3-23-2824/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2824

Haldusasi

Elbit

Security

Systems

Ltd

kaebus

Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse 19.10.2023 käskkirja nr 454H

osaliseks ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.11.2023

otsuse nr 165-23/266956 tervikuna tühistamiseks

Vaidlustatud lahend

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.11.2023 otsus nr 165-

23/266956

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Elbit Security Systems Ltd, volitatud

esindaja advokaat Triin Väljaots

Vastustaja (hankija) – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

volitatud esindaja Marleen Sarap

Kolmas isik (pakkuja) – THEON SENSORS S.A, volitatud

esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja advokaat Gregor

Saluveer

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Elbit Security Systems Ltd kaebus selle peatükkides 2.1 ja 2.3 sisalduvate

põhjenduste osas läbi vaatamata

2. Jätta Elbit Security Systems Ltd kaebus rahuldamata

3. Mõista Elbit Security Systems Ltd-lt THEON SENSORS S. A. kasuks välja

menetluskulu summas 8910 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende

enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.02.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

3-23-2824

2(16)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (vastustaja) avaldas 07.07.2023 riigihangete registris

avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Öövaatlusseadmed“ (viitenumber 266956)

hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (RHAD). Pakkumuste

esitamise tähtpäevaks 11.08.2023 esitati 16 pakkumust.

2. Vastustaja tunnistas 19.10.2023 käskkirjaga nr 454H vastavaks 4 pakkumust, sh Elbit

Security Systems Ltd (kaebaja) ja THEON SENSORS S.A. (kolmas isik) pakkumused (p 1.1);

tunnistas ülejäänud 12 pakkumust mittevastavaks ja lükkas need tagasi (p 1.2) ning tunnistas

edukaks kolmanda isiku pakkumuse (p 1.3).

3. Kaebaja esitas 30.10.2023 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

4. VAKO jättis 28.11.2023 otsusega nr 165-23/266956 vaidlustuse rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 08.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO otsuse tühistamiseks.

6. Kohus tõlgendas 11.12.2023 määruses kaebuse nõudeid ning luges kaebuse esitatuks

nõuetes tühistada vastustaja 19.10.2023 käskkiri osaliselt ja VAKO 28.11.2023 otsus tervikuna

ning võttis kaebuse menetlusse. Ühtlasi kaasas kohus kolmanda isikuna menetlusse THEON

SENSORS S.A.

7. Vastustaja esitas 15.12.2023 vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.

8. Kolmas isik esitas 19.12.2023 seisukoha kaebuse suhtes, milles palus jätta kaebuse

rahuldamata selle peatükis 2.2 sisalduvate põhjenduste osas ning tagastada kaebuse peatükkide

2.1 ja 2.3 põhjenduste osas; alternatiivselt jätta kaebus kogu ulatuses rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja kokkuvõtlikud põhjendused:

9.1. Vastustaja käskkiri on kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas

õigusvastane, sest kolmanda isiku pakkumus tulnuks mittevastavana tagasi lükata. Tulenevalt

hankemenetluse etapilisuse põhimõttest, on vastustaja käskkiri õigusvastane ka osas, millega

kolmanda isiku pakkumus edukaks tunnistati.

9.2. Pakkumuse esitamise hetkel oli ilmselge, et pakkuja ei jõua teostada 1 nädala jooksul tarnet

ja samal ajal täita teisi kohustuslikke RHAD-i tingimusi. Ühenädalase tarneaja esitamine, samas

kui kõik teised 15 pakkujat on arvestanud mitme kuu pikkuste tähtaegadega, on kas ilmselge

viga pakkumuses või soov manipuleerida hindamiskriteeriumiga. Isegi kui formaalselt võib

kolmanda isiku pakkumus esitatud tingimustele vastata, on eluliselt selge, et kolmas isik ei täida

kohustuslikke RHAD-i tingimusi pakkumuses lubatud 1 nädala jooksul ehk 38. nädalaks.

Ebarealistlik pakkumus annab konkurentide ees ilmselge eelise pakkumusele omistatud

hindepunktide näol. Pakkumuse kontrollimatu vastavaks ja edukaks tunnistamine on vastuolus

hankija hoolsuskohustusega ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega.

9.3. Pakkumus ei vasta TK p-s 2.5 sätestatud nõudele, millest lähtuvalt ei olnud lubatud

pakkuda seadmeid, mille peamine komponent (valgusvõimendi) ei ole GEN3 või sellega

samaväärne. VAKO otsuse p-st 8.3.2 nähtuvalt on vastustaja vastavaks tunnistanud TK p-le 2.5

mittevastava valgusvõimendiga seadme – tegemist on GEN2+ valgusvõimendiga samaväärse

võimendiga. Ülejäänud pakkujad pakkusid vastustajale Ameerikas toodetavaid GEN3

3-23-2824

3(16)

valgusvõimendeid, mille tarneaeg oli oluliselt pikem ja mille kasutamine muutis

öövaatlusseadme tükihinna ca 500 eurot kallimaks, mõjutades oluliselt kogu hankemenetlust ja

selle tulemust. Kuivõrd kolmanda isiku seadme mittevastavus TK p-le 2.5 selgus VAKO

otsusest, on kaebaja enda sellekohased argumendid ja ka tõendid esitanud esimesel võimalusel

ehk koos kaebusega.

9.4. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine rikub oluliselt pakkujate võrdse

kohtlemise põhimõtet. Pakutavate valgusvõimendite generatsioonide erinevus seisneb nii

tehnilistes küsimustes kui ka hinnas. Kuivõrd teised öövaatlusseadmete tootjad peale kolmanda

isiku lähtusid pakkumust esitades, et neil tuleb pakkuda seadet GEN3 valgusvõimendiga,

tähendas see automaatselt ka oluliselt suuremat pakkumuse maksumust ja pikemat tarneaega.

Mõlemad olid kriteeriumid, millest sõltus hiljem pakkumuse edukus.

9.5. Kolmas isik saavutas nõuetele mittevastavat valgusvõimendit pakkudes eelise teiste

pakkujate ees. Kui teised pakkujad oleksid teadnud, et vastustaja loeb kolmanda isiku pakutud

valgusvõimendi GEN3 valgusvõimenditega samaväärseks, oleks teised pakkujad saanud

samuti pakkuda GEN2 või GEN2+ valgusvõimendeid ning vastustaja oleks saanud oluliselt

odavama maksumusega pakkumused lühema tarneajaga. Sel juhul oleksid esitatud pakkumused

olnud omavahel võrreldavad ja kolmanda isiku kasumimarginaal ei oleks teistest pakkujatest

odavama valgusvõimendi pakkumise tõttu niivõrd palju suurem.

9.6. Asjaolu, et kolmas isik ei saa tarnida 2000 seadet ühe nädala jooksul, on ilmselge. VAKO

leidis ebaõigesti, et esitatud andmete ja dokumentidega on tõendatud kolmanda isiku

pakkumuse vastavus TK p-dele 3.2, 2.5.1, 2.12, 5.1, 6.4, 6.6 ja 6.7 (vt otsuse p-d 8.3.3 ja 8.5).

VAKO ei analüüsinud kaebaja väiteid selle kohta, et pakkumuses on esitatud ebaõigeid

andmeid tarneaja ja sellega seonduvalt ka muude kohustuslike TK nõuete täitmise kohta, vaid

leidis paljasõnaliselt, et kolmas isik on erinevalt kaebajast võtnud äririski varuosade, tõlgete

jms tähtaegse tarne osas (vt otsuse p 8.6). Tõsiseltvõetavaid kaalutlusi, miks kolmanda isiku

pakkumuses väidetud 1-nädalane tarneaeg on põhjendatud, otsusest ei leidu. Piisavaid tõendeid

kolmas isik ega vastustaja selle kohta ei esitanud. Vastustaja ja VAKO järeldused pakkumuse

realistlikkuse kohta on sisutühjad ja üldsõnalised ning nende alusel ei ole võimalik vastustaja

otsuse õiguspärasust kontrollida. Isegi Euroopast ei ole tehniliselt võimalik seadmeid tarnida

vaid 1 nädala jooksul alates lepingu sõlmimisest. Strateegilise kauba tarneks kulub

minimaalselt 6-8 nädalat. Öövaatlusseadmed on strateegiline kaup, mis eeldab ekspordiluba ka

Euroopa Liidu (EL) siseselt. Ainuüksi ekspordiloa saamise menetlusaeg Kreekas on 30 päeva

ja seda luba saab taotleda alles pärast hankijaga lepingu sõlmimist ehk seda ei saa taotleda nö

ette. Seega ei ole eluliselt võimalik tarnida hankijale Kreekast 2000 seadet koos 8348 seadme

2 aasta varuosadega vaid 1 nädala jooksul hankelepingu sõlmimisest.

9.7. Kolmas isik ei jõua enne esimest tarnet korraldada vastustajale pakutud valgusvõimendi

mudeliga seadme testimist erapooletute laborite poolt, mistõttu on juba praegu selge, et tema

pakkumus ei vasta TK p 3.2 nõuetele. Keskkonnatestide tegemine võtab aega minimaalselt

1-2 kuud. Vastustaja ja kolmas isik on väitnud, et küsimust nõuetele vastavuse osas ei tekkinud,

sest nõutavad keskkonnatestid on juba teostatud ja hankijale esitatud. Kaebaja seab kahtluse

alla, et esitatud on testid, mis oleks läbi viidud konkreetse valgusvõimendi mudeliga, mida

vastustajale pakuti. VAKO tuvastas, et testitud on vastustajale pakutavat öövaatlusseadet

ARGUS FS Mk2, mida kolmas isik pakkus (otsuse p 8.3.2), kuid VAKO otsusest ei nähtu, kas

esitatud testraportid tõendasid pakkumuse vastavust üksnes öövaatlusseadme mudelile Argus

FS Mk2 (mis ei tõenda vastavust konkreetsele hankija pakutud konfiguratsioonile) või olid

keskkonnatestid teostatud Argus FS Mk2 sellele mudelile, milles oli kasutatud vastustajale

väidetavalt pakutud valgusvõimendi mudelit. Kuivõrd valgusvõimendi on öövaatlusseadme

kõige olulisem komponent, moodustades lausa ca 2/3 öövaatlusseadme hinnast, ei ole

3-23-2824

4(16)

vastustajale esitatud Argus FS Mk2 testraportitel pakkumuse vastavuse tõendamise seisukohalt

mingisugust väärtust, kui teste pole teostatud hankijale pakutud valgusvõimendiga.

9.8. TK p-dest 3.1 ja 3.2 tuleneb, et öövaatlusseade ja selle juurde kuuluvad tarvikud peavad

vastama minimaalselt MIL-STD-810G standardile. See tähendab, et p-des 3.2-3.2.15 nõutud

erapooletu akrediteeritud labori keskkonnatestid peavad olema teostatud mitte ainult pakutava

Argus FS Mk2 mudeliga, vaid testid peavad olema tehtud Argus FS Mk2 mudeliga, milles on

kasutatud ka hankijale pakutud konkreetset valgusvõimendit. Kaebaja palus kohtul kontrollida,

kas kolmanda isiku pakkumuses (Annex J) esitatud keskkonnatestid tõepoolest kinnitavad

kolmanda isiku pakutud toote vastavust TK p-dele 3.2.1-3.2.15 või kinnitavad need ainult

mudeli ARGUS FS Mk2 vastavust. Kui selgub, et erapooletu labori testid ei ole teostatud

konkreetse hankijale pakutud valgusvõimendiga, tähendab see, et kolmas isik ei ole esitanud

TK p-s 3.2 nõutud raporteid õhusurve testidele, temperatuuri testidele, vihma- ja niiskuse

testidele, soola- ja puhuva tolmu ning liiva testidele, uputamistestile, juhusliku vibratsiooni ja

lahtise kargo testile, šokitestile, transpordipakendis oleva toote kukkumistestile ning

elektromagnetilise ühilduvuse testile. Vastustaja nõutud erapooletute testide tegemine võtab

aga aega ca 1-2 kuud. Vaidlustusmenetluses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kolmas isik

tellinud erapooletult laborilt täiendavaid teste vastustajale pakutud konfiguratsioonis, mistõttu

ei ole võimalik, et kolmas isik täidab TK p-s 3.2 esitatud nõude esitada testraportid enne tarnet

ehk 1 nädala jooksul lepingu sõlmimisest.

9.9. Kolmas isik ei jõua enne esimest tarnet korraldada vastustajale pakutud valgusvõimendi

mudeliga seadme testimist erapooletute laborite poolt, mistõttu on juba praegu selge, et tema

pakkumus ei vasta TK p-des 2.5.1 ja 2.12 kehtestatud nõuetele. Sarnaselt keskkonnaraportitele,

ei jõua kolmas isik niivõrd lühikese aja jooksul tellida pakutava öövaatlusseadme testimist

erapooletute laborite poolt. Olukorras, kus kolmanda isiku pakkumuse kohaselt toimub esimene

tarne 1 nädala jooksul ja vastustaja on sätestanud, et enne esimest tarnet tuleb vastustajale

esitada akrediteeritud testlabori tõendid tarnitava seadme vastavuse kohta (FOM ja vaatevälja

laius), oli vastustajal kohustus kontrollida, kuidas kolmas isik tagab sedavõrd kiire tarne puhul

vastavuse TK p-de 2.5.1 ja 2.12 nõuetele. Kui vastustaja seda kontrollinud ei ole, ei saanud

vastustaja ka kolmanda isiku pakkumust pimesi vastavaks tunnistada. See oleks olnud vastuolus

hankemenetluse läbipaistvuse põhimõttega. VAKO sellekohaseid argumente ei analüüsinud,

selgitades, et tegemist on pelgalt lepingu täitmise küsimusega. Samas, kui on selge, et neid teste

vähem kui nädalaga teha ei ole võimalik, pidanuks vastustaja siiski enne sellise pakkumuse

vastavaks tunnistamist reaalselt kontrollima, kuidas kolmas isik nimetatud nõude täita kavatseb.

9.10. Kolmas isik pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta suudab ühe nädala jooksul

esitada hankijale eestikeelse täispika kasutusjuhendi ja seadme elutsükli kirjelduse ning

hooldusjuhised, mistõttu ei saa vastustaja olla veendunud, et kolmanda isiku pakkumus vastab

TK p-des 5.1, 6.4 ja 6.6 kehtestatud vastavustingimusele

9.11. Kolmas isik pole eluliselt usutavalt selgitanud ega tõendanud, et ta suudab vaid nädalaga

tarnida hankijale TK p-s 6.7 nõutud varuosad.

9.12. Hankija on rikkunud tal lasuvat hoolsuskohustust ja pakkujate võrdse kohtlemise

põhimõtet. Kui on ilmne, et seadet ja selle varuosasid pole võimalik 1 nädalaga tarnida või ei

ole veendumust, et kolmas isik suudab tähtaegselt esitada toote vastavust tõendavad

dokumendid, eestikeelsed manuaalid ja hooldusjuhised, ei tohi hankija pakkumust pimesi

vastavaks tunnistada, viidates, et tegemist on pelgalt lepingu täitmise küsimusega. Vastustajal

lasus hoolsuskohustus selgitada välja, kas ja kuidas tagab kolmas isik ülalnimetatud tingimuste

täitmise, või tuvastama puudused pakkumuses. Vastustajal tekkis kohustus kontrollida tarneaja

tegelikku teostatavust ning veenduda, et kolmas isik suudab kõiki neid tingimusi pakutud

3-23-2824

5(16)

lühikese tarneaja juures ka täita. See hõlmab uurimist, kas kolmandal isikul on objektiivselt

võimalik saada vaid 1 nädalaga ekspordiluba ja teostada sama aja jooksul ka tarne Kreekast

Eestisse. Kuivõrd vastustaja selles küsimuses sisulist kontrolli ei teostanud, tuleb hankija otsus

kehtetuks tunnistada.

9.13. Kui vastustaja teostatud kontrolli tulemusel oleks selgunud, et tingimuste täitmine ei ole

eluliselt usutav, peaks korrektne õiguslik järelm olema pakkuja suhtes negatiivse otsuse

tegemine riigihangete seaduse (RHS) § 3 alusel. Euroopa Kohus on asjas nr C-416/21 leidnud,

et pakkuja suhtes negatiivse otsuse tegemise vajadus ja alus võib tuleneda ka otse võrdse

kohtlemise põhimõttest. Eeltoodud põhjustel ei ole hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks tunnistamiseks kooskõlas RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega, mille

kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kohtleb pakkujaid võrdselt,

ning RHS § 114 lg-tega 1 ja 2 ning tuleb tunnistada kehtetuks. Otsuste järgnevuse põhimõttest

tulenevalt tuleb kehtetuks tunnistada ka hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamiseks.

9.14. Kolmanda isiku pakkumus võib osutuda mittevastavaks ka tulenevalt asjaolust, et

kolmas isik esitas hankijale seadme ARGUS FS Mk2 raportid, samas kui pakkus tegelikult

hankijale teist seadet – Mikron. Kuivõrd kaebajal ei ole konkurendi pakkumusele juurdepääsu,

palus kaebaja kohtul kontrollida, kas kolmas isik on kuskil pakkumuses väitnud, et tarnib

hankijale 16 mm diameetriga seadet.

10. Vastustaja kokkuvõtlikud seisukohad:

10.1. Kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja VAKO otsus tuleb jätta jõusse. Vastustaja

nõustus kolmanda isikuga, et kuivõrd kaebaja ei ole TK p 2.5 mittevastavuse osas läbinud

kohtueelset menetlust, tuleb kaebus selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

10.2. Vastustaja on õiguspäraselt tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks.

Samale järeldusele on jõudnud ka VAKO oma otsuse p-s 8.3.3. Vastustaja on piisava

põhjalikkusega teostanud kõik vajalikud kontrollid, et veenduda pakkumuse vastavuses TK-le

ja see on kontrollitav hankekomisjoni protokollist. Vastavuse hindamisel ei suhtunud vastustaja

pealiskaudselt oma kontrollikohustusse ega jätnud olulisi asjaolusid küsimata ja hindamata.

Vastustaja on täitnud oma hoolsuskohustust pakkumuste hindamisel ja lähtunud RHS-ist. Ka

VAKO nõustus, et vastustaja ei rikkunud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisel

riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning tunnistas vastavaks pakkumused, mis vastasid

RHAD-ile (VAKO otsuse p 8.6). Vastustaja nõustub VAKO otsuse p-s 8.1 tooduga, mille

kohaselt ei pea hankija riigihankes läbi viima vaidlustajale meelepärast pakkumuse vastavuse

kontrolli, vaid peab läbi viima RHS § 114 lg-le 1 vastava pakkumuse vastavuse kontrolli.

10.3. Vastustaja on kontrollinud ja veendunud, et kolmas isik on esitanud toote, mis vastab TK

p 2.5 nõudele. Kaebaja esitatud lisas 4 on toote kirjelduses valgusvõimendi osas kinnitus, et

kolmas isik pakub oma öövaatlusseadmes 3. generatsiooni valgusvõimendit. Vastustaja esitas

TK p-s 2.5 nõude, mille kohaselt peab valgusvõimendi vastama vähemalt 3. generatsioonile,

samaväärsele või järgmisele generatsioonile. Vastustaja on oma hankekomisjoni protokollis

selgitanud, millised tootjad suudavad toota 3. generatsiooni või sellega samaväärseid

valgusvõimendeid. Pakkumuses nähtub, milline on seadmes kasutatav valgusvõimendi, ja

ühtlasi on võimalik tuvastada, et valgusvõimendi vastab TK-le.

10.4. Kaebaja seisukoht Photonis valgusvõimendi mittevastavuse osas 3. generatsioonile on

alusetu ning selles osas esitatud tõenditega on tahtlikult võrreldud võrreldamatuid näitajaid ja

fotosid. Kaebaja esitatud võrdlustabelis olevate andmete pärinemine jääb arusaamatuks ja

numbreid on näidatud endale sobivamal viisil. Kaebaja on välja toonud lisas 2 väljavõtte

3-23-2824

6(16)

internetileheküljelt, mis peaks kinnitama tema seisukohta, et Photonise toodetav

valgusvõimendi ei ole 3. generatsioon valgusvõimendiga samaväärne, kuid selle sama tabeli all

on kirjeldatud, et tegemist on 3. generatsiooniga samaväärse valgusvõimendiga ja kohe kindlasti

on tegemist 2+ generatsioonist parema valgusvõimendiga. Vastustaja nägi ette ja kirjeldas TK-s

oma vajadustele vastavaid seadmeid ning kontrollis pakkumuste vastavust lähtuvalt sellest.

Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas peaks kaebuse p-s 23 nimetatud ettevõtja loobumine

pakkumuse esitamisest või teise ettevõtja otsus 2+ generatsiooni valgusvõimendi asemel

3. generatsiooni seadme pakkumine kinnitama, et Photonis ei vasta vastustaja TK-le ega ole

3. generatsiooni seade, sellega samaväärne või parem.

10.5. Kaebaja on tahtlikult esitanud valesid asjaolusid, kui on väitnud, et VAKO otsusest

nähtus, et vastustaja on edukaks tunnistanud Euroopa tootja valgusvõimendit, mille tehnoloogia

erineb teadaolevalt GEN3 tehnoloogiast ja mille võimendus ei ole GEN3 võimendusega

tehniliste näitajate poolt samaväärne, pakkuva pakkuja ning esitanud ettevõtjatele suunavaid

küsimusi, milliseid seadmeid sooviti pakkuda.

10.6. Vastustaja on tehnilises kirjelduses nõudnud pakutavalt öövaatlusseadmelt ja selle

valgusvõimendilt mitmeid selliseid omadusi ja näitajaid, mis on iseloomulikud 3. generatsiooni

kuuluvale seadmele (TK p-d 2.5, 2.5.1, 2.6, 2.7, 2.8). Vastustaja nõutud omadused ja arvulised

näitajad kohati ületavad 3. generatsiooni miinimumnõudeid. Seega on vastustaja konkreetsete

tingimuste seadmisega ette näinud, millistele näitajatele peab seade vastama selleks, et

vastustaja saaks hinnata seadme ja selles kasutatava valgusvõimendi vastavust 3. generatsiooni

samaväärsuse standardile. Seega iga seade, mis vastab vastustaja tehnilisele kirjeldusele, peab

olema vähemalt 3. generatsiooni seadmega samaväärne.

10.7. Vastustaja on kontrollinud ja jõudnud otsuseni, et kolmanda isiku poolt esitatud tehnilised

näitajad, mõõteraportid ja näidistoode vastavad TK-le, sh selle p-le 2.5 ehk siis kolmanda isiku

poolt esitatud pakkumuses on seade, mis vastab 3. generatsioonile, on sellega samaväärne või

parem. Raportites välja toodud mõõdetud väärtused, nt FOM osas, ületavad nõutud miinimume,

seega vastustaja ei kahtle seadme kvaliteedis. Näidise hindamisel ei nähtunud kolmanda isiku

ja kaebaja näidistoodete pildi kvaliteedis erisusi, mis oleks pidanud tekkima, kui näidistoode ei

vasta 3. generatsioonile.

10.8. Vastustaja on kontrollinud ja veendunud, et kolmas isik on esitanud sama seadme

raportid, mida on pakkumuses pakkunud.

10.9. Kaebaja väide, et kolmas isik on pakkunud seadet Mikron, on alusetu spekulatsioon.

Kolmas isik on vastustajale esitanud seadme Argus FS Mk2 raportid ja näidisseadme. Kolmas

isik ei ole oma pakkumuses mitte kuidagi viidanud, et tarnib teist seadet kui Argus FS Mk2.

Kolmanda isiku pakkumusest ja testimise tulemustest nähtub pakutav seade.

10.10. Vastustaja peab eluliselt usutavaks, et kolmas isik saab vajalikud load ja tarnib kauba

1 nädalaga ning oleks suutnud seda teha ka 39. nädalaks, mis oli algselt planeeritud

hankelepingu sõlmimise tähtajaga kooskõlas. Kaebuses ei ole toodud objektiivseid asjaolusid

1-nädalase tarneaja võimatuse tõendamiseks. Kolmas isik on kinnitanud, et on juba praegu

tarneks valmis ning on võtnud endale teadlikult ja kalkuleeritult vastavasisulise äririski.

Kolmandal isikul on vajalik ainult asukohariigi väljaveo luba. Kooskõlas strateegilise kauba

seaduse § 6 lg-ga 4 ei ole tal kaitseotstarbelise toote sisseveoks ja transiidiks eriluba vaja, kui

sellise kaitseotstarbelise toote veoks on kehtiva loa väljastanud teine EL-i liikmesriik. Kuivõrd

kolmas isik on EL-i liikmesriigis, siis vastustajal ei tekkinud ega pidanudki tekkima kahtlust,

kas kolmas isik on esitanud pakkumuses tõesed andmed.

3-23-2824

7(16)

10.11. Kaebaja väidab, et ekspordiloa saamise menetlusaeg Kreekas on 30 kalendripäeva.

Sellesisuline arvamus põhineb Reelika Mõttuse arvamusel lähtuvalt tema kogemustest.

Nimetatud isik ei kinnitanud oma kirjas, et 1-nädalane tarne ei ole objektiivselt võimalik. Ühe

ettevõtte töötaja hinnang töö kiirusele ei ole piisav, et tõendada objektiivselt strateegilise kauba

1-nädalase tarne võimatust Kreekast Eestisse. Kolmas isik on vaidlustuse käigus kinnitanud, et

on võtnud teatavaid äririske kiire tarne tagamiseks, seega on eluliselt usutav, et ta ei lähtunud

Reelika Mõttuse poolt kirjeldatud ajalisest järjestusest ja tähtaegadest. Ka VAKO on oma otsuse

p-s 8.7 leidnud, et kui kolmas isik on võtnud äririski, mida kaebaja ei ole teinud, siis see ei

tähenda, et kolmas isik seda võtta ei võinud.

10.12. Vastustaja on strateegilist kaupa erinevatest riikidest ostnud ja on teadlik, millised load

on vajalikud ning kui kaua lubade saamiseks aega kulub. Vastustaja, tuginedes oma kogemusele

lubade saamisel, on pidanud eluliselt usutavaks, et vajalike lubade saamine 1-nädalase tarne

korral on võimalik. Vastustaja selgitab, et olenevalt põhjendatusest ja ettevõtte taustast, on

vastustajale teadaolevalt väljaveolubasid väljastatud 1-2 päevaga. Arvestades kõiki asjaolusid

(sh julgeolekuolukorda ja NATO-sse kuulumist), on eluliselt usutav, et väljaveoloa

väljastamine toimub kiirelt ja selleks ei kulu kuu aega.

10.13. Vastustaja on olnud valmis koostööks kõigi pakkujatega ja on valmis tegema kõik

selleks, et iga pakkuja saaks vajalikud dokumendid lubade taotlemiseks või vajalike

nõusolekute saamiseks. Kuna vastustajal on vajalikud eksperdid lubade jaoks vajalike

dokumentide kiireks menetlemiseks, siis toimub lubade taotlemine kiiremini.

10.14. Vastustajal puudub kahtlus, et transpordi korraldamine ja muud vajalikud tegevused

tähtaegseks tarneks on võimalikud. Kolmas isik on pakkumuse esitamisel esitanud dokumendi

„ANNEX K - Executive Letter_VSsigned“, milles on selgitanud, kuidas ta on võimeline täitma

RHAD-is esitatud kõiki tingimusi. Vastustaja hinnangul on kolmanda isiku põhjendused

piisavad ja realistlikud, mistõttu vastustajal puudus vajadus täiendavate selgituste küsimiseks.

Seega on vastustaja õigesti hinnanud, et 1-nädalane tarneaeg on võimalik, ja õiguspäraselt

kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistanud.

10.15. Vastustaja on kontrollinud ja veendunud, et kolmas isik on esitanud pakkumuse

vastavaks tunnistamisel vajalikud raportid ja esitab kõik puuduolevad raportid enne esimest

tarnet.

10.16. Pakkujate võrdne kohtlemine ei oleks tagatud, kui vastustaja oleks küsinud kolmandalt

isikult kõiki testraporteid, mille esitamise tähtajaks on vastustaja määranud esimese tarne

tähtaja. Seeläbi oleks kolmas isik seatud olukorda, kus vastustaja esitab talle nõudeid, mida

algses RHAD-is ei ole ette nähtud ja teda koheldakse ebavõrdselt võrreldes teiste pakkujatega.

Ehk siis oleks kolmanda isiku osas tingimust õigusvastaselt muudetud ja dokumentide esitamise

tähtajaks määratud lühem aeg, kui seda oli teistel pakkujatel.

10.17. TK-is võivad olla koos nii pakkumuse esitamise hetkeks täidetavad kohustused kui ka

lepingu täitmiseks vajalikud kohustused. Vastustaja on kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse

vastavust TK nõuetele ega saa kontrollida lepingu täitmist enne lepingu sõlmimist. Kolmas isik

on hoolsa pakkujana esitanud osa raporteid enne tähtaega, mis saabub lepingu sõlmimise järel

esimese tarne tähtajaga. Eelnevalt nõudis kaebaja, et VAKO kontrolliks, kas kõik dokumendid

on konkreetse seadme osas pakkumuse koosseisus. Tulenevalt asjaolust, et VAKO juba

kinnitas, et dokumendid on konkreetse seadme kohta, siis soovis kaebaja veelkord sama

kinnitust ja minna veel detailsemaks nimetatud kontrollis. Kolmanda isiku pakkumus vastab

TK p 3.2 nõudele, mistõttu vastustajal ei tekkinud ega pidanudki tekkima kahtlust, kas kolmas

isik on täitnud TK p 3.2 nõude. Tegemist on lepingu täitmise küsimusega, kuna pakkumuse

vastavuse hindamisel peab olema esitatud vaid manufacturer statements. Kaebaja nõue näha

3-23-2824

8(16)

testraporte või saada nende osas täiendavat infot ületab kaebaja rollist tulenevaid piire. Kaebaja

on ise lisanud testraportitele nõudeid, mida ei ole vastustaja TK-s esitanud. Kolmas isik on

esitanud TK-is esitatud nõuetele vastavad testraportid.

10.18. Kolmanda isiku pakkumus vastab TK p-de 2.5.1 ja 2.12 nõuetele. Kaebaja väited

mittevastavuse osas on alusetud, sest vastustaja on nõudnud testraportite esitamist enne esimest

tarnet. See on lepingutingimus, mille kontrollimist on vastustajal võimalik teostada pärast

lepingu sõlmimist. Kolmas isik on pakkumusega esitanud vastustajale raportid kõigi TK-s

esitatud nõuete osas. TK p 2.12 nõude täitmiseks on esitatud tootjapoolsed raportid ja p 2.5.1

nõude täitmiseks on esitatud valgusvõimendi tootja raport. Seega on täidetud vastavaks

tunnistamiseks vajalik määr, kuid enne esimest tarnet on kolmandal isikul kohustus esitada

kolmanda osapoole raportid TK p-de 2.12 ja 2.5.1 nõuete täitmiseks. Kuivõrd nimetatud

raportite saamiseks vajalikud mõõtmised ei ole ajamahukad, siis puudub vastustajal kahtlus, et

ka lühikese tarneaja korral esitatakse raportid tähtaegselt ehk enne tarnet. Kolmas isik on

pakkumuses esitanud vastustaja poolt nõutud testraportid, mistõttu vastustajal ei tekkinud ega

pidanudki tekkima kahtlust, kas kolmas isik on täitnud TK p 2.5.1 nõude. Vastustaja on

lähtunud kolmanda isiku kinnitusest, et kolmas isik esitab vajalikud testraportid enne esimest

tarnet.

10.19. Vastustaja on lähtunud pakkumuste hindamisel RHS §-st 114 ja kohtupraktikast, sh

Riigikohtu 19.12.2019 otsuses asjas nr 3-19-1464 p-s 16 esitatud põhimõttest, et kui seadus ei

sätesta teisiti, võib vastustaja otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate

asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid.

10.20. Kolmanda isiku pakkumus vastab sisuliselt TK p-de 5.1, 6.4 ja 6.6 nõuetele, mis

sisaldavad nõuet esitada eestikeelsed dokumendid enne esimest tarnet. Ka VAKO on oma

otsuse p 8.3.2 alapunktides 4-6 kinnitanud, et kolmanda isiku pakkumuse vastavuse

kontrollimiseks nõutud andmed ja dokumendid on esitatud. Vastustajal puudus kohustus

täiendavalt küsida, kas kolmandal isikul on pakkumuse esitamise hetkel olemas eestikeelsed

dokumendid, kuivõrd vastavaid dokumente ei tulnud esitada koos pakkumusega. Vastustaja

peab eluliselt usutavaks, et kolmas isik on võimeline esitama vajalikud dokumendid tähtaegselt.

Kuivõrd kolmas isik on esitanud koos tootenäidisega eestikeelse seadme kasutusjuhendi, siis

vastustajal ei tekkinud ega pidanud tekkima põhjendatud kahtlust, et TK p-des 5.1 ja 6.4

nimetatud dokumentide esitamine ettenähtud ajavahemiku jooksul ei ole edukaks tunnistatud

pakkuja poolt võimalik. Vastustajale teadaolevalt ei ole tõlketeenus, sh tehniliste dokumentide

tõlketeenus, teenus, mille tellimisel on tavapärane eeldada pikki, st mitut nädalat ületavaid

täitmise tähtaegasid. Vastustaja tellib ka ise regulaarselt tõlketeenuseid, sh suuremahulisi (10+

lehekülge) ning tõlge tehakse sõltuvalt vastustaja poolt nõutud ajakavast lähtudes ka

kiirteenusena (kuni 3 tööpäeva) või tavateenusena (mitte kauem kui 10 tööpäeva). Edukaks

tunnistatud pakkujal on (juhul kui kolmas isik ei ole dokumente eesti keelde tõlkinud) alates

vastavasisulise otsuse tegemisest piisavalt aega, et kõik vajalikud tõlked tellida.

Hankemenetluses viimasena tehtavale otsusele järgneb ooteaeg, mille pikkus on RHS § 120 lg

2 kohaselt vähemalt 14 päeva. Samuti ei ole vastustaja sisemistest protseduuridest lähtudes

võimalik hankelepingut sõlmida koheselt ooteaja lõppedes, vaid vastava lepingu

kooskõlastamiseks ja allkirjastamiseks kulub tavapäraselt 7 päeva. Lisaks lisandub tarneaeg

1 nädal ehk 7 päeva. Seega on kolmandal isikul vähemalt 20 päeva, mis on piisav, et kogu

tõlkimise ja trükkimisega seotud tegevus tähtaegselt teostada.

10.21. Vastustajal ei ole kahtlust, et kolmas isik on võimeline ettenähtud seadmed tähtaegselt

tarnima ja on eluliselt usutav, et kolmas isik suudab tarnida 1 nädala jooksul ka vastustaja

nõutud 2 aasta varuosad, mis on nõutud TK p-s 6.7. Vastustaja esitas TK p-s 6.7 nõude esitada

pakkumuse koosseisus varuosade nimekiri, milles kajastub 2 aasta jooksul vahetatavad

3-23-2824

9(16)

varuosad. Varuosad on kohustus tarnida esimeseks tarneks. Kolmas isik esitas pakkumuse

koosseisus vajaliku nimekirja ja seega täitis TK nõude. Ka VAKO on oma otsuse p 8.3.2

alapunktis 7 kinnitanud, et kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontrollimiseks nõutud

andmed ja dokumendid on esitatud. Kaebaja oletus, et kolmanda isiku varuosade nimekiri on

niivõrd pikk, et puudub võimalus nõude täitmiseks, on alusetu. Vastustajal on võimalik nõude

täitmist lepingu sõlmimise järgselt kontrollida. Kuna pakkuja esitas nimekirja esitatavatest

varuosadest, siis on võimalik kontrollida, kas nimekirjas esitatud varuosad tähtaegselt

tarnitakse.

