Legislator Case Law & Legislation
2-22-13383/35 AI generated

2-22-13383/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-13383/35
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

Legislator headnote

AI generated

2-22-13383/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

Keywords

AI generated
planning permission variance building plan standing against building permit right to rebuild building permit condition obligation to build
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Harju Maakohus

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

24.01.2024, Tallinna kohtumaja

Kohtu kantselei ja e-toimiku menetlemise infosüsteemi

kaudu

Tsiviilasja number

2-22-13383

Tsiviilasi

Eesti

Evangeelse

Luterliku

Kiriku

Kuusalu

Laurentsiuse Koguduse hagi Osaühingu KT4345

Haldus vastu kostja kohustamiseks anda nõusolek

hoonestusõiguse

omandiõiguse

hageja

nimele

kandmiseks ning kinnistusosakonna registriosades

muudatuste tegemiseks

Tsiviilasja hind

410 955 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kuusalu

Laurentsiuse Kogudus registrikood 80210527, asukoht

Kuusalu tee 27, Kuusalu alevik, Kuusalu vald, Harju

maakond;

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristo

Kallas, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, e-post:

kristo.kallas@sirel.com;

Kostja: Osaühing KT4345 Haldus

(registrikood

16496871, asukoht Linnumäe, Iila küla, Viru-Nigula vald,

Lääne-Viru maakond)

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige A K (kuni

27.04.2023), alates 28.04.2023 H P (isikukood xxx, e-

post xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi:

1.1 Kohustada Osaühingut KT4345 Haldus (registrikood 16496871) andma

nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud

hoonestusõiguse omandiõiguse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kuusalu

Laurentsiuse Koguduse (registrikood 80210527) nimele kandmiseks;

1.2 Kohustada Osaühingut KT4345 Haldus andma nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud hoonestusõiguse II jaos, samuti

registriosadesse nr xxx ja xxx kantud kinnistute III jaos senise kande Osaühingu

KT4345 Haldus kohta, kustutamiseks ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku

Kuusalu Laurentsiuse Koguduse omanikuna sissekandmiseks;

1.3 Asendada otsuse resolutsiooni punktides 1.1-1.2 nimetatud nõusolekute andmiseks

vajalikud Osaühingu KT4345 Haldus tahteavaldused käesoleva kohtulahendiga.

2 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1 Jätta menetluskulud kostja kanda.

2.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kuusalu Laurentsiuse Kogudus (hageja) esitas 08.09.2022

Harju Maakohtule hagi Osaühing Xxx Xxx vastu kostja kohustamiseks anda nõusolek

hoonestusõiguse

omandiõiguse

hageja

nimele

kandmiseks

ning

kinnistusosakonna

registriosades muudatuste tegemiseks. 27.10.2022 määrusega võttis Harju Maakohus

hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama.

2. Kostja vastas hagile 13.11.2022. Samas dokumendis taotles kostja enda õiguste kaitseks

õigusnõustaja leidmiseks ja hagile põhjalikuma vastuse esitamiseks täiendavat tähtaega. Kohus

rahuldas kostja taotluse ja määras täiendava vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja täiendavat

vastust hagile kohtu määratud tähtajaks (ega ka hiljem) ei esitanud.

3. Hageja esitas kostja vastuse osas oma arvamuse 08.12.2022 ja täiendavad tõendid.

11.12.2022 nõustus kostja kirjaliku menetlusega.

4. 13.02.2023 esitas hageja menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulude nimekirja ei

esitanud ja ei esitanud ka hageja menetluskulude osas seisukohta.

5. 06.03.2023 teavitas kohus pooli sellest, et kuigi kostja Xxx Xxx OÜ esindajana on A K

kohtuga suhelnud e-kirja teel veel veebruaris 2023, ei ole kosja midagi märkinud selle kohta,

et 18.11.2022 on avaldatud kostja likvideerimisteade väljaandes Ametlikud Teadaanded,

ettevõtja ärinimi on muudetud ja likvideerijaks on H P.

6. 07.03.2023 esitas hageja taotluse kostja asendamiseks. Taotluses märkis hageja, et talle sai

teatavaks, et juba 18.05.2022 on kinnistusraamatusse kantud muudatus, mille kohaselt on

hoonestusõigus üle läinud KT4345 Haldus OÜ-le (õige ärinimega Osaühing KT 4345 Haldus)

Hageja taotleski, et uueks kostjaks, kelle vastu hagejal nõue on, tuleb nimetada KT 4345 Haldus

OÜ.

7. 11.04.2023 määrusega asendas kohus senise kostja uue kostjaga Osaühing KT 4345 Haldus

(Kostja).

8. 18.04.2023 esitas hageja hagi tervikteksti.

9. 21.04.2023 esitas hageja taotluse esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise taotluse, mille

kohus 24.04.2023 määrusega rahuldas ja seega hagi tagamise korras tuli kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud hoonestusõiguse (hoonestusõiguse omaja Kostja)

registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku

Kuusalu Laurentsiuse Koguduse kasuks järgmise sisuga märkus: „Harju Maakohtus on pooleli

hoonestusõigust (registriosa numbriga xxx) puudutav kohtuvaidlus hoonestusõiguse kinnistu

omanikule ülekandmise nõudes (tsiviilasi nr 2-22-13383)“.

10. Kostja vastas hagile 25.04.2023 järgmise lausega: „Ei ole nõus hoonestusõiguse

üleminekuga.“

11. Kohus selgitas 27.04.2023 e-kirjaga kostjale, et tal tuleb selgelt väljendada, milliste hageja

esitatud asjaolude ja väidetega ta nõustub ja millistele vastu vaidleb ja mille alusel.

12. Kostja vastas 04.05.2023 e-kirjaga, et tal midagi lisada ei ole.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

13. 18.04.2023 esitatud hagis nõuab hageja järgmist:

-

kohustada Kostjat andma nõusolekut Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa

nr xxx kantud hoonestusõiguse omandiõiguse hageja nimele kandmiseks ning

kohustada Kostjat andma nõusolekut Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa

nr xxx kantud hoonestusõiguse II jaos, samuti registriosadesse nr xxx ja xxx kantud

kinnistute III jaos senise kande KT4345 Haldus OÜ kohta kustutamiseks ja Eesti

Evangeelse Luterliku Kiriku Kuusalu Laurentsiuse Koguduse omanikuna

sissekandmiseks;

-

Asendada nõusolekute andmiseks vajalikud KT4345 Haldus OÜ tahteavaldused

kohtulahendiga;

-

Jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja

menetluskulud.

14. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

-

Hagejale kuuluvatele Harjumaal Kuusalu vallas Kuusalu alevikus xxx (registriosa nr

xxx) ja xxx (registriosa xxx) asuvatele kinnistutele on seatud ühishoonestusõigus

(edaspidi hoonestusõigus), vastavalt hageja ja Xxx OÜ (registrikood xxx) vahel

23.05.2018 sõlmitud lepingule (HÕL).

Xxx OÜ (jagunev ühing) jagunes eraldumise teel, mille käigus asutati xxx OÜ (jagunemise

käigus asutatud ühing). Jagunemiskava on notariaalselt tõestatud 21.06.2021. Jagunemisotsus

võeti vastu 21.06.2021. Jagunemine loeti toimunuks jagunemiskande tegemisega.

Jagunemiskanne tehti äriregistris 26.07.2021. Xxx OÜ jagunemisel läks hoonestusõigus üle

jagunemise käigus asutatud ühingule xxx OÜ.

-

xxx OÜ (jagunev ühing) jagunes eraldumise teel andes osa oma varast üle jagunemise

käigus asutatavale äriühingule KT4345 Haldus OÜ. Jagunemisotsus võeti vastu

01.04.2022. Jagunemine loetakse toimunuks jagunemiskande tegemisega, s.o

10.05.2022. Xxx Xxx OÜ (alates 17.11.2022 nimega Xxx OÜ) jagunemisel läks

hoonestusõigus üle KT4354 Haldus OÜ-le.

-

Hoonestusõigus seati tähtajaga 30 aastat kinnistusraamatusse kandmisest, s.t

hoonestusõiguse tähtaeg on 05.06.2048 (hoonestusõigus kanti kinnistusraamatusse

05.06.2018). Hoonestusõigust ei ole lõpetatud.

-

Hoonestusõiguse lepingu punkti 5.6. kohaselt „Hoonestaja on kohustatud ehitise välja

ehitama vastavalt hoonestusõiguse seadjaga kooskõlastatud projektile ja alustama

ehitise ekspluateerimist neljakümne (40) kuu jooksul arvates hoonestusõiguse

kinnistusraamatusse kandmisest.“ Seega saabus ehitise välja ehitamise tähtaeg

05.10.2021. Teadaolevalt ei ole kostja kui hoonestaja ehitisi ehitanud ega seetõttu

ilmselgelt ka neid ekspluateerima asunud, seega ei ole hoonestusõiguse lepingu punkt

5.6 täidetud.

-

Hoonestusõiguse lepingu punkti 5.9 kohaselt „Juhul, kui ehitise ehitamine kinnistutele

ei ole õnnestu neljakümne (40) kuu jooksul alates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse

kandmisest hoonestusõiguse seadjast mittesõltuvatel põhjustel on hoonestusõiguse

seadjal õigus käesolev leping üles öelda. Käesolevas punktis sätestatud juhul võib

hoonestusõiguse seadja loobuda lepingust ilma etteteatamiseta ja ilma kohustuseta

hüvitada hoonestajale mistahes kahju. Juhul, kui ülesütlemiseks aluse andnud asjaolud

on põhjustatud hoonestaja poolt, siis on hoonestusõiguse seadjal õigus lepingu

ülesütlemisel käesoleva punkti alusel rakendada hoonestaja suhtes mistahes

õiguskaitsevahendeid, mis tulenevad lepingust või seadusest ja on ettenähtud lepingu

rikkumise juhuks.“

-

Hageja ütles 16.02.2022 avaldusega hoonestusõiguse lepingu üles ja nõudis kostjalt

(hoonestajalt) nõusolekut ja kõikide tahteavalduse andmist hoonestusõiguse enda

nimele kandmiseks (omanikule langemine).

-

Hageja tegi ettepaneku sõlmida asjaõigusleping hoonestusõiguse omanikule

langemiseks 01.03.2022 kell 13:00 Tallinna notar xxx notaribüroos asukohaga xxx

korrus ning palus kostja esindajal eelnimetatud ajal tulla sõlmima asjaõiguslepingut

ning

esitama

kinnistamisavaldust

hageja

kandmiseks

kinnistusraamatusse

hoonestusõiguse omanikuna. Kostja on hoonestusõiguse lepingu ülesütlemise avalduse

kätte saanud, vastates notarile 17.02.2022. Kostja 01.03.2022 notari juurde oma

nõusolekut hoonestusõiguse hageja nimele kandmiseks andma ei ilmunud.

Seejuures Xxx Xxx OÜ esindaja on sama, mis praeguse Kostja (KT4353 Haldus OÜ)

seaduslik esindaja – juhatuse liige A K.

Hageja märgib ka, et kostja varasemad väited detailplaneeringu mittekehtimise kohta ei

ole õiged. Detailplaneering on endiselt kehtiv ning oleks võimaldanud Xxx Xxx OÜ-l

hoonestusõigust realiseerida, kui ta vaid oleks seda õigel ajal soovinud teha.

-

Endine ega uus Kostja, kellele läks hoonestusõigus üle, hoonestusõigust hagejale tagasi

loovutanud ega muul viisil lõpetanud ei ole.

15. Õiguslikult tugineb hageja sellele, et Kostja ehitiste püstitamise ja ekspluateerimise

kohustus tuleneb HÕL-ist (p 5.6.) ja Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1. Ehitiste püstitamise ja

ekspluateerimise tähtajaks on lepingu punkti 5.6. alusel 40 kuud hoonestusõiguse

kinnistusraamatusse kandmisest.

Hageja nõuab kostjalt Asjaõigusseaduse (AÕS) § 2441 lg 1 ja lepingu punkti 5.9. alusel

nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine).

Kuna kostja ei ole andnud nõusolekut hoonestusõiguse kustutamiseks või omaniku, s.o hageja

nimele kandmiseks, tuleb teda selleks kohtulahendiga kohustada ning asendada tema nõusolek

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kohtulahendiga.

16. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda, nende kostjalt välja mõistmist ja ka

menetluskuludelt viivise välja mõistmist (taotlus esitatud 13.02.2023 menetluskulude

nimekirjaga).

Kostja vastuväited

17. Kostja taotles oma 15.11.2022 kohtule esitatud hagivastuses hagi rahuldamata jätmist.

18. Kostja toob esile, et kostja ei ole andud põhjust hoonestusõiguse lõpetamiseks. Eeldused

niisuguse avalduse esitamiseks puuduvad, mistõttu on hoonestusõiguse lõpetamine tühine.

19. Kostja palub menetluskulud mõista kostja menetluskulud välja hagejalt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

20. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid

nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja

määrab nende rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesolevas tsiviilasjas tehtud lahendi

jõustumist.

21. Kohus selgitab esmalt seda, et TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad

hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude

kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte

esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

22. Poolte esile toodud asjaolude alusel on kostja esitanud hagile ühe sisulise vastuväite:

-

Hoonestusõiguse lepingu ülesütlemine hageja poolt on tühine ülesütlemise aluste

puudumise tõttu.

23. Hagis esitatud asjaoludele ja hageja esitatud tõenditele ei ole kostja vastu vaielnud.

24. Kohus leiab, et hagi lahendamiseks on olulised järgmised asjaolud, millele kostja pole vastu

vaielnud ja mida kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning tsiviilasja materjalide juurde esitatud

tõendite alusel tuvastatuks:

− Hagejale kuuluvad Harjumaal Kuusalu vallas Kuusalu alevikus xxx (registriosa nr xxx,

katastritunnus xxx) ja xxx (registriosa xxx, katastritunnus xxx) kinnistud.

− Kuusalu tee 45 ja 47 kinnistutele on seatud ühishoonestusõigus, vastavalt hageja ja Xxx OÜ

vahel 23.05.2018 sõlmitud lepingule. Hoonestusõiguse omandaja jagunemise ja selle tulemina

loodud uute äriühingute jagunemiste kaudu on hoonestusõiguse tänaseks omajaks Kostja (HÕL

dtl 14-31; kinnistusraamatu väljavõte dtl 128; Xxx OÜ (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri

aruanne dtl 193-200).

− Xxx OÜ (endise nimega Xxx Xxx OÜ) jättis tasumata hoonestusõiguse tasu. Hageja

esitas hoonestusõiguse tasu väljamõistmiseks hagiavalduse kohtusse ning Harju

Maakohus rahuldas 18.10.2022 otsusega hagi Xxx OÜ vastu võlgnevuse nõudes

(tsiviilasi nr 2- 22-101354). Kohtuotsus jõustus 18.11.2022. (vt ka dtl 80-91 ja dtl 182-

189)

− Eelviidatud kohtuotsusega on tuvastatud, et HÕL oli kehtivalt sõlmitud ja selle

tingimused kehtisid (kuni lepingu lõpetamiseni).

− Ehitisi ei ole hoonestusõiguse alusel püstitatud.

− 16.02.2022 avaldusega ütles hageja HÕL-i üles ja kostja on selle avalduse kätte saanud

hiljemalt 17.02.2022 (dtl 36-37; 38).

− Kostja ei ole HÕL lõpetamise ja hoonestusõiguse kinnistu omanikule ülekandmisega

nõustunud (vt ka dtl 41).

25. Hageja ütles 16.02.2022 avaldusega HÕL-i üles põhjusel, et hoonestaja ei olnud lepingus

kokkulepitud ajal kinnistule ehitist püstitanud ja tasumata oli ka hoonestusõiguse tasu. Seega

oli hageja arvates Kostja (eelneja) lepingut rikkunud ja esines alus lepingu ülesütlemiseks.

26. HÕL p 5.6 kohaselt oli Kostja (eelneja) kohustuseks ehitada ja asuda ehitist kasutama 40

kuu jooksul arvates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest. Ehitis tuli välja ehitada

vastavalt hagejaga kooskõlastatud projektile.

27. Kinnistusraamatu

väljavõtte

alusel

tuvastab

kohus,

et

hoonestusõigus

on

kinnistusraamatusse kantud 05.06.2018 (dtl 9). Seega oleks ehitis pidanud olema ehitatud ja

kasutusse võetud hiljemalt 05.06.2021 (40 kuud). Pooled ei vaidle, et ehitamist ei ole alustatud.

Seega on Kostja HÕL-i rikkunud.

28. Harju Maakohtu 18.10.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-101354 on tuvastatud, et Kostja

(eelneja) jättis õigeaegselt tasumata ka HÕL-i tasu (dtl 182-189). Seega rikkus Kostja ka

hoonestusõiguse tasu maksmise kohustust.

29. HÕL p 5.9 on asjaosalised kokku leppinud, et juhul, kui 40 kuu jooksul ei ole kinnistule

ehitist püstitatud (hagejast sõltumatutel põhjustel), siis on hoonestusõiguse seadjal õigus leping

üles öelda.

30. Pooled ei vaidle selles, et hageja pole teinud takistusi ehitamiseks ja samuti ei ole hageja

keeldunud andmast nõusolekuid, mida leping eeldab ehitise püstitamise alusena. Kostja pole

esile toonud, et ta pole ehitada saanud hageja tõttu.

31. VÕS § 196 lg 2, HÕL p 5.9 alusel oli hagejal seega õigus HÕL üles öelda. Kohus loeb

HÕL-i hagejapoolse ülesütlemise tõttu lõppenuks 17.02.2022 (päevast, mil Kostja eelneja

ülesütlemise avalduse kätte sai). Kostja pole ka ülesütlemise kättesaamist ja lepingu lõppemise

kuupäeva vaidlustanud (kostja on väitnud, et puudusid ülesütlemise alused, kuid hageja

arvestatud kuupäevi või muid asjaolusid, pole kostja vaidlustanud).

32. Kohus leiab, et arvestades järgmisi HÕL-i rikkumise asjaolusid:

-

Kostja polnud 40 kuu jooksul ehitamist alustanud;

-

Hoonestusõiguse tasu tuli hagejal Kostjalt (eelneja) välja nõuda kohtu kaudu;

-

Kostja (eelneja) rikkus HÕL p 7.1 sätestatud kohustust võõrandada hoonestusõigust

ainult hageja nõusolekul –

ei saanud hagejalt oodata, et tal oleks lepingu jätkamise vastu huvi: hagejal oli alust arvata, et

kostja ei kavatsegi lepingut täitma asuda ning kostja tegevusetus oli vähemalt raskelt hooletu.

33. Seega HÕL-i ülesütlemine on toimunud vastavalt lepingu tingimustele ja seaduse sätetele

kehtivalt ning hagejal oli lepingu ülesütlemiseks õiguslik ja faktiline alus.

34. Lepingu ülesütlemise tõttu langes ära hoonestusõiguse omaniku kohta kinnistusraamatusse

tehtud kande õiguslik alus. AÕS § 2441 lg 1 kohaselt kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse

seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub

oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut

hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine).

35. Kohus tuvastas, et hageja ütles lepingu üles kehtivalt kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu

(rikuti ehitise püstitamise ja hoonestusõiguse tasu maksmise kohustust) ja seega tuleb

rakendada AÕS § 2441 lg 1.

36. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab

tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut

kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega saab hageja nõuda, et kohus asendaks Kostja

tahteavalduse lahendi resolutsiooniga.

37. Kostja ei ole vaidlustanud kinnistute numbreid, milliste registriosadesse hageja muudatuste

tegemist taotleb. (Kinnistud registriosadega nr xxx ja nr xxx on hagejale kuuluvad ärimaa ja

transpordimaa ning kinnistu registriosa nr-ga xxx on Kostjale kuuluv hoonestusõigus

eelviidatud hagejale kuuluva kahe kinnistu suhtes). Kohtu hinnangul on hagiavalduses toodud

taotlused asjakohased.

38. Eeltoodule tuginedes kohus rahuldab hagi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

39. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

40. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.

41. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.

42. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik