3-23-2684/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2684

Haldusasi

Politsei- ja

Piirivalveameti

taotlus X.

X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X. X.,

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamine

26.01.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Politsei-

ja

Piirvalveameti

taotlus

ning

anda

luba

X.

X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26.05.2024 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 02.08.2022 Valgas kinni X. X. koos kaaslasega.

Puudutatud isikul ei olnud kehtivat reisidokumenti ja tal puudus Eesti Vabariigis (EV)

viibimiseks seaduslik alus. Isik esitas kontrollimisel PPA-le Y. Y. nimele väljastatud Venemaa

Föderatsiooni (VF) passi ja X. X. nimele väljastatud välismaalase registreerimise koreakeelse

kaardi. Isik avaldas kinnipidamisel soovi saada rahvusvahelist kaitset. Ta peeti kuni 48 tunniks

kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel. Tartu Halduskohus

andis

03.08.2022

määrusega

haldusasjas

nr

3-22-1647

PPA-le

loa

isiku

3-23-2684

2(6)

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks

kui

03.10.2022.

Tallinna

Halduskohus

pikendas

puudutatud

isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega 03.10.2022, 02.02.2023, 01.06.2023 ja

28.09.2023 määrustega. Tartu Ringkonnakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on nimetatud

halduskohtu määruste peale esitatud määruskaebused jätnud rahuldamata.

Riigikohus on jätnud ringkonnakohtu määruste peale esitatud määruskaebused menetlusse

võtmata.

2. PPA lükkas 27.01.2023 otsusega nr 12208020063-1 X. X. rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasi, lugedes selle selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p-de 2, 7 ja 9 alusel (p-d 1 ja

2) ning tegi X. X.le ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (p 3) ja kohaldas sissesõidukeeldu

5 aastaks (p 4). Puudutatud isik vaidlustas PPA 27.01.2023 otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-

23-446). Tallinna Halduskohus jättis 26.05.2023 otsusega kaebuse rahuldamata, kuid peatas

26.05.2023 määrusega esialgse õiguskaitse korras PPA 27.01.2023 otsuse kehtivuse kuni

haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Puudutatud isik esitas halduskohtu otsuse

peale apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Ringkonnakohus

muutis 24.11.2023 määrusega esialgse õiguskaitse abinõu ja peatas PPA 27.01.2023 otsuse

resolutsiooni p 3 (s.o lahkumisettekirjutus) täitmise kuni menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni. Ringkonnakohus selgitas, et puudutatud isiku esialgse õiguskaitse kohaldamise

eesmärgiks on kaitsta teda Eestist väljasaatmise eest ja tagada tema osalemine kohtumenetluses.

Seetõttu piisab praeguses asjas lahkumisettekirjutuse täitmise peatamisest ning puudub vajadus

peatada vaidlustatud otsuse kehtivus tervikuna. Selliselt on täidetud isiku eesmärk

kohtumenetluse ajal Eestis viibida ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei takista samas PPA-

l teha ettevalmistavaid toiminguid lahkumisettekirjutuse täitmiseks.

3. PPA pidas puudutatud isiku 27.11.2023 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) alusel ja esitas Tallinna Halduskohtule taotluse tema kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel.

Tallinna Halduskohus rahuldas 28.11.2023 määrusega (haldusasjas nr 3-23-2684) PPA taotluse

ning andis loa X. X. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.01.2024. X. X. esitas

halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tegi 12.01.2024 määruse,

millega jättis X. X. määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.11.2023 määruse

resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

4. Politsei ja Piirivalveamet esitas 23.01.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X.

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra VSS § 25 lg 1

alusel, kuna isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alus.

1) Isiku suhtes esineb jätkuvalt põgenemisoht. Vaidlust ei ole selles, et X. X. saabus

Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks (VSS § 68 p 8, vt ka haldusasja nr 3-

22-1647). Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isik ei

proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Isiku väitel on ta

varasemalt ka Koreas taotlenud rahvusvahelist kaitse Venemaa eest poliitilistel põhjustel ning

selle saanud, kuid 2019. a läinud tagasi Venemaale. Menetluse käigus ei tõendanud isik, et ta

oleks saanud Koreas rahvusvahelist kaitset ning esitas teadvalt PPA-le võltsitud dokumendi.

