2-21-7610/48 · 2-21-7610/48 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Tuvastada 11.12.2020. a endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu kehtivus. Rahuldada kostja vastuväide ning tagastada hagejale koos kohtukõne kirjalike

Legislator headnote

AI generated

2-21-7610/48 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Tuvastada 11.12.2020. a endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu kehtivus. Rahuldada kostja vastuväide ning tagastada hagejale koos kohtukõne kirjalike

Keywords

AI generated

unfair terms unfit notwithstanding health condition unreasonableness of expulsion termination agreement technical barriers staggering of health insurance premiums

AI generated

2-18-17803/16

Kinnitada Txxxx Mxxx ja Exxxx Kxxxxxxx vahel 27.02.2019.

2-06-17810/11

november 2007.a, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-06-17810 Tsiviilasi T M hagi I M vastu abielulahutuse ja elatise nõudes ja I M vastuhagi T M vastu ühisvara jagamise nõudes Vastuhagis hageja I M loobub oma haginõuetest ühisvara jagamise kohta täielikult.

2-21-5111/46

Harju Maakohtu menetluses oli V Vi (hageja) hagi AVa (kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks ning AVa vastuhagi V Vi vastu ühisvara jagamiseks.

2-20-15880/26

Hagejad esitasid 29.10.2020 Viru Maakohtule hagi kostjate vastu ühisvara jagamise nõudes.

2-06-8135/15

Hageja S.S. (isikukood xxxx, xxx Hageja esindaja Marina Simhes-Kazakova (OÜ Simhes Consult, Ristiku 4, 10612 Tallinn); Kostja T.S. (isikukood xxx, xxx Kostja esindaja vandeadvokaat Mart Missik (Markus, Meidra, Missik advokaadibüroo, asukoht Ahtri 6A, Tallinn 10151). Kinnitada S.S.´e (edaspidi „hageja“) ja T.S.´e (edaspidi „kostja“) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2024. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-21-7610

Kohtuasi

K Si hagi K Sa vastu lepingu tühistamisavalduse

kehtetuse tuvastamise nõudes

K Sa vastuhagi K Si vastu ühisvara jagamise nõudes

Menetlustoiming

Kohtulahendi tegemine

Menetlusosalised

Hageja

(vastuhagis

kostja):

Hageja esindaja:

Kostja

(vastuhagis

hageja):

Kostja esindaja:

K S (isikukood xxx, elukoht: xxx )

Vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, Ida-

Viru

Advokaadibüroo,

e-post:

irina.gromtsev@gmail.com

K Sa (isikukood xxx, elukoht: xxx )

P M, volikirja alusel, e-post: xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada 22.04.2021. a K Sa lepingu tühistamisavalduse kehtetus.

3. Tuvastada 11.12.2020. a endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu kehtivus.

4. Jätta K Sa vastuhagi K Si vastu ühisvara jagamise nõudes rahuldamata.

5. Rahuldada kostja vastuväide ning tagastada hagejale koos kohtukõne kirjalike

teesidega esitatud dokumentaalsed tõendid.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista K Salt K Si kasuks kasuks menetluskulude katteks 3 742 (kolm tuhat

seitsesada nelikümmend kaks) eurot 40 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGIAVALDUS

1. K S (hageja) esitas 12.05.2021. a Viru Maakohtule hagi K Sa (kostja) vastu lepingu

tühistamisavalduse kehtetuse tuvastamise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abielu sõlmiti xxx. a ja lahutati xxx. a.

3. Poolte vahel sõlmiti 11.12.2020. a notariaalne Endiste abikaasade ühisvara jagamise leping,

Asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldus kande tegemiseks kinnistusraamatusse, Hüpoteegiga

tagatud nõuete muutmise leping, lastele elatise maksmise kokkulepe (leping).

4. 06.05.2021. a sai hageja kohtutäitur N M vahendusel 22.04.2021. a lepingu

tühistamisavalduse (tühistamisavaldus), millega kostja tühistas 11.12.2020. a lepingu seoses

sellega, et kostja olevat sõlminud lepingu hageja vägivalla ja vägivallaga ähvardamise mõjul.

Hageja olevat mõjutanud kostjat allkirjastama ühisvara jagamise lepingu kostja tahte vastaselt

ja kostjale ebasoodsatel tingimustel.

5. Hageja teatas kostjale 10.05.2021. a e-kirjaga, et ei ole nõus tühistamisavaldusega ja selles

toodud põhjendustega. Hageja leiab, et tühistamisavaldus on kehtetu ning poolte vahel

sõlmitud leping kehtib edasi.

6. Hageja leiab, et kostjal puudus seadusest tulenev õigus lepingu tühistamiseks materiaalsete

eelduste puudumise tõttu. TsÜS § 96 lg 1 kohaselt peaks lepingut tühistav pool tõendama (1)

vägivalla ja ähvardamise esinemist, (2) vägivalla esinemise korral ajalist seost tehingu

tegemisega, (3) ähvarduse esinemise korral kausaalset seost tehingu tegemisega ning (4)

vägivalla ja ähvarduse vahetust ja tõsidust. Hageja leiab, et kõik nimetatud eeldused ei ole

täidetud.

7. Hageja suhtes on tõepoolest alustatud kriminaalmenetlus kostja suhtes kolmel korral, so

augustis 2019. a, 12.07.2020. a ja 05.01.2021. a vägivalla kasutamises ja septembris 2020. a

kostjale tapmise ja vara hävitamise ähvardamises, kuid hageja leiab, et kriminaalmenetluse

alustamine ja kahtlustuse esitamine ei tõenda seda, et hageja kallutas kostjat lepingut

sõlmima, kasutades selleks vägivalda ja ähvardust. Kriminaalmenetluse käigus selgitatakse

välja, kas ja millises osas esialgne kahtlustus leiab kinnitust, millises osas mitte. Hagejale

kahtlustuses esitatud episoodid ei ole ei ajaliselt ega ka kausaalselt seotud lepingu

sõlmimisega.

8. Kostja poolsed tühistamisavalduses välja toodud lepingu allkirjastamise asjaolud on

paljasõnalised ja valed. Kostja tühistamisavalduses toodud väide, et lepingu sõlmimise ajal

ilmus hageja ootamatult majja ja tema vööl oli tulirelv, mistõttu tajus kostja hirmu ja ohtu

ning oli sunnitud sõlmima lepingu, on väljamõeldis ega ole millegagi tõendatud. Kostjal oli

võimalus pöörduda politsei poole, mida ta tegi jaanuaris 2021. a, samuti oli kostjal võimalus

pöörduda kohtusse ühisvara jagamise hagiga.

9. Ettevalmistus ühisvara jagamise lepingu sõlmimiseks kestis mitu nädalat. Enne lepingu

sõlmimist toimusid poolte vahel läbirääkimised Skype teel ühisvara jagamise ja selle

tingimuste suhtes. 2020. a novembri lõpus esitas kostja AS-ile SEB Pank avalduse

laenulepingust laenuvõtja eemaldamiseks ning 03.12.2020. a esitas kostja notar T J

digitaalselt allkirjastatud ühisvara jagamise tingimused. Kostja sõlmis lepingu vabatahtlikult.

10. Ühisvara jagamine vastavalt lepingule toimus perekonnaseaduse sätete alusel ning

ühisvara jagati nende vahel pooleks. Kuigi lepingu ühisvara maksumus ei vasta tegelikult vara

reaalsele väärtusele, on see tingitud poolte vahelisest kokkuleppest eesmärgiga vähendada

lepingu notariaalse tõestamisega seotud tasusid. Tegelik ühisvara väärtus oli järgmine:

kinnistu xxx 130 000 eurot (01.06.2021. a seisuga oli laenulepingu jääk 108 000 eurot).

