2-23-6334/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6334

Kohtuasi

X

avaldus

täitemenetluse

lõpetamiseks

täitmise

aegumise tõttu täiteasjas nr 031/2007/3059

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.11.2023 määrus määruskaebuse

menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosaline

ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 21.11.2023 määrus ja saata asi maakohtule X

09.10.2023 määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 27.04.2023 Tartu Maakohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 031/2007/3059.

2. Tartu Maakohtu 03.05.2023 määrusega jäeti avaldus menetlusse võtmata ning asi anti üle

kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Tartu Ringkonnakohtu 10.08.2023 määrusega jäeti

maakohtu määrus muutmata.

3. 20.09.2023 määrusega jättis Harju Maakohus avalduse käiguta ja andis avaldajale avalduses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 7 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus

2-23-6334

märkis, et avaldaja ei ole avalduses selgelt välja toonud avalduse aluseks olevaid asjas tähtsust

omavaid asjaolusid. Avaldaja peab selgelt välja tooma ja tõendama, milliseid konkreetseid

nõudeid täiteasjas nr 031/2007/3059 täidetakse, millise tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§-s 157 sätestatud aegumise juhtumiga on käesoleval juhul tegemist ning millal nõude täitmise

aegumistähtaeg algas ning millal nõude täitmine aegus.

4. 29.09.2023 esitas avaldaja menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas

kohtutäituri 12.08.2021 otsuse täitemenetluse osalise lõpetamise (nõude aegumine) ja

kohtutäituri põhitasu väljamõistmise kohta. Avaldaja leiab, et täitur oleks pidanud lõpetama

kogu täitemenetluse (täitemenetluse seadustik (TMS) § 481 lg 1 p 2). Nõue on ka täituritasude

väljanõudmise osas aegunud (nõue on 17 aastat vana). Esmane täituritasu otsus tehti

08.05.2006.

5. 04.10.2023 seisukohas selgitas kohtutäitur Katrin Vellet, et täitemenetlus asjas

nr 031/2007/3059 on alustatud sissenõudja Aktiva Finants OÜ täitmisavalduse alusel.

Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 08.05.2006 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-05-9128.

Kohtutäituri 12.08.2021 otsusega on täitemenetlus lõpetatud osaliselt sissenõudja nõude osas

seoses nõude täitmise aegumisega. Täitemenetlus jätkub sama kohtutäituri 12.08.2021 otsuse

alusel täitekulude osas. Kohtutäituri 12.08.2021 otsus on toimetatud võlgnikule kätte isiklikult

allkirja vastu 16.08.2021 ning otsusega mittenõustumisel oli võlgnikul võimalik seda

vaidlustada. Tänaseks on kohtutäituri 12.08.2021 otsus jõustunud.

6. 09.10.2023

määrusega

keeldus

maakohus

avalduse

menetlusse

võtmisest

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 371 lg 2 p-d 1 ja 2). Maakohus leidis, et avaldaja

õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust. Ühtlasi ei ole avaldus esitatud

avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

6.1. Avaldaja esitatust ja kohtutäituri selgitustest on võimalik aru saada, et kohtutäituri

12.08.2021 otsusega on täitemenetlus täiteasjas nr 031/2007/3059 lõpetatud sissenõudja nõude

osas seoses nõude täitmise aegumisega, ent täitemenetlus jätkub kohtutäituri tasu osas, mis

mõisteti avaldajalt välja eelviidatud kohtutäituri 12.08.2021 otsusega. Avaldaja on tegelikkuses

soovinud avaldusega vaidlustada temalt kohtutäituri tasu väljanõudmist kohtutäituri 12.08.2021

otsuse alusel. Avaldus ei ole esitatud sissenõudja nõude või väidetava kohtutäituri 08.05.2006

otsusega välja mõistetud tasunõude täitmise lõpetamiseks.

6.2. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 võimaldab kohtutäituril nõuda tasu ka juhul, kui

kohtutäitur lõpetab sissenõudja nõude osas täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu.

Seadus aga ei võimalda avaldajal käesolevalt kohtutäituri 12.08.2021 tasuotsust kohtule

esitatava avaldusega vaidlustada. Avaldajal tulnuks vaidlustamise aluse esinemise korral

vaidlustada kohtutäituri 12.08.2021 otsus tasunõude osas tähtaegse kaebusega TMS § 218 lg 1

kohaselt. Seejuures kohtutäituri otsuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata

kohtule kaevata ei saa. Tegemist on kohustusliku kohtueelse menetlusega. Avaldaja esitatust ei

nähtu, et avaldaja oleks läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning kohtutäitur on

kinnitanud, et kohtutäituri 12.08.2021 otsus on jõustunud. Seega kohtutäituri 12.08.2021 otsust

käesolevalt kohtule esitatava kaebusega vaidlustada ei saa.

