2-22-8415/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-8415

Tsiviilasi

X

avaldus

Y

kinnisesse

hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. detsembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXX)

Puudutud isik Y (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar

Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu,

registrikood 75014267)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19. detsembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-8415

muutmata.

2. Jätta Y määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ning

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga

koos

elavad

pereliikmed,

isiku

eestkostja,

isiku

nimetatud

usaldusisik,

rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, kinnise asutuse juht või tema määratud ametiisik ja valla-

või linnavalitsus. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse

sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise

ebaseaduslikkust.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

2 (6)

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 26. septembril 2023 (täpsustatud 4. oktoobril 2023) Harju Maakohtule

avalduse täisealise isiku Y (puudutatud isik) hoolekandeasutusse ööpäevaringsele

erihooldusteenusele paigutamiseks.

Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku ema ja eestkostja. Avaldaja

palus puudutatud isikule määrata tahtevastane ravi ööpäevaringset erihooldusteenust pakkuvas

asutuses. Puudutatud isik ei tule oma sõltuvustega toime ega jätka oma ravi, kuna ravimid ei

sobi kokku alkoholi ja narkootikumidega. Puudutatud isik elab asotsiaalset eluviisi (ööbib

tänaval), ta ei leia tööd ja kaotab pidevalt oma asju (telefon ja dokumendid). Samuti on

puudutatud isikul korduvad kokkupuuted politseiga, peamiselt seoses vargustega.

2. Maakohus määras 9. oktoobril 2023 puudutatud isikule kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.

3. Harju Maakohtule 16. oktoobril 2023 esitatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 7.1-

3/567 kohaselt esinevad puudutatud isikul kroonilised psüühikahäired (psühhoaktiivsete ainete

tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. Kuritarvitamine (F19.1), depressiivne

skisoafektiivne häire (F25.1)), mille tõttu ei suuda puudutatud isik kestvalt oma käitumisest aru

saada või seda juhtida. Puudutatud isik vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, ravita jäämisel isiku

vaimne seisund halveneb ning muutused võivad olla isikule eluohtlikud (nt kooma). Puudutatud

isik ise oma ravivajadusest aru ei saa. Puudutatud isik vajab tulenevalt oma tervislikust

seisundist hoolekandeasutusse paigutamist (vajab ööpäevaringse järelevalvega hooldus- ja

raviteenust). Puudutatud isiku tervislik seisund ei võimalda tal eluga iseseisvat toimetulekut.

Ööpäevaringse järelevalvega hooldusteenuse määramata jätmise korral on puudutatud isik

ohtlik eelkõige iseendale. Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik muude abinõude kasutamine.

4. Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) esitas 17. oktoobril 2023 arvamuse, milles leidis,

et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru

saada või seda juhtida ning millest tulenevalt vajab ta regulaarselt kõrvalabi. Samuti ei võta

puudutatud isik sõltuvusainete kuritarvitamise tõttu talle määratud toetusravi, mistõttu ohustab

ta eelkõige enda elu ja tervist. Samas leidis SKA, et olukorda on võimalik ennetada muude,

vähem vabadust piiravate meetmetega (sõltuvushäire ravi ja rehabilitatsioon). SKA hinnangul

ei ole praegusel juhul täidetud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud

eeldus, sest ei ole selge, kas ja milliseid muid abinõusid on rakendatud (kasutamata on kõik

SKA poolt pakutavad teenused). SKA leidis, et puudutatud isik ei vaja paigutamist

hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, sest eelnevalt

tuleb kasutada muid, vähem vabadust piiravamaid meetmeid.

5. Kohalik omavalitsus (Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, edaspidi KOV)

esitas 24. oktoobril 2023 seisukoha, milles toetas avalduse rahuldamist. Puudutatud isikul on

raske psüühikahäire, tal puudub haiguskriitika ja suutlikus ravimeid korrapäraselt võtta.

Ravimite võtmisest keeldumise korral ei kontrolli puudutatud isik oma käitumist ning muutub

kõikide suhtes agressiivseks ja ründavaks. Koostöö puudutatud isikuga võimalik ei ole. KOV

avaldas, et on saanud puudutatud isiku suhtes korduvaid teavitusi ka Politsei- ja

Piirivalveametilt (puudutatud isik paneb toime varavastaseid kuritegusid; ravimite

mittekasutamisel muutub agressiivseks ja psühhootiliseks, kuid ise abivajadust ei tunnista).

KOV viis 12. oktoobril 2023 läbi ka vestluse avaldajaga, kes avaldas, et puudutatud isik ei tee

avaldajaga koostööd ega ole nõus ühegi teenuse ega sõltuvusraviga. Avaldaja selgitas

3 (6)

täiendavalt, et ta ei saa puudutatud isikut enda juurde elama võtta, sest avaldajal on alaealine

poeg, kellega ei ole puudutatud isikul head suhted. KOV-i sotsiaaltöötajad püüdsid

17. oktoobril 2023 viia läbi kodukülastuse puudutatud isiku viibimiskohas, et hinnata

puudutatud isiku abivajadust. Sotsiaaltöötajatele 30 minuti jooksul ust ei avatud, kuid korterist

väljudes kiirustas puudutatud isik sotsiaaltöötajatest mööda ning teavitas, et ta saab oma eluga

ise hakkama, ta ei vaja eestkostjat ega muud abi.

6. Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 16. novembril 2023 ja

11. detsembril 2023 arvamused, milles toetas avaldust. Kohtumisel puudutatud isikuga oli

puudutatu isiku jutt kohati seosetu ning ta pidas monoloogi omal teemal. Narkootikumidega

seotud küsimustele vastas, et ei taha ega tohi sellest rääkida. Esindaja veendus, et puudutatud

isik ei suuda ega soovi kontrollimatus keskkonnas loobuda narkootikumide tarvitamisest ja

tarvitada vajalikke psühhiaatrilisi ravimeid ja C-hepatiidi raviks vajalikke ravimeid. Ta on

ohtlik iseendale ja ümbritsevatele (ravi katkestamisel muutub agressiivseks).

7. Maakohus kuulas 16. novembril 2023 ära avaldaja, kes jäi esitatud avalduse juurde.

8. Maakohus kuulas 14. detsembril 2023 ära puudutatud isiku tema viibimiskohas

(psühhiaatriakliinikus). Puudutatud isik avaldas, et ta ei tarvita nii palju narkootilisi aineid, et

see tähelepanu vajaks. Puudutatud isik ei pidanud raviasutuses viibimist vajalikuks ega

mõistnud oma tervisest tulenevaid probleeme. Puudutatud isik avaldas, et ta võiks paar kuud

koos emaga elada ja seejärel tööle minna. Puudutatud isik teatas, et ta on valmis loobuma

narkootilistest ainetest, kui saab tööle minna.

Esimese astme kohtu määrus

9. Harju Maakohus rahuldas 19. detsembri 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja

avalduse ja paigutas puudutatud isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele

erihooldusteenusele üheks aastaks, s.o kuni 19. detsember 2024. Maakohus tunnistas määruse

täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega avaldajale. Maakohus jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mille jättis kohus Eesti Vabariigi kanda.

Maakohtu

määruse

põhjenduste

kohaselt

esinevad

puudutatud

isikul

kroonilised

psüühikahäired, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

Puudutatud isik on ravita jäämisel ohtlik nii iseendale kui ka teistele, kuna tema tervislik

seisund halveneb oluliselt ning sellega kaasneb ettearvamatu ja ohtlik käitumine. Ka ei saa

puudutatud isik enda ravivajadusest aru. Muude abinõude kasutamine puudutatud isiku suhtes

ei ole võimalik olenemata SKA seisukohast, kuna isik keeldub abi vastu võtmast. Seejuures on

puudutatud isikut korduvalt tulnud kiirabiga paigutada ravile psühhiaatriakliinikusse, kus ta

viibib ka praeguse määruse tegemisel ajal. Puudutatud isiku käitumine on sihipäratu ja

teadvustamatu, kuna ta on tugevasti sõltuv psühhoaktiivsest ainest. Narkojoobes käitub ta

psühhootiliste elamuste mõjul sageli ettearvamatult, agressiivselt ja ebaadekvaatselt. Eelnenut

kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti vastus, mille järgi on isikul viimase aasta jooksul olnud

politseiga kokkupuuteid 21 korral.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, avaldades soovi määruse

vaidlustamiseks. Puudutatud isik leiab, et ta on võimeline oma igapäevast elu korraldama,

leidma endale turvalise elukoha, töötama ja teenima sissetulekut, et katta oma igapäevased

kulud. Puudutatud isik soovib elada alkoholi ja narkootikumideta ning palub anda talle

võimalus elada ja töötada väljaspool kinnist asutust.

4 (6)

11. KOV ei toeta määruskaebust ning palub jätta selle rahuldamata. Täiendavalt avaldas KOV,

et puudutatud isik vabanes 16. jaanuaril 2024 psühhiaatriahaiglast, kust lahkudes oli ta nõus

raviplaani järgima. KOV suhtles 17. jaanuaril 2024 avaldajaga, kes avaldas, et puudutatud isik

läks elama oma elukaaslase juurde. Puudutatud isikuga kokkulepet ei olnud, millal viimane oma

ravimitele järele tuleb. Avaldaja sõnul annab puudutatud isik pidevalt lubadusi oma eluviiside

muutmiseks, kuid ei ole seda seni suutnud teha. Avaldajale teadaolevalt tarvitab ka puudutatud

isiku elukaaslane narkootikume. KOV leiab jätkuvalt, et puudutatud isik on sõltuvuskäitumisest

ajendatuna ohtlik nii endale kui teistele. Puudutatud isiku töötamise kogemus on väga

lühiajaline, sõltuvus narkootikume tarvitada on tema põhiliseks ajendiks elus ja tema ravita

jätmine toob kaasa ohu tema elule ja tervisele.

12. Avaldaja ja puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebusele

seisukohta ei esitanud.

13. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

15. Maakohus on vaidlustatud määrusega puudutatud isiku paigutanud tema nõusolekuta

hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga üks aasta, s.o kuni

19. detsember 2024. Avalduse esitas kohtule kooskõlas TsMS § 533 lg-ga 2 puudutatud isiku

eestkostja (ema). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud

SHS § 105 lg 1 kohaldamise eeldused. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid täies ulatuses ei korda.

16. Maakohus on tuvastanud, et puudutatud isikul esinevad kroonilised psüühikahäired, mille

tõttu ta ei suuda kestvalt oma käitumisest aru saada või seda juhtida. 16. oktoobri 2023. a

kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr 7.1-3/567 nähtuvalt on puudutatud isikul diagnoositud

rasked kroonilised psüühikahäired – psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja

käitumishäired, kuritarvitamine (F19.1) ja depressiivne skisoafektiivne häire (F25.1).

Puudutatud isik vajab pidevat psühhiaatrilist ravi ning ravita jäämisel isiku vaimne seisund

halveneb. Puudutatud isik ise oma ravivajadust ei mõista. Ekspertiisi läbiviinud psühhiaatri

hinnangul ei suuda puudutatud isik temal diagnoositud psüühikahäirete tõttu kestvalt oma

käitumisest aru saada või seda juhtida (dtl-d 163 ja 164). Seega on kolleegiumi hinnangul

praegusel juhul täidetud SHS § 105 lg 1 p-st 1 tulenev eeldus, s.o puudutatud isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

17. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud puudutatud isiku ohtlikkuse

(SHS § 105 lg 1 p 2). Puudutatud isiku ohtlikkust ei ole maakohus hinnanud abstraktselt, vaid

aluseks on võetud konkreetsed elulised juhtumid.

Kolleegium nõustub, et olukorras, kus puudutatud isikul puudub haiguskriitika, ta ei järgi talle

määratud raviplaani ning tal on tugev sõltuvushäire psühhoaktiivsest ainest, on ta ohtlik

eelkõige iseendale. Ka Riigikohus on leidnud, et isiku ohtlikkusele võib viidata puudulik

haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 20.03.2019, 2-16-

10435/138, p 18). Asja materjalidest nähtuvalt on psühhiaater hinnanud, et ravita jäämisel

puudutatud isiku vaimne seisund halveneb ning muutused võivad olla isikule eluohtlikud (nt

5 (6)

kooma). Lisaks vaimsetele haigustele on puudutatud isikul diagnoositud ka krooniline c-

viirushepatiit, epilepsia (alkohoolse geneesiga) ja treemor (alkohoolse geneesiga). Seejuures ei

seosta puudutatud isik temal diagnoositud haiguseid psühhoaktiivsete ainete ja alkoholi

tarvitamisega (ekspertiisiakt, dtl-d 163 ja 164). Samuti on puudutatud isik avaldanud

suitsiidimõtteid ja hirmu, et teeb kahetsusväärseid otsuseid (Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna

Keskhaigla tervisekaart, dtl 142). Politsei- ja Piirivalveameti 23. novembril 2023 esitatud

andmetest nähtuvalt on puudutatud isikul viimase aasta jooksul olnud politseiga kokkupuude

21 korral. Puudutatud isik on korduvalt varastanud erinevaid esemeid (jalgrattad,

kosmeetikatooted, toiduained, alkoholid), samuti on esinenud väljakutseid seoses puudutatud

isiku ebaadekvaatse käitumisega (dtl-d 237–241). Kolleegiumi hinnangul kinnitab eelnev, et

puudutatud isik on endale ohtlik, mistõttu vajab ta ööpäevaringset erihooldusteenust. Kuna

puudutatud isik on tugevalt sõltuv psühhoaktiivsest ainest ning Politsei- ja Piirivalveameti

andmetest nähtuvalt on puudutatud isik korduvalt käitunud ebaadekvaatselt, nõustub

kolleegium maakohtuga ka selles, et puudutatud isik võib ravita jäämisel olla ohtlik ka teistele.

18. Kolleegiumi hinnangul on täidetud ka SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus. Kolleegium

nõustub maakohtuga selles, et olenemata SKA seisukohast ei ole muude abimeetmete

kasutamine puudutatud isiku suhtes võimalik, kuna isik keeldub abi vastu võtmast. Nii avaldaja

kui KOV on kinnitanud, et puudutatud isik ei soovi abi ega teenuseid. Asja materjalidest

nähtuvalt on puudutatud isik olnud psühhiaatriakliinikus ravil alates 2017. aastast 14 korda,

alates juunist 2021. a on puudutatud isik vajanud psühhiaatriakliinikus ravi seitse korda ning

puudutatud isik viibis ravil ka 14. maist 2022 kuni 15. maini 2022 (KOV-i seisukoht, dtl 187).

Ka vaidlustatud määruse tegemise ajal viibis puudutatud isik esialgse õiguskaitse rakendamise

määruse alusel psühhiaatriakliinikus. Need abimeetmed ei ole osutunud küllaldaseks. Seda, et

muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik ja puudutatud isik vajab paigutamist kinnisesse

asutusse, on kinnitanud kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviinud psühhiaater (dtl 164) ning seda

on toetanud ka puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja (dtl 245).

19. Määruskaebuses toodu kohaselt ei ole puudutatud isik kinnisesse asutusse paigutamisega

nõus. Seejuures kinnitab puudutatud isik, et ta soovib elada alkoholi ja narkootikumideta.

Ringkonnakohus usub, et puudutatud isiku sooviks võib olla loobuda alkoholist ja

narkootilistest ainetest, kuid leiab asjas esitatud ja kogutud tõendite pinnalt, et puudutatud isik

ei ole selleks praegusel hetkel iseseisvalt võimeline. Sellele viitab ka määruskaebuses avaldatu,

mille kohaselt leiab puudutatud isik jätkuvalt, et ta on võimeline oma igapäevast elu

korraldama. Kolleegiumi hinnangul puudub puudutatud isikul haiguskriitika, mistõttu vajab ta

hoolekandeasutuses ööpäevaringset erihooldusteenust, mis tagab kindla režiimi ja raviplaani

täitmise.

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku vabadust vähem piiravad meetmed

võimalikud, sest puudutatud isik ei saa oma ravivajadusest aru. Ta ei ole võimeline tegema

koostööd muude meetmete rakendamiseks. Ka pärast viimast psühhiaatriakliinikus ravi

lõpetamist ei ole puudutatud isik eestkostja poolt kohtule avaldatud andmete kohaselt oma

käitumist muutnud. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isikul olnud mitmeid võimalusi

pärast psühhiaatrialiinikus ravi lõpetamist järgida raviplaani ja võtta vastu KOV-i pakutud abi.

Puudutatud isiku käitumine näitab, et ta suhtub ravivajadusse liiga kergekäeliselt ega tee oma

käitumisest vajalikke järeldusi. Sellel põhjusel ei pea ringkonnakohus võimalikuks kaaluda

TsMS § 540 lg 1 järgset kinnisesse asutusse paigutamise peatamist. Kinnisesse asutusse

paigutamata jätmisega kaasneks suurem kahju puudutatud isiku tervisele ja julgeolekule.

Puudutatud isiku jätmisel praegusesse elukeskkonda on tõenäoline, et puudutatud isiku ohtlik

ja enesehävitav käitumine jätkub ning rikkumised jätkuvad. Kinnisesse asutusse paigutamine

toetab antud juhul puudutatud isiku ravi, saavutamaks püsivad muutused, mis võimaldavad

puudutatud isikul pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema

6 (6)

enda elu ja tervist ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta.

21. Puudutatud isiku apellatsiooniastme menetluskulud (riigi õigusabi tasu) jäävad

TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel Eesti Vabariigi kanda. Muud apellatsiooniastmes kantud

menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

22. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543.

(allkirjastatud digitaalselt)