ei ole lähtunud lubamatutest,

asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, vaid on arvestanud nii kohalike elanike

huvidega, kohalike huvidega loodusobjekti kaitsmisel ning kaalunud keskkonnakaitselisi ja

kultuuripärandi kaitsega seotud argumente. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja II keeldumine

olnud õigusvastane.

36. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

37. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud kaebaja. Kuivõrd vastustajad

menetluskulude taotlusi esitanud ei ole, siis jäävad vastustajate võimalikud menetluskulud

nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)