3-23-1065/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1065

Haldusasi

X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.05.2023 otsuse

nr 4.2-1/2834-5 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, volitatud esindaja vandeadvokaat Vladimir

Sadekov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Ursula Tropp

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. Xi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.02.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (vastustaja, PPA) väljastas X. Xile (kaebaja) 29.12.2021

relvaloa nr DL50022422 kehtivusega kuni 13.10.2026 püstoli Tanfoglio-Stock-III omamiseks

ja kandmiseks vastava spordialaga tegelemiseks ning turvalisuse tagamiseks. Relvaloale oli

relvaliikidena kantud ka sileraudne püss ja revolver.

2. Vastustaja tunnistas 08.05.2023 otsusega nr 4.2-1/2834-5 relvaloa nr DL50022422

relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 1 p 1, § 43 lg 3 p 2, § 43 lg 31 ja § 44 lg 6 alusel kehtetuks.

Põhjendused:

3-23-1065

2.1. PPA sai 25.02.2023 väljakutse, et teataja isa on pikemat aega alkoholi tarvitanud, räägib

iseendaga, näeb nägemusi, on väga närviline. Pereliikmete sõnul oli kaebaja 2 nädalat järjest

alkoholi tarvitanud. Politsei toimetas kaebaja haiglasse. Varasemalt on PPA andmebaasis

registreeritud seoses kaebajaga järgmised juhtumid:

1) 23.09.2020 oli kaebaja joobes, agressiivne, kodus kaks 16-aastast last. Kaebaja oli

millegi peale ärritunud ja tõmbas naist juustest. Naise sõnul oli kaebaja 5 päeva

joonud. Koostati lähisuhtevägivalla infoleht;

2) 2006. a olid kaebajal korduvad peretülid endise abikaasaga (17.08.2006, 18.08.2006,

21.08.2006). Ühe tüli käigus kasutas kaebaja füüsilist vägivalda. Vähemalt ühe tüli

ajal oli kaebaja kasutanud alkoholi;

3) 2005. a juhtis kaebaja mootorsõidukit joobeseisundis ja põhjustas avarii.

2.2. Wismari Haigla AS-i 09.03.2023 (vastuses ilmselt ekslikult aastaarv 2022) teatise

kohaselt on kaebaja alkoholi võõrutusseisundi tõttu viibinud 3 korda statsionaarsel ravil (11.-

13.03.2016, 02.-04.03.2022 ja 21.-24.05.2022). Tegemist on alkoholi liigtarbimisest tingitud

käitumishäirega.

2.3. Kaebajale kuuluv tulirelv ja laskemoon on alates 09.03.2023 vastustaja käes hoiul.

Vabariigi Valitsuse 21.06.2007 määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja

tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja

vormi nõuded“ (määrus nr 179) § 2 lg 1 p 3 kohaselt on alkoholi liigtarbimisest tingitud

käitumishäired relvaloa andmist välistavaks tervisehäireks. Alkoholi võõrutusseisund F10.3

on alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäire RHK-10 kohaselt. Hinnangu, millise

käitumishäire alla kuulub alkoholi võõrutusseisnud, andis Wismari Haigla arst oma vastuses.

Vastustaja ei pannud kaebajale ise diagnoosi. Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon on

kõigile kättesaadav ja sealt on vajadusel võimalik vaadata, kuhu mingi tervisehäire liigitub.

2.4. Kaebaja käitumine on enda ja teiste isikute turvalisust ohustav ning tema käitumine

relvaomanikuna võib olla ohtlik. Haldusmenetluse käigus on leidnud kinnitust, et kaebaja

tarvitab liigselt alkoholi – mitu päeva järjest. Tema käitumine muutub ettearvamatuks,

ebaadekvaatseks ja agressiivseks. Seda kinnitavad korduvad peretüli väljakutsed politseile,

lähedaste tähelepanekud, lähisuhtevägivalla infoleht. Kaebaja asus alkoholi tarvitanuna

juhtima mootorsõidukit ja põhjustas liiklusõnnetuse. Ka Wismari Haigla AS-i vastusest saab

teha järelduse, et kaebajal on probleeme alkoholi tarvitamisega. Alkoholi liigtarvitamisega

võib kaasneda mitmeid sotsiaalseid probleeme, kuna isikul kaob kriitiline kontroll enda

käitumise üle ja seetõttu tehakse sageli ettearvamatuid tegusid. Kaebajale on muutunud

loomuomaseks riskikäitumine alkoholi tarvitanuna. RelvS § 43 lg 31 kohaldamine ei eelda, et

isikul esineks rikkumisi seoses relvade omamise, kandmise või kasutamisega. Ei ole

välistatud, et halbade asjaolude kokkulangemisel, olles tarvitanud alkoholi, võib kaebaja

väärkasutada ka tulirelva.

2.5. Kaebaja ei avaldanud menetluse käigus soovi saada selgitusi enda õigustest ja

kohustustest. Kaebaja on ära kuulatud – kaebaja esitas enda poolsed vastuväited. Vastustaja

arvestab kaebajat positiivselt iseloomustavat teavet (hea isa enda lastele, toetab neid

materiaalselt, hoolib oma abikaasast jms). Kaebajat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei

kaalu üles isikule etteheidetud ettearvamatut ja agressiivset käitumist alkoholi tarvitanuna.

Samuti ei saa mööda vaadata kaebaja terviseseisundist, mis välistab relva omamise.

2.6. Isikute õigus elule ja tervisele ning avalikule korrale kaalub üles kaebaja eneseteostamise

õiguse.

2(6)

3-23-1065

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 08.05.2023 otsuse

tühistamiseks. Põhjendused:

3.1. Vaidlustatud haldusakt rikub kaebaja eneseteostuse õigust, kuna ta ei saa enam vallata

tulirelvi vastava spordialaga tegelemiseks ning enese ja vara kaitseks.

3.2. Kaebaja pöördus haiglasse ise, mitte kellegi suunamisel. Kaebaja ei ole alkoholi tarbinuna

agressiivne. Kunagised peretülid ei saa mõjutada kaebaja tänast käitumist. Kaebaja ei ole

vigastanud enda kunagist elukaaslast. Kaebaja hoiab enda perekonda väga. Peretüli toimus

2006. a-l, kui kaebajal ja tema endisel abikaasal olid erimeelsused, mistõttu päädis tüli

füüsilise vägivallaga. Menetlust tookord ei algatatud.

3.3. PPA patrulli saatel erakorralise meditsiini osakonna külastamine kinnitas, et kaebajal oli

kõik hästi ja vajadust meditsiinilist abi saada ei olnud.

3.4. Kaebaja on juba ammu asunud tegelema enda alkoholitarbimise kontrollimisega. Uusi

liigtarbimisi, millest järelduks, et kaebajal esineb alkoholi tarbimisel riskikäitumine, ei ole

toimunud.

3.5. Kaebaja on hea isa enda lastele, toetab neid materiaalselt ja hoolib enda abikaasast.

Kaebaja juhib ettevõtet XX, mis annab tööd mitmele inimesele, on heal järjel ja igati toimiv.

Kaebaja tegeleb eneseharimisega ja spordiga. Kaebaja juhib korteriühistu tegevust. Alkoholi

liigtarbimise korral ei suudeta ettevõtet juhtida. Kaebaja on aktiivne parema teadliku mina

suunal, mis näitab, et kaebaja ei ole riskikäituja, vaid tegus ettevõtja ja eneseharija. XX on

Eesti Kaubanduskoja liige ja Gaselli tiitli kolmekordne saaja. Kaebaja on neurolingvistiline

programmeerija ja psühholoogiline nõustaja. Kaebaja on läbinud laeva kapteni ja raadio-

sidevahendite koolitused.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

4.1. PPA andmebaasis fikseeriti 25.02.2023 teave, et kl 00:35 palus kaebajale kutsutud kiirabi

lisaks saata politsei, sest kaebaja oli agressiivne. Politsei saabudes oli kaebaja rahulik, kuid

segaduses politsei ja kiirabi tulekust. Vestlusest kaebaja pereliikmetega selgus, et kaebaja

tarvitab teist nädalat järjest alkoholi, käitub arusaamatult ja on närviline. Kaebaja enda sõnul

oli ta umbes nädala alkoholi tarvitanud. Kiirabi otsustas kaebaja haiglasse toimetada, millest

kaebaja algul kategooriliselt keeldus. Pärast politseinike poolt veenmist nõustus kaebaja

kiirabiga haiglasse minekuga. Haiglasse jõudes proovis kaebaja sealt lahkuda, kuid pärast

politseinike poolset veenmist jäi siiski kontrolliks haiglasse.

4.2. Alkoholi liigtarbimise tõttu politsei sekkumist nõudnud intsident annab küllaldase aluse

järelduseks, et kaebaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu

relva omama. Teistele isikutele või avalikule korrale võimalik oht on välditav relvaloa

kehtetuks tunnistamisega. Kaebaja eitab enda riskikäitumist ega mõista selle võimalikke

tagajärgi. Järelikult ei suuda kaebaja ise enda ohtlikku käitumist ära tunda ega seda maandada.

Vastustaja ei saa ega tohi jääda ootama esimest relvaga seotud sündmust, sest sel võivad olla

väga rasked tagajärjed. Kaebajat positiivselt iseloomustav teave ei kaalu üles isikule

etteheidetavat ettearvamatut ja agressiivset käitumist alkoholi tarvitanuna.

4.3. Vastustaja ei pea tõendama, et kaebaja on edaspidi relva kasutades ohtlik, vaid piisab, et

asjaoludest tulenevalt saab sellise ohu realiseerumist pidada tõenäoliseks1. Isikute elu ja

tervise, riigi julgeoleku ning avaliku korra kaitsmise eesmärkidel on isiku relvaloa kehtetuks

tunnistamine tema vaba eneseteostuse õiguse proportsionaalne riive2. Vastustaja kaalus

1 Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2022 otsus haldusasjas nr 3-20-2571, p 13.

2 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.06.2019 otsus asjas nr 5-19-26.

3(6)

3-23-1065

kaebaja vaba eneseteostuse õigust omada ja kanda relva sportimiseks ning enese ja vara

kaitseks, teiselt poolt vajadust ennetada ohtu teiste isikute turvalisusele, tervisele, elule ja

avalikule korrale. Kaebaja isiklik huvi relva omada ei kaalu üles avalikkuse huvi ega politseile

pandud vastutust avaliku korra kaitsel. Vastustaja ei ole lähtunud asjakohatutest kaalutlustest.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Vastustaja tunnistas kaebajale väljastatud relvaloa kehtetuks RelvS § 36 lg 1 p 1, § 43 lg

3 p 2, § 43 lg 31 ja § 44 lg 6 alusel.

6. RelvS § 36 lg 1 p 1 kohaselt ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega.

RelvS § 43 lg 3 p 2 alusel tunnistab PPA soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja ei

vasta enam RelvS-iga kehtestatud nõuetele või kui esineb RelvS § 36 lg 1 p-s 1-7, 9 või 10 või

§ 40 lg-s 1 nimetatud asjaolu.

RelvS § 43 lg 31 järgi võib PPA tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja

on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki

relva soetama või omama.

RelvS § 44 lg 6 reguleerib relva võõrandamist pärast relvaloa kehtivuse lõppemist.

7. Vastustaja on vaidlustatud otsuses tuginenud imperatiivsetele sätetele (RelvS § 36 lg 1 p

1 ja § 43 lg 3 p 2), mis ei võimalda kaaluda, kas vastavate tingimuste esinemisel kaebajale

väljastatud relvaluba kehtetuks tunnistada või mitte. Vastustaja tugines asjaolule, et kaebajal

on RHK-10 klassifikatsiooni alusel alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired

ehk kaebajal on haiguslik seisund, millisel juhul ei saa isik relvaluba omada. Wismari Haigla

AS teatas 09.03.2023 vastuses3, et kaebaja viibis alkoholi võõrutusseisundi tõttu 3 korda

statsionaarsel ravil ja et viidatud häire puudutab kahtlemata määruse nr 179 §-s 2 kehtestatud

relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelu p 3 (alkoholi liigtarbimisest tingitud

käitumishäired).