Kummagi auto väärtus oli 14 000 eurot. Seega poolte kokkuleppel otsustati ühisvara jagada

järgmiselt: hageja ainuomandisse jääb kinnistu väärtusega 130 000 eurot ning laenu

tagastamise kohustus summas 108 000 eurot; hageja pidi kostjale hüvitisena maksma 65 000

eurot omandi kaotamise eest, kostja pidi aga maksma hagejale 54 000 eurot laenukohustusest;

kuna hageja osa ületas kostjale jääva osa 11 000 euro võrra (65 000 – 54 000), pidi hageja

maksma kostjale hüvitisena 11 000 eurot, mis on ka lepingus märgitud. Kaks sõidukit (xxx ja

xxx) on samaväärsed (kummagi väärtus 14 000 eurot). Seega ei ole tõene kostja

tühistamisavalduses toodud väide, et leping on sõlmitud kostjale ebasoodsatel tingimustel,

kuna ühisvara jagati võrdselt. See, et tühistamisavalduses hindas kostja kinnistu väärtuseks

163 000 eurot, ei ole millegagi põhjendatud. See, et kuni 01.06.2021. a peab kostja maksma

majaga seotud majanduskulusid ja laenumakseid, ei saa kostjat kahjustada, sest kostjal oli

õigus majas elada kuni 31.05.2021. a.

KOSTJA VASTUS

11. Kirjalikus vastuses hagile (I kd tl 41-55) kostja hagi ei tunnistanud.

12. Kostja tühistas lepingu seoses sellega, et leping sõlmiti hageja poolt vägivalla ja

vägivallaga ähvardamise mõjul.

13. Kostja on hagejale tekitanud füüsilist valu 01.04.2018. a, 2019. a augustis ja 12.07.2020.

a. 2020. a augustikuus teatas kostja hagejale, et soovib abielu lahutada, et vabaneda

vägivallast. Kostja pakkus hagejale, et jääb kolme lapsega majja elama, maksab ise laenujäägi

ning hagejale rahalise hüvituse ning kui hageja ei ole sellega nõus, siis jäetakse ühisvara

jagamine kohtu otsustada. Selle peale hageja ähvardas, et paneb maja põlema, tapab kostja ja

enda, juhul, kui kostja ei ole nõus ühisvara jagamisega nii, kuidas hageja soovib. 2020. a

septembris peale abielu lahutamist oli poolte vahel veel üks kord jutt ühisvara jagamise

võimalikest viisidest, kostja tegi hagejale veel kord ettepaneku jagada ühisvara kohtu kaudu.

Vastuseks sellele ütles hageja, et kui kostja soovib ühisvara jagamist kohtu kaudu, võib kõike

juhtuda, nagu juhtus kunagi maakohtus, kus kohtusaalis mees lasi maha enda naise ja naise

ema. Hageja ähvardas taaskord maja põlema panna. Oktoobrist 2020. a elab hageja oma

korteris xxx, kostja elab koos lastega xxx majas ja maksab oma lahusvara arvel kõik

elamuasemelaenuga seotud kohustused. Hageja külastas maja regulaarselt, mille käigus

ähvardas kostjat tema ja tema lähedaste tapmise ja ühisvara hävitamisega. Hageja ähvarduste

tulemusena muutus kostja ja tema kolme lapse elu väljakannatamatuks ning kostja tajus

reaalset ohtu enda tervisele ja elule.

14. Kostja tajus hageja ähvardusi reaalsetena, kuna hagejal on relvaluba ja tema valduses on

tulirelvad. Ainus võimalus ähvardustest vabaneda oli allkirjastada ühisvara jagamise leping

kostja tahte vastaselt ja temale ebasoodsatel tingimustel. Vahetult enne e-notari keskkonnas

toimuva tehingu algust 11.12.2020. a tuli hageja kostja elukohta (xxx), olles relvastatud (vööl

oli käsitulirelv). Kostja tajus selget hirmu ja ohtu enda elule, kuna varasemalt oli hageja

lubanud kostja tappa, kui viimane ei nõustu jagama ühisvara hageja poolt soovitud viisil,

millest tulenevalt hageja poolt mõjutatuna allkirjastas kostja lepingu.

15. Kostja sõlmis endale kahjuliku lepingu hageja poolt vägivalla kasutamise ja vägivallaga

ähvardamise mõjul, mitte omal vabal tahtel. Hagejale on kehtestatud ajutine lähenemiskeeld

kostjale Viru Maakohtu 11.03.2021. a kohtumäärusega.

16. Kostja leiab, et tühistamisavaldus on kehtiv.

VASTUHAGI

17. Kostja esitas vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamise nõudes (II kd tl 18-36).

18. Poolte ühisvara on jagamata, sest ühisvara jagamise leping on tühine.

19. Abielu kestel on pooled omandanud ühisvara:

* kinnistu xxx väärtusega 163 000 eurot;

* sõiduk xxx (registreerimismärk xxx, ehitusaasta 2015) väärtusega 14 000 eurot;

* köögitool 60 eurot;

* integreeritud induktsioon pliidiplaat 400 eurot;

* köögiteler 200 eurot;

* 2 baaritooli kokku 180 eurot;

* suur teler 600 eurot;

* gaasikatel 1 500 eurot;

* kiiktool 200 eurot;

* külmik 500 eurot;

* tolmuimeja 300 eurot:

* Husqvarna muruniiduk 400 eurot;

* suur kasvuhoone 500 eurot;

* väike kasvuhoone 200 eurot;

* laste mänguväljak 600 eurot.

Kokku ühisvara väärtus on 196 640 eurot.

Abielu ajal on võetud 27.11.2017. a laenukohustus (AS SEB Pank) kinnistu soetamiseks

summas 117 000 eurot. Seisuga august 2021. a on laenujääk 106 130 eurot. Kuni oktoobrini

2020. a elasid pooled koos elamus. Alates oktoobrist 2020. a kuni 23.07.2021. a elas elamus

kostja ja maksis laenuga seotud kulud igakuiselt lahusvara arvelt.

19. Kostja soovib jätta kinnistu väärtusega 163 000 eurot ja vallasvara (mööbel, tehnika,

sisustus jne) kokku väärtusega 5 640 eurot, sõiduki xxx väärtusega 14 000 eurot enda

omandisse. Laenulepingust tulenevad kohustused ja sõiduk xxx väärtusega 14 000 eurot jätta

hageja kanda. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis. Alternatiivselt müüa kinnistu

avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha kaasomanike vahel.

VASTUS VASTUHAGILE

20. Vastuses vastuhagile (III kd tl 3-9) hageja vastuhagi ei tunnistanud, kuna hageja arvates

puudub kostjal alus ühisvara jagamise lepingu tühistamiseks.

21. Hageja ei ole nõus kostja esitatud kinnistu eksperthinnanguga, sest hindamisel ei

arvestatud kinnistule seatud hüpoteegiga, mis kindlasti vähendab kinnistu maksumust.

Kinnistu ostmisel kulutati hageja lahusvara 5 000 eurot ning 3 063,43 eurot kinnistu

korrastamisele ning selleks vajalike asjade (sh induktsiooniplaat, muruniiduk) ostmisele.