6.3. Avaldaja ei saa ka nõuda kohtutäituri 12.08.2021 otsuse täitmise lõpetamist täitmise

aegumise tõttu, kuna käesolevalt ei ole möödunud TsÜS § 157 lg-st 1 tulenev nõude täitmise

aegumise kümneaastane tähtaeg.

2-23-6334

7. 09.10.2023 esitas avaldaja maakohtu 09.10.2023 määruse peale määruskaebuse. Avaldaja

palus end vabastada määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Avaldaja leidis, et täituril

puudus seaduslik alus teha 12.08.2021 uut täitekulude väljamõistmise otsust, millega 10-

aastane aegumistähtaeg algas otsast peale, sest nõude täitmine oli nii põhinõude kui ka

täituritasude osas aegunud alates 01.03.2021.

8. 26.10.2023 esitas avaldaja täiendava menetlusdokumendi (pealkirjastatud kui määruskaebus

09.10.2023 määruse peale). Avaldaja selgitas, et TMS § 481 võimaldab võlgnikul esitada

avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäiturile ning

TMS § 2231 alusel on avaldusega võimalik pöörduda kohtusse. Avalduse esitamine

kohtutäiturile ei ole kohtule avalduse esitamise eeltingimus. Samuti ei ole nõude täitmise

aegumisele tuginemisel vaja läbida kohtueelset kaebemenetlust TMS § 217 sätestatud korras

(vt TlnRnKm 26.10.2021, 2-21-8011).

9. 30.10.2023 määrusega jättis maakohus avaldaja 26.10.2023 määruskaebuse käiguta ning

andis avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 7 päeva alates määruse kättetoimetamisest.

Maakohus tõi välja, et esitatud määruskaebus ei vasta määruskaebuse nõuetele. Kaebuses

puudub selge viide vaidlustatud määrusele, puudub selge taotlus ja määruskaebuse põhjendus.

Määruskaebuses ei ole avaldaja ühelgi viisil põhjendanud, miks ei ole õiged maakohtu

määruses toodud selgitused. Määruskaebuses puudub faktiline ja õiguslik põhjendus selle

kohta, mille vastu on kohus oma määrust tehes eksinud. Avaldajal tuleb määruskaebuses selgelt

välja tuua, millest tuleneb õigusrikkumine vaidlustatud määruse tegemisel.

10. 07.11.2023 menetlusdokumendis palus avaldaja võtta määruskaebuse menetlusse ning

lõpetada täiteasi täituritasude väljanõudmise osas aegumisega TsÜS § 157 alusel. Avaldaja

palus end vabastada riigilõivu tasumisest. Avaldaja palus määrata endale esindaja riigi õigusabi

korras. Täitemenetluses nõude täitmine täituritasude väljanõudmise osas aegus 05.04.2021

(TsÜS § 157 lg 1, VÕSRS § 9 lg 4, RKTKm 06.05.2015, 3-2-1-4-15, p 11). Avalduse esitamine

kohtutäiturile ei ole kohtule avalduse esitamise eeltingimus (TlnRnKm, 26.10.2021, 2-21-

8011). Kohtul on iseseisvalt kohustus aegumist kontrollida.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Harju Maakohtu 21.11.2023 määrusega keeldus maakohus menetlusse võtmast avaldaja

26.10.2023 määruskaebust Harju Maakohtu 09.10.2023 määrusele. Maakohus jättis

rahuldamata avaldaja 07.11.2023 taotlused riigi õigusabi ja menetlusabi saamiseks.

12. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb määruskaebuse menetlusse võtmisest

keelduda TsMS § 663 lg 1, § 637 lg 1 p-de 2 ja 6 ning lg 2 alusel.

13. Avaldaja sai vaidlustatava Harju Maakohtu 09.10.2023 määruse kätte 09.10.2023. Seega

tuli avaldajal esitada määruskaebus hiljemalt 24.10.2023. Kuna avaldaja esitas määruskaebuse

alles 26.10.2023, siis on määruskaebus esitatud pärast tähtaja möödumist.

14. Lisaks märkis maakohus, et TMS § 481 lg 4 kohaselt täitemenetluse lõpetamine nõude

täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. KTS § 412 kohaselt

täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda

võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või.

2-23-6334

15. Avaldusest ja kohtutäituri selgitustest nähtub, et kohtutäituri 12.08.2021 otsusega on

täitemenetlus täiteasjas nr 031/2007/3059 lõpetatud sissenõudja nõude osas seoses nõude

täitmise aegumisega, ent täitemenetlus jätkub kohtutäituri tasu osas, mis mõisteti avaldajalt

välja eelviidatud kohtutäituri 12.08.2021 otsusega. Avaldaja on tegelikkuses soovinud

avaldusega vaidlustada temalt kohtutäituri tasu väljanõudmist kohtutäituri 12.08.2021 otsuse

alusel. KTS §-st 412 ja TMS § 481 lg-st 4 tuleneb aga üheselt, et kohtutäituril on õigus nõuda

tasu ka juhul, kui kohtutäitur lõpetab sissenõudja nõude osas täitemenetluse nõude täitmise

aegumise tõttu. Seadus ei võimalda avaldajal käesolevas asjas kohtule esitatud avaldusega

kohtutäituri 12.08.2021 tasuotsust vaidlustada. Õiguslikult ei ole võimalik, et nimetatud

otsusest tuleneva nõude täitmine oleks käesolevalt aegunud. Samuti ei saa avaldaja esitada

nimetatud otsuse peale maakohtule kaebust TMS § 218 kohaselt, kuna avaldaja ei ole läbinud

kohustuslikku kohtueelset menetlust.

16. Seega on avaldaja avaldus ilmselgelt perspektiivitu ning kohtul tuli keelduda avalduse

menetlusse võtmisest. Avaldaja ei ole 07.11.2023 menetlusdokumendiga ega hiljem

kõrvaldanud kõiki määruskaebuses osundatud olulisi puudusi. Avaldaja ei ole vaatamata kohtu

selgitustele selgelt välja toonud, miks ei ole vaidlustatud määruses toodud kohtu selgitused

õiged. Määruskaebuses puudub faktiline ja õiguslik põhjendus selle kohta, mille vastu on kohus

oma määrust tehes eksinud. Avaldaja ei ole välja toonud, millest tuleneb õigusrikkumine

vaidlustatud määruse tegemisel. Seega on avaldaja määruskaebus perspektiivitu, kuna

määruskaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

17. Avaldaja 07.11.2023 taotlused menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks jäävad rahuldamata.

Kuna kohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest, siis asjaoludest tulenevalt on

avaldaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ning ei saa eeldada, et avaldaja

kavandatav menetluses osalemine saaks olla edukas (riigi õigusabi seadus § 7 lg 1 p 5;

TsMS § 181 lg 1 p-d 1 ja 2).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

18. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule menetluse jätkamiseks.

18.1. Kohus jättis ebaõigesti riigilõivu tasumisest vabastamise avalduse rahuldamata.

18.2. Käesoleval juhul ei olnud avalduse esitamine kohtutäiturile kohtule avalduse esitamise

eeltingimus. TMS § 2231 alusel on avaldusega võimalik pöörduda otse kohtusse. Samuti ei ole

nõude täitmise aegumisele tuginemisel vajalik läbida kohtueelset kaebemenetlust TMS §-s 217

sätestatud korras. Avaldaja esitas täiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks kogu nõude

osas, täitur leidis, et täituritasude osas ei olnud nõue aegunud ning seetõttu selles osas

täitemenetlust ei lõpetatud.

18.3. Maakohus on ebaõigesti sisustanud KTS §-i 412 leides, et võlgnik ei vabane täitekulude

sissenõudmiseks läbiviidavast täitemenetlusest. Avaldaja hinnangul ei ole täitekulude nõude

aegumisel uue põhitasu väljamõistmine seaduse mõttega kooskõlas. Nõue aegus kogu ulatuses

05.04.2021 (seda nii põhinõude kui ka täitekulude osas). Täitur ei saanud teha uut täituritasu

väljamõistmise otsust juba aegunud põhinõudega kaasnenud täitekulude osas. Täitur kehtestas

juba aegunud nõudele oma 21.08.2021 otsusega uue 10-aastase aegumistähtaja. Täituril puudus

täitedokument, mille alusel uut täituritasude väljamõistmise otsust teha.

2-23-6334

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata

asi maakohtule avaldaja 09.10.2023 määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebus rahuldatakse.

21. Asja materjalidest nähtub, et maakohus keeldus TsMS § 637 lg 1 p-de 2 ja 6 ning lg 2 alusel

(koosmõjus TsMS § 663 lg-ga 1) avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest.

22. Ringkonnakohus märgib esiteks, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et määruskaebus on

esitatud tähtaega ületades. TsMS § 661 lg 2 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaeg on nii

hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse

kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja on määruskaebuse

esitamise tähtaega järginud, kuna on esitanud 09.10.2023 maakohtu määruse peale

määruskaebuse 09.10.2023 (vt KIS-s dokumendi nr 7S). 26.10.2023 määruskaebusena

pealkirjastatud menetlusdokumenti saab käsitleda määruskaebuse täiendusena. Seega on

maakohus keeldunud ebaõigesti TsMS § 637 lg 1 p-i 2 (koosmõjus TsMS § 663 lg-ga 1) alusel

määruskaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et see ei ole tähtaegne.