Isik taotleb Eestis rahvusvahelist kaitset väidetavalt samadel põhjustel, mis Koreas, olles

vahepeal tagasi pöördunud riiki, kelle eest ta kaitset taotleb. Isiku ütlustest nähtub, et ta lahkus

3-23-2684

3(6)

Venemaalt ja on viibinud Koreas pikka aega, pärast aga pöördus tagasi Venemaale ning otsustas

Eestisse tulla siis, kui ei õnnestunud minna uuesti Koreasse ega Soome.

2) Asjaolu, et isik on karistatud Venemaa karistusseadustiku § 131 lg 3 (alaealise vägistamine)

alusel ning põgeneb enda karistuse kandmise eest Venemaalt, on tõendatud. Isikul on

kandmata vanglakaristus 7 aastat, 9 kuud ja 15 päeva. Puudutatud isiku õigusvastane

käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist mõnda ühiskonna põhihuvi

kahjustavat ohtu, mis muudab tema kinnipidamise vältimatult vajalikuks (VSS § 68 p 4).

X. X. puhul ei ole välistatud, et ta jätkaks Eestis viibides laste vastu suunatud kuritegude

toimepanemist. Seetõttu säilib isiku puhul oht avalikule korrale. Alaealiste vastu suunatud

kuriteod on käsitatavad üldohtlikena. Alaealiste vastu seksuaalset huvi tundvad isikud on oma

tegevuses järjepidevad. X. X. asjade hulgast leiti ka määrus kriminaalmenetluse algatamiseks

internetis laste seksuaalse ahvatlemise osas.

3)

Alates isiku kinnipidamisest oli selge, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita ja otsib

muid viise, kuidas saavutada endale sobilikum tulem. Seega esineb ka VSS § 68 p-s 6 nimetatud

asjaolu. Põgenemise ohtu suurendab ka see, et isik on saanud oma rahvusvahelise kaitse

taotluses tagasilükkava otsuse ja mitmed kohtu astmed on seisukohal, et isik on oht avalikule

korrale. Perspektiiv, et isik saaks EV-s rahvusvahelise kaitse on olematu. Tallinna

Ringkonnakohus on oma 12.01.2024 määruses nr 3-23-2684 nõustunud, et isiku osas esineb

jätkuvalt põgenemisoht. Lisaks eelnevale iseloomustab isiku suhtumist Eesti õiguskorda tema

käitumine kinnipidamiskeskuses. Isiku käitumine on üleolev ning isik on ähvardanud, et ta on

oma teadmisi kasutades võimeline toime panema teo, millega ta on suuteline teisi tapma. Isiku

osas on alustatud mitmeid distsiplinaarmenetlusi.

4)

PPA hinnangul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid

järelevalvemeetmeid, kuivõrd isiku suhtes esineb põgenemisoht ning isik ohustab EV avalikku

korda. Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada

isiku väljasaatmine EV-st. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus,

vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes.

5. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas, et isik rikub jätkuvalt

kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirju (isik omab keelatud esemeid, nt sularaha, žiletiterad,

juhtmed, Xbox). See näitab isiku suhtumist Eesti õiguskorda. Isiku osas esinev põgenemisoht

ei ole ära langenud. Isik on PPA-le korduvalt väljendanud, et ta ei kavatse Venemaale lahkuda,

mõistmata seda, et talle on tehtud lahkumisettekirjutus ning ta ei saa ise valida, kuhu ta soovib

lahkuda. Seega ei saa isiku osas kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Isiku esindaja poolt

esitatud kohtulahend haldusasjas nr 3-23-1012 (mis puudutab isiku kaaslast) ei ole asjakohane,

kuna asjaolud ei ole identsed käesoleva asjaga ning isikut ei hoita kinni ebaseaduslikult. Seadus

lubab nii VSS-i kui ka VRKS-i alusel isikut kinni hoida 18 kuud. Käesoleval hetkel on pooleli

isiku dokumenteerimine, ent see ei ole takistuseks isiku väljasaatmisel, kuna ta on Venemaal

tagaotsitav. Väljasaatmist takistab praegu see, et Tallinna Ringkonnakohus on esialgse

õiguskaitse korras peatanud lahkumisettekirjutuse täitmise. Kui aga isik loobuks esialgsest

õiguskaitsest, siis oleks tema väljasaatmine koheselt võimalik.

