2-18-11120/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-11120

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Alan Biin

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-11120

Tsiviilasi

OÜ Telliskivi Maja hagi OÜ Esplan vastu kahju

hüvitamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

22 248 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Telliskivi Maja (registrikood 11164934),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal (Ellex

Raidla Advokaadibüroo; e-post: anton.sigal@ellex.ee)

Kostja: OÜ Esplan (registrikood 10458912), lepinguline

esindaja Tuulikki Laesson (OÜ Laesson ja Partnerid, e-

post: tuulikki@laesson.ee).

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Salva

Kindlustuse AS (registrikood 10284984, e-post:

salva@salva.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

24. november 2021 kohtuistung ja seejärel kirjalik

menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista OÜ-lt Esplan kahjuhüvitis 20 600 eurot OÜ Telliskivi Maja kasuks.

3. Välja mõista OÜ-lt Esplan viivis põhivõlalt 20 600 eurolt 8% aastas kuni kohustuse

nõuetekohase täitmiseni.

4. Määrata hageja OÜ Telliskivi Maja menetluskulude suuruseks 16 778,50 eurot.

5. Määrata kostja OÜ Esplan menetluskulude suuruseks 7861,98 eurot.

6. Mõista kostjalt OÜ-lt Esplan välja OÜ-le Telliskivi Maja menetluskulu 16 778, 50

eurot.

7. Määrata, et OÜ Esplan on kohustatud OÜ Telliskivi Maja kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses nimetatud määras

kuni kohustuse kohase täitmiseni OÜ-le Telliskivi Maja.

1(8)

2-18-11120

8. Jätta OÜ Esplan menetluskulu tema enda kanda.

9. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Poolel on õigus esitada käesolevale kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest arvates.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.06.2016. a töövõtulepingu Tallinnas XXX asuva

Lift99 (dokumentides on kasutatud ka nime Garage48) ruumide ümber- ja juurdeehitustööde

eskiis-, eel- ja põhiprojekti koostamiseks. Töö pidi sisaldama ka ventilatsiooniprojekti. Kostja

andis eelprojekti ja põhiprojekti hagejale üle ning hageja tasus selle eest kostjale 20 600 eurot

(ilma käibemaksuta).

Kostja projekti alusel tehtud ehitustööd valmisid novembris 2016 ja 18.09.2017. a teatas

ruume kasutav üürnik, et ürituste alal ei varusta ventilatsioon ruumi piisava õhukogusega, et

sellest jätkuks ürituse alal viibivale 72 inimesele. Hageja esitas kostjale kohtuväliselt lepingu

täitmise ja kahju hüvitamise nõude aga kostja vaidles sellele vastu põhjusel, et puudus

kokkulepe ventilatsiooni projekteerimiseks ürituste alal 72 inimesele.

Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kuigi hageja tegelik kahju on

suurem, on hageja kahju hüvitamise nõue piiratud töövõtulepingu punktide 5.1.12 ja 4.1

alusel tasutud 20 600 euroga, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Lisaks nõuab hageja

kostjalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel viivise väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

Kostja vastus

Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja

kanda.

Ehitusseadustiku § 13 lg 3 annab delegatsiooninormi majandus- ja taristuministri määrusele,

mille kohaselt koosneb ehitusprojekt eelprojektist, põhiprojektist ja tööprojektist. Kostja pidi

poolte vahel sõlmitud lepingu alusel tegema eel- ja põhiprojekti. Ehitamise aluseks oleva

tööprojekti loomise kohustust kostjal ei olnud. Ehitustööde peatöövõtjaks oli Ehita OÜ kes

kasutas erinevateks etappideks alltöövõtjaid. Ventilatsioonitööde teostajaks oli Fresh-Est OÜ.

Ventilatsioonitööde tööprojekti pidi koostama kas peatöövõtja Ehita OÜ või

ventilatsioonitööde teostaja Fresh-Est OÜ. Hageja on faktiliste asjaoludena välja toomata

jätnud oma nõude odavama ventilatsiooniseadme kasutamiseks ja ventilatsiooniseadme

mõõtudele seatud piirangud, mis mõjutavad ventilatsiooniseadme tootlikkust.

Täiendavalt esitas kostja hagile järgmised vastuväited:

Kostja ei pidanud sõlmitud lepingu alusel projekteerima ürituste alale õhuvahetust vähemalt

75 inimesele. Lähteülesande kohaselt pidi kostja projekteerima muu hulgas avatud

2(8)

2-18-11120

bürooruumid, avatud köögi ja ürituste ala, kusjuures bürooruumid olid inimestega koormatud

pidevalt ning teised ruumid mitte.

Hageja esindaja vaidlusaluse projekteerimise juures omas erialateadmisi ning tellija ise

vähendas teadlikult ventilatsiooniseadme võimekust seoses ette antud eelarvega. Tellija

(hageja) on ise peale probleemi ilmnemist kinnitanud, et ventilatsiooniseade on piisav.

Kostja ei vastuta lepingutingimustele mittevastavuse eest, sest hageja ei ole tähtaegselt

puudusest kostjat teavitanud. Kostja vabaneb vastutusest kas VÕS § 644 lg 3 või VÕS § 641

lg 3 alusel.

Kostja võimaliku vastutuse ülempiir saab olla ainult ventilatsiooniprojekti koostamise

maksumus 2100 eurot, mitte kogu projekti maksumus 20 600 eurot. Samuti on kostja

seisukohal, et esineb VÕS § 139 lg 1 järgne alus kahjuhüvitise vähendamiseks.

Kohtuotsuse põhjendus

1. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

a.

Pooled sõlmisid 27.06.2016. a töövõtulepingu Tallinnas XXX asuvate ruumide

ümber- ja juurdeehituse eel- ja põhiprojekti koostamiseks;

b. Kostja andis eelprojekti hagejale üle 05.08.2016. a;

c.

Kostja andis põhiprojekti hagejale üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle 01.09.2016.

a.

2. Poolte vaidluse lahendamine taandub küsimusele „millistele nõuetele pidi töövõtulepingu

kohaselt vastama ürituste ala ventilatsioon?“ Kui nõuded olid selgelt kokku lepitud aga

valminud projekti kohaselt ei suuda ventilatsioon neid nõudeid täita, siis tuleb hagi

rahuldada. Kui projekteeritud ventilatsioonisüsteem vastab kokku lepitud tingimustele, siis

tuleb hagi jätta rahuldamata.

3. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu, milline kannab kuupäeva 22.06.2016 aga on lõplikult

kõikide esindajate poolt allkirjastatud 27.06.2016 punkti 1.1 järgi on lepingu objektiks EVS

811:2012 kohase arhitektuurse-, konstruktiivse-, vee- ja kanalisatsiooni-, kütte-, jahutuse- ja

ventilatsiooniprojekti koostamine eskiisi, eel- ja põhiprojekti staadiumis Garage 48 büroo

(„Hoone“) ümber- ja juurdeehituse osas (I kd, tl 6-20). Lepingu punktidest 1.1.3 ja 1.3 nähtub,

et kostja s.o töövõtja kohustuseks oli eelprojekti ja põhiprojekti koostamine. Lepingu punkti

3.1 järgi on töö tegemise aluseks töövõtja poolt tehtud projekteerimistööde hinnapakkumine,

projekteerimise lähteülesanne, projekteerimistööde teostamise kalendergraafik ja

ruumiprogramm.

4. Töövõtulepingu lisaks nr 1 oleva lähteülesande joonisest (I kd, tl 12) nähtub, et hoone

esimesel korrusel asuvale ürituste alale („event area“) on märgitud 90 ringi, mis

sümboliseerivad 90 istekohta. Lähteülesande joonistest hoone I ja II korruse kohta (I kd, tl 12-

13) nähtub, et hoonesse on kavandatud lisaks ürituste ala 90 istekohale veel 111 istekohta

töölaua taga ja koosolekuruumid ning avatud köök.

5. Kuigi töövõtulepingu punktis 19.4 on viidatud selle lisaks nr 4 olevale ruumiprogrammile,

siis pooled sellist dokumenti allkirjastanud või vähemalt kohtule esitanud ei ole.

Töövõtulepingu lisaks nr 1 olevas lähteülesandes ega töövõtulepingus ei ole lisaks joonisele

muul viisil täpsustatud töökohtade või ruumis viibivate inimeste arvu. Järelduse ruumi

kasutusotstarbe ja seda kasutatavate inimeste arvu kohta peab tegema üksnes lähteülesande

joonise alusel.

3(8)

2-18-11120

6. Poolte kokkuleppe sisu saab lisaks töövõtulepingu ja selle lisadele välja selgitada

projekteerimisnõupidamise protokollide ja muude seonduvate dokumentide sisu kaudu.

14.06.2016. a projekteerimisnõupidamise protokollis nr 1 (I kd tl 44) punktis nr 4 on märgitud,

et:

„Üheaegselt kontorihoones võivad viibida ca 100 + 75 inimest.“

Projekteerimisnõupidamisel osales kostja esindajana LL, kes töövõtulepingu punkti 17.3 järgi

oli ka kostja esindajaks tehnilistes/tööalastes küsimustes.

21.06.2016. a projekteerimisnõupidamise protokolli nr 2 (I kd, tl 50 pöördel) punktis 4.4

alapunktis „b“ lepiti kokku ventilatsiooniagregaadis ca 220 inimese jaoks.

Kostja poolt koostatud eelprojekti seletuskirja (I kd, tl 58-77) punktist 3.3.5 (I kd, tl 64

pöördel) nähtuvalt on: „Ürituste ala on ette nähtud kuni 75 inimese kasutuseks.“ Seletuskirja

punkti 4.7 ja selle alapunktide kohaselt (I kd, tl 67) võib bürooruumides viibida kuni 180

inimest, esimesel tasapinnal kuni 130 inimest ja bürooruumide teisel tasandil kuni 50 inimest.

Samad inimeste arvud ürituste ala ja bürooruumides korraga viibivate inimeste kohta korduvad

ka põhiprojekti seletuskirja (I kd, tl 80-90) punktides 3.3.5 (I kd, tl 85 pöördel) ja 4.7.1 (I kd, tl

88).

7. Ülaltoodust järeldab kohus, et töövõtulepinguga leppisid pooled kokku, et ürituste alal

viibib vähemalt 75 inimest. Nimetatu nähtub töövõtulepingu lisaks nr 1 olevast lähteülesande

joonisest, projekteerimisnõupidamistel arutatust ning eel- ja põhiprojekti seletuskirjadest.

Kostjale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule pidi olema aru saada, et ürituste

alale on tellija ette näinud vähemalt 75 inimese kohalolu ning see arv oli läbiv poolte

nõupidamistel ja muudes dokumentides. Isegi kui mingil joonisel oli kujutatud ürituste alale

pinksilauda, siis järgnevates tegevustes lähtuti sellest, et ürituste alal viibib 75 inimest.

Joonistele on töölauaga töökohti märgitud 111 ning tuleohutuse osas on kostja poolt märgitud,

et hoones võib viibida kuni 180 inimest. Arv 180 vastab hoone kahel korrusel olevale

töökohtade arvule ning ürituste alal viibiva 75 inimese arvule. Seega oli kostja teadlik, et

ürituste alal võib viibida 75 inimest ja pidi oma tegevustes lähtuma nimetatud arvust.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole oma vastuväidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit,

millest nähtuks kokkuleppe puudumine ürituste ala 75 inimese mahutamise kohta või mõne

muu inimeste arvu suuruse kohta. Kostja sellekohased vastuväited on paljasõnalised.

10. Järgnevalt tuleb vastata küsimusele kas kostja poolt tellijale pakutud ventilatsiooniseade

oli ettenähtud otstarbeks sobilik ning kas kostja vastutab seadme valiku eest arvestades seda,

et kostja ülesanne oli koostada üksnes eel- ja põhiprojekt.

11. Ehitusseadustiku § 13 lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a

määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 5 lg 1 kohaselt on ehitusprojekti staadiumiteks

eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Sama paragrahvi 3. lõike järgi on eelnevas staadiumis

koostatud ja tellijaga kooskõlastatud ehitusprojekt koos võimalike lisatingimustega siduvaks

lähteülesandeks järgneva ehitusprojekti staadiumi koostamiseks.

12. Eeltoodust tulenevalt oli kostja poolt koostatud eel- ja põhiprojekt siduvaks

lähteülesandeks järgnevale tööprojektile. Käesoleval juhul ei oma tähtsust kas ja milline isik

koostas ventilatsiooni tööprojekti, sest selle koostamise kohustuslikuks aluseks oli kostja poolt

koostatud põhiprojekt.

4(8)

2-18-11120

13. Kostja oli teadlik nii ürituste alale planeeritud inimeste arvust kui ka kogu bürooruumis

viibivate inimeste arvust. Eel- ja põhiprojekti seletuskirjade kohaselt oli tuleohutuse

tagamiseks planeeritud evakuatsioonilahendus 180 inimese jaoks (I kd, tl 67 ja 88). Nimetatu

tähendab, et evakuatsiooniteed pidid võimaldama ruumidest väljuda 180 inimesel, kes kõik

viibisid vaidlusaluses bürooruumis. Kuna ruumis võis korraga viibida kuni 180 inimest, siis

järelikult pidi ka ventilatsioon võimaldama tagada nõuetekohase õhuvahetuse 180 inimese

jaoks.

14. Asjakohatu on kostja vastuse punktides 3.2.3.-3.2.6 (I kd, tl 128-129) toodud väited selle

kohta, et ventilatsiooni toimivuse juures ei pea lähtuma üksnes ruumis viibivate inimeste

arvust vaid ka sellest kus ruumis ning kui kaua nad asuvad.

Kuna kostja projekteeris evakuatsiooniteed 180 inimese jaoks, siis pidi ka

ventilatsioonisüsteem tagama nõutava õhuvahetuse nii suure hulga inimeste jaoks. Kuna

lauaga töökohti oli 111, siis evakuatsioonilahenduses nimetatud 180 inimese kokkusaamiseks

pidi järelikult viibima ca 75 inimest ürituste alal. Seega oli ette nähtud, et suvalisel ajahetkel

võis ruumides viibida ca 180 inimest. Järelikult pidi ka ventilatsiooniseade vastama nii suure

hulga inimeste teenindamise võimekusele.

15. Kostja esitas vastuse punktis 3.2.3 vastuväite, mille kohaselt nõudis hageja

ventilatsiooniseadme valimist, mis mahuks ette nähtud ruumi (seadme maksimaalsed

gabariidid).

Hagiavalduse lisaks olevate projekteerimisnõupidamiste protokollidega nr 1 ja nr 2 (I kd tl 44

ja 50) on tõendatud, et pooled leppisid kokku, et ventilatsiooniagregaat tuleb valida selline (ja

vastavad inimkoormused), et ta mahuks ventruumi kahe ribi vahele (protokoll nr 1 punkt 12 ja

protokolli nr 2 punkt 2.0 alapunkt „e“). Kostja 16.06.2016. a e-kirjaga hagejale (I kd, tl 48 ja

tõlge lk 49) on tõendatud, et kostja tegi hagejale ettepaneku konkreetse ventilatsiooniseadme

kohta, mis oli ette nähtud maksimaalselt 210 inimese jaoks. Talavik OÜ 28.07.2016. a e-kirja

ning selle lisaga (I kd, tl 54-57) on tõendatud ventilatsiooniagregaadi Komfovent pakkumise

saatmine hagejale ja kostjale koos seadme spetsifikatsiooniga.

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 2 sätestab, et

töövõtulepingule kohaldatakse teatud käsunduslepingu sätteid, s.h ka VÕS §-i 620. VÕS § 620

kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi

laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab käsundisaaja täitma

käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära

hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

käsundisaaja peab lisaks eeltoodule toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

17. Kostjale oli teada ruumis viibivate inimeste arv (180) ning kostja lähtus sellest projekti

tuleohutuse peatükis evakuatsiooniteede loomise juures. Samuti oli kostjale teada hageja poolt

seatud piirang ventilatsiooniseadme suuruse kohta. Kostja majandus- ja kutsetegevuses

tegutseva isikuna pidi eelnimetatud lähteandmetest ja piirangutest tegema järelduse kas tema

poolt välja pakutud ventilatsiooniseade on võimeline ülesande täitma või mitte. Juhul kui

kostjale, kui asjatundjale, selgus, et nõudeid ja piiranguid arvestades ei ole võimalik

õigusaktidest tulenevaid nõudeid täita, siis oleks kostja pidanud sellest hagejat teavitama.

Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks hagejat teavitanud, et ventilatsiooni

5(8)

2-18-11120

ei ole ette antud nõuete ja piirangute raames võimalik teostada või et ventilatsioon tuleks

lahendada õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks teisiti.

18. Asjaolu, et kostja poolt koostatud ventilatsiooniprojektid ei vasta lähteülesandele,

õigusaktidele, heale tavale ja muudele standarditele (s.h asjakohastele standarditele) on

tõendatud asjatundja arvamusega (I kd, tl 105-110).

19. Kostja tugineb vastuväitena asjaolule, et töö teostamise ajal kehtinud standardi EVS

906:2010 kohaselt võis bürooruumides kasutatava õhuvahetusmäära väljendada nii liitrit

sekundis ruutmeetri kohta kui ka liitrit sekundis inimese kohta. Kostja lähtus ruumide

projekteerimisel määrast 3 l/s m2 kohta ja kostja poolt projekteeritud ventilatsiooniseade vastas

sellele nõudele.

Standardi EVS 906:2010 lisa A kohaselt näeb standard kontoriruumide saali õhuvahetuse

määrana ette kas 10 l/s inimese kohta või 3 l/s m2 kohta (I kd, tl 11). 10 l/s näeb standard ette

ka kontorile, nõupidamisruumile ja puhkeruumile.

Kostja poolt esitatud volitatud kütte- ja ventilatsiooniinseneri PKi arvamuse (I kd, tl 136)

kohaselt lähtub insener ruumide projekteerimisel vaikimisi II sisekliima klassist, mille puhul

on õhuvahetuse nõue 7 l/s inimese kohta. Hoone puhul, kus kontorites on arvestatud 3-4 m2

ühe inimese kohta tuleb õhuvahetuse määraks umbes 10 l/s inimese kohta.

Töövõtulepingu lisaks nr 1 olevast lähteülesandest nähtub, et kõnealuse bürooruumi I korrus

on pindalaga 468 m2 ja teine korrus 284 m2, kokku 752 m2. Plaanidelt nähtub, et büroo II

korrus on poolkorrus s.t II korruse põranda pindala ei ole sama suur kui I korruse oma ning

ruumid on omavahel ühendatud suurte õhuruumidega. Joonistest nähtuvalt pidi projekteeritav

ventilatsiooniseade varustama samaaegselt õhuga nii bürooruumide I korrust kus asub ka

ürituste ala, kui ka bürooruumide II korrust (töökohad, koosolekuruumid ja puhkeala).

Kui lähtuda kostja asjatundja selgitusest, et vaikimisi kohaldatava sisekliima II klassi järgi

peab kontoriruumides arvestama 3-4 inimest ühe ruutmeetri kohta, mis vastab õhuvahetusel 10

l/s õhuvahetusmäärale, siis vaidlusalustes ruumides on ette nähtud 4,17 m2 ühe inimese kohta

(752:180=4,17).

Seega pidi kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutsejana lähtuma vaikimisi sisekliima II

klassi nõuetest, millest tulenevalt on õhuvahetusmäära nõue 10 l/s inimese kohta, mitte 3 l/s

ruutmeetri kohta. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et poolte vahel oleks olnud

teistsugune kokkulepe õhuvahetuse nõuete kohta.

Kuna büroo 2 korrust on omavahel suurte õhuruumidega ühendatud, siis pidi

ventilatsiooniseade tagama õhuvahetuse kogu pinnale sõltumata sellest kas tegu on ajutiselt

kasutatava ürituste alaga või pidevalt kasutatava bürooruumina. Iga mõistlik isik pidi joonist

vaadates aru saama, et ventilatsiooniseade peab olema pigem võimas, et tagada nii ürituste ala

õhuvahetus kui ka kogu avatud bürooruumi õhuvahetuse.

20. Kostja väidab, et hageja tellijana oleks pidanud aru saama, et kostja poolt projekteeritu ei

vasta nõuetele. Kostja ei ole tõendanud, et hageja esindajad/projektijuhid omaks eriteadmisi

ventilatsiooni küsimustes. Asjaolu, et tellija esindaja kinnitas e-kirjas (kostja vastuse p 3.2.15),

et õhuhulki võib arvutada nii ruutmeetrite kui inimeste arvu järgi, ei tõenda, et tegemist oleks

erialaspetsialistiga. Asjaolu, et vajalikku õhuvahetuse määra mõjutab nii ruutmeetrite arv kui

ka inimeste arv, selgub kostja asjatundja arvamusest ning kostja erialaspetsialistina oleks

pidanud teadma millise metoodika alusel välja arvutada vajalik õhuvahetuse määr. Hageja

6(8)

2-18-11120

tellijana pidi eeldama, et kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutsejana kasutab õigeid

arvutusmetoodikaid ning valmistab töö, mis vastab lähteülesandele ja õigusaktidest

tulenevatele nõuetele.

21. VÕS § 620 lg 2 teise lause kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

käsundisaaja toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 3 järgi, kui

käsundiandja juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg,

võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu

ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid.

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hageja tähelepanu juhtinud asjaolule, et hageja seatud

piirangud ventilatsiooniseadme maksumusele, võimekusele ja gabariitidele ei võimalda täita

ventilatsioonile õigusaktides sätestatud tingimusi.

22. Kohtu hinnangul ei ole hageja rikkunud VÕS § 643 ega § 644 lg 1 nõudeid. Hageja, kellel

puudusid ventilatsioonialased eriteadmised, ei pidanud märkama, et kostja projekteeritud

ventilatsioonilahendus on aladimensioneeritud. Isegi kui hageja teadis standardi sisu ja seda, et

õhuhulkasid on võimalik arvutada kahe eri näitaja alusel, nõudis õige õhuvahetuse määra

väljaarvutamine ventilatsioonile ja kütteseadmetele spetsialiseerunud inseneri teadmisi, mida

hagejal ei pea olema.

Kohus on seisukohal, et puudus ventilatsiooniseadme võimekuses ei ole selline asjaolu mis

peaks avalduma kohe ruumide kasutamise esimesel päeval. Käesolevas asjas on selgunud, et

ventilatsiooniseadme võimekus või võimetus ilmneb eelkõige siis, kui ruumides on palju

inimesi. Käesolevas asjas ei ole esile toodud ega tõendatud, et ruumid oleks nende kasutamise

algusest alates olnud pidevalt maksimaalselt inimestega koormatud ja puudus ventilatsioonis

oleks selle tõttu selgunud koheselt. Kohtu arvates on 9-kuuline periood mõistliku pikkusega

probleemi avastamiseks ja selle iseloomust aru saamiseks. Tõendamata on ka see, et hageja

oleks olnud probleemi olemasolust teadlik varasemast ajast ja hoidnud seda informatsiooni

enda teada.

23. Ülaltoodust tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et kostja poolt projekteeritud

ventilatsioonilahendus ei vasta projekteerimise ajal kehtinud standardi EVS 906:2010 nõuetele

kuna ventilatsiooniagregaat ei suutnud vajalikul määral (10 l/s inimese kohta) tagada ruumides

õhuvahetust.

24. Kohus loeb hageja esitatud hinnapakkumistega (I kd, tl 111-114 ja II kd, tl 35-36 ja tl 55-

108) tõendatuks hagejale tekkinud kahju 20 600 eurot.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja vastutus on piiratud üksnes

ventilatsiooniprojekti maksumusega, mitte kogu töö maksumusega. Poolte vahel sõlmitud

töövõtulepingu punkti 5.1.12 kohaselt peab töövõtja hüvitama tellijale eseme vigade

parandamisest või puudulikkusest tulenenud kahju täies ulatuses, aga mitte rohkem kui

projekteerimise üldtingimustes sätestatud töövõtja vastutuse ülempiir, milleks on töövõtjale

lepinguga ette nähtud tasu. Kahju hüvitamine ei vabasta töövõtjat viiviste ja leppetrahvide

tasumisest.

Vaidlus puudub selles, et kostjale makstud tasu suurus oli 20 600 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja kahju ületab kostjale makstud tasu suurust, mistõttu on kostja vastutus piiratud kostjale

makstud tasu suurusega.

7(8)

2-18-11120

Kohus on seisukohal, et kostja poolt tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele, hageja pidi

ventilatsiooni nõuetele vastavaks viimiseks tegema kulutusi, mis on hageja kahju. Seega peab

kostja tekkinud kahju hagejale hüvitama.

Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju 20 600 eurot ja viivise 8%

aastas alates 24.07.2018 kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja suuruse kindlaksmääramine

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis mõistab kohus kõik hageja menetluskulud välja kostjalt.

26. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

27. Hageja 08.12.2023. a menetluskulude nimekirja (II kd, tl 156-161) kohaselt on hageja

menetluskulude suuruseks kokku 16 778, 50 eurot. Hageja kinnitab, et kulud on kantud

üksnes käesoleva tsiviilasjaga seoses, hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist ning hageja

palub välja mõistetavatelt kuludelt märkida viivise tasumise kohustus VÕS § 113 lg 1

nimetatud määras.

Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud õigusabi tunnitasu suurus

on turul kehtivas suuruses. Saadud õigusabi maht vastab asja keerukusele ja

menetlustoimingute arvule, mistõttu kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab hageja

menetluskulude suuruseks 16 778, 50 eurot.

Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viivise kindlaksmääramiseks.

28. Kostja 15.12.2023. a menetluskulude nimekirja järgi on kostja menetluskulude suuruseks

ilma käibemaksuta 7861, 98 eurot. Kohtu hinnangul on kostja saanud õigusabi mõistliku

tunnihinnaga ning töö maht vastab asja keerukusele ja menetlustoimingute arvule. Kohus

määrab kostja menetluskulude suuruseks 7861, 98 eurot.

Kohtu selgitus kompromissi kohta

Kohus selgitab pooltele, et pooltel on tulenevalt TsMS § 430 lg 1õigus sõlmida kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni kompromiss.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2025. a otsusega nr 2-18-

11120.

8(8)