2-21-11325/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-11325

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus O.C (O.C)

vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.10.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Swedbank P&C Insurance AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood

11269248), lepinguline esindaja Birgit Juhanson

Puudutatud isik: O.C (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Philippe Hint

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 06.10.2022 määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-21-11325

muutmata, kuid täiendada ja muuta osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta Swedbank P&C Insurance AS-i määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Swedbank P&C

Insurance AS-i kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 19.07.2021 Harju Maakohtule avalduse,

milles palus mõista O.C-lt (puudutatud isik) avaldaja kasuks välja 1593,65 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 213,42 eurot ja seadusjärgses määras viivise põhinõudelt

alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

1.1.

18.07.2018 toimus Tallinnas Karsti 3 korteris nr 18 veekahju juhtum, mille

kindlustusandjast avaldaja hüvitas. Korter nr 18 oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud.

Avaldajale läks kahju hüvitamise nõue üle. Kahju sai alguse korteris 23 (omanik puudututatud

isik) asuva valamu äravoolutoru ehitusdefektist. Muhvi sees oli purunenud kummitihend.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja leidis, et nõue tuleb esitada korteriühistu

vastu. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

2.1.

Puudutatud isikule ei ole võimalik ette heita rikkumisi antud kahju tekkimise osas ja ta

ei ole vastutav nende eest. Veelekke koht oli seina sees. Korteriomanikul puudub võimalus

kontrollida torustiku osa, mis asub seina sees. Tõendatud on vea avastamine kaamera abil.

Santehnikud pidid laskma torusse kaamera, et tuvastada täpne lekkekoht. Lekke koht oli

väljaspool korteriomaniku mõjusfääri ja asus kaasomandis oleva seina sees. Puudutatud isik ei

nõustu esitatud arve suurusega ja vaidlustab kahju suuruse ning põhjusliku seose, kui kohus

peaks asuma seisukohale, et puudutatud isik on vastutav kahju tekkimise osas.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus jättis avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda,

mis määratakse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist.

3.1.

Menetlusosalistel ei ole vaidlust, et 18.07.2018 toimus Tallinnas Karsti 3 Yle kuuluvas

korteris nr 18 kahjujuhtum. Kahjujuhtum sai alguse puudutatud isiku korteris nr 23 toimunud

veeavariist. Y vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse

lepingu alusel avaldaja juures ja lepingu kinnituseks oli väljastatud kodukindlustuse poliis

OT00040615. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahju ja puudutatud isik ei ole avaldajale

kahju hüvitanud.

3.2.

Puudutatud isiku korteris asuv valamu äravoolutoru on korteriomandite ühiseks

kasutamiseks vajalik seade, mida ei saa jaotada osadeks ning on korteriomanike kaasomandis

sõltumata sellest, et see asub korteriomandi reaalosas. Purunes puudutatud isiku korteris ühise

veevärgi osa, mis on korteriomanike kaasomandi osa. Avaldaja ei ole tõendanud, et

puudutatud isik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi

eriomandi või kaasomandi esemega. Maakohus luges tõendatuks, et veekahju põhjustas

ehitusdefekt, mis seisnes muhvi sees purunenud kummitihendis ja veelekke koht oli seina

sees. Seda oli võimalik tuvastada ainult kaameraga ja puudutatud isik ei saanud lekkekohta

tuvastada visuaalsel teel. Seega ei saanud puudutatud isik teavitada korteriühistut veetorustiku

mittekorrasolekust ega ehitusdefektist. Puudutatud isik ei ole ka muul moel kahjustanud

veetorustiku seiskorda. Täitmata on võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, VÕS §-de 127 ja 128

eeldused. Maakohus ei pidanud vajalikuks uurida ja analüüsida kahju suuruse kohta esitatud

tõendeid.

Määruskaebus

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja uue

määrusega avaldaja taotlus rahuldada ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Määruskaebuse rahuldamisel palub avaldaja tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv.

4.1.

Valamu äravoolutoru puhul ei ole tegemist kaasomandi esemega. Äravoolutorude (v.a

kanalisatsioonipüstak) puhul on tegemist eriomandi esemetega. Käesoleval juhul ei ole

valamu äravoolutoru puhul tegemist korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajaliku osaga.

Valamu äravoolutoru on vajalik üksnes ühe korteri piires vee äraviimiseks ehk tegemist on

eriomandiga, mida võib kõrvaldada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi

kahjustamata.

4.2.

Kahjujuhtum sai alguse puudutatud isiku korteris nr 23 toimunud veeavariist. Saab

eeldada, et puudutatud isik rikkus oma korrashoiukohustust. Puudutatud isik vastutab

kohustuse rikkumise eest. 9 aastat peale hoone kasutusele võttu toimuva lekke eest ei saa olla

vastutajaks ehitaja, kui leke eriomandi esemes olevas toruosas oli nö ehituspraagi tõttu. Oma

kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Puudutatud isik ei ole

tõendanud, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Avaldaja esitatud avaldusega ja sellele

lisatud tõenditega on tõendatud, et korteri nr 18 omanikule on tekkinud kahju, mis on

2 (5)

hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik

seos.

Menetluse edasine käik

5. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jäi määruses toodud seisukohtadele ja

edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks

ringkonnakohtule.

7. Ringkonnakohus andis 05.12.2023 pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade ja

menetluskulude nimekirja esitamiseks.

7.1.

Avaldaja jäi oma varasema seisukoha juurde, et äravoolutoru oli eriomandi esemeks.

Avaldaja pöördus täiendava päringuga ka kortermaja Karsti 3 haldusettevõtte Olemar OÜ

poole. Haldusettevõtte vastas, et valamu äravoolutoru juhtis valamusse kraanist lastavat vett

kanalisatsiooni püstikusse ja oli selle korteri ainukasutuses. Sein oli plaaditud elamu

ehitusaegselt ja toru paiknes plaaditud seina taga. Korteriomanikul ei olnud selle kinni- või

ümberehitamisega seost, sest tööd on tehtud elamu ehitusaegselt.

7.2.

Puudutatud isik vastas, et valamu asub korteris nr 23 ja seinas asuv äravoolutoru ei ole

otse seotud muu korteriga. Uued korterid on ehitatud nii, et kõik torustikud ei ole otse seotud

teiste korteritega. Iga korteri torustik on ühendatud üldtoru püstikutega, mis asuvad šahtides.

Kõik seinad, torustik ja santehnilised seadmed olid paigaldatud hoone ehituse ajal vastavalt

projektile (projektijärgne plaan lisatud). Remonti ega ümberehitust ei ole tehtud. Antud sein

on kipssein metallkarkassil. Vannitoa poolne viimistlus on keraamiline plaat. Teiselt poolt

(elutuba) on sein värvitud. Valamu äravoolutoru asub selle seina sees. Seoses sellega polnud

võimalust kontrollida toru paigalduse kvaliteeti korteri ostmise ajal.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid

maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada ja osaliselt muuta.

9. Kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja on esitanud VÕS § 115 lg-st 1

tuleneva hüvitisnõude puudutatud isiku kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise

korteriomaniku vastu. Määruskaebemenetluses vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas vaidlusaluse

korteri nr 23 valamu äravoolutoru puhul, millest kahju alguse sai, on tegemist kaasomandiga

või eriomandiga ning kas kahju tekkis, kuna puudutatud isik rikkus oma kohustust. Maakohus

leidis, et puudutatud isiku korteris nr 23 asuv valamu äravoolutoru on korteriomanike

kaasomandi osa ja avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik on rikkunud oma kohustust.

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega, kuid muuta tuleb põhjendusi osas, mispärast

vaidlusaluse korteri nr 23 valamu äravoolutoru puhul on tegemist kaasomandiga. Täiendada

tuleb maakohtu määruse põhjendusi osas, milles kohus leiab, et puudutatud isik ei ole oma

kohustusi rikkunud.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et veeleke sai alguse puudutatud isikule kuuluva korteri nr 23

vaheseina sees paiknevast valamu äravoolutorust, mille tagajärjel sai kahjustada korter nr 18.

Avaldaja hüvitas kindlustatud korteri nr 18 omanikule selle remondi tõttu tekkinud kulud

(kahju). Hüvitatud ulatuses läks kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda

isiku (kahju põhjustaja) vastu VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle. Koos põhinõudega

läks avaldajale üle ka võimalik viivisenõue VÕS § 167 lg-st 3 ja § 173 lg-st 2 järgi.

3 (5)

11. Nii välis- kui ka siseseinad on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need

asuvad korteriomandi reaalosas või mitte (RKTKo, 21.10.2015, 3-2-1-107-15 p 13).

Veetorud, mis on vajalikud üksnes ühe korteri piires vee laialiviimiseks ning mis on

eemaldatavad, ilma et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustataks, saavad

kuuluda korteriomandi eriomandi eseme hulka korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) §

4 järgi. Eeltoodud järeldust ei mõjuta see, kui kõnealused torud läbivad korteriomanike

kaasomandiosa või teise korteriomaniku korteriomandi eseme reaalosa (eriomandit) (RKTKo

24.10.2018, 2-17-7999 p 13.3). Puudutatud isik on põhistanud, et korteri nr 23 vahesein on

kipssein metallkarkassil ja vaidlusalune valamu äravoolutoru on selle seina sisse ehitatud.

Avaldaja tõi 12.12.2023 seisukohas ka ise välja, et korteriomanikul ei olnud selle toru kinni-

või ümberehitamisega seost, sest tööd on tehtud elamu ehitusaegselt. Seega asub vaidlusalune

valamu äravoolutoru kaasomandis oleva seina sees. Ehkki puudutatud isik tunnistab, et antud

veetoru on vajalik ühe korteri piires vee ära viimiseks, ei piisa üksnes sellest, et tegemist

saaks olla eriomandi esemega. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, on Riigikohus

leidnud, et selleks peab olema tegemist ka olukorraga, kus ühe korteri piires vee äraviimiseks

ettenähtud toru peab olema eemaldatav, ilma et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi

kahjustataks. Käesolevas asjas esile toodud asjaoludest nähtub, et puudutatud isiku korteris

asuv valamu äravoolutoru ei ole nähtuvalt asjaoludest eemaldatav ilma, et kaasomandit

(vaheseina) kahjustataks (toru on seina sisse ehitatud). Seega ei ole kolleegiumi hinnangul

vaidlusaluse toru puhul tegemist eriomandi esemega, vaid kaasomandi osaga.

12. KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras

ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sättest tulenevalt on

korteriomanikul kohustus hoida korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus).

Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset

lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva

kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme

kahjustumisest või kahjustumise ohust (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 16-18).

Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik on kaasomandi esemeks olevat

korteri 23 valamu äravoolutoru lõhkunud või rikkunud. Samas tuleb hinnata, kas puudutatud

isik korteriomanikuna täitis lisaks ka tema korteri eriomandi piiresse jääva kaasomandi osa

(valamu äravoolutoru) korrasoleku jälgimiskohustust. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul

puudutatud isik ka seda kohustust rikkunud ei ole. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et

puudutatud isikul oleks korteriomanikuna asja materjalidest nähtuvalt olnud võimalik seina

sisse ehitatud vaidlusaluse korteri nr 23 valamu äravoolutoru korrasolekut jälgida üksnes

kaameraga. Ringkonnakohtu hinnangul sellise kohustuse olemasolu korteriomanikult eeldada

ei saa. Korteriomanik ei pea olema varustatud sellise tehnikaga, millega selgitada välja seina

sisse ehitatud torude seisund ning ka regulaarselt tehniku kutsumist seina sees asuvate torude

seisukorra hindamiseks ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada korteriomaniku kaasomandi

korrashoiukohustuse osaks, kuna see oleks ebamõistlikult korteriomanikku koormav. Antud

juhul ei saanud puudutatud isik seega objektiivsetel põhjustel teavitada korteriühistut seina

sees asuva äravoolutoru halvast seisukorrast, mistõttu puudutatud isik ei ole oma kohustusi

rikkunud.

13. Avaldaja saab nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel puudutatud isikult kahju hüvitamist,

kui on täidetud esmane nõude eeldus, et puudututatud isik on kohustust rikkunud (vt nt

RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-107-15, p 11). Puudutatud isik ei ole enda kohustust rikkunud ja

seega pole ka põhjendatud avaldust rahuldada. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

14. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kui kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju

korteriomandite kaasomandi osa esemest ja korteriomanik ei ole oma kohustusi rikkunud,

saab kahju hüvitist nõuda korteriühistult (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 18).

4 (5)

15. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

16. Maakohus ei määranud hüvitatavaid kulusid rahaliselt kindlaks, mistõttu TsMS § 174 lg 4

kohaselt ei tee seda ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud

maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

17. TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg

Jõustunud Riigikohtu 09.05.2025 määruses toodud muudatustega.

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2024. a määruse resolutsioon tsiviilasjas

nr 2-21-11325 muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Swedbank P&C Insurance AS-i kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Arvata määruskaebuselt tasutud riigilõiv riigituludesse.

5 (5)