6. X. X. selgitas kohtuistungil, et talle ei ole PPA taotlust tutvustatud, ent kui see on

samasugune nagu viimased PPA taotlused, siis jääb ta eelnevalt esitatud seisukohtade juurde.

Isik selgitas, et kui ta avastas, et tal on rahalised vahendid, siis andis ta need üle

kinnipidamiskeskusele. Samuti on isik kaasa aidanud enda dokumenteerimisele, sh on ta nõus

3-23-2684

4(6)

tasuma dokumentide vormistamise eest. Isik on nõus täitma mistahes Eesti riigi korraldusi ja ta

teeb PPA-ga koostööd. Seoses Venemaale lahkumisega märkis isik, et soovib ära oodata lõpliku

lahendi menetluses, mis puudutab tema rahvusvahelise kaitse taotlust. Kui lõpuks otsustatakse,

et ta peab Venemaale minema, siis ei vaidle isik sellele vastu. Samas märkis isik, et Venemaal

ähvardab teda oht ning kui talle ikkagi ei võimaldada rahvusvahelist kaitset siin Eestis, siis ta

sooviks legaalselt liikuda mõnda kolmandasse riiki.

Lisaks tõi X. X. esindaja välja, et juba nädala pärast on isik viibinud kinnipidamiskeskuses

kokku 1,5 aastat. Esindaja hinnangul saab see olla maksimaalseks ajaks, mil isik võib

kinnipidamiskeskuses viibida, sõltumata kinnipidamise alusest. Kõik viimased

PPA taotlused on sisuliselt ühesugused – üksnes sisekorraeeskirjade rikkumine ei saa olla

põhjuseks, miks isikut jätkuvalt kinni pidada. Esindaja esitas kohtule ühtlasi Tallinna

Halduskohtu 12.01.2024 otsuse asjas nr 3-23-1012, millega halduskohus rahuldas osaliselt isiku

elukaaslase kaebuse PPA vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Analoogselt sellel

lahendile tuleks ka kaebaja kinnipidamiskeskusest vabastada. Esindaja märkis, et PPA

hinnangul esines ka kaebaja kaaslase osas põgenemisoht, ent kui ta vabastati

kinnipidamiskeskusest, siis ta ei ole ära põgenenud. Kaaslane elab rahulikult Eestis.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. PPA taotluse kohaselt esineb alus X. X. kinnipidamise tähtaja pikendamiseks, kuna

jätkuvalt esineb isiku põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1, VSS § 68 p-d 4, 6 ja 8).

VSS § 25 lg 1 sätestab, et välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks halduskohus pikendab

PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu

kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui

esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lg-s 11 nimetatud põhimõtted.

VSS § 23 lg 1 p 1 alusel saab halduskohus anda loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv

välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise

menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui

esineb välismaalase põgenemise oht.

VSS § 68 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime

pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus

(p 4), välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab

tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), samuti kui

välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud

luba või õigust Eestis viibida (p 8).

VSS § 23 lg 11 kohaselt peab kinnipidamine olema ka kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud

olulisi asjaolusid.

8. Kohtu hinnangul on PPA piisavalt põhjendanud, et isiku osas esineb jätkuvalt põgenemisoht,

arvestades konkreetset isikut ja tema juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Sealjuures ei ole

asjaoludes toimunud selliseid muutusi, mis annaks aluse varasemat kohtu hinnangut

põgenemisohu osas muuta. Vaidlust ei saa olla selles, et PPA on varasemalt kohtule esitanud

piisavalt usaldusväärseid andmeid, et isik on Venemaal süüdi mõistetud alaealise vägistamise

3-23-2684

5(6)

eest ja tal on kandmata vanglakaristus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2023 ja 30.10.2023

määrused nr 3-22-1647; 24.11.2023 määrus nr 3-23-446, 12.01.2024 määrus nr 3-23-2684). See

asjaolu näitab isiku suhtumist õiguskorda ega tekita usaldust, et isik on vabaduses viibides PPA-

le väljasaatmiseks kättesaadav. Lisaks on PPA välja toonud, et isik on ka kinnipidamiskeskuses

korduvalt rikkunud sisekorraeeskirju, olles samal ajal nendega kursis.

Ka see asjaolu näitab isiku negatiivset suhtumist ja hoiakut õiguskorda. Kohtul sealjuures

puudub alus kahelda PPA esitatud andmetes (vt ka taotlusele lisatud PPA 10.01.2024 ja

16.01.2024 kirjad).

Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isik on väljendanud soovimatust oma lahkumiskohustust

täita. Nimelt on isik PPA-le väljendanud, et ei soovi Venemaale naasta, vaid soovib lahkuda

Ukrainasse, Iisraeli või Lõuna-Koreasse (vt Tallinna Halduskohtu 26.05.2023 otsus nr

3-23-446, p 65). Käesolevas asjas toimunud 26.01.2024 kohtuistungil märkis isik samuti, et

kuna Venemaal ähvardab teda oht, siis ta sooviks lahkuda mõnda teise riiki (mitte Venemaale).

Praegusel juhul ei saa kindel olla ka selles, et isiku ebaseadusliku piiriületuse eesmärgiks oli

soov taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis. Lisaks tuleb arvestada sellega, et praegu on isikule

rahvusvahelise kaitse andmisest keeldutud ja talle on tehtud sundtäidetav ettekirjutus

lahkumiseks Venemaale ning ka esimese astme kohus on jätnud isiku kaebuse 26.05.2023

otsusega rahuldamata (haldusasjas nr 3-23-446). Ka see suurendab kohtu hinnangul oluliselt

isiku põgenemisohtu ning seega on endiselt põhjendatud seisukoht, et vabaduses viibides ei

pruugi isik olla enam PPA-le väljasaatmistoiminguteks kättesaadav.

9. Isiku esindaja on kohtule 26.01.2024 esitanud ka Tallinna Halduskohtu 12.01.2024

otsuse asjas nr 3-23-1012, millega halduskohus rahuldas osaliselt isiku kaaslase kaebuse PPA

vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kohtu hinnangul ei anna viidatud kohtulahend

alust muuta kohtu seisukohta käesolevas asjas (eeskätt kohtu seisukohta isiku põgenemisohu

osas). Sealjuures hindab kohus käesolevas asjas seda, kas isiku kinnipidamise tähtaja

pikendamine

VSS § 23 lg 1 p 1 ja § 25 lg 1 alusel on põhjendatud. Viidatud kohtulahend puudutas aga VRKS

§ 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamist.

10. Isiku kinnipidamine on lubatav üksnes juhul, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (VSS § 23 lg-d 1 ja 11). Kohus

leiab, et leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu praegusel juhul tõhusad.

Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes. X. X. senine

käitumine aga ei ärata piisavat usaldust, et ta oma lubadustele vaatamata reegleid / õiguskorda

ka tegelikult järgiks ning oleks PPA-le väljasaatmistoiminguteks kättesaadav.

11. Kinnipidamist ei ole praegusel juhul põhjust pidada ka ebaproportsionaalseks selle

kestust tõttu. VSS § 25 lg 3 sätestab, et VSS § 25 lg-tes 1 ja 2 sätestatud väljasaadetava

kinnipidamise tähtaja hulka ei arvata tema esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse

menetlemise aega. Ka kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et VSS-i ja VRKS-i alusel

toimunud kinnipidamisi ei saa summeerida (vt Riigikohtu 03.03.2016 määruse nr 3-3-1-14-16

p 10, Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2022 määruse nr 3-22-1388 p 15 ja 12.01.2024 määruse

nr 3-23-2684 p 12). Käesoleval juhul pidas PPA isiku VSS-i alusel kinni 27.11.2023 ning

Tallinna Halduskohus andis PPA-le 28.11.2023 määrusega loa isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 28.01.2024 (k.a). Seega kinnipidamise tähtaja pikendamine kuni 26.05.2024 (s.o

4 kuu võrra) ei ületa praegusel juhul VSS § 25 lg-s 1 sätestatud kuue kuu pikkust perioodi.

3-23-2684

6(6)

12. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks

vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (VSS § 23 lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PPA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning

pikendada X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26.05.2024 (kaasa arvatud).

14. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise

alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks,

samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).

15. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud

isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee kohtunik