2-23-359/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

24.01.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-359

Tsiviilasi

R.L-i (töötaja) hagi Nordicelement Tallinn OÜ

(tööandja) vastu saamata jäänud töötasu 1800 euro

(bruto) ja puhkusehüvitise 272,25 euro nõudes

(töövaidlusasi nr xxx)

Nordicelement Tallinn OÜ (tööandja) vastuhagi R.L-i

(töötaja) vastu kahjuhüvitise 5400 euro ja viivise

nõudes

(töövaidlusasi nr xxx)

Tsiviilasja hind

Hagi hind 2072,25 eurot; vastuhagi hind 5967 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (töötaja, vastukostja): R.L (isikukood XXX),

elukoht xxx

Hageja lepinguline esindaja: Riho Viik,

Õigusmenetluse Osaühing, e-post: XXX

Kostja

(tööandja, vastuhageja):

Nordicelement

Tallinn OÜ (registrikood 14372372), asukoht Silikatsiidi

7, Tallinn

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siret

Saks; e-post: xxx

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 06.11.2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja R.L-i hagi.

2. Mõista kostjalt Nordicelement Tallinn OÜ-lt hageja R.L-i kasuks välja saamata

jäänud töötasu 1800 eurot (bruto).

3. Mõista kostjalt Nordicelement Tallinn OÜ-lt hageja R.L-i kasuks välja

kasutamata põhipuhkuse hüvitis 272,25 eurot.

4. Mõista kostjalt Nordicelement Tallinn OÜ-lt hageja R.L-i kasuks välja viivis

alates 02.09.2022 kuni 24.01.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

(põhinõudelt 2072,25 eurot) summas 305,20 eurot ja viivis alates 25.01.2024 VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta rahuldamata kostja Nordicelement Tallinn OÜ vastuhagi R.L-i vastu

kahjuhüvitise 5400 euro ja viivise nõudes.

2-23-359

6. Jätta menetluskulud kostja Nordicelement Tallinn OÜ kanda.

7. Määrata rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud ning mõista kostjalt

Nordicelement Tallinn OÜ-lt hageja R.L-i kasuks välja menetluskulud 1530

eurot (käibemaksuta).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress: talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest (24.01.2024).

MENETLUSE KÄIK

I TÖÖVAIDLUSASI NR XXX

1) Töövaidluskomisjon rahuldas 24.11.2022 otsusega töövaidlusasjas nr xxx töötaja R.L-

i avalduse osaliselt, mõistes tööandjalt Nordicelement Tallinn OÜ-lt töötaja R.L-i

kasuks välja: 1) töötasu ajavahemiku 01.08.2022 kuni 31.08.2022 eest summas 1800

eurot (bruto); 2) puhkusehüvitise summas 272,25 eurot. Rahuldamata jäi R.L-i

ületunnitöötasu nõue summas 964 eurot (I kd, tl 5-7).

2) Nordicelement Tallinn OÜ esitas 09.01.2023 kohtule taotluse vaadata

töövaidluskomisjonile esitatud R.L-i avaldus rahuldatud ulatuses läbi hagimenetluse

korras hagina (tsiviilasi nr 2-23-359; I kd, tl 1-2). R.L on esitanud tsiviilasjas nr 2-23-

359 tervikliku hagi, mille kohus võttis 24.04.2023 määrusega menetlusse ja kohustas

kostjat sellele vastama (I kd, tl 21-22).

II TÖÖVAIDLUSASI NR XXX

3) Tööandja Nordicelement Tallinn OÜ esitas 02.01.2023 töövaidluskomisjonile

töövaidlusasjas nr xxx avalduse töötaja R.L-i vastu kahju hüvitamise nõudes.

Töövaidluskomisjon jättis 26.01.2023 otsusega tööandja avalduse rahuldamata (II kd,

tl 36-40). Tööandja Nordicelement Tallinn OÜ esitas 13.03.2023 kohtule hagiavalduse

töötaja R.L-i vastu kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr 2-22-4098; II kd, tl 2-5).

Kohus võttis hagi 24.04.2023 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat R.L-i sellele

vastama (II tl, 45-46).

4) 24.04.2023 kohtumäärusega liideti tsiviilasjad nr 2-23-359 ja nr 2-23-4098 ühisesse

menetlusse, jättes ühendatud tsiviilasja numbriks 2-23-359 (I kd, tl 20).

5) 06.11.2023 toimus tsiviilasjas nr 2-23-359 kohtuistung (I kd, tl 40-43).

HAGEJA NÕUDED

6) Hageja (töötaja) on esitanud kostja (tööandja) vastu järgmised nõuded: 1)

ajavahemikul 01.08.2022 kuni 31.08.2022 saamata jäänud töötasu nõude summas

1800 eurot (bruto); 2) kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõude 58 kalendripäeva eest

summas 272,25 eurot (I kd, tl 16-17, 31-32, 44-48).

7) Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja ehk tööandja juures 2022 juuli algusest

kuni 2022 augusti lõpuni meistrina, kuupalgaga 1800 eurot (bruto) tähtajatult ja ilma

katseajata. Kirjalikku töölepingut talle kätte ei antud, see on tema poolt seniajani

2 (9)

2-23-359

allkirjastamata. Samuti ei tutvustatud talle ega allkirjastatud hageja poolt mingeid teisi

dokumente, nagu näiteks sisekorraeeskirju, materiaalse vastutuse lepingut,

ametijuhendit, kvaliteedinõudeid jms. Kõik need dokumendid esitati allkirjastamata

kujul töövaidluskomisjonile tagantjärele. Hageja alluvuses olid betoondetailide

tootmiseks välja õpetamata usbeki rahvusest töölised. Tööandja ei näidanud, kuidas

konkreetseid betoondetaile vormi valada, kust võtta ning milliseid vajalikke abidetaile,

kuidas neid kvaliteedi saavutamiseks kasutada, kuidas tööd korraldada või kvaliteeti

tagada. Töötajaid hageja ise valida ei saanud ja seepärast ei sõltunud nende kvaliteet

ning oskused hagejast.

8) Tööandjal oli olemas kvaliteedikontroll. Kvaliteedi kontrolli organ, kes hagejale ei

allunud, praaki avastada ei suutnud. Seepärast oli keerukas betoondetailide tootmises

vältimatu praagi tekkimine. Hagejale alluva brigaadi poolt päeval tehtut kontrollis igal

järgmisel hommikul tööandja kvaliteedi kontrolli osakond. Teadmatusest toimunud

tehnoloogia rikkumisest see praaki pikka aega ei avastanud. Nii sai võimalikuks järjest

pidevalt 10 päevane praak, kuid vastavaid märkusi ei olnud. Lõpuks avastas praagi

hageja ise, kes sellele võimalusele ja lisakontrolli vajadusele pooljuhuslikult tööandja

kvaliteedi kontrollorgani tähelepanu juhtis. Ühisel üle kontrollimisel avastati pidev

praak, sest teadmatusest oli brigaad betoonvalu tehnoloogiat rikkunud. Iga töö

kvaliteet on kinni detailides, töö peensustes, mis tuleb tööd tegema hakates omandada.

Tööandja ei näidanud ega kontrollinud kordagi, kuidas tööd teha, konkreetseid

betoondetaile vormi valada, kus võtta ning milliseid vajalikke abidetaile, kuidas neid

kvaliteedi saavutamiseks kasutada sh poltide asendit määrata. Kuna võimatu oli

vastava väljaõppeta kvaliteetset tööd teha, olukorda ei parandatud, siis esitas hageja

pärast praagi avastamist 2022 augusti keskel töölt lahkumisavalduse alates

01.09.2022. Sellest tööandja ei keeldunud. Järgnesid mitu hageja katset kostja

juhtkonnaga kohtuda, kuid neid ei olnud järjest kohal. Viimaks toimus kohtumine

05.09.2022. Hagejat kui endist töötajat süüdistati praagis ja talle keelduti tasumast

2022 augusti kuu ja juuli ning augusti ületundide, sh laupäeviti töötamise eest ning

saamata jäänud puhkuse eest. Tööandja sõnul oli see trahv, kuigi kirjalikku

töölepingut ega materiaalse vastutuse lepingut polnud hagejaga sõlmitud ning palgast

kinnipidamise nõusolekut pole hageja andnud (tl 16-17, 31-32, 44-48).

9) Tööandja Nordicelement Tallinn OÜ esitas 02.01.2023 töövaidluskomisjonile

avalduse R.L-i vastu kahju 5400 euro hüvitamise nõudes. Kostja on süüdistanud

hagejat, et see olevat tööle asumisel esitanud oma hariduse kohta valeandmeid ja

kontrollimisel olevat kostjale selgunud, et hagejal polevatki kõrgharidust, mis olevat

ka praagi põhjuseks. Tööandja olevat pöördunud pärast töösuhte lõppu Tallinna

Tehnikaülikooli poole, kuid ülikool teavitanud, et sellist isikut neil õppimas mitte

kunagi käinud isegi ei ole. Seega olevat töötaja eelduslikult andnud ebaõiget

informatsiooni oma hariduse kohta. Hageja kinnitas tööle asumisel, et temal on

kõrgharidus - Tallinna Tehnikaülikool, tootmisejuht ja masinaehituse organiseerimine

- magistrikraad 1984 – 1990. Hageja ei nõustu tööandja esitatud väidetega tema

hariduse ja teadmiste kohta. Kas tööandja on valeandmeid esitanud tahtlikult või pole

ta neid korrektselt kontrollinud. Hageja on esitanud töövaidluskomisjonile oma

hariduse tõendamiseks kõrgkooli lõpetamist tõendava diplomi. Tööandja vastuhagi on

põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata (I kd, tl 16-17, 31-32, 44-48).

KOSTJA VASTUHAGI

3 (9)

2-23-359

10) Kostja leiab, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata ning kostja vastuhagi tuleb

rahuldada (I kd, tl 27-28, 50-52; II kd, tl 2-5).

11) Vastuhageja (kostja, tööandja) vastuhagi kohaselt asus töötaja R.L kostja juures tööle

alates 04.07.2022 tööjuhi ametikohale (tööleping II kd, tl 6; ametijuhend II kd, tl 7).

Töölepingu punkti 2.5 kohaselt kinnitab töötaja töölepingu allkirjastamisega, et ta on

andnud õiget informatsiooni oma tööoskuste kohta, mis on tööandja poolt nõutavad

lepingu punktis 2.1 nimetatud ametikohal töötamiseks. Töötaja kinnitas tööle

asumisel, et temal on kõrgharidus - Tallinna Tehnikaülikool, Tootmisejuht

Masinaehituse organiseerimine insener-ökonomist Magistrikraad 1984 – 1990 (töötaja

CV; II kd, tl 8). Pöördudes pärast töösuhte lõppu Tallinna Tehnikaülikooli poole,

teavitas ülikool, et sellist isikut neil õppimas mitte kunagi käinud isegi ei ole. Töötaja

on esitanud küll diplomi, kuid tööandja ei ole lõpuni veendunud, et töötaja

tegelikkuses ikkagi erihariduse on omandanud viisil, mis võimaldab temal tööjuhi

ülesandeid täita.

12) Töötaja tööülesanded ja nende täitmiseks töötaja poolt kohustuse võtmine nähtub ka

tööprotsessi raames allkirjastatud toodete kontrollkaartidest (toodete kontrollkaartid; II

kd, tl 20-27). Kontrollkaartidest nähtub, et töötaja on kontrollinud üle vormi enne

betoneerimist ning andnud betoneerimiseks loa (oma allkirjaga). Seejärel on töötaja

teostanud toote ülevaatuse ning allkirjastanud märkuste lahtri ehk teiste sõnadega on

töötaja kinnitanud toote ülevaatuse läbiviimise. Töötaja on teadlik oma

tööülesannetest.

13) Töötaja kohustuseks oli tagada, et tehtavad betoonelemendid (vormide kontroll)

oleksid valmistatud viisil, et need vastaksid nõuetele ehk tootejoonistele ja töötaja

kohustuseks oli kontrollida vormide ja betoonelementide vastavust nõuetele (vt

ametijuhendi punktid 4-6). Töötaja kui tööjuhi kohustused tööprotsessi mõttes olid

betoonelementide tootmisel järgmised. Töötaja planeeris tootmise. Tootmiseks oli

vajalik betoonvormide tellimine ning nende kontroll (vt ametijuhendi punkt 4.4).

Samuti oli töötaja kohustuseks betoonvalu järjekordade koordineerimine ning

toodetud elementide pisteline kontrollmõõdistamine (vt ametijuhendi punkte 4.7 ja

6.2).

14) Lühidalt olid töötaja kohustused järgmised: 1) tutvuda betoonelementide tellija

poolsete tootejoonistega ja vajadusel tellida puidust vormid või teha muud eeltööd

betoonelementide tootmiseks; 2) kontrollida üle vormide vastavus tootejoonistele ning

seejärel anda luba betoneerimiseks, mis toimus toote kontrollkaardi allkirjastamisega.

15) Tööandja klient edastas 22.08.2022 e-kirja ebaõigesti tehtud betoonelementide kohta

(II kd, tl 28). Tegemist on samade toodetega, millele oli andnud betoneerimisloa

töötaja. Klient nimetatud poste vastu ei võtnud ning need tuli teha uuesti, et need

oleks tellijale vastuvõetavad. Töötaja poolsete rikkumiste tõttu läks maha kandmisele

14 posti (vähemalt) (exceli tabel maha kantud postide kohta; II kd, tl 31-34). Maha

kantud 14-ne posti hinnaks (materjali hind) oli 17859,6 eurot käibemaksuta ning koos

käibemaksuga 21431,52 eurot. Nimetatud kahju hulka ei ole arvestatud mainekahju,

kahju hüvitamist tellijale jne. Tegelik kahju on veelgi suurem.

16) Töötaja palus ennast vallandada 25.08.2022 ning töösuhe lõpetati 02.09.2022 (töötaja

lahkumisavaldus; II kd, tl 35). Töötaja on tööandjale ise kinnitanud, et ta sellise kahju

on tekitanud. Töötaja ei ole täitnud oma töökohustusi tööandja suhtes tööandja

parimaid huve ja kasu silmas pidades ning töö eripärast tuleneva vajaliku hoolsusega.

Töötaja ei ole hoidunud tegudest, mis kahjustavad tööandjat. töötaja on jätnud vajaliku

informatsiooni avalikustamata ning on tekitanud tööandjale olulise kahju.

4 (9)

2-23-359

17) Töötaja kohustuseks oli tagada, et betooni valamiseks tellitud ja koostatud vorm

vastab tellija joonistele ning teha ka pistelist kvaliteedikontrolli (betoneerimisele

järgnevalt). Töötaja andis perioodil 02.08.2022 kuni 22.08.2022 betoneerimise loa 14-

le postile, mis tellija joonistele ei vastanud ning läksid seetõttu toodetena maha

kandmisele. Maha kandmisele kuuluvate postide hinnaks oli ainuüksi materjali näol

17 859,6 eurot (käibemaksuta). Töötaja on ise kinnitanud, et tema juhtimise ajal tehti

praaki 10 päeva vältel. Seega on põhjendatud töötajalt kahju hüvitise välja nõudmise

kogusummas 5400 eurot TLS § 74 lg 2 alusel. Kahjuhüvitiselt tuleb välja mõista ka

viivised.

18) Kuna töötaja töötasuks oli 1800 eurot (bruto), siis piirab tööandja välja mõistetava

kahju hüvitise summat kolme kuu töötasuga ehk summaga 5400 eurot (bruto), millelt

tuleb välja mõista ka viivised VÕS § 113 järgses määras (I kd, tl 1-2, 27-28, 50-52, II

kd, tl 2-44).

KOHTU PÕHJENDUSED

19) Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, kuulanud 06.11.2023 kohtuistungil pooled ära

ning tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab, et töötaja hagi kuulub täielikult

rahuldamisele ning tööandja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb

jätta kostja kanda.

20) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



hageja (töötaja) töötas kostja (tööandja) juures alates 04.07.2022 kuni 02.09.2022

meistri ametikohal. Töötaja töötasu ühes kuus oli 1800 eurot (bruto).



Hageja ja kostja pole allkirjastanud töölepingut (II kd, tl 6) ning ametijuhendit (II kd,

tl 7).



2022 augusti kuu eest tööandja töötajale töötasu ei maksnud.



Pooltevaheline töösuhe lõppes alates 02.09.2022 (II kd, tl 35).

21) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas on täidetud tööandja poolt töötaja vastu

esitatud kahjunõude rahuldamise kohustuslikud eeldused. Samuti, kas tööandjal oli

seetõttu seaduslik alus jätta töösuhte lõppemisel 02.09.2022 hagejale tasumata 2022

augusti kuu töötasu 1800 eurot (bruto) ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis summas

272,25 eurot.

22) Hageja on esitanud kostja vastu saamata jäänud töötasu nõude perioodi 01.08.2022

kuni 31.08.2022 eest summas 1800 eurot (bruto) töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p

5, § 28 lg 2 p 2 alusel. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö

eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Pooled on üksmeelel selles, et hageja

töötas kostja juures alates 04.07.2022 kuni 02.09.2022 meistri ametikohal, töötasuga

1800 eurot (bruto) ning 2022 augustis tööandja töötajale töötasu ei maksnud. TLS § 28

lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustuseks maksta töö eest kokkulepitud tasu, mistõttu

on tööandja enda töölepingulisest suhtest tulenevat kohustust rikkunud. Seega on

hageja saamata jäänud töötasu nõue põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt

(tööandjalt) hageja (töötaja) kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi 01.08.2022

kuni 31.08.2022 eest summas 1800 (bruto) eurot.

23) Hageja on kostja vastu esitanud kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõude summas

272,25 eurot. TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud

hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 lg 1

alusel muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu

5 (9)

2-23-359

lõppemise kuupäeval, sh TLS § 71 nõue. Pole vaidlust selles, et pooltevaheline

tööleping lõppes 02.09.2022. Tööandja pole tõendanud töösuhte lõppemisel töötajale

puhkusehüvitise maksmist. Töötaja puhkusehüvitise arvestamise aluseks on töötaja

töötasu perioodil 2022 juuli kuni 2022 august, mis oli kokku 3485,68 eurot. Nimetatud

perioodil oli arvestuse aluseks 58 kalendripäeva. Hageja teenis ajavahemiku

04.07.2022 kuni 31.08.2022 eest 4,53 puhkusepäeva (so 59 p / 365 x 28). Ühe

puhkusepäeva tasu on 3485,68 eurot / 58 kp = 60,10 eurot. Seega 4,53 puhkusepäeva

tasu on 4,53 x 60,10 = 272,25 eurot. Hageja puhkusehüvitise nõue on põhjendatud ja

kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 272,25

eurot.

24) Lisaks saamata jäänud töötasu ja kasutamata puhkusehüvitise nõuetele palub hageja

kohtul kostjalt välja mõista nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuv viivis.

Hageja vastava nõude õiguslik alus on VÕS § 113. VÕS § 1 lg 1 sätestab, et

võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse muu hulgas töölepingule. VÕS §

113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist arvestatakse alates võla

sissenõutavaks muutumisest. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 2072,25 eurot

(1800 + 272,25). Kuna hageja tööleping lõppes 02.09.2022, siis on põhjendatud hageja

viivisenõude esitamine alates 02.09.2022. Kuni kohtuotsuse tegemiseni 24.01.2024 on

kostja olnud viivituses kokku 510 päeva (alates 02.09.2022 kuni 24.01.2024). Seega

on hageja viivisenõue (perioodil 02.09.2022 kuni kohtuotsuseni 24.01.2024) kokku

305,20 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas

305,20 eurot on põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

25) TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-1-69-08, p 29). Seega

tuleb viivist arvestada kohtotsuse tegemise aja seisuga. Otsuse tegemisele järgneva aja

eest tuleb kostjal viivist tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

26) Kostja on esitanud vastuhagi R.L-i (töötaja) vastu kahjuhüvitise 5400 euro ja viivise

nõudes (II kd, tl 2-5). Kostja seisukoha järgi on hageja tekitanud tööandjale oskamatu

tegevuse tõttu olulise kahju, mistõttu ei ole hagejal kostja vastu hagis märgitud nõuet

ning kostjal oli põhjendatud jätta hagejale 2022 augusti kuu eest töötasu maksmata.

Juhul, kui kohus peaks mistahes summa tööandjalt töötaja kasuks välja mõistma,

tasaarvestab tööandja selle menetluslikult esitatud kahjuhüvitise nõudega. Töötaja

kohustuseks oli tagada, et betooni valamiseks tellitud ja koostatud vorm vastab tellija

joonistele ning teha ka pistelist kvaliteedikontrolli (betoneerimisele järgnevalt).

Töötaja andis perioodil 02.08.2022 kuni 22.08.2022 betoneerimise loa 14-le postile,

mis tellija joonistele ei vastanud ning läksid seetõttu toodetena maha kandmisele (I kd,

tl 27-28; II kd, tl 2-5).

27) Puudub vaidlus selles, et poolte vahel on töölepinguline suhe. Töölepingu seaduse

(TLS) § 72 kohaselt, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab

tööandja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes

6 (9)

2-23-359

juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse

käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Tööandja nõude ehk vastuhagi rahuldamiseks

peab olema tõendatud kahju tekkimine ning peavad olema täidetud ka muud

kahjunõude rahuldamise kohustuslikud eeldused. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju

hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-56-17, p 25):



töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);



tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128);



töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust

tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut

(TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

151-15, p 13). kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2);



kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg

3);



rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu

25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15) – kohustuse rikkumise ja

tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos ja töötaja peab hüvitama vaid sellise

kahju, mis tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse süülise rikkumise tulemusena.

8) Eeltoodud eeldusi ning seda, et kahju hüvitamise eelduste tõendamiskoormis antud

vaidluses on kostjal kui tööandjal on kohus pooltele selgitanud 06.11.2023

kohtuistungil (I kd, tl 40-43).

28) Järgmisena hindab kohus, kas on täidetud tööandja kahju hüvitamise nõude

rahuldamise esimene eeldus - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust

(TLS § 72). Puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel pole sõlmitud kirjalikku

töölepingut, samuti pole hageja allkirjastanud ametijuhendit. Kostja on viidanud reale

ametijuhendi punktidele, mida hageja on väidetavalt rikkunud. Puuduvad igasugused

tõendid selle kohta, et hagejale oleks kostja poolt koostatud tööjuhi ametijuhendit (mis

kannab kuupäeva 01.07.2021) tutvustatud (II kd, tl 7). Hageja töötas kostja juures

kokku kaks kuud (alates 04.07.2022 kuni 02.09.2022). Hageja on esitanud tööle

kandideerimisel kostjale CV (I kd, tl 8-9), mille kohaselt ta töötas varasemalt

erinevates tootmisete ja tööstustes, omades vastavat kõrgharidust (I kd, tl 35). Hageja

on allkirjastanud perioodil 29.07.2022 kuni 22.08.2022 kokku kuuel erineval

kuupäeval toote kontrollkaardid (II kd, tl 20-27). Kontrollkaartidel hageja kinnitab

allkirjaga, et on teostanud vormi ülevaatust enne betoneerimist ja on andnud

betoneerimiseks load (II kd, tl 20-27). 22.08.2022 on kostja klient saatnud kostjale e-

kirja, mille kohaselt ei vasta 20-st postist 12 tellimusele ja nõuetele (II kd, tl 28-30).

Kostja poolt on koostatud nimekiri mahakandmisele kuuluvatest 14-st postist, mis olid

toodetud perioodil 29.07.2022 kuni 04.08.2022 (II kd, tl 31-34). Kohtu hinnangul pole

kostja tõendanud töötajapoolset töölepingust tuleneva kohustuse rikkumist TLS § 72

alusel. Esitatud tõenditega pole leidnud tõendamist, et just hagejapoolse töölepingu

7 (9)

2-23-359

rikkumise tõttu oleks kostjal kahju tekkinud. Kostja seisukoha järgi rikkus hageja

töölepingut juba alates 29.07.2022 ehk vähem kui ühe kuu jooksul kostja juures

töötades.

29) TLS § 5 p 3 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma vähemalt

muu hulgas töötaja tööülesannete kirjeldus. Vaidlustamata asjaoludel puudub hageja ja

kostja vahelises töösuhtes kirjalik tööleping. Isegi kui esinesid suulised kokkulepped

tööülesannete täitmise osas, siis pole vastavaid kokkuleppeid võimalik esitatud

tõendite alusel kindlaks teha. TLS § 28 lg 1 sätestab, et tööandja täidab oma kohustusi

töötaja suhtes lojaalselt. Sama paragrahvi lõike 2 p 5 alusel on tööandja kohustatud

tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte

huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal

keskmist töötasu. Kohtul puuduvad igasugused andmed selle kohta, et tööandja oleks

töötajale üldse selgitanud, millised on täpselt tema tööülesanded. Samuti pole tööandja

panustanud mingil moel töötaja oskuste arendamisse olukorras, kui tööandja leidis, et

need pole piisavad. Kohtu jaoks ei ole selge ega tõendatud, millist töölepingust

tulenevat kohustust on hageja rikkunud olukorras, kui hagejale pole tutvustatud

ametijuhendit. Kostja kliendi e-kirja teel saadetud pretensioon (II kd, tl 28) ei tõenda,

et hagejapoolse töölepingu rikkumise tõttu tekkis kostjal oluline kahju (kahjuhüvitise

nõue hageja vastu summas 5400 eurot). Seega on kohus seisukohal, et käesolevas

asjas ei ole leidnud tõendamist tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimene

eeldus - töötajapoolne töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine TLS § 72 alusel -

mistõttu ei analüüsi kohus teisi kostja nõude (vastuhagi) rahuldamise eeldusi.

30) Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi täielikult rahuldada ja kostja vastuhagi tuleb

jätta rahuldamata.

31) TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja § 134 lg 1 kohaselt on hagi hind 2072,25 eurot ja

vastuhagi hind on 5967 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32) TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

33) TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas ajas on hagi rahuldatud täielikult ning vastuhagi on jäetud rahuldamata.

Seega kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik menetluskulud kostja (tööandja).

34) Kohus määrab kindlaks hageja (töötaja) menetluskulud. Hageja on esitanud

menetluskulude osas tõendid 06.03.2023 (I kd, tl 17-19); 22.05.2023 (I kd, tl 34) ja

06.11.2023 (II kd, tl 49). Hageja menetluskulud (õigusabikulud) on käesolevas asjas

kokku 15 tunni eest summas 1650 eurot (ilma käibemaksuta). Seejuures on hageja

lepingulise esindaja tunnitasuks olnud 06.03.2023 seisuga 100 eurot (käibemaksuta; I

kd, tl 17-19) ja 22.05.2023 seisuga 120 eurot (käibemaksuta; I kd, tl 34). Hageja on

enda 06.11.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja palub kohtul kostjalt välja

mõista hageja töövaidluskomisjoni menetluses tekkinud kulud ja tsiviilasja

menetluskulud, mis on kõik kokku 1650 eurot. Hageja on vähendanud nimetatud

summat 120 euro võrra, kuna töövaidluskomisjoni menetluses jäi hageja saamata

jäänud ületunni töötasu nõue rahuldamata ning hageja vähendab arvel nr 05012023

nimetatud summat 1/3 võrra ehk 350-120=230 eurot (I kd, tl 18; 44-49). Hageja

8 (9)

2-23-359

taotleb, et menetluskulu summas 1530 eurot (so õigusabikulu) hüvitataks kostja poolt

õigusabiteenuse arve esitaja Õigusmenetluse Osaühingu SEB Pank kontole nr xxx (I

kd, tl 44-49).

35) Kohus ei hinda minutilise täpsusega hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust,

vaid hindab käesoleva vaidluse mahtu, kestvust ja keerukust tervikuna. Tsiviilasja

menetlusele Harju Maakohtus on eelnenud kahe erineva töövaidlusasja menetlus

töövaidluskomisjonis, kus on osalenud ka hageja esindaja. Samuti on liidetud kaks

tsiviilasja ühiseks menetluseks ning lisaks hagejale (töötajale) on oma nõude ehk

vastuhagi esitanud ka tööandja. Toimunud on üks kohtuistung kestvusega umbes 1,5

tundi. Kohtu hinnangul on kogu hageja õigusabikulu umbes 14 tunni ulatuses olnud

põhjendatud ja vajalik kulu. Seega on põhjendatud ja vajalik hageja menetluskulu (so

õigusabikulu) tervikuna summas 1530 eurot (käibemaksuta; tl 44-49). Nimetatud

summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TsMS § 162 lg 1 alusel.

36) Kohaldades käesolevas asjas menetluskulude jaotuse osas TsMS § 162 lg 1 ei hinda

kohus kostja menetluskulude (I kd, tl 38-39) vajalikkust ja põhjendatust, kuivõrd kõik

menetluskulud jäävad kostja kanda.

37) TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Reena Nieländer

Kohtunik

9 (9)