4-10-3596/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr 4-10-3596

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2011.a, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-3596 Kohtunik Marie Tammsaar Väärteoasi TR’i kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 09.09.2010.a otsusele väärteoasjas nr 10043405 Kaebuse esitaja TR (isikukood 35101120281, elukoht XXX) Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1, § 48, § 117 lg 1 p 3, § 119 lg 1, § 189-193 kohus määras:

1. Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

2. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 09.09.2010.a otsus väärteoasjas nr 10043405 ja lõpetada väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi.

3. Saata määruse ärakiri kohtumenetluse pooltele.

Edasikaebamise kord

Määrus on vaidlustatav määruskaebe korras 10 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

Asjaolud

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.09.2010.a otsusega väärteoasjas nr 10043405 karistati TR’i ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 542 lg 1 järgi 150 trahviühiku suuruse rahatrahviga selle eest, et 10.08.2010.a kell 17:32 kasutas ta Tallinnas Aia 6 hoone juures tema juhitud sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnuseid. Sellega rikkus TR majandusja kommunikatsiooniministri 26.mai 2004.a määrusega kehtestatud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhiveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ § 15 lg 7 ja lg 71 p 2 ja 3 nõudeid.

18.10.2010.a esitas TR osundatud otsusele kaebuse. Kaebuse kohaselt on ta sunnitud pöörduma kohtu poole arusaamatuse lahendamiseks. 13.10.2010.a toimetatid kaebajale koju kohtutäituri täitmisteade, kuni selle kuupäevani ei olnud TR teadlik, et temale on koostatud väärteoasi. Kaebaja kasutuses olnud sõiduk, endine takso, oli pargitud Aia 6 ees, kus ei ole taksopeatust. Väidetakse, et kaebajaga on suheldus, aga kaebaja seda teinud ei ole. Ta nägi ja kuulis, et auto juures pildistasid ja vestlesid MUPO töötajad vene keeles, millele ta ei pööranud tähelepanu. Kaebaja oli tänaval suitsetamas, pärast mida ka lahkus. Kaebaja palub kaebetähtaja ennistamist.

Kohtuväline menetleja edastas kohtule väärteotoimiku ja seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja ei nõustu ei kaebetähtaja ennistamise ega kaebusega. Kirjaliku seisukoha kohaselt ei ole kaebaja pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud. TR on keeldunud allkirja andmisest selle kohta, et ta on tutvunud väärteoprotokolliga ja et talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi VTMS § 19 järgi, samuti on ta keeldunud kohapeal ütluste andmisest. Seega oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Asjaolu, et isik keeldus tutvumast väärteoprotokolliga ning sellele allkirja andmisest, on menetlusaluse isiku vaba valik. TR pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 24.09.2010.a ja kaebetähtaja kulgemise seisukohalt ei oma tähendust, kas kaebaja läheb otsusele järele või mitte. Teades tema suhtes alustatud väärteomenetlusest oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. TRil kaebuse tähtaegset esitamist takistanud objektiivsete asjaolude esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatavad kaebaja poolt kaebuses esitatud väited, et kuni täitmisteate kättetoimetamiseni 13.10.2010.a ei olnud TR teadlik, et temale on koostatud väärteoasi. Asjaolu, et kaebaja ise keeldus tutvumast väärteoprotokolliga ja sellele allkirja andmisest ning isik ei läinud kohtuvälise menetleja juurde otsusele õigeaegselt järele, ei ole objektiivne asjaolu, millega saaks põhjendada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist.

Juhuks kohus rahuldab kaebuse tähtaja ennistamise taotluse, palus kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Isikutel, kellele ei ole väljastatud sõidukile sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid matkivat tunnust. TR kasutas taksotunnust matkivat tunnust, omamata selleks seaduses ette nähtud dokumente. Väärteo toimepanemine on tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolli ja selle lisadeks oleva fototabeliga, Tallinna Taksoregistri väljavõttega, tunnistaja J. G ’i ütlustega. Sellega on täidetud teo objektiivne koosseis. Süüteokoosseisule vastava teo pani kaebaja toime vähemalt hooletusest ning sellega on täidetud teo subjektiivne koosseis. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja asjas ei esine süüd välistavaid asjaolusid. Määratud karistus on proportsionaalne toimepandud teoga.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha ning väärteoasja materjalid, on seisukohal, et taotlus kaebetähtaja ennistamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning väärteoasja menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 133 p 6 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamisel otsustama, kas kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust.

Väärteoasjas nr 10043405 10.08.2010.a koostatud väärteoprotokolli kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend väärteoasjas menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale tutvumiseks kättesaadav alates 10.09.2010.a. Väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt on menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal õigus esitada otsuse peale kaebus Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega lõppes kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg 24.09.2010.a. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks ilmunud kohtuvälise menetleja otsust vastu võtma. Kaebus on esitatud 18.10.2010.a, seega pärast kaebetähtaja möödumist.

Kaebuse kohaselt teda tema suhtes toimunud väärteomenetlusest teavitatud ei ole ning ajal, mil Tallinna Munitsipaalpolitsei ametnikud tema sõidukit fotografeerisid, oli tema sõidukist eemal ja temaga ei vesteldud. Asjaolu, et 10.08.2010.a kell 17:32-17:40 sõiduki (reg nr on 441 THC) fotografeerimise ajal selles kedagi ei viibinud, on näha ka väärteoasja toimikus asuvatelt fotodelt. Üheltki fotolt ei ole näha ka seda, et mõni isik (kaebaja) oleks viibinud vahetult sõiduki läheduses. Ka tunnistaja ülekuulamise protokolli kohaselt oli menetlusalune isik algselt mootorsõiduki juures ning alles hiljem istus rooli taha ja käivitas sõidukit, seejuures ei ole kaebaja sõidukis viibimise fakti (enam) salvestatud.

Tunnistaja Jevgeni G i ülekuulamise protokollist nähtub, et tunnistajat on üle kuulanud Pavel P , protokoll on koostatud tunnistaja sõnade järgi, tekst ülekuulamise protokollil on trükitud arvutikirjas, ülekuulamine on toimunud 10.08.2010.a kell 17:40-17:50. Seejuures on tunnistaja andnud ütlusi, et „inspektor P. P teavitas mind, et praegu mootorsõidukit juhib sama juht ehk TR, ik 35101120281. Inspektor P. P selgitas autojuhile tema poolt toime pandud …“. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt on Pavel P kuulanud 10.08.2010.a kell 17:40-17:45 ehk tunnistaja ülekuulamisega samaaegselt üle ka menetlusalust isikut TR’i, ülekuulamise juures on viibinud vaneminspektor Jevgeni G . Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on erinevalt tunnistaja ülekuulamise protokollist koostatud P. P poolt omakäeliselt vastava ülekuulamise protokolli blanketile.

Kohus on seisukohal, et olukorras, kus väärteoasja toimikus olevate dokumentide kohaselt on P. P koostanud üheaegselt nii tunnistaja ülekuulamise protokolli arvutitrükis kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli omakäeliselt ning menetlusalune isik on istunud tema ülekuulamise ning ütluste andmisest keeldumise ajal oma sõidukis, mille juures samal ajal viibis justkui ka tunnistaja, samal ajal kui samas väärteoasjas tehtud fotode järgi T. R oma sõidukis ega selle läheduses fikseeritud ei ole, on menetlusdokumendid koostatud viisil, mis loovad kõrvaldamist mittevõimaldava kahtluse selles, kas menetlusaluse isiku ülekuulamine ka tegelikult aset leidis ning talle ütluste andmiseks ning väärteoprotokolli koopia ja kohtuvälise menetleja otsuse saamiseks võimalus loodi. Kuivõrd tunnistaja ja menetlusaluse isiku kahel eri viisil üheaegne ülekuulamine ei saa olla olnud reaalselt võimalik, samuti ei ole menetleja saanud tunnistajat tegelikult üle kuulata menetlusaluse isiku juures viibides, kuivõrd tunnistaja ülekuulamine on toimunud ütlusi trükkides ja menetlusalune isik on viibinud sel ajal oma sõidukis, kus menetlejal trükkimine võimalik olla saanud ei ole. Nii jääks kohtu hinnangul menetlusdokumentide koostamise aegadest ja viisist tulenevalt asjas ka kaebaja, menetleja ning tunnistaja kohtus ülekuulamisel igal juhul püsima kahtlus, et reaalselt 10.08.2010.a menetlusalust isikut tema suhtes toimetatud väidetavast väärteomenetlusest ei teavitatud ning tal seega kohtuvälises menetluses ka oma kaitseõigust teostada ei võimaldatud, seega et rikuti oluliselt menetlusaluse isiku kaitseõigust kui väärteomenetlusõigust, mis võis kaasa tuua asjas ebaõige lahendi.

Väärteoasja toimikus on nii väärteoprotokolli originaal kui koopia ning puudub mistahes usaldusväärse tõend selle kohta, et seda koopiat oleks püütud menetlusalusele isikule ka reaalselt kätte toimetada – nii näiteks oleks võinud menetlusalusele isikule ka protokolli vastuvõtmisest keeldumise korral edastada teate tema suhtes toimuvast väärteomenetlusest ja otsuse kättesaamiseks määratud ajast (nagu kohtuväline menetleja on kohtule teadaolevalt toiminud teistes analoogsetes väärteoasjades, milles menetlusaluseks isikuks olnud isik on keeldunud protokolli vastuvõtmisest). Väärteoprotokollile tehtud P. P märgetest nähtub üksnes, et T. R keeldus kõikjale alla kirjutamast, dokumendi vastuvõtmisest keeldumist P. P ega tunnistaja märgetest aga ei nähtu.

Kohus on seisukohal, et kõrvaldamist mittevõimaldav kahtlus menetlusaluse isiku teavitamisest tema suhtes toimunud kohtuvälisest väärteomenetlusest on asjaolu, mis jätab asjas püsima kahtluse, et TR’il ei olnudki võimalik tegelikult tema suhtes toimunud väärteomenetlusest ja selles tehtud kohtuvälise menetleja otsusest saada teada varem kui kohtutäituri kaudu, seega et kaebetähtaeg on mööda lastud kaebajast mittesõltunud ja tema jaoks mõjuvatel põhjustel. Selline kõrvaldamist mittevõimaldav kahtlus menetlusaluse isiku teavitamisest tema suhtes toimunud menetlusest tingib seega nii kaebetähtaja ennistamise kui ka väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd isiku jätmine väärteoasjas kohtuvälises menetluses osalemise võimaluseta ei võimalda enam tema õiguste kohase kaitse võimalikkust kaebemenetluses - väärteoasja kaebemenetlus ei saa asuda asendama täies mahus esmast ehk kohtuväliselt toimuma pidanud väärteomenetlust.

Marie Tammsaar Kohtunik