Sõiduki xxx väärtus on 11 100 eurot. Köögitooli maksumus on 60 eurot. Induktsiooniplaat

osteti 399 euro eest hageja lahusvara (korteriomandi xxx) müügi arvelt. Induktsiooniplaadi

maksumus on 150 eurot. 2 baaritooli osteti 2018. a jaanuaris 164,80 euro eest. Arvestades

nende kulumist on 2 tooli jääkväärtuseks 60 eurot. Suur teler osteti 2020. a maikuus

järelmaksuga (18 kuud). Teleri maksumus oli 549 eurot. 5 makset summas 152,50 eurot tasuti

ühisvara arvelt, 213,50 eurot tasuti kostja lahusvara arvelt. Alates 2021. a juunist kuni

järelmaksulepingu lõppemiseni maksis hageja oma lahusvara arvelt 183 eurot. Seega tuleb

ühisvara hulka lugeda teleri maksumusest 106,75 eurot. Kiiktool osteti 2018. a aprillis 234

euro eest. Amortisatsiooni arvestades on kiiktooli maksumus 120 eurot. Tolmuimeja osteti

2019. a mais 122,50 euro eest, amortisatsiooni arvestades on selle väärtuseks 50 eurot.

Husqvarna muruniiduk osteti 02.02.2018. a 399 euro eest hageja lahusvara arvelt.

Muruniiduki jääkväärtus on 150 eurot. Kasvuhooned osteti 12.11.2018. a 515 euro eest, nende

jääkväärtus on 300 eurot. Kokku on ühisvara väärtus 156 096,75 eurot, millest 8 063 euro

ulatuses soetati ühisvara hageja lahusvara arvelt. Ühisvara jagamisel tuleb arvestada

laenukohustuse jäägiga. Abielu lahutamise hetkel oli laenukohustuse jääk 109 135,03 eurot.

Hageja on nõus sellega, et ajavahemikul 2020. a oktoober kuni 2021. a juuli kandis kostja

laenuga seotud kulud summas 4 357,70 eurot (10 kuud x 435,77 eurot) oma lahusvara arvelt

ning seda tuleb arvestada ühisvara jagamisel. Alates augustist 2021. a kannab laenuga seotud

kulud hageja ning seda on vaja arvestada ühisvara jagamisel.

22. Ühisvara hulka ei kuulu köögiteler, kuna see oli ostetud koos majaga ja oli maja hinna

sees. Külmkapp ei kuulu ühisvara hulka, sest oli ostetud hageja poolt enne abiellumist xxx

korterisse. Gaasikatel tuleb arvestada maja hinna sisse, kuna majas on gaasikütte ja gaasikatel

on gaasikütte oluline osa. Laste mänguväljak ei kuulu ühisvara hulka, sest oli kingitud lastele

hageja vanemate poolt 2017. a novembris.

23. Hageja ettepanek ühisvara jagamiseks on: hageja ainuomandisse jääb kinnistu väärtusega

130 000 eurot, sõiduk xxx väärtusega 11 100 eurot, köögitool väärtusega 60 eurot, 2 baaritooli

väärtusega 60 eurot, suur teler väärtusega 106,75 eurot, induktsiooniplaat väärtusega 150

eurot, kiiktool väärtusega 120 eurot, tolmuimeja väärtusega 50 eurot, muruniiduk väärtusega

150 eurot, 2 kasvuhoonet väärtusega 300 eurot. Laenulepingust tulenev kohustus jääb hageja

kanda, arvestades kostja poolt oma lahusvara arvelt tehtud makseid, samuti hageja poolt oma

lahusvara arvelt tehtud makseid alates 2021. a augustist kuni kohtulahendi tegemiseni. Kostja

omandisse jääb sõiduk xxx väärtusega 14 000 eurot. Hagejale tuleb hüvitada lahusvara arvelt

tehtud kulutused 8 063 eurot ning poole kasuks, kes saab rohkem vara, tuleb välja mõista

hüvitis enamsaadud vara arvelt.

MENETLUSE KÄIK

24. Viru Maakohtu 02.09.2022. a otsusega hagi rahuldati, kohus tuvastas 22.04.2021. a K Sa

lepingu tühistamisavalduse kehtetuse ja 11.12.202. a endiste abikaasade ühisvara jagamise

lepingu kehtivuse ning jättis K Sa vastuhagi K Si vastu ühisvara jagamise nõudes

rahuldamata.

25. Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2023. a otsusega tühistati Viru Maakohtu 02.09.2022. a

kohtuotsus ja saadeti tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse

staadiumist. Ringkonnakohus märkis, et kostja poolt esiletoodud asjaolud viitavad sellele, et

11.12.2020. a leping võib olla näilik ja seetõttu tühine. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on tehing

näilik, mille puhul pooled soovivad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.

Tüüpilisemaks varjatava tehingu näiteks on tehingud, kus näidatakse tegelikust hinnast

madalam hind, olgu siis eesmärgil, et maksta vähem makse või notaritasu, või siis hoopis

kõrgem hind, näiteks eesmärgiga vältida ostueesõigusega isiku poolt ostueesõiguse

kasutamist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arutada pooltega muu hulgas seda, kas

11.12.2020. a lepingu näilikkuse korral on tühine kogu leping või osa sellest, samuti seda, kas

menetlusse tuleks kaasata SEB Pank kui üks lepingupool.

26. Asja uuel läbivaatamisel arutas kohus poolte ja poolte esindajatega poolte vastastikuseid

nõudeid kohtuistungil 09.11.2023. a. Hageja esindaja selgitas, et 11.12.2020. a sõlmitud

leping ei ole tühine näilikkuse tõttu, samuti ei ole see tühine TsÜS § 86 lg 2 p 1 ja p 2 järgi.

Kostja arvates see tehing on sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustele. Näilik tehing

eeldab õiguslikke tagajärgede mittesaabumist. Antud juhul, vaatamata sellele, et lepingus oli

ühisvara hinda vähendatud, tegelikult need õiguslikud tagajärjed, milles pooled on oma

lepingus kokku leppisid, saabusid. Pooled võivad lepingus kokku leppida selles milline on

ühisvara väärtus ja nad on seda ka teinud. Pooled leppisid kokku selles, milline kohustus kelle

ainuomandisse jääb ja pooled leppisid kokku selles, millise hüvitise peab maksma K S K Sale

enamsaadud vara arvelt ja see kõik, mis oli lepingus kokku lepitud, on kõik juhtunud. Antud

juhul tegemist ei ole varjatud tehinguga. Varjatud tehinguga oleks tegemist siis kui näiteks

müügilepingu puhul pooled märgivad lepingus korteri hinnaks 2 000 eurot aga tegelikult

müüja saab korteri eest 40 000 eurot. Siis jah, sellisel juhul pooled varjavad tegelikke

asjaolusid aga antud juhul seda ei toimunud. Sellepärast ei ole tegemist näilikku tehinguga

TsÜS § 89 mõttes. Samuti ei ole tegemist tühise tehinguga, kuna tehing ei ole sõlmitud

ebasoodsatel tingimustel. K Sa sai õiglase hüvitise ühisvara eest ja puuduvad alused tehingu

tühisuse tuvastamiseks. Puuduvad tõendid, mis kinnitavad, et see tehing võib olla vastuolus

heade kommetega.

27. Kostja esindaja märkis kohtuistungil, et kostja ei ole ringkonnakohtu otsust vaidlustanud

selles osas, mis puudutab tühistamise aluse puudumist võimaliku ähvardamisega seoses.

Kostja jääb selle juurde, et tehing on tühine ja vastuolus heade kommetega. K Sa soovib, et

talle hüvitataks ühisvara huvides lahusvara arvelt tehtud panused. Vastuhagi punktis 5 on

sellest konkreetselt juttu olnud aga ta on välja toodud kogu hüvitise koosseisus, mis ei välista

selle eraldi menetlemist. Vastuhagi kohaselt september 2020 kuni juuni 2021. a K Sa on

tasunud ühise laenukohustuse eest kokku summas 4 299,09 eurot pool sellest on 2 149,54

eurot ning see tuleks talle hüvitada PKS § 34 lg 2 alusel. Poolte vahel sõlmitud ühisvara

jagamise lepingu punktis 1.2.10 pooled kinnitavad, et on teadlikud selles, et jagamata jäänud

ühisvara on siis jätkuvalt ühisvara ehk siis kõik ühisvaraga seotud nõuded, mis ei ole

lepinguga reguleeritud on üleval. K Sal selle järgi on jätkuvat olemas nõue lahusvara panuste

hüvitamiseks. Põhihagi rahuldamise korral tuleb jätta rahuldamata mitte kogu vastuhagi, kui

selle nõude saab sealt rahuldada. Kui kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja tehing on tühine

seoses vastuolu heade kommetega siis vastuhagis tuleb alternatiivne nõue rahuldada. Müüa

kinnistu enampakkumisel ja sellise hinnaga nagu see seal kujuneb ning saadud rahast tuleb

kõigepealt tasuda laenujääk, siis saab sellelt kinnistult kustutada hüpoteegid. Seda tehingut

saab tühistada osaliselt ainult selles osas, mis puudutab seda kinnisvara jagamist ning seoses

sellega hüvitist ja muid kokkuleppeid. Autode osas pooled ei ole tehingut sisuliselt

vaidlustanud, autod oleks jagatud nii nagu nad tehingus jagatud olid. Pooled hindasid autod

väärtuse poolest võrdseks ja jagasid autod võrdselt. Autode osas võib jääda tehing kehtima.

Tehingus näidatud kinnistu väiksem väärus tõi kostjale negatiivse tagajärjena kaasa selle, et ta

sai vähem ühisvara jagamise tulemusel rahalisi vahendeid ning see tehing oli temale kahjulik.

Heade kommmetega vastuolus tehinguks tuleb lugeda tehingut, mis on tasakaalust väljas,

tehtud ebaõiglastel tingimustel ning ühiskond ei pea selliseid tehinguid õiglaseks.

28. Hageja esitas 20.11.2023. a menetlusdokumendis kulude arvestuse üldsummas 22 404,62

eurot, mida on hageja kandnud peale tehingu tegemist ainuisikuliselt ja kulude kandmist

kinnitavad tõendid: (1) Laenulepingu tagasimaksed ajavahemiku 16.08.2021-15.11.2023. a

eest kokku summas 13 612,08 eurot. Alates 15.12.2023. a kuni kohtuotsuse jõustumiseni

jätkab hageja ainuisikuliselt laenu tagasimaksete tasumist igakuiselt summas 651,80 eurot; (2)

Kodukindlustuse maksed ajavahemiku detsember 2020 - november 2023. a eest kokku

summas 452,92 eurot. Alates detsembrist 2023. a kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätkab hageja

ainuisikuliselt kodukindlustuse maksete tasumist 20,40 eurot kuus; (3) Ahju ehitamisega

seotud kulud, kokku summas 2 499,13 eurot. Hageja selgitab, et ahju ehitamise vajadus on

tekkinud seetõttu, et majas olev kamin oli ehitatud 2005. a, kamin oli kulunud, see ei täitnud

oma funktsioone ja vajas väljavahetamist. Selleks, et oleks võimalik kütta tervet maja, oli

ehitatud ahi; (4) Kütte-energia ostuga seotud kulud ajavahemiku september 2021 - oktoober

2023. a eest summas 2 682,40 eurot; (5) Kütte-gaasi tarnega seotud kulud ajavahemiku

september 2021 - oktoober 2023. a eest summas 296,77 eurot; (6) Küttepuude ostmine maja

kütmiseks summas 1 383 eurot; (7) Maja valvega seotud kulud summas 73,70 eurot; (8)

Notari tasu 294 eurot, mis oli hageja poolt tasutud 11.12.2020. a lepingu sõlmimise eest; (9)

Kulud, mis on seotud maja sanitaartaristu töökorras hoidmisega (vajalik veefiltrite puhastus,

kuna maja küttesüsteemis kasutatakse vett), sanitaartehnika remondiga, maja jooksva remondi

ja hooldusega, amortiseerunud osade väljavahetamisega. Kui pooled maja ostsid, oli hoovis

batuut, mis oli kulunud ja kasutuskõlbmatu. Hageja ostis uue batuudi, mis suurendab maja

atraktiivsust. Kulud, mis on seotud veranda remondiga, kuna verandal värv koorus maha, oli

veranda katuse kate mõranenud, üles sulanud ja vett läbi lasknud. Kulud, mis on on seotud

hoovi haljastustaimede ostmisega. Hageja palub juhul, kui kohus leiab, et 11.12.2020. a

notariaalne tehing on tühine, tühise tehingu järgi tagasitäitmisel võtta arvesse kõik arvestuses

märgitud summad (22 404,62 eurot).

29. 29.11.2023. a esitas kostja vastuhagi täpsustuse. Kostja märkis, et ta jääb täies ulatuses

oma vastuhagi juurde, kuid muudab hagi täiendamise korras vastuhagis esitatud nõuete

järjekorda järgmiselt:

Vastuhageja palub kohtult: (1) Rahuldada vastuhagi. (2)

Jagada poolte ühisvara. Selleks

müüa avalikul enampakkumisel kinnisasi asukohaga xxx, saadud rahast tasuda esmajoones

kinnistule panga kasuks seatud hüpoteegiga tagatud laenukohustuse jääk, täitemenetluse

kulud ning ülejäänu jagada võrdselt poolte vahel. (3) Jätta kinnistule seatud hüpoteegiga

tagatud ning osaliselt täitmata laenukohustus K Si kanda. (4) Menetluskulud jätta K Si kanda.

Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks vastuhagi põhinõuet rahuldada, jagada poolte

ühisvara järgmiselt: (1) Jätta kinnistu aadressil xxx, katastritunnusega xxx, pindalaga 1791

m2, väärtusega 163 000 eurot, K Si ainuomandisse. (2) Mõista K Silt K Sa kasuks välja

hüvitis summas 33 404,54 eurot omandi kaotamise eest. (3) Menetluskulud jätta K Si kanda.

30. Kostja esitas 29.11.2023. a menetlusdokumendis omapoolse seisukoha hageja 20.11.2023.

a esitatud kulude arvestuse kohta. Kostja märkis, et võttes aluseks kostja poolt 20.11.2023. a

esitatud andmed, siis on ühisvaraks oleva kinnisasja ja laenuga seotud kulud olnud järgmised:

laenumakse 651,80 eurot kuus, kodukindlustuse makse 20,40 eurot kuus, koduvalve 35,60

eurot. Ehk siis kokku 707,80 eurot kuus. Seega perioodil oktoober 2020- 31.05.2021. a on

kostja tasunud üksinda ühise kinnisasjaga seotud kohustusi 8 x 707,80 = 5 662,40 euro

ulatuses. Kui kohus võtab ühisvara jagamisel arvesse hageja esitatud kulud, siis sama palub

kostja teha ka tema kuludega. Mis puutub muudesse hageja poolt 20.11.2023. a esitatud

kuludesse, siis palub kostja jätta nendega arvestamata. Remondi, hoolduse jms kulud kaetakse

põhimõttel- kes kasutab ja lõhub, see maksab. Seega tegemist ei ole kaasomandiga seotud

vajalike kulutustega AÕS § 75 lg 1 mõistes. Veranda katuse vahetus ei olnud kostjaga

kooskõlastatud ega ka vajalik kaasomandi säilitamiseks. AÕS § 72 lg 1 esimese lause

kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Sama § lg 4 kohaselt

võib kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikule kulutuste hüvitamist vaid juhul, kui tehtud

kulutus oli seotud kaasomandi säilitamisega. Korstna pühkimine on selle kohustus, kes

korstnat tahmab, st kasutab. Elektripirnid, veefiltrid jms on tavaline kulumaterjal, nagu

näiteks wc paber või šampoon, neil kulutustel pole midagi pistmist elamu säilitamisega.

Batuudi ost ei ole kaasomandi säilitamiseks vajalik kulutus. Elamu oleks säilinud ka

konserveerituna, st nii, et seda keegi ei kasuta ning elektriküttega hoida majas sees

talvekuudel nt 10 kraadi sooja. Seega küttepuude ost ei olnud elamu säilitamiseks vajalik

kulu, kuivõrd selle ostuga lõi hageja mugavaid elutingimusi endale. Elektrienergia ja gaasi

eest tasumine toimub tarbimispõhiselt, seega ei ole samuti tegemist elamu säilitamiseks

vajaliku kuluga, v.a osas, mida oleks kütteperioodil vaja eluruumides +10 kraadise

temperatuuri hoidmiseks. Seda kulu ei ole hageja aga tõendanud ning kostja ega kohus ei pea

seda ise leiutama. Ahju ehitamine ei olnud kostjaga kooskõlastatud ning ka elamu säilitamise

seisukohalt hädavajalik kulu. Kostjast jäi elamusse maha töökorras ahi. Notari tasu tuleb jätta

hageja kanda, kelle initsiatiivil tühine tehing üldse tehti.

31. 19.01.2024. a esitas kostja menetluskulude nimekirja (menetluskulude suurus 5 275

eurot).

32. 22.01.2024. a esitas hageja kirjalikud kohtukõne teesid ja menetluskulude nimekirja

(menetluskulude suurus 3 742,40 eurot). Hageja märkis kohtukõne kirjalikes teesides, et

TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest

pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha

tahavad.

Hageja leiab, et tehing on kehtiv, kuna saabusid need tagajärjed, millistest pooled on kokku

leppinud. Ühisvara maksumuse vähendamine ei mõjutanud poolte vahel kokkulepitut. Pooled

pidasid enne lepingu sõlmimist lepingueelseid läbirääkimisi. Kostja ei viidanud

kohtumenetluses asjaolule, et ta ei saanud lepingu tingimustest aru. Kõik lepingu tingimused

olid poolte vahel kooskõlastatud ja kostja poolt enne lepingu sõlmimist allkirjastatud ning

notarile edastatud. Samuti on kostja allkirjastanud ja edastanud SEB Pangale avalduse tema

väljaarvamiseks laenulepingust. Riigikohtu praktika kohaselt näiliku tehingu puhul on

määrava tähendusega poolte tahe, seega tuleb eelkõige tehingu näilikkuse tuvastamisel

tehingut sisuliselt hinnata, st hinnata poolte tahteavaldusi, et selgitada, mida tegelikult sooviti

(3-2-1-137-09, 3-2-1-139-08). Pooltevahelise Viberi kirjavahetusest 26.11.2020 - 02.12.2020.

a nähtub selgesõnaliselt, et pooled leppisid kokku ühisvara jagamisest, samuti nad leppisid

kokku, et K S maksab K Sale 11 000 eurot hüvitist enamsaadud vara arvelt. Pooled vaidlesid

vaid hüvitise maksmise viisi üle, kas tuleb maksta kogu summa korraga või osade kaupa.

Sama summa 11 000 eurot on märgitud 11.12.2020. a lepingu punktis 3.4. Seega lepingu

sõlmimisega on saabunud samad tagajärjed, millistest pooled on tegelikkuses kokku leppinud.

Pooled ei ole varjanud tehingu asjaolusid. Hageja väitis kogu menetluse vältel, et ühisvara

hindu vähendasid pooled eesmärgiga vähendada notaritasu. Kostja küll ütles 19.10.2021. a

eelistungil, et justkui ei olnud sellega nõus, kuid põhjuseks märkis, et hageja tuli ja ähvardas

tulirelvaga. Kuna sellise väite on kohtud lugenud tõendamatuks, siis puudub mistahes

objektiivne põhjendus, miks kostja nõustus notari juures ühisvara hindade vähendamisega.

Vastus võib olla ainult see, et hindade vähendamine oli mõlemapoolne kokkulepe. Seda

kinnitas kostja oma allkirjaga 11.12.2020. a lepingu sõlmimisel. Tühistamisavalduse ja

vastuhagi esitamise eesmärgiks on saada tagantjärgi suurem hüvitis, kui oli poolte vahel

kokku lepitud. K S leiab, et K Sa käitub pahauskselt K Si suhtes. K S on seisukohal, et

11.12.2020. a sõlmitud leping ei ole näilik ja on kehtiv. K S leiab, et ei saa rääkida ka sellest,

et 11.12.2020. a sõlmitud leping on vastuolus heade kommetega. TsÜS § 86 tulenevalt heade

kommetega vastuolus olev tehing on tühine. Tehing on heade kommetega vastuolus muu

hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu

tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest

asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või

pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas.

K S on seisukohal, et lepingu sõlmimise ajal, st 11.12.2020. a seisuga, lepingus märgitud

pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus pole heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas. K Shvelevi hagiavalduse punktis 3 on tehtud arvestus, mille tulemusena on saadud 11

000 eurot hüvitist, mille K S pidi tasuma K Sale. TsÜS § 86 lg kaks kohaselt tuleb hinnata

seda, kas vastastikuste kohustuste väärtus on proportsionaalne.

K S on seisukohal, et 11.12.2020. a lepingus on poolte vastastikuste kohustuste väärtus

proportsionaalne. K Sa on materiaalselt kindlustatud, kahe kõrgharidusega inimene. Seega ei

saa rääkida sellest, et ta on sõlminud 11.12.2020. a ühisvara jagamise lepingu lähtudes

asjaoludest, mis on ettenähtud TsÜS § 86 lg 3. Vähemalt ei ole K Sa tõendanud, et tema

sõlmis lepingu lähtudes erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või

muudest sellistest asjaoludest.Seega puudub alus väita, et 11.12.2020. a leping on heade

kommetega vastuolus. K S palub rahuldada põhihagi. Juhul, kui kohus leiab, et 11.12.2020. a

sõlmitud leping on tühine, siis taotleb K S tagasitäitmise korral arvestada tema poolt

20.11.2023. a menetlusdokumentides esitatud kuludega, mis moodustasid seisuga 20.11.2023.

a 22 404,62 eurot. K S jääb selle juurde, et kõik kulud on vajalikud ühisomandi säilitamiseks.

Kulude põhjendused on detailselt märgitud 20.11.2023. a kohtule esitatud arvestuses. Kuna

käesolevaks ajaks on laenu tagastamise kulud, maja kindlustuse ja ülalpidamise kulud

kasvanud, siis seisuga 22.01.2024. a moodustavad K Si lahusvara arvel ühisvarale tehtud

kulud kokku 25 228,39 eurot, st 22 404,62 + 679,09 (maja küte) + 1 988,93 (laenu

tagastamise maksed ja maja kindlustus) + 155,75 eurot (kütte-gaasi tarne). K S palub

arvestada antud kuludega kohtuotsuse jõustumise seisuga. Juhul, kui kohus leiab, et

11.12.2020. a leping on tühine ja tuleb jagada poolte ühisvara, siis teatab K S, et jääb oma

seisukohtade juurde, mis on seotud poolte ühisvara jagamisega, nii ühisvara kuulumise,

soetamise (sh lahusvara arvel), kui ka selle maksumuse suhtes. K S ei ole nõus summaga, mis

on esitatud K Sa 29.11.2023. a seisukohas hageja 20.11.2023. a tõenditele. Ajavahemikul

oktoober 2020 - 31.05.2021. a oli laenumakse suurus 435,77 eurot kuus, kodukindlustuse

makse oli 9,93 eurot kuus ja koduvalve oli 17,80 eurot kuus, seega kokku 463,50 eurot kuus,

ehk 3 708 eurot kaheksa kuu eest. Eraldi soovib K S märkida, et ei ole nõus K Sa 30.11.2023.

a esitatud vastuhagi nõuete järjekorraga. K Sa ei ole põhjendanud, miks peab kohus jagama

ühisvara selliselt, et kinnisasi asukohaga xxx müüa avalikult enampakkumisel, saadud rahast

tasuda esmajoones kinnistule panga kasuks seatud hüpoteegiga tagatud laenukohustuse jääk,

täitemenetluse kulud ning ülejäänu jagada võrdselt poolte vahel. Jätta kinnistule seatud

hüpoteegiga tagatud ning osaliselt täitmata laenukohustus K Si kanda. Hageja näeb selles K

Sa pahauskse käitumise jätkamist. Alguses kostja esitas valed väited, et hageja vägivalla ja

ähvardustega surus talle tema tahtega vastuolus lepingu sõlmimise. Kui kohtud leidsid, et

selline kostja väide on tõendamata, siis kostja otsustas esitada nõude, mis jätab hageja ilma

kinnisvarast, mida ta peab oma koduks. Hageja oli kogu menetluse kestel nõus sellega, et

kinnistu jääb tema ainuomandisse. Ka K Sa oli sellega nõus. Sel kinnistul elab käesoleval ajal

K Si perekond - abikaasa ja tema alaealine tütar esimesest abielust. xxx. a sünnib perre uus

laps. K Si vanem laps x käib majas külas. K S teab, et tema ühised lapsed K S - I ja K peavad

seda maja oma koduks, kuna sündisid seal ja suurema osa oma elust elasid selles majas. Seega

K Si ja tema laste jaoks on see maja väga tähtis. K S leiab, et puudub igasugune põhjus K Sa

29.11.2023. a hagi täiendusena esitatud põhinõude rahuldamiseks. K S leiab, et ühisvara, st

kinnistu tuleb jagada K Sa 29.11.2023. a hagi täienduses alternatiivses nõudes esitatud viisil.

K S ei ole nõus alternatiivses nõudes märgitud kinnistu väärtusega ja taotletud hüvitise

suurusega. K S esitab käesoleva menetlusdokumendi punktis 5 oma ettepaneku poolte

ühisvara jagamiseks. K S on maksevõimeline inimene, kes juhul, kui kohus otsustab, et K S

peab maksma K Sale omandi kaotamise eest hüvitise enamsaadud vara arvel, on suuteline

seda maksma. K S juba poolteist aastat maksab korralikult laenu tagastamise maksed (poolte

ühiskohustus, juhul, kui vastuhagi rahuldatakse) ja on nõus võtma enda peale laenukohustuse

ühisvara jagamise korral. K S soovib rõhutada asjaolu, et käesoleval ajal ei ole mõistlik

kinnistu müümine. Arvestades riigi majandusolukorda, euribori suurust, mis tekitab raskusi

eluasemelaenu saamisel, on vähetõenäoline, et kinnisvara on võimalik müüa isegi 130 000

euro eest. Suure tõenäosusega võib kinnisvara müügi tulemusena saada summa, mis vaevalt

kodulaenu jääki katab. Ühisvara jagamise korral palub K S jagada poolte ühisvara järgmiselt:

K Si ainuomandisse jätta kinnistu, asukohaga xxx maksumusega 130 000 eurot, sõiduk xxx,

registreerimismärk xxx, väljalaske aasta 2015, väärtusega 11 100 eurot, köögitool, baaritool,

suur teler, integreeritud induktsiooniplaat, kiiktool, tolmuimeja, Husqvarna muruniiduk, suur

ja väike kasvuhoone on käesolevaks ajaks amortiseerunud ja ei oma väärtust. 27.11.2017. a

sõlmitud laenulepingust tulenev laenukohustuse jääk, mille jääk 22.01.2024. a seisuga on 99

977,87 eurot. K Sa ainuomandisse jätta sõiduk xxx, registreerimismärk xxx, väljalaske aasta

2015, maksumusega 14 000 eurot. Ühisvara jagamisel tuleb arvestada K Sa poolt oma

lahusvara arvelt ajavahemikul oktoober 2020 – juuli 2021. a laenu katteks tehtud makseid

summas 2 149,54 eurot ning K Si poolt oma lahusvara arvelt laenu katteks tehtud makseid

alates augustist 2021. a kuni kohtulahendi tegemiseni (seisuga 22.01.2024. a on 7 769,905

eurot, st 15539,81:2). Hüvitada K Sile ühisvarale oma lahusvara arvelt tehtud kulutused

summas 8 063 eurot (põhjendus K Si vastuses vastuhagile, punkt 1). Hüvitada K Sile

ühisvarale oma lahusvara arvelt tehtud kulutused summas 4 766,41 eurot (25072,64-

15529,81 = 9 532,83:2). Välja mõista selle poole kasuks, kes saab rohkem vara, hüvitis

enamsaadud vara arvelt. Kõik menetluskulud palub K S jätta K Sa kanda.

33. Kostja esitas 23.01.2024. a vastuväite. Kostja leiab, et hageja poolt koos kohtukõnega

esitatud tõendid tuleb TsMS § 238 lg 3 alusel jätta tähelepanuta ja talle läbivaatamatult

tagastada. TsMS § 402 lg 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda

kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude

lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud

asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

34. Asja materjalidest nähtub, et pooled olid abielus ajavahemikul xxx. a kuni xxx. a.

35. 11.12.2020. a sõlmiti vidosilla vahendusel kaugtõestamise teel ühisvara jagamise leping,

hüpoteekidega tagatud nõuete muutmise leping ja lastele elatised maksmise kokkulepe (I kd tl

13-24): kinnistu xxx, avaldatud väärtus 45 000 eurot jääb K Si lahusvaraks ning hüpoteegid

jäävad kinnistut koormama (AS SEB Pank); sõiduk xxx (2015, xxx) väärtusega 1 000 eurot

jääb K Sa lahusvaraks, sõiduk xxx (2015, xx) väärtusega 1 000 eurot jääb K Si lahusvaraks; K

S kohustub tasuma K Sale lahusvara arvelt rahalist hüvitist 11 000 eurot, millest 9 500 eurot

lepingu sõlmimise päeval ja 1 500 eurot hiljemalt 31.05.2021. a, kinnistu on kuni 31.05.2021.

a K Sa ainuvalduses, kui K S nõuab väljakolimist enne 31.05, peab ta maksma K Sale hüvitist

5 000 eurot, K Sa kannab kuni 31.05 kommunaalkulud ja hüpoteekidega seotud kulud (sh

kindlustusmaksed ja intress), raha tuleb kanda K Si kontole; vallasvara (sh tehnika ja mööbel,

sisustus jne) jääb elamusse ja hakkab kuuluma K Sile, välja arvatud TV LG 65`ning K Sa ja

laste isiklikud asjad ning vanemate kingitused: köögikombainid ja kohvimasin (K Sa viib

ära); kui K S seitsme aasta jooksul kinnistu, maksab K S K Sale hüvitist 20 000 eurot;

asjaõiguslepingud, kinnistusraamatu uus kanne omaniku kohta, elatis – kahele lapsele kokku

nelisada eurot kuus kuni seaduse muutmiseni, hüpoteekide uued summad eurodes (4

hüpoteeki (varem olid kroonides), hüpoteegilepingute pooleks ei ole enam K Sa.

36. 22.04.2021. a tõestas Narva notar S N lepingu tühistamisavalduse (I kd tl 26-30), K Sa

tühistas lepingu, sest sõlmis ühisvara jagamise lepingu K Si vägivalla ja vägivallaga

ähvardamise mõjul, pakub taastada lepingueelne olukord, teha omanikukanne

kinnistusraamatusse (ühisomanikud K S ja K Sa).

37. Ühisvara jagamise lepingu punktis 3.1 kinnitavad lepingupooled, et nende kui endiste

abikaasade vahel olnud varaühisuse varasuhe on lõppenud abielu lahutamisega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 37 tulenevalt võivad abikaasad jagada ühisvara omavahel või

kohtus.

38. Ähvardus ja vägivald.

38.1. Kostja leiab, et ühisvara jagamise leping sõlmiti ähvarduse ja vägivalla mõjul.

Alternatiivselt, et tehing on tühine ka seetõttu, et tehing on vastuolus heade kommetega, mis

on tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja vastastikuste kohustuste väärtus on tasakaalust

väljas.

38.2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 96 lg 1 kohaselt isik, kes tegi tehingu

õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald

oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit

mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise

poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt

tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu

tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise

poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevatele vastastikuste

kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 98 lg 1 sätestab, et

tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

38.3. Kohus nõustub hagejaga, et tehingu tühistamise materiaalsed eeldused ei ole täidetud.

Tehingu teinud poolel on tehingu tühistamisõigus, kui tehingu tegemise põhjuseks oli

õigusvastane ähvardus ja vägivald. Vägivalla esinemise korral peab see olema tehingu

tegemisega ajalises seoses. Ähvarduse puhul peab ähvardus olema tehingu tegemisega

kausaalses seoses. Nii vägivald kui ka ähvardus peavad vastavalt asjaoludele olema nii

vahetud ja tõsised, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Seega peab

tehingut tühistav pool tõendama: 1) vägivalla ja ähvardamise esinemist; 2) vägivalla

esinemise korral ajalist seost tehingu tegemisega; 3) ähvarduse esinemise korral kausaalset

seost tehingu tegemisega; 4) vägivalla ja ähvarduse vahetust ja tõsidust.

38.4. Kohus tuvastas 02.09.2022. a kohtuotsuses, et 11.12.2020. a tehing ei ole tühine

seetõttu, et sõlmiti K Si poolse vägivalla ja vägivallaga ähvardamise mõjul. Nimetatud kohtu

järeldusega nõustus Tartu Ringkonnakohus oma 27.01.2023. a lahendis. Ringkonnakohus

märkis, et maakohus on TsÜS §-i 96 õigesti kohaldanud ning põhjendatult leidnud, et

11.12.2020 leping ei ole tehtud vägivalla või vägivallaga ähvardamise mõjul (punkt 11).

Ringkonnakohus märkis, et vaidlusalune tühistamisavaldus tehti 11.12.2020. a ning sellele

eelnes poolte kirjavahetus (I kd, tl 162-199), lepingutingimuste kooskõlastamine, nende

digitaalselt allkirjastamine ja notarile saatmine (II kd, tl 2-12). Lisaks on hageja märkinud, et

kostja esitas AS-ile SEB Pank 2020. a novembri lõpus avalduse tema kui laenuvõtja

laenulepingust eemaldamiseks. Viimati märgitud asjaolule ei ole kostja vastuväiteid esitanud.

Tühistamisavalduse hindamisel on oluline märkida sedagi, et vaidlustatud lepingu puhul oli

tegemist notari poolt tõestatud lepinguga. Eelnimetatud tõendite kogum on kooskõlas Viru

Maakohtu 26.10.2022. a jõustunud otsusega, mille kohaselt ei ole hageja kostjat kuni 2020. a

augustikuuni vägivallaga ähvardanud ning kostja ei teinud vaidlustatud tehingut vägivallaga

ähvardamise mõjul. Viru Maakohtu 26.10.2022. a otsusega tunnistati hageja süüdi

12.07.2020. a kostja rusikaga ühel korral löömises. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

nimetatud ca viis kuud enne vaidlustatud lepingu sõlmimist toimepandud vägivallal puudub

nii ajaline kui kausaalne seos 11.12.2020. a lepingu sõlmimisega. Kostja on jätnud

tähelepanuta, et ähvardus ja vägivald TsÜS § 96 lg 1 tähenduses peab olema nii vahetu ja

tõsine, et ei jäta lepingu sõlminud isikule mingit mõistlikku valikut lepingu sõlmimisest

loobuda. Selliste asjaolude esinemist ei ole kostja tõendanud (punkt 13).

39. Kohus leiab, et puuduvad seaduses sätestatud alused 11.12.2020. a lepingu tühiseks

tunnistamiseks muudel alustel (tehingu näilisus, vastuolu heade kommetega (teise poole jaoks

äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehing või pooltele tulenevate vastastikuste

kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas)).

40. Tehingu näilikkuse kontroll. Tehingu vastuolu heade kommetega.

40.1. Ringkonnakohus märkis, et kostja poolt esiletoodud asjaolud viitavad sellele, et

11.12.2020. a leping võib olla näilik ja seetõttu tühine. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on tehing

näilik, mille puhul pooled soovivad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.

Tüüpilisemaks varjatava tehingu näiteks on tehingud, kus näidatakse tegelikust hinnast

madalam hind, olgu siis eesmärgil, et maksta vähem makse või notaritasu, või siis hoopis

kõrgem hind, näiteks eesmärgiga vältida ostueesõigusega isiku poolt ostueesõiguse

kasutamist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arutada pooltega muu hulgas seda, kas

11.12.2020. a lepingu näilikkuse korral on tühine kogu leping või osa sellest, samuti seda, kas

menetlusse tuleks kaasata SEB Pank kui üks lepingupool.

40.2. Kohus leiab, et 11.12.2020. a tehing ei ole näilik, vaatamata sellele, et pooled on

tehingus näidanud kinnistu ja sõidukite väärtused väiksematena nende tegelikust väärtusest.

Pooled ei ole varjanud tehingut, mida nad tegelikult teha tahtsid. Poolte eesmärk tehingus oli

jagada ühisvara selliselt, et kinnistu ja laenukohustus jääb K Sile, K S tasub K Sale hüvitist

enamsaadud vara arvel, K Sa vabaneb rahalisest kohustusest SEB Panga ees ning kummalegi

lepingu poolele jääb üks sõiduk, mille turuväärtused on sarnased. Selline tehing tegelikult ka

sõlmiti. PKS § 37 tulenevalt võivad abikaasad jagada ühisvara omavahel või kohtus. Asja

materjalidest nähtub, et K S ja K Sa pidasid enne ühisvara jagamise lepingu sõlmimist

läbirääkimisi lepingu tingimuste üle, seega ei saa ka väita seda, et ühisvara jagamise leping

sõlmiti kostjale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Poolte kirjavahetusest (Viber) nähtub, et

pooled pidasid kirjavahetust, kuidas ühisvara jagada, kui palju peab K S maksma K Sale

rahalist hüvitist, mis ajani võib K Sa elada majas ning kuidas jagatakse ühine kohustus

(pangalaen), kui palju maksab laste isa lastele elatist (I kd tl 162-199). Enne notariaalse

lepingu sõlmimist on hageja saatnud kostjale lepingu tingimused, märkides, et kostja vaataks

tingimused üle ja annaks tagasisidet või soovib midagi lisada (II kd tl 2-12). Hageja ja kostja

on notarile esitatavad ühisvara jagamise tingimused allkirjastanud digitaalselt 03.12.2020. a

(II kd tl 13). Hagiavalduses märkis hageja, et pooled hindasid kinnistu väärtuseks 130 000

eurot, rahalise kohustuse väärtuseks 108 000 eurot ning kummagi sõiduki väärtuseks 14 000

eurot. Kuna hageja omandisse jäi kinnistu ning rahaline kohustus, ongi rahalise hüvitise

suuruseks määratud 11 000 eurot (130 000 / 2 = 65 000; 108 000 / 2 = 54 000; 65 000 – 54

000 = 11 000). Kuna kostjale on makstud hüvitis omandi kaotuse eest, ei saa väita, et ühisvara

jagamine oli teostatud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kohus ei ole nõus

kostjaga, et kinnistu väärtus oli vara jagamise ajal mitte 130 000 eurot, vaid 163 000 eurot.

Kinnisasja hindamisakt on kostja poolt tellitud peale ühisvara jagamist poolte vahel, 2021. a

märtsis (I kd tl 81-120). Lisaks sellele märgib kohus, et kostja vabanes rahalisest kohustusest

SEB Panga ees, milles kostja osa oli ühisvara jagamise lepingu sõlmimise ajal 54 000 eurot

(108 000 / 2). Samuti on kostja allkirjastanud ja edastanud SEB Pangale avalduse tema

väljaarvamiseks laenulepingust. Peale ühisvara jagamist on panga, K Si ja K Si vahel

sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt arvatakse K Sa laenulepingust välja.

40.3. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et

tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke

tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad

tegelikult teha tahavad. Kohus leiab, et tehing on kehtiv, kuna saabusid need tagajärjed, milles

pooled on kokku leppinud. Ühisvara maksumuse vähendamine ei mõjutanud poolte vahel

kokkulepitut. Pooled pidasid enne lepingu sõlmimist lepingueelseid läbirääkimisi. Kostja ei

viidanud kohtumenetluses asjaolule, et ta ei saanud lepingu tingimustest aru. Kõik lepingu

tingimused olid poolte vahel kooskõlastatud ja kostja poolt enne lepingu sõlmimist

allkirjastatud ning notarile edastatud. Näiliku tehingu puhul on määrava tähendusega poolte

tahe, seega tuleb eelkõige tehingu näilikkuse tuvastamisel tehingut sisuliselt hinnata, st

hinnata poolte tahteavaldusi, et selgitada, mida tegelikult sooviti. Pooltevahelise Viberi

kirjavahetusest 26.11.2020 - 02.12.2020. a nähtub selgesõnaliselt, et pooled leppisid kokku

ühisvara jagamisest, samuti nad leppisid kokku, et K S maksab K Sale 11 000 eurot hüvitist

enamsaadud vara arvelt. Pooled vaidlesid vaid hüvitise maksmise viisi üle, kas tuleb maksta

kogu summa korraga või osade kaupa. Sama summa 11 000 eurot on märgitud 11.12.2020. a

lepingu punktis 3.4. Seega lepingu sõlmimisega on saabunud samad tagajärjed, millistest

pooled on tegelikkuses kokku leppinud. Pooled ei ole varjanud tehingu asjaolusid. Hageja

väitis kogu menetluse vältel, et ühisvara hindu vähendasid pooled eesmärgiga vähendada

notaritasu. Ei saa järeldada ka seda, et 11.12.2020. a sõlmitud leping on vastuolus heade

kommetega. TsÜS § 86 tulenevalt heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine. Tehing

on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise

ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,

kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks

äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on

heade

kommete

vastaselt

tasakaalust

väljas.

Lepingu sõlmimise ajal, st 11.12.2020. a seisuga, lepingus märgitud pooltele tulenevate

vastastikuste kohustuste väärtus ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Hagiavalduses on tehtud arvestus, mille tulemusena on saadud 11 000 eurot hüvitist, mille K

S pidi tasuma K Sale. TsÜS § 86 lg kaks kohaselt tuleb hinnata seda, kas vastastikuste

kohustuste väärtus on proportsionaalne. Kohus leiab, et 11.12.2020. a lepingus on poolte

vastastikuste kohustuste väärtus proportsionaalne. K Sa on materiaalselt kindlustatud, kahe

kõrgharidusega inimene. Seega ei saa rääkida ka sellest, et ta on sõlminud 11.12.2020. a

ühisvara jagamise lepingu lähtudes asjaoludest, mis on ettenähtud TsÜS § 86 lg 3. Vähemalt

ei ole K Sa tõendanud, et tema sõlmis lepingu lähtudes erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Seega puudub alus väita,

et 11.12.2020. a leping on heade kommetega vastuolus.

40.4. Lisaks sellele on ringkonnakohus oma otsuse selgitanud, et TsÜS § 86 on üldnormiks

ning seda saab kohaldada, kui muid tühisuse või tühistamise aluseid ei esine. Seega juhul, kui

taotletakse lepingu kehtetust TsÜS § 96 järgi, ei saa leping olla samaaegselt tühine TsÜS § 86

järgi, kuna TsÜS § 96 erinormina katab ühtlasi TsÜS § 86 koosseisu (otsuse punkt 10).

41. Vastuhagi.

41.1. Kostja esitas vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamise nõudes põhjendusel, et poolte

ühisvara on jagamata, sest ühisvara jagamise leping on tühine. Vastuhagis taotles kostja jätta

kinnistu väärtusega 163 000 eurot ja vallasvara (mööbel, tehnika, sisustus jne) kokku

väärtusega 5 640 eurot, sõiduki xxx väärtusega 14 000 eurot enda omandisse. Laenulepingust

tulenevad kohustused ja sõiduk xxx väärtusega 14 000 eurot jätta hageja kanda. Välja mõista

kostjalt hageja kasuks hüvitis. Alternatiivselt müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning

jagada saadud raha kaasomanike vahel.

41.2. Kostja märkis vastuhagis, et tasus ühiskohustuse (laen, kindlustus) katteks lahusvara

arvelt alates septembrist 2020 kuni juunini 2021. a 4 299,09 eurot. Poolte vahel 11.12.2020. a

sõlmitud lepingu kohaselt K Sa kannab kuni 31.05 (*2021. a) kommunaalkulud ja

hüpoteekidega seotud kulud (sh kindlustusmaksed ja intress), raha tuleb kanda K Si kontole;

vallasvara (sh tehnika ja mööbel, sisustus jne) jääb elamusse ja hakkab kuuluma K Sile, välja

arvatud TV LG 65`ning K Sa ja laste isiklikud asjad ning vanemate kingitused:

köögikombainid ja kohvimasin (K Sa viib ära).

41.3. 29.11.2023. a esitas kostja vastuhagi täpsustuse. Kostja märkis, et ta jääb täies ulatuses