8. Määruse nr 179 § 3 kohaselt teeb tervisekontrolli perearst, kaasates psühhiaatri ja

vajadusel teised eriarstid. Seega on relvaloa menetluses pädevaks tervisekontrolli tegijaks

perearst. Praeguses asjas ei ole esitatud perearsti tõendit kaebajal diagnoositud psüühika- või

käitumishäire kohta. Vastustajal puudub pädevus seda häiret ise kaebaja raviloleku andmete

alusel tuletada. Vastustajal tulnuks pöörduda tervisetõendi saamiseks järelpärimisega kaebaja

perearsti poole või nõuda kaebajalt vastava tõendi esitamist. Selle nõudmata jätmine on

menetluslik rikkumine, mis ei võimalda RelvS § 36 lg 1 p 1 ja § 43 lg 3 p 2 alusel relvaluba

kehtetuks tunnistada.

9. Vastustaja tugines relvaloa kehtetuks tunnistamisel ka RelvS § 43 lg-le 31. Osundatud säte

võimaldab vastustajal tunnistada relvaloa kehtetuks relvaloa omaja ohtlikule eluviisile või

käitumisele tuginedes.

10. Tallinna Halduskohus viitas 06.11.2023 otsuses asjas nr 3-23-547 (p 6) RelvS § 43 lg 31

kohaldamisel järgmistele kohtupraktikas kajastatud seisukohtadele: PPA-l on avar

kaalutlusõigus otsustamaks, millist käitumist käsitada enda või teiste isikute turvalisust

ohustavana määral, mis toob kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamise. Viidatud sätte

rakendamisel peetakse silmas laiemalt loa omaja isiksuseomadusi ja süstemaatilist käitumist,

mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saab relva

3 Vastustaja 16.06.2023 vastuse lisa 1.

4(6)

3-23-1065

jätkuvalt omada või kasutada. PPA-l tuleb arvestada kõiki asjaolusid, mis iseloomustavad

relvaloa omaja eluviisi või käitumist, sh nii teda negatiivselt kui ka positiivselt

iseloomustavaid asjaolusid. Relvast lähtuva ohu ennetamiseks ei pea ega tohi PPA jääda

ootama esimest sündmust, mis vahetult relvaga seondub, kuna juba sel esimesel sündmusel

võivad – isegi relvaomaniku tahtluseta – olla väga rasked tagajärjed.

11. Vastustaja viitas haldusmenetluses kaebaja käitumisele, mis võib olla teda ennast ja/või

teiste isikute turvalisust ohustav. PPA andmebaasis on registreeritud järgmised juhtumid:

1) 2005. a juhtis mootorsõidukit joobes olekus ja põhjustas avarii;

2) 2006. a korduvad peretülid (17.08.2006, 18.08.2006, 21.08.2006) endise abikaasaga,

millest üks lõppes füüsilise vägivalla kasutamisega kaebaja poolt ja vähemalt ühe tüli

ajal oli kaebaja tarvitanud alkoholi;

3) 23.09.2020 oli kaebaja väljakutse kohaselt agressiivne, joobes, kodus kaks 16-aastast

last. Kaebaja oli ärritunud ja tõmmanud naist juustest. Kaebaja oli 5 päeva alkoholi

tarvitanud. Koostati lähisuhtevägivalla infoleht;

4) 25.02.2023 seisuga oli kaebaja pikemat aega (2 nädalat) alkoholi tarvitanud, rääkis

iseendaga, nägi nägemusi, väga närviline. Kaebaja toimetati haiglasse;

5) 25.02.2023 väljakutse EMO-st: tugevas joobes mees üle vaadatud, vaja viia

kainenema. Politsei kohale jõudes suutis kaebaja omal jalul liikuda ja tellis endale

takso.

Samuti tegi vastustaja päringu Wismari Haigla AS-ile. Haigla vastusest selgub, et kaebaja on

viibinud haiglas statsionaarsel ravil 3 korda (neist 2 korda 3 päeva pikkusel ravil ja üks kord 4

päeva pikkusel ravil).

12. Arvestades nii PPA andmebaasis registreeritud väljakutseid kui ka haigla teavet kaebaja

ravil viibimise kohta, ei saa eitada, et kaebajal on probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja et

kaebaja käitumine võib muutuda enda või teiste isikute turvalisust ohustavaks. Kuigi kaebaja

selgitas kaebuses, et jälgib teadlikult oma käitumist ja uusi alkoholi liigtarbimise juhtumeid ei

ole esinenud, näitavad vastustaja esitatud andmed 2023. a veebruari kohta midagi muud.

Kaebaja ei ole suutnud end alkoholi liigtarvitamisest võõrandada ja see on toonud kaasa PPA

reageerimise vajaduse.

13. Vastustaja on põhjendatult arvestanud kaebaja käitumisel ka 2005. a mootorsõiduki

juhtimist joobeseisundis ja avarii põhjustamist. Kaebaja käitumise hindamisel tulebki

vastustajal arvesse võtta pikemat perioodi, et hinnata, kas kaebaja on vahepeal oma käitumist

korrigeerinud. Praegusel juhul on näha, et kaebaja käitumismuster ja harjumused on jäänud

samaks, mis muudab tõenäolisemaks, et kaebaja võib ka edaspidi alkoholijoobes

vastutustundetult käituda ja seda mh relva kasutades.

14. Relvaloa kehtetuks tunnistamine on põhjendatud, kui asjaoludest tulenevalt saab ohu

realiseerumist pidada tõenäoliseks. Vastustaja ei pea kaebaja relvaloa kehtetuks

tunnistamiseks jääma ootama õnnetusjuhtumit, sest sündmusel võivad olla väga rasked

tagajärjed. Kohus leiab, et vastustaja poolt välja selgitatud asjaoludel võib ohu realiseerumist

pidada tõenäoliseks. Vastustaja on vaidlustatud haldusaktis kaalunud kaebajat negatiivselt ja

positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ega ole teinud ilmselgeid kaalumisvigu. Kõik kaebaja

esitatud tunnistused ja ettevõtlusega tegelemine ei lükka usutavalt ümber ohtu, mida kaebaja

võib alkoholijoobes relva kasutades põhjustada.

5(6)

3-23-1065

15. Kaebaja ei ole rahul tema vaba eneseteostuse õiguse piiramisega. Vaba eneseteostuse

õigus ei ole piiramatu. Tulirelv on kõrgema ohu allikas. Tulirelva kasutamise piiramine ehk

praeguses asjas relvaloa kehtetuks tunnistamine kui isiku õiguste piiramine isiku enda ja teiste

isikute elu, tervise ja vara kaitseks on proportsionaalne.

16. Ebausutav on kaebaja väide, et ta ei ole agressiivne. Nii 2006. a kui ka 23.09.2020

väljakutse üheks põhjuseks oli just asjaolu, et kaebaja on agressiivne. Seega ei suuda kaebaja

enda käitumist ega temast lähtuvat ohtu õigesti hinnata. Kaebuses väidab kaebaja, et hoiab

enda perekonda väga. Samas haldusmenetluses 09.03.2023 läbi viidud täiendaval

relvaomaniku kontrollimisel4 aadressil Xxxxxx xx, Tallinn teatas naisterahvas, et peres on

probleemid seoses alkoholi tarbimisega meesterahva poolt ja et plaanis on lahutus. Järelikult

ei ole kaebaja väide tema perekonna hoidmisest õige. Kaebaja märkis haldusmenetluses

esitatud 27.03.2023 seisukohas, et oli Wismari Haiglas tasulisel võõrutusravil vabatahtlikult.

Kohus leiab, et kui kaebajal ei esineks alkoholi liigtarbimisega probleeme, ei oleks tal

vajadust minna alkoholivõõrutusseisundi tõttu ravile – vabatahtlikult või sunniviisiliselt.

Võõrutusravil viibimine näitab, et kaebajal on ilmselgelt probleemid alkoholi tarbimisega ja

sellest tulenev käitumine võib ohustada kaebajat ennast kui ka teiste isikute turvalisust.

17. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 08.05.2023 otsus kaebaja relvaloa

kehtetuks tunnistamisel on lõppjäreldusena õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

18. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt

ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

4 Vastustaja 16.06.2023 vastuse lisa 2.

6(6)