11. Kolmanda isiku kokkuvõtlikud seisukohad:

11.1. Kaebus tuleb jätta rahuldamata kaebuse peatükis 2.2 sisalduvate põhjenduste osas, et

kolmas isik ei suuda ilmselgelt täita hankija kehtestatud kohustuslikke tingimusi, mistõttu ei ole

õiguspärane pakkumust vastavaks tunnistada. Kaebajale tuleb tagastada kaebus selle

peatükkides 2.1 ja 2.3 sisalduvate põhjenduste osas, mille kohaselt ei vasta kolmanda isiku

pakkumus TK p-s 2.5 sätestatud nõudele ning kolmanda isiku pakkumus võib osutuda

mittevastavaks tulenevalt asjaolust, et kolmas isik esitas hankijale seadme ARGUS FS Mk2

raportid, samas kui pakkus vastustajale seadet Mikron. Alternatiivselt tuleb jätta kaebus kogu

ulatuses rahuldamata.

11.2. Kolmanda isiku pakkumus vastab TK p-le 2.5, mille kohaselt peab seadme

valgusvõimendi (image intensifier tube) olema 3. generatsiooni (GEN3) või samaväärne või

parem. Kaebaja väidab, et kolmanda isiku pakkumus sellele nõudele ei vasta, kuna EL-isei

toodeta GEN3 valgusvõimendeid. Kaebaja ei tuginenud VAKO menetluses sellele väitele, kuigi

pidi olema teadlik, et kolmas isik pakub EL-i tootja valgusvõimendit. VAKO menetluses oli

vaidluse all üksnes kolmanda isiku pakutud tarneaeg. Riigikohus on selgitanud, et kaevata saab

vaid selles osas, mis oli vaidluse esemeks kohustuslikus kohtueelses menetluses. Kui kaebaja

ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, tuleb

kaebus selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi tagastada.

11.3. Kaebaja väited TK p-le 2.5 mittevastavuse osas on ka sisuliselt valed, sest TK p-le 2.5

vastavaid valgusvõimendeid toodetakse ka EL-is. Seda, et võimalik on pakkuda ka EL-i tootja

valgusvõimendit, on vaidlustusmenetluses möönnud ka kaebaja ise. Ka RHAD-i tõlgendamine

viib selgelt järelduseni, et EL-is toodetakse TK p-le 2.5 vastavaid valgusvõimendeid.

11.4. Kaebaja väited, et PHOTONIS Technologies S.A.S (Photonis) valgusvõimendi on

GEN2 või GEN2+, on ebaõiged. Photonise valgusvõimendi on parem kui GEN3.

Standardiseeritud viisi valgusvõimendi vastavuse kindlaksmääramiseks pole. Terminit „GEN3

valgusvõimendi“ kasutavad üksnes Ameerika Ühendriikide tootjad. EL-i tootja Photonis

kategoriseerib oma valgusvõimendit „4G või 4G+ valgusvõimendiks“, s.o sisuliselt

4. generatsiooni valgusvõimendi. Tootja on kinnitanud, et Photonise valgusvõimendid on

paremad kui GEN3. Avalikest allikatest tulenevalt on määravaimaks valgusvõimendi kvaliteedi

näitajaks figure of merit (FOM) väärtus.

11.5. Kaebaja tugineb ebaõigetele, vastuolulistele ja asjakohatutele tõenditele. Kaebuses

esitatud tabelis nr 1, mis on kaebaja väitel „GEN3 valgusvõimendi parameetrite võrdlus

kolmanda isiku pakutud valgusvõimendiga“, sisalduvate andmete pärinemine ei ole arusaadav

ja selles ei kajastu riigihankes pakutud valgusvõimendit. Kaebuse lisas 2 oleva

valgusvõimendite „tehnilise võrdluse“ puhul on tegemist väljavõttega ühe ettevõtja veebilehelt,

kus on esitatud erinevate valgusvõimendite erinevate väärtuste vahemikud ning on välja jäetud

selgitus, et Photonise valgusvõimendi on GEN3-ga samaväärne. Kaebuse lisad 6, 7 ja 8

sisaldavad ettevõtjate vastuseid kaebaja saadetud päringule, mis sisaldas suunavaid küsimusi,

millele oleks ka kolmas isik ise vastanud sarnasel moel.

3-23-2824

10(16)

11.6. Ühenädalase tarneaja osas jääb kolmas isik vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade

juurde. Kolmas isik tarnib esimesed 2000 seadet 1 nädalaga. See on teadlik, realistlik ja

põhjalikult kalkuleeritud. Ühtlasi selgitab kolmas isik asjaolusid, mis seda võimaldavad.

Seadmete tarne on lepingu täitmise küsimus. RHAD-ist ei tulene minimaalset tarneaega, millele

kolmanda isiku pakkumus mittevastav oleks. Pakkumuse saab tunnistada mittevastavaks siis,

kui see ei vasta pakkumusele seatud nõuetele. Kaebaja ei ole RHAD-i vaidlustanud, mistõttu

on see kehtiv ja siduv nii pakkujatele kui ka hankijale. Lepingu täitmist ei tule ega saagi

hankemenetluse ajal kontrollida. Ühegi pakkuja puhul ei saa kindlaks teha, kas ta tulevikus

lepingut täidab. Vastustaja on kohelnud pakkujaid võrdselt.

11.7. Kaebaja etteheited kolmanda isiku tarneajale seoses TK p-dega 3.2, 2.5.1, 2.12, 5.1, 6.4

ja 6.6 on asjakohatud. Kolmas isik on esitanud pakkumuses dokumendid, mille esitamine on

pakkumuses nõutud. VAKO on kolmanda isiku pakkumuse selles osas põhjalikult üle

kontrollinud ning järeldanud, et kolmanda isiku pakkumuses esitatud andmete ja

dokumentidega on tõendatud kolmanda isiku pakkumuse vastavus.

11.8. Transiitluba on võimalik saada minimaalse ajaga, kolmanda isiku kogemuse kohaselt ca

1-2 päevaga. Samasugust kogemust on oma seisukohas väljendanud vastustaja, kellel on

ulatuslik kogemus strateegilise kauba veoga. Kaebaja lisatud ühe ettevõtja töötaja hinnang,

mille kohaselt võtab strateegilise kauba tarne aega ca 6-8 nädalat, mille sisse on arvestatud

transiitloa saamise aeg ja transport, ei vasta tõele ning selle alusel ei ole vastustajal võimalik

ühegi pakkuja pakkumust mittevastavaks tunnistada. Seadmete transport on planeeritud

maismaa kaudu full truck load meetodil, mis on kiireim ja kallim. Sellega on seadmete transport

nädalaga võimalik. Kaebaja kahtlused tarne õigeaegsuses on alusetud ja tõendamata ega mõjuta

kolmanda isiku pakkumuse vastavust.

11.9. Kolmanda isiku pakkumus vastab TK p-dele 3.2 (keskkonnaraportid), 2.5.1 ja 2.12

(akrediteeritud testraportid), 5.1, 6.4 ja 6.6 (dokumendid) ja 6.7 (varuosad), sest pakkumus

sisaldab kõnealustes punktides nõutavas ulatuses andmeid ja dokumente.

11.10. Vastustaja on kohelnud pakkujaid võrdselt. RHAD ei nõudnud seda, et pakkumuses

tõendataks, kuidas pakkuja kavatseb lepingut täita. Ilmselgelt ei ole pakkumuses ükski pakkuja

esitanud tõendeid selle kohta, kuidas lepingut täidetakse. Tõsiseltvõetav ei ole väita, et

vastustaja kohtleks pakkujaid võrdselt, kui lükkaks kolmanda isiku pakkumuse tagasi, kuna

kolmas isik on jätnud pakkumuses esitamata dokumendid, millede esitamise kohustust

ülejäänud pakkujatel ei olnud.

11.11. Isegi kui kolmas isik oleks pakkunud kaebajaga sama pikka tarneaega, oleks ta osutunud

võitjaks, sest sai kaebajast rohkem punkte soodsama pakkumise tõttu. Kaebaja väide nagu oleks

ta ebaõiglaselt hankelepingut ilma jäänud, ei ole seetõttu tõsiseltvõetav.

11.12. Kolmas isik pakub seadet ARGUS FS Mk2. Kaebaja avaldab selles osas kahtlust, kuid

ei ole selle vaidluse eseme osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu tuleb

kaebus peatüki 2.3 osas HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi tagastada.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus lahendab esmalt kolmanda isiku taotluse kaebuse osaliseks tagastamiseks

peatükkides 2.1 ja 2.3 sisalduvate põhjenduste osas.

13. Kolmas isik väitis, et VAKO-s ei olnud vaidluse esemeks see, kas kolmanda isiku pakutud

seadme valgusvõimendi vastab TK p-le 2.5, st kas tegemist on GEN3 valgusvõimendiga või

mitte. Samuti ei olnud vaidluse esemeks kaebaja kahtlus, et kolmas isik on pakkunud seadme

3-23-2824

11(16)

ARGUS FS Mk2 asemel seadet Mikron. Kolmas isik viitas VAKO praktikale, kus on selgitatud,

et vaidlustuse aluse täiendamisega on tegemist siis, kui väide on mõeldud täiendavalt

põhjendama seda, miks tuleks hankija otsus õigusvastaseks lugeda.

14. Vaidlustusest nähtuvalt taotles kaebaja vastustaja käskkirja osalist kehtetuks tunnistamist

seoses kolmanda isiku pakutud tarneaja ning kolmanda isiku pakkumuse mittevastavusega TK

p-des 3.2, 2.5.2, 2.12, 5.1, 6.4 ja 6.6 ning hindamistabelis sätestatud nõuetele. Kaebaja tunnistas

kaebuses, et on TK p 2.5 mittevastavuse osas esitanud argumendid ja tõendid koos kaebusega,

sest sai väidetavalt vastavatest asjaoludest teadlikuks VAKO otsusest. Samuti esitas kaebaja

kahtluse pakutava seadme osas kohtumenetluses, kuivõrd vastav kahtlus tekkis VAKO otsuse

ja kolmanda isiku väljendatud seisukohtade koosmõjust.

15. HKMS § 268 lg 1 kohaselt võib pakkuja esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija

tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse VAKO-s. Kaebuse saab esitada üksnes ulatuses,

milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1 ls 2). Riigikohtu

praktika kohaselt peab kohtueelses menetluses esitatud taotlus ja kohtule esitatud kaebuse

taotlus olema esitatud samal alusel ja sama eseme suhtes. Riigikohtu 17.06.2010 otsuse asjas

nr 3-3-1-41-10 põhimõtetest tulenevalt saab kaevata vaid selles osas, mis oli vaidluse esemeks

kohustuslikus kohtueelses menetluses.

16. Kohtul ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisel õigust asja lahendada,

vastasel juhul ei oleks kohtueelse menetluse eesmärk – kaebuste läbivaatamise kiirendamine,

vajalike dokumentide kogumine, kaebaja nõude ulatuse ja selle esitamise eesmärgi eelnev

tuvastamine – saavutatav.

17. Kaebaja on küll nii vaidlustuses kui ka kaebuses nõudnud sama vastustaja käskkirja osalist

kehtetuks tunnistamist/tühistamist kolmanda isiku pakkumuse mittevastavusele tuginedes, kuid

on kohtule esitatud kaebuses esitanud kolmanda isiku pakkumuse mittevastavuse osas

täiendavad alused (pakkumus ei vasta TK p-le 2.5 ja esineb kahtlus, millist seadet kolmas isik

pakub), mida ei ole VAKO menetluses ega VAKO otsuses käsitletud. Puudub kahtlus, et

VAKO-le esitatud vaidlustuse ja kohtule esitatud kaebuse sisu on selles osas erinevad, kuivõrd

kaebaja on ise kinnitanud, et esitab uued argumendid ja tõendid tulenevalt VAKO otsusest

ilmnenud teabest.

18. Kaebaja on leidnud, et vaidluse esemeks on kolmanda isiku pakkumuse mittevastavus,

mitte selle erinevad põhjendused ning kaebaja on vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsuse, läbides selle osas kohustusliku kohtueelse menetluse.

19. HKMS § 41 lg 1 alusel määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse

nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum,

millega seoses nõue esitatakse. Seega rakendub haldusprotsessis kaheelemendilise vaidluse

eseme mõiste: vaidluse eseme määratlevad kaebuse nõue ja kaebuse alus.

20. Antud juhul on kaebuse nõudeks vastustaja käskkirja osaline ja VAKO otsuse tervikuna

tühistamine. Kaebuse aluseks saab lugeda kaebaja esitatud asjaolude koosseisu kolmanda isiku

pakkumuse mittevastavuse osas konkreetsetele RHAD-i tingimustele, mis tõid väidetavalt

kaasa käskkirja p-de 1.1 ja 1.3 õigusvastasuse. Kaebaja on kaebuses asjaolude koosseisu

võrreldes VAKO-le esitatud vaidlustusega muutnud, tuginedes täiendavalt kolmanda isiku

pakkumuse mittevastavusele TK p-s 2.5 sätestatule ning kahtlusele, et kolmas isik on pakkunud

seadme ARGUS FS Mk2 asemel seadet Mikron.

21. Kohus leiab, et tühistamiskaebuse lahendamisel tõendamist vajavad asjaolud on erinevad,

olenevalt sellest, millise RHAD-i tingimuse nõudele vastavust vaidlustatakse. VAKO sai

3-23-2824

12(16)

vaidlustuse lahendamisel analüüsida vaid vaidlustuses välja toodud ulatuses ja tõendite põhjal

kolmanda isiku pakkumuse vastavust RHAD-i tingimustele ning tegi oma otsuse selle põhjal.

Seega, kaebuses täiendavalt esitatud RHAD-i tingimustele mittevastavuste osas on kohtueelne

menetlus läbimata ning kohtul puudub õigus selles osas kaebust lahendada. Kohus nõustub

kolmanda isiku seisukohaga, et VAKO annab kohtueelse menetluse instantsina hankeasjades

vaidlusele esimese hinnangu ja see otsuste vaidlustamise kord kaotab oma eesmärgipärasuse,

kui kaebajal on võimalik kohtumenetluses argumenteerida hankija otsuse õigusvastasust täiesti

teisel alusel, kui ta argumenteeris vaidlustusmenetluses.

22. Kuivõrd kaebus on võetud menetlusse ning vastavad asjaolud on ilmnenud asja

läbivaatamisel, siis kohus ei tagasta kaebust selle peatükkides 2.1 ja 2.3 sisalduvate põhjenduste

osas, vaid jätab kaebuse kõnealuses osas läbi vaatamata ega hinda selles osas vastustaja

tegevuse ning VAKO otsuse õiguspärasust (HKMS § 151 lg 1 p 1).

23. Kohus, uurinud esitatud tõendeid ja menetlusosaliste seisukohti, leiab, et kaebus tuleb

ülejäänud osas, st peatüki 2.2. osas jätta rahuldamata. Vastustaja käskkiri ja VAKO otsus on

õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.

24. Vastustaja on õigesti hinnanud kolmanda isiku pakkumuse vastavust vastavalt RHS § 114

lg-le 1. Vastavalt RHS § 114 lg-le 1 lasus vastustajal kohustus kontrollida kvalifitseeritud

pakkujate esitatud pakkumuste vastavust RHAD-is esitatud tingimustele ning teha põhjendatud

kirjalik otsus pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta.

25. Kõnealuse paragrahvi eesmärk on reguleerida hankija kaalutlusõiguse piire pakkumuse

vastavuse kontrollimisel ning ennekõike välistada mittevastava pakkumuse esitanud pakkujaga

hankelepingu sõlmimine. Laiem eesmärk on pakkumuse vastavuse kontrolli kaudu võrdse

kohtlemise põhimõtte tagamine ning hankija otsuste kirjaliku põhjendamise kohustuse kaudu

läbipaistvuse põhimõtte tagamine. RHS § 114 on kohaldatav 2. ptk hankemenetlustes, sh avatud

hankemenetluses, mida käsitleb käesolev vaidlus. Muudes menetlustes on üldine

vastavuskontrolli kohustus tuletatav võrdse kohtlemise põhimõttest (RHS § 3 p 2). Võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab eelkõige seda, et pakkujatel on võrdsed võimalused nii

pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste vastavuse kontrolli ajal, ning et

kõigile pakkujatele tagatakse pakkumuse koostamisel võrdsed võimalused. Kokkuvõttes

peavad kõigi pakkujate esitatud pakkumustele kehtima samad tingimused (Euroopa Kohtu

lahend asjas nr C-131/16, p 25-26; C-87/94, p 54; C-470/99, p 93; C-538/13, p 33).

26. Pakkumuse vastavust tuleb kontrollida üksnes ja ainult RHAD-is esitatud tingimuste

alusel. Eeltoodu kehtib nii pakkumusele seatud sisulistele nõuetele kui ka dokumendinõuetele.

Seega vastavuse kontrolli etapis pidi vastustaja jääma RHAD-is avaldatud tingimuste juurde ja

kontrollima pakkumuse vastavust eelnimetatud tingimustele sisuliselt (VAKO 10.07.2018

otsus nr 125-18/194358, p 27; 17.01.2019 otsus nr 265-18/198628, p 15).

27. Kohtule esitatud VAKO menetluse dokumentidest nähtuvalt (mh RHAD, vastustaja

käskkiri, hankekomisjoni protokoll ja selle lisad ning väljavõte kolmanda isiku pakkumusest

vaidlustust puudutavas osas) pole põhjust kahelda, et vastav kontroll on läbi viidud.

28. RHS § 114 lg 2 alusel lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHAD-is esitatud

tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal

ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust RHAD-is esitatud tingimustele. Hankija

võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-is

nimetatud tingimustest.

3-23-2824

13(16)

29. Kaebaja on leidnud, et kolmanda isiku pakkumus tulnuks mittevastavana tagasi lükata, sest

pakkumuses sisalduv tarneaeg on liiga lühike ning on eluliselt selge, et kolmas isik ei täida

kohustuslikke RHAD-i tingimusi (ei tarni esimest 2000 seadet ja selle varuosi ning ei esita enne

esimest tarnet RHAD-is nõutud dokumente) pakkumuses lubatud 1 nädala jooksul. Selline

pakkumuse kontrollimatu vastavaks ja edukaks tunnistamine on vastuolus hankija

hoolsuskohustusega ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega.

30. Vaidlust ei ole selles, et RHAD-is ei sisaldu ühtegi sisulist vastavustingimust seoses

esimese 2000 seadme tarneajaga. Tarneaeg tuli pakkujatel endil märkida RHAD-is sisalduvasse

dokumenti „Delivery Schedule in the tender „Night vision devices“ (reference number

266956)” ning see oli vastavalt RHAD-ile üheks hindamiskriteeriumiks. Seega ei olnud

vastustajal võimalik kolmanda isiku pakkumust RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata põhjusel,

et pakutud tarneaeg ei vasta RHAD-i tingimustele.

31. Riigikohus on 19.12.2019 otsuses asjas nr 3-19-1464 selgitanud, et hankija ei saa

hankemenetluse selles faasis (pakkumuse vastavuse kontroll) asuda pakkumusele esitama

tingimusi, mida alusdokumendid ei sisalda. Kuivõrd antud juhul ei sisaldanud RHAD tarneaja

osas sisulisi vastavustingimusi (nt täpsemad nõuded tarneaja pikkuse ja seda kinnitavate

dokumentide osas), ei olnud vastustajal võimalik asuda kolmandale isikule pakkumuse

vastavuse kontrollimise käigus esitama selles osas täiendavaid tingimusi.

32. Kohus nõustub VAKO seisukohaga (VAKO otsuse p 8.2.2), et pakkumuse sisulise

vastavuse kontroll RHS § 114 mõttes saab hõlmata üksnes nõudeid, mille täitmine oli nõutav

pakkumuse esitamise hetke seisuga, kuid tulevikku (hankelepingu sõlmimise järgsesse

perioodi) suunatud dokumendi esitamise tingimus ei pea olema täidetud pakkumuse esitamise

hetke seisuga. Kõik dokumentide esitamise tingimused, mille reegel TK-s on before the first

delivery, on oma sisult hankelepingu täitmise tingimused ja nende olemasolu ei pidanud

vastustaja kontrollima pakkumuse vastavuse kontrollimisel ja pakkumuse vastavaks

tunnistamisel. Euroopa Kohtu otsusest asjas nr C-927/19 (p 89) nähtub, et hankelepingu

täitmise tingimuste järgimist ei tule hinnata hankelepingu sõlmimise hetkel. Hankija peab

rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest, milline kohustus seondub

võrdse kohtlemise põhimõttega ja sellest tuleneva läbipaistvuskohustusega (Euroopa Kohtu

lahend asjas nr C-42/13, p 42 ja 43), mis pakkumuse vastavuse kontrollimise kontekstis

tähendab seda, et antud juhul saaks RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel kolmanda isiku

pakkumuse tagasilükkamise kaasa tuua üksnes pakkumuse mittevastavus TK nendele nõuetele,

mis pidid olema täidetud juba pakkumuse esitamise hetke seisuga.

33. Ka VAKO on kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse vastavuse fakti TK p-dele 3.2,

2.5.1, 2.12, 5.1, 6.4, 6.6 ja 6.7 sellisena, nagu need on RHAD-is ja kolmanda isiku pakkumuses

esitatud, ning leidnud, et kõik viidatud TK p-dele vastavuse kontrollimiseks nõutavad andmed

ja dokumendid on kolmanda isiku pakkumuses esitatud (VAKO otsuse p-d 8.3.1-8.3.3). Kohus

nõustub, et vastustaja on piisavalt kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse vastavust

eelviidatud TK punktidele.

34. Kaebaja hinnangul on VAKO ebaõigesti leidnud, et esitatud andmete ja dokumentidega

on tõendatud kolmanda isiku pakkumuse vastavus TK p-dele 3.2, 2.5.1, 2.12, 5.1, 6.4, 6.6 ja

6.7, kuid kaebaja ei viita seejuures ühelegi sisulisele mittevastavusele. Kaebaja on leidnud, et

isegi kui formaalselt võib kolmanda isiku pakkumus esitatud tingimustele vastata, siis on

eluliselt selge, et kolmas isik ei täida nimetatud kohustuslikke RHAD-i tingimusi pakkumuses

lubatud 1 nädala jooksul ning pakkumuse kontrollimatu vastavaks ja edukaks tunnistamine on

vastuolus hankija hoolsuskohustusega ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega.

3-23-2824

14(16)

35. Eelnevast lähtuvalt on kaebuse keskseks küsimuseks asjaolu, kas on eluliselt usutav, et

kolmas isik täidab kohustuslikke RHAD-i tingimusi (tarnib esimest 2000 seadet ja selle

varuosad, esitab enne esimest tarnet RHAD-is nõutud dokumendid) pakkumuses lubatud

1 nädala jooksul või tulnuks vastustajal lähtuvalt hoolsuskohustusest ning pakkujate võrdse

kohtlemise põhimõttest nõuda kolmandalt isikult selgitusi ja tõendeid 1-nädalase tarneaja

täitmise kohta, sh kuidas kolmas isik tagab sedavõrd kiire tarne puhul teistele TK p-de nõuetele

vastavuse.

36. Kaebaja väitel on asjaolu, et kolmas isik ei saa tarnida 2000 seadet 1 nädala jooksul,

ilmselge. Kaebaja on vaidlustuses välja toonud, et kõik vastavaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkujad, sh vaidlustaja olid tarneaega pakkudes arvestanud, et neil tuleb seejuures

täita kõik TK kohustuslikud tingimused, ning märkisid esimeste seadmete tarneajaks rohkem

kui 3 kuud. Kaebaja hinnangul ei põhjenda kolmanda isiku pakutud lühikest tähtaega võetud

äririsk ja kolmas isik ega vastustaja ei ole 1-nädalase tarneaja võimalikkuse osas esitanud

piisavalt tõendeid. Samas põhinevad ka kaebaja enda väited suures osas oletustele ja jäävad

paljasõnaliseks. Kaebusele on lisatud strateegilise kauba transpordi korraldamisega tegeleva

Reelika Mõttuse kiri, kes annab lähtuvalt oma kogemusest selgituse tarneaja pikkuse osas.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et 1-nädalane tarneaeg on ilmselgelt võimatu.

Vaidlustusmenetluse ega ka kohtumenetluse käigus ei ole kaebaja esitanud ühtki veenvat

tõendit, mis seda kinnitaks. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et ühe ettevõtte

töötaja hinnang töö kiirusele ei ole piisav, et tõendada objektiivselt strateegilise kauba

1-nädalase tarne võimatust Kreekast Eestisse. Ettevõtjatel ja asutustel saab olla erinev kogemus

strateegilise kauba tarne ja selle tähtaja osas ning seetõttu puudub alus eelistada ühe ettevõtja

hinnangut ja kogemust teisele. Puudub kahtlus, et vastustajal on vastav kompetents, ta on

erinevatest riikidest strateegilise kauba ostu kogemusega ning on teadlik, millised load on

vajalikud ja kui kaua kulub aega nende saamiseks. Vastustaja on selgitanud, et olenevalt

põhjendatusest ja ettevõtte taustast, on väljaveolubasid väljastatud 1-2 päevaga ning arvestades

kõiki asjaolusid (sh julgeolekuolukorda ja NATO-sse kuulumist), on eluliselt usutav, et

väljaveoloa väljastamine toimub kiirelt ja selleks ei kulu kuu aega. Kolmas isik on pakkumuse

esitamisel eraldi selgitanud, kuidas ta on võimeline täitma riigihanke alusdokumentides esitatud

kõiki tingimusi (dokument „ANNEX K - Executive Letter_VSsigned“). Kolmas isik kinnitab,

et omab vastustajaga sarnast kogemust ja transiitluba on võimalik saada minimaalse ajaga, s.o

ca 1-2 päevaga. Samuti on kolmas isik kinnitanud valmisolekut seadmete tarnimiseks 1 nädala

jooksul vaidlustusmenetluse ajal. Olukorras, kus ei ole esitatud veenvaid tõendeid kolmanda

isiku pakutud tarneaja ilmselge võimatuse osas, vastustaja ja kolmas isik kinnitavad oma

valmisolekut ja kogemusi lühikese tarneaja võimalikkuse osas ning kolmas isik on eraldi

dokumendis esitanud selgitused tingimuste täitmise võimalikkuse osas, on kohtule usutav, et

vastustajal ei tekkinud pakutud tarneajaga seonduvalt kahtlusi, mille tõttu tulnuks tal

kolmandalt isikult hakata nõudma täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Vastustajal lasus kohustus

kontrollida pakkumuse vastavust talle hankemenetluse käigus esitatud dokumentide põhjal ja

tal puudus kohustus viia läbi põhjalikumat uurimist pakkumuse tegeliku vastavuse

tuvastamiseks (VAKO 10.07.2018 otsus nr 125-18/194358, p 27) ning seda on ka vastustaja

teinud.

37. VAKO-le esitatud vaidlustuses viitab kaebaja, et kõik pakkujad arvestasid tarnetähtaja

määramisel TK teiste p-ga, sh p-ga 3.2, mis sätestas kohustuse esitada vastustajale vähemalt

3 kuud enne esimest tarnet MIL-STD-810G standardile vastavad testraportid. Vastustaja on

vaidlustusele esitatud 07.11.2023 vastuse p-s 2.2.2 selgitanud, et kaebaja on TK p 3.2 osas

ilmselt ekslikult võtnud aluseks TK varasema versiooni. Vastustaja on vastavat dokumenti

21.07.2023 riigihangete registris täiendanud (s.o enne pakkumuse esitamise tähtaega

11.08.2023, millest pakkujaid teavitati 21.07.2023) ning kehtivas TK-s ei ole testraportite

3-23-2824

15(16)

esitamise tähtajaks vähemalt 3 kuud enne esimest tarnet. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et nii

kaebaja kui teised vastavaks tunnistatud pakkujad peale kolmanda isiku võisid ekslikult lähtuda

TK varasemast versioonist ning on mh ka sel põhjusel esitanud oluliselt pikema tarneaja, kui

kolmas isik. Selle tõttu, et teised pakkujad on lähtunud tarneaja määratlemisel ekslikult TK

varasemast versioonist ja pakkunud oluliselt pikema tarnetähtaja, ei ole võimalik seada kahtluse

alla kolmanda isiku pakutud tarnetähtaja võimalikkust. Kolmas isik on eelduslikult lähtunud

õigest TK versioonist ja on vaidlustusmenetluse käigus kinnitanud, et oli juba sel ajal valmis

tarneks ning võtnud teadlikult ja kalkuleeritult vastavasisulise äririski. Kohus nõustub VAKO

otsuse p-s 8.7 tooduga, mille kohaselt: „Asjaolu, et Vaidlustaja Kolmanda isikuga võrreldavat

äririski võtta ei saa (Vaidlustaja on ise kinnitanud, et seadmete tarne Ameerikast ei oleks

1 nädala jooksul võimalik) või ei taha (dokumentide vormistamisega (sh testimise- ja

tõlkimisega) alustamine ilma kindla teadmiseta, kas pakkujaga hankeleping sõlmitakse või

mitte, on seotud kuludega) ei tähenda, et Kolmas isik seda võtta ei võinud.“.

38. Kaebaja on veel väitnud, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta TK p-des 3.2, 2.5.1, 2.12,

5.1, 6.4, 6.6 ja 6.7 kehtestatud vastavustingimustele, sest kolmas isik ei jõua enne esimest tarnet

korraldada hankijale pakutud valgusvõimendi mudeliga seadme testimist erapooletute laborite

poolt ja kolmas isik ei ole tõendanud, et suudab 1 nädala jooksul esitada hankijale eestikeelse

täispika kasutusjuhendi ja seadme elutsükli kirjelduse ning hooldusjuhised ning kolmas isik

pole tõendanud, et suudab vaid nädalaga tarnida hankijale nõutud varuosad. Kohus nõustub

VAKO otsuse p-s 8.3.2 toodud seisukohaga, et TK-s nõutavad andmed ja dokumendid on

esitatud. Seda kinnitavad VAKO otsuse viidatud punktis nimetatud kolmanda isiku pakkumuse

dokumendid, mis on esitatud ka kohtule ning mille sisu on kohus kontrollinud. Nagu eelpool

viidatud, lasus vastustajal kohustus kontrollida pakkumuse vastavust talle hankemenetluse

käigus esitatud dokumentide põhjal ning tal puudus kohustus viia läbi põhjalikumat uurimist

pakkumuse tegeliku vastavuse tuvastamiseks. Kohus nõustub VAKO otsuse p-s 8.5 tooduga, et

põhimõtteliselt on õige vaidlustaja väide, et pakkujad pidid enda tarneaja määramisel

arvestama, et veel enne tarnet tuleb hankijale esitada TK p-des 3.2, 2.5.1 ja 2.12 nimetatud

testraportid ning ka TK p-des 5.1 ja 6.4 nimetatud dokumendid täismahus ja nõutavas keeles,

kuid ebaõige on kaebaja arvamus, et sellise arvestuse kontrollimine allub RHS § 114 lg 1

kohasele pakkumuse vastavuse kontrollile enne kohustuse täitmise tähtaega. Tähtaeg, mis

kohustab dokumendid esitama enne tarnet, ei ole pakkumuse vastavuse kontrollimise

ajahetkeks veel saabunud, mistõttu hankijal ei lasunud pakkumuste vastavuse kontrollimise

ajahetkel kaebaja väidetud kohustust kontrollida, kas toote vastavust tõendavad dokumendid

ikka esitatakse talle 1 nädala jooksul lepingu sõlmimisest (before the first delivery) või kas

kolmas isik tarnib talle 1 nädala jooksul 2000 RHAD-i tingimustele vastavat seadet (ja nõutavad

varuosad) või kas hankelepingu täitmiseks tarnitavatel seadmetel on valgusvõimendi, mida

riigihankes hankijale pakutakse. RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuse

vastavuse kontrollimisel pakkumuse vastavust RHAD-is esitatud tingimustele, st antud juhul

nendele tingimusele, millele pakkumus pidi vastama pakkumuse esitamise hetke seisuga ja

pakkumuse vastavus TK p-dele 3.2, 2.5.1, 2.12, 5.1, 6.4, 6.6 ja 6.7 ei muutu mittevastavuseks

või kontrollikohustuse täitmata jätmiseks, kui hankija ei ole kaebaja soovitud mahus ja sisus

andnud hinnanguid kolmanda isiku võimalikule suutlikkusele esitada dokumendid tulevikus –

pärast hankelepingu sõlmimist ja enne esimest tarnet.

39. Kohus on seisukohal, et asjaolu, kas kolmas isik suudab hankelepingut täita, st kinni

pidada pakkumuses nimetatud tarneajast ning esitada enne esimest tarnet TK-s nõutud

dokumendid, ei ole pakkumuse vastavuse küsimus. Üksnes kaebaja oletus, et kolmas isik ei

suuda lepingut täita, ei muuda kolmanda isiku pakkumust mittevastavaks. Lepingu täitmine on

juba järgmine etapp ja lepinguline küsimus, mis ei allu halduskohtu kontrollile.

3-23-2824

16(16)

40. Vastustaja ei ole rikkunud pakkumuste kontrollimisel hoolsuskohustust ega pakkujate

võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustaja on piisava hoolsuse ja põhjalikkusega kontrollinud

pakkumuste vastavust RHAD-is sätestatud tingimustele ning kohelnud seejuures pakkujaid

võrdselt. Kõikidele pakkujatele kehtisid ühesugused RHAD-is sätestatud tingimused ning

vastustaja ei ole ühelegi pakkujale kehtestanud pakkumuste kontrollimisel täiendavaid

tingimusi. Pakkumuste enda erinevust seoses pakkujate pakutud tarneajaga ja vastustaja poolt

sellisel kujul pakkumuste aktsepteerimist ei saa pidada pakkujate ebavõrdseks kohtlemiseks.

Puudub alus kahelda, et vastustajal on piisav kompetents ja kogemused hindamaks tarneaja ja

sellega seonduvalt teiste RHAD-i tingimuste täitmise võimalikkust. RHAD ei kehtestanud

sisulisi tingimusi tarneaja kindlaksmääramiseks ning pakkumuse vastavuse tõendamiseks

RHAD-is nõutav dokumentide maht ja selles sisalduv andmekoosseis oli võrdne kõikidele

pakkujatele. Kohus nõustub VAKO otsuse p-s 8.6 toodud hinnanguga, mille kohaselt võiks olla

tegemist pakkujate ebavõrdse kohtlemisega siis, kui hankija asuks pärast pakkumuste esitamist

nõudma kolmandalt isikult pakkumuse vastavuse tõendamiseks andmeid või dokumente, mille

nõudeõigus ei tulene RHAD-ist ja mis pole vajalikud pakkumuse vastavuse kontrollimiseks

RHAD-ile.

41. Kohus nõustub VAKO otsuse p-s 9 toodud seisukohaga, et kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamise otsus on olnud õiguspärane.

42. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et vastustaja on õiguspäraselt tunnistanud kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks ja edukaks, mistõttu on VAKO otsuse resolutsioonis kajastuv otsustus

õige ning kaebaja kaebus VAKO otsuse ja vastustaja käskkirja tühistamiseks tuleb jätta

rahuldamata.

43. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks, mistõttu kannab kaebaja menetluskulud. Kuivõrd

kolmas isik osales kohtumenetluses vastustaja poolel, on tal õigus kulude hüvitamisele

vastustajaga samade reeglite alusel (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik taotles esindajate kulu

väljamõistmist kokku summas 8910 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kolmanda isiku

esindajate kulud on põhjendatud ja need tuleb kaebajalt välja mõista. Kaebaja kannab oma

menetluskulud ise. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulu

dokumente esitanud, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/