23. Teiseks leiab maakohus, et avaldaja ei ole kõrvaldanud kõiki määruskaebuses osundatud

olulisi puudusi. Maakohus leidis, et avaldaja ei ole selgelt välja toonud, miks ei ole 09.10.2023

määruses toodud kohtu selgitused õiged; määruskaebuses puudub faktiline ja õiguslik

põhjendus selle kohta, mille vastu on kohus oma määrust tehes eksinud; avaldaja ei ole välja

toonud, millest tuleneb õigusrikkumine 09.10.2023 määruse tegemisel.

23.1. TsMS § 662 lg 1 p 4 järgi tuleb määruskaebuses märkida määruskaebuse põhjendus.

TsMS § 662 lg 2 järgi tuleb määruskaebuse põhjenduses märkida faktilised ja õiguslikud väited

asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine

seisneb ning viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada.

23.2. TsMS § 637 lg 2 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse siis, kui asja

läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete

rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel.

23.3. Ringkonnakohus märgib, et mitte igasugune puudus ei saa olla määruskaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise aluseks. Selleks annab alust üksnes selline puudus, mis takistab

määruskaebuse menetlemist. Kaebuse läbivaatamine ei ole takistatud juhul, kui kaebuses

sisaldub kaebaja selgelt väljendatud taotlus, kuid kaebus on puudulikult põhjendatud (vt ka

RKTKm 09.02.2010, 3-2-1-168-09, p 18; TlnRnKm 03.06.2021, 2-19-5057, p 11; TlnRnKm

23.05.2022, 2-20-101, p 13; TlnRnKm 26.03.2020, 2-19-5451, p 14).

23.4. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtu poolt väljatoodu asja menetlemist ei takista. Lisaks

ei oleks kaebuse põhjendamata jätmine aluseks keelduda kaebuse menetlusse võtmisest (vt

RKTKm 09.02.2010, 3-2-1-168-09, p 18). Avaldaja on määruskaebuses välja toonud, et tema

hinnangul on täiteasjas nr 031/2007/3059 nõude täitmine täitekulude osas aegunud. Lisaks leiab

avaldaja, et tal oli õigus pöörduda oma nõudega otse kohtu poole ning avalduse esitamine

kohtutäiturile ei olnud kohtule avalduse esitamise eeltingimus. Selliselt on avaldaja esitanud

ringkonnakohtu hinnangul piisavad põhjendused ning määruskaebus vastab TsMS § 662 lg 2

2-23-6334

nõuetele. Sellele, kas kaebuse väited on ka põhjendatud, tuleb anda hinnang määruskaebuse

sisulise lahendamise käigus. Seega on maakohus keeldunud ebaõigesti TsMS § 637 lg 2

(koosmõjus TsMS § 663 lg-ga 1) alusel määruskaebuse menetlusse võtmisest.

24. Kolmandaks ei nõustu ringkonnakohus, et maakohtul oli õigus keelduda määruskaebuse

menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel (koosmõjus TsMS § 663 lg-ga 1), s.o

perspektiivi puudumise tõttu. TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada.

Ringkonnakohus leiab, et TsMS mõttega ei ole kooskõlas olukord, kus maakohus keeldub

avalduse menetlusse võtmisest perspektiivi puudumise tõttu (TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel)

ning keeldub ka vastava määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest samadel

kaalutlustel, leides, et samadel põhjendustel on perspektiivitu ka maakohtu määruse peale

esitatud määruskaebus. TsMS § 663 lg 5 esimese lause järgi, kui maakohus ei rahulda

määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega

kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Seega, kui

maakohus leidis käesoleval juhul, et määruskaebus ei olnud põhjendatud selle sisulisi väiteid

arvestades, tuli maakohtul määruskaebus TsMS § 663 lg 5 järgi edastada lahendamiseks

ringkonnakohtule. TsMS mõtte ja määruskaebemenetluse põhimõtetega ei oleks kooskõlas, kui

sellisel juhul oleks maakohtul õigus keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest

TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel perspektiivi puudumise tõttu. Praegusel juhul ei oleks avaldajale

tagatud ka kahekordne kaebeõigus, kuivõrd TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel avalduse

menetlusse võtmisest keeldumise peale näeb TsMS ette kaebeõiguse kuni Riigikohtuni (vt

TsMS § 372 lg 5). Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise peale näeb TsMS ette aga

ühekordse kaebeõiguse (vt TsMS § 663 lg 2).

25. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

26. Kuna menetluskulude jaotuse üle otsustab maakohus asjas tehtavas menetlust lõpetavas

määruses (TsMS § 173 lg 1), siis ringkonnakohus käesolevas määruses menetluskulude jaotust

ei märgi.

27. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav (TsMS § 663 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt