3-23-2552/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2552

Haldusasi

X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2023. a

määruse haldusasjas nr 3-23-2552 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Rahuldada X määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2023. a määruse haldusasjas nr 3-

23-2552 resolutsiooni punkt 1 ja vabastada X esitatud kaebuselt nõutava 350 euro

suuruse riigilõivu tasumise kohustusest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tartu Vanglale 23.07.2023 taotluse võimaldada talle elukaaslase Yga 25.08.2023

lühiajaline kokkusaamine ilma klaasist vaheseinata. Vangla keeldus kokkusaamise lubamisest

(taotlust ei kooskõlastatud, kuid kirjalikku vastust ei antud). X esitas Tartu Vanglale 30.08.2023

uue taotluse võimaldada elukaaslase ja lastega lühiajalist kokkusaamist ilma klaasist

vaheseinata. Tartu Vangla tagastas 07.09.2023 taotluse puuduste kõrvaldamiseks. X esitas

12.09.2023 uue vormikohase taotluse elukaaslase Yga lühiajaliseks kokkusaamiseks ilma

klaasist vaheseinata 21.10.2023.

2. Tartu Vangla jättis 15.09.2023 vastusega X 23.07.2023 ja 12.09.2023 taotlused

rahuldamata. Vanglale teadaolevalt ei ole X ja Y abielus ning neil puuduvad ühised lapsed. X

on ise teada andnud, et elas Yga koos alates 2019. a-st ja kuna X vangistuse algusajaks on

02.06.2020, puuduvad tõendid, et nende kooselu oleks väldanud vähemalt kaks aastat enne

3-23-2552

2(4)

vangistuse kandmise algust. Y ei ole X faktiline abikaasa vangistusseaduse (VangS) § 25 lg 1

mõistes ning justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 31

lg 21 p-st 5 tulenevalt saaks X ja Y puhul tulla kõne alla üksnes lühiajaline kokkusaamine

klaasist vaheseinaga (VSKE § 31 lg 2). Sellist võimalust on isikud kasutanud viimati

09.07.2022. Samuti kasutab X lisaks kokkusaamistele aktiivselt muid võimalusi vanglaväliste

suhete säilitamiseks (kirjavahetus ja telefonikõned). Ükski asjaolu ei viita, et Xle ja Yle klaasist

vaheseinata lühiajalise kokkusaamise mittevõimaldamine piiraks või rikuks nende õigusi.

3. X esitas Tartu Vanglale 29.08.2023 vaide taotletud viisil lühiajalise kokkusaamise

võimaldamata jätmise peale, kuid võttis vaide 31.08.2023 tagasi. X esitas ka 05.09.2023 vaide,

milles väljendas uuesti rahulolematust klaasist vaheseinata kokkusaamise võimaldamata

jätmise osas, kuid võttis vaide 12.09.2023 tagasi.

4. X esitas Tartu Vanglale 05.09.2023 ja 18.09.2023 taotlused hüvitada talle klaasist

vaheseinata lühiajaliste kokkusaamiste mittevõimaldamisega põhjustatud mittevaraline kahju

kokku 13 000 eurot. X märkis 18.09.2023 kahjunõudes, et tal on stress ja depressioon.

5. Tartu Vangla jättis 06.11.2023 vastusega nr 1-13/180-2 ja nr 1-13/191-2 kahju hüvitamise

taotlused rahuldamata. X paiknes Tartu Vanglas 25.01.2021–09.10.2023 ning paikneb alates

09.10.2023 Tallinna Vanglas. VSKE § 31 lg 21 sätestab ammendava loeteluna juhtumid, mil

kokkusaamist võib võimaldada ilma klaasist vaheseinata eraldamiseta. Loetelu laiendamine ei

ole lubatud. X ja Y ei ole abielus, neil ei ole ühiseid lapsi ega vähemalt kaheaastast kooselu

enne X vangistust. Y ei vasta seega VangS § 25 lg-s 1 sätestatud tingimustele ja VSKE § 31 lg

21 p-s 5 märgitud alus ei ole kohaldatav. Eraldamiseta kokkusaamist ei oleks saanud võimaldada

ka VSKE § 31 lg 21 p 3 alusel, sest sätte eesmärk on sotsiaalsete sidemete säilitamiseks

võimaldada eraldamiseta kokkusaamisi suuremale lähedaste ringile (VangS § 23 lg 1), kuid

seda siiski üksnes vangla korraldavate tegevuste raames (nt perepäevas). Lühiajaline

kokkusaamine ei ole selline vangla korraldatav tegevus. Kuna vanglal puudus õiguslik alus

lubada Xle lühiajalist kokkusaamist ilma klaasist vaheseinata, siis ei saa loa andmisest

keeldumist pidada õigusvastaseks ning seega puudub kahju hüvitamise üks vältimatutest

eeldustest ja X taotlused tuleb jätta rahuldamata.

6. X esitas Tallinna Halduskohtule 12.11.2023 kaebuse, milles palus mõista Tartu Vanglalt

temale 23.07.2023 ja 07.09.2023 lühiajalise kokkusaamise taotluste rahuldamata jätmisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Ühtlasi

palus kaebaja vabastada ennast riigilõivu tasumise kohustusest.

7. Tallinna Halduskohus jättis 13.12.2023 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata

(resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale 350 euro suuruse riigilõivu

tasumiseks aega 3 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates. Taotleja maksejõuetus

ei ole menetlusabi taotluse rahuldamise ainus eeldus (vt HKMS § 111 lg-d 1 ja 3). Kuna kaebuse

eduväljavaated ei ole head, siis puudub alus menetlusabi taotluse rahuldamiseks. Riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise üheks eelduseks see, et kahju ei olnud

võimalik vältida ega kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. Kaebaja esitas 29.08.2023 ja 04.09.2023 vaided vangla keeldumiste peale mitte

võimaldada klaasist vaheseinata lühiajalisi kokkusaamisi elukaaslasega, kuid võttis mõlemad

vaided tagasi. Kohane õiguskaitsevahend eesmärgi saavutamiseks võimaldada kokkusaamine

klaasist vaheseinata oleks olnud kohustamisnõue (RVastS § 6). Seega ei ole kaebaja kasutanud

primaarseid õiguskaitsevahendeid, et vältida kahju tekkimist, mis on kahjunõude rahuldamise

üks eeldustest. Eeltoodust lähtuvalt jääb riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata.

3-23-2552

3(4)

8. X palub 14.12.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja

vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebajal puudub raha 350 euro suuruse riigilõivu

tasumiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2023 määrus nr 3-23-2643, p 8).

Halduskohtu määrus on vastuolus põhiseaduse §-dega 13, 14, 15 ja 146.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ja vastab minimaalselt vajalikul määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas

määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1

p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

10. Kuna kaebuses on taotletud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel õiglases

suuruses, siis kuulub HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 60 lg 3 kohaselt kaebuselt tasumisele riigilõiv

350 eurot. Halduskohus ei ole kahelnud selles, et kaebaja vastab majandusliku seisundi poolest

HKMS §-s 112 toodud menetlusabi saamise tingimustele ja ringkonnakohus nõustub sellega.

HKMS §-st 111 tulenevalt ei ole kaebaja majanduslik seisund siiski ainus asjaolu, mida tuleb

menetlusabi taotluse lahendamisel hinnata. Menetlusabi andmine ei ole mh põhjendatud siis,

kui pole piisavat alust eeldada, et taotleja kavandatav menetluses osalemine võiks olla edukas.

11. Halduskohus jättis X menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna kohtu hinnangul ei kuuluks

esitatud hüvitamiskaebus ilmselt rahuldamisele, sest kaebaja ei ole kasutanud esmaseid

õiguskaitsevahendeid temale tekkinud kahju vältimiseks või vähendamiseks. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu, kuivõrd kohtupraktikast tulenevalt ei saa RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist isikule ette heita, kui nende kasutamine poleks

kahju tekkimist ära hoidnud ega kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud (nt Riigikohtu

04.06.2018 otsus nr 3-15-2943, p 14; 15.06.2016 otsus nr 3-3-1-16-16, p 14).

12. Kaebaja on taotlenud hüvitist mittevaralise kahju eest, mis tekkis seoses sellega, et Tartu

Vangla ei võimaldanud talle 23.07.2023 ja 12.09.2023 taotluste alusel lühiajalisi kokkusaamisi

Yga ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Kaebaja soovis Yga saada kokku kindlatel aegadel

(25.08.2023 kell 14.00–16.00; 21.10.2023 kell 14.00–17.00). Ei saa eeldada, et vaide juurde

jäämine ja hiljem vajaduse korral kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumine oleks

võimaldanud vältida konkreetsete kokkusaamiste ärajäämist ja seeläbi kahju tekkimist. Tartu

Vangla jättis 15.09.2023 vastuses kaebaja taotlused rahuldamata põhjusel, et kuna Y ei ole X

faktiline abikaasa VangS § 25 lg 1 tähenduses, siis ei ole VSKE § 31 lg 21 p-s 5 sätestatud erand

nende kokkusaamistele kohaldatav. X ei ole ka kohtumenetluses väitnud, et tal oleks Yga

ühiseid lapsi või nende kooselu oleks väldanud vähemalt kaks aastat enne kaebaja karistuse

kandmise algust (02.06.2020). Kuivõrd alates 16.07.2022 kehtib erisättena VSKE § 31 lg 21 p

5, siis ei pruugi hiljem esitatud taotluste puhul olla enam asjassepuutuv kohtupraktika, mille

kohaselt oli kinnipeetaval õigus taotleda ilma eraldamiseta lühiajalist kokkusaamist lähedastega

VSKE § 31 lg 21 p 3 alusel ning vanglal oli kohustus selle võimaldamist kaaluda (nt Riigikohtu

11.07.2023 otsus nr 3-15-1781, p 22). Arvestades, et klaasist vaheseinaga eraldamiseta

kokkusaamise võimaldamisest on keeldutud õigusaktist (VSKE § 31 lg-d 2 ja 21 nende

koostoimes) tuleneva piirangu tõttu (st taotluste rahuldamise eelduseks olnuks VSKE § 31 lg

21 p 5 kohaldamata jätmine), siis ei ole põhjust arvata, et vaide ja esialgse õiguskaitse taotluse

esitamine saanuks olla tulemuslik. Seega hindas halduskohus hüvitamiskaebuse ekslikult

perspektiivituks viitega esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmisele.

3-23-2552

4(4)

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa X hüvitamiskaebust pidada perspektiivituks ka muudel

põhjustel. Tartu Vangla 15.09.2023 vastusest taotlustele ja 06.11.2023 vastusest kahju

hüvitamise nõudele nähtub, et ilma klaasist vaheseinata kokkusaamiste lubamisest keeldumise

ainsaks põhjenduseks oli Y mittevastavus faktilise abikaasa määratlusele VangS § 25 lg-s 1 ja

sellest tulenevalt VSKE § 31 lg 21 p-s 5 sätestatud erandi kohaldamise võimatus. Tartu Vangla

ei ole kaebaja taotletud kokkusaamiste mittevõimaldamist põhjendanud vangla julgeoleku

kaalutlustega ega kahtlustega kokkusaaja maine osas (vt VangS § 24 lg-d 1 ja 11).

14. Seni esitatud materjalidest nähtuvalt oli X ja Y kooselu enne kaebaja karistuse kandmise

algust kestnud minimaalselt 5 kuud ning maksimaalselt 1 aasta ja 5 kuud. Tartu Vangla on

15.09.2023 vastuses viidanud, et X kasutab Yga sidemete säilitamiseks aktiivselt ka muid

vanglavälise suhtlemise viise. Seega ei ole alust järeldada, et isikute vahel puuduks lähedane

suhe. Ringkonnakohtu hinnangul vajab asja läbivaatamisel mh põhjalikumat analüüsimist

küsimus, kas VSKE § 31 lg 21 p-ga 5 hõlmatud potentsiaalsete kokkusaajate ringi piiramine

VangS § 25 lg-s 1 märgitud isikutega on ka sisuliselt põhjendatud, st kas eristamiseks esines

asjakohane ja mõistlik põhjus ning kas see on ka konkreetsel juhul toonud kaasa

proportsionaalse tulemuse.

15. Puuduvad ka andmed, mille alusel asuda seisukohale, et soovitud viisil kokkusaamiste

võimaldamisest keeldumisega ei saa olla süüliselt kahjustatud kaebaja eraelu puutumatust (vt

RVastS § 9 lg 1; nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 01.03.2022 otsus nr 35245/19, Kalda vs. Eesti,

p 5). Vaatamata sellele, et X ei ole vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlustes ega

halduskohtule esitatud hüvitamiskaebuses üksikasjalikumalt selgitanud, millised üleelamised

(sh kui intensiivsed) on temale vangla keeldumistega kaasnenud, ei saa hüvitamisele kuuluva

mittevaralise kahju tekkimist välistada. Täpsemalt tuleb kõigi kahjunõude rahuldamise eelduste

esinemist või puudumist kontrollida kaebuse sisulisel lahendamisel.

16. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse ja tühistab Tallinna

Halduskohtu 13.12.2023 määruse resolutsiooni p 1. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega

vabastab X esitatud hüvitamiskaebuselt nõutava 350 euro suuruse riigilõivu tasumise

kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt)