2-23-15904/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-15904

Tsiviilasi

UAB ASIMESTA hagi Medexp ZZ OÜ vastu

rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

13 316,23 eurot

Menetlusosalised

Hageja: UAB ASIMESTA (Leedu registrikood

167262594, asukoht Gamyklos g. 31e, 89230

Mazaikiai, Leedu)

Hageja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk, e-

post vassili.koste@gmail.com

Kostja: Medexp ZZ OÜ (registrikood 14959999,

asukoht Jumika tee 27, 11912 Tallinn, e-post: xxxx;

xxxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista kostjalt Medexp ZZ OÜ-lt hageja UAB ASIMESTA kasuks välja võlgnevus

kokku 11 901,80 eurot, millest põhinõue on 11 789,40 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 112,40 eurot.

3. Mõista kostjalt Medexp ZZ OÜ-lt hageja UAB ASIMESTA kasuks välja viivis

põhinõudelt 11 789,40 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

09.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja Medexp ZZ OÜ kanda.

7. Mõista kostjalt kostjalt Medexp ZZ OÜ-lt hageja UAB ASIMESTA kasuks välja

menetluskulud summas 1198,40 eurot. Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS §

175 lg 1 alusel.

8. Mõista kostjalt Medexp ZZ OÜ-lt hageja UAB ASIMESTA kasuks välja viivis hageja

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS

§ 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

1. Harju Maakohtu menetluses on UAB ASIMESTA hagi Medexp ZZ OÜ vastu rahalises

nõudes.

Kostja vastas 20.12.2023 hagile, milles tunnistas, et kohtu nõue on kehtiv ja kostja on valmis

kandma hageja menetluskulusid. Kostja vaid kirjutas, et sooviks maksegraafikut. Kohus suunas

pooli pidama kompromissläbirääkimisi.

Hageja teatas 03.01.2024, et pooled ei saavutanud võlgnevuse tasumiseks maksegraafikus

kokkulepet, mistõttu palus hageja menetlusega edasi minna. Hageja taotles hagi õigeksvõtul

põhineva otsuse tegemist.

Kohus palus 05.01.2024 e-kirjas pooltel teatada, kas mõlemad pooled loobuvad

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, mille tagajärjena on hagejal õigus esitada taotlus poole

tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja teatas 08.01.2024, et loobub hagi õigeksvõtul põhineva

otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kostja ei ole edasikaebeõigusest

loobumisest teatanud.

Kohus käsitleb kostja 20.12.2023 vastust hagi õigeksvõtuna. Kui kostja võtab kohtule esitatud

avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Hagi õigeksvõtul

põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus teeb otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal

algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

2. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Nimetatu kohaldub üldjuhul ka hagi õigeksvõtu puhul (TsMS I kommenteeritud

väljaanne, Tallinn 2017, lk 796, p 3.6).

Üldreeglist sätestab erandi TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks,

kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi

esitamiseks.

Kohtu hinnangul ei ole täidetud eeldused eelnimetatud sätte kohaldamiseks, kuivõrd kohtule

esitatud menetlusdokumentide kohaselt kostja ei täitnud võlasuhtest tulenevaid kohustusi

hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast ja meeldetuletuskirjast, mistõttu ei jäänud

hagejal muud üle kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kohus jätab menetluskulud

kostja kanda.

3. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja

õigusabikulud nelja (4) tunni eest kokku summas 600 eurot. Lepingulise esindaja õigusabikulud

on tekkinud järgmiste tegevuste eest:



Asjaolude analüüs ja konsultatsioon, maksekäsu kiirmenetluse avaldus 150 eurot / 1

tund;



Hagi koostamine ja tõendite komplekteerimine 450 eurot / 3 tundi.

Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 910 eurot.

Kohus selgitab, et maksekäsu kiirmenetluses on vastavalt TsMS § 484² menetluskulude suurus

20 eurot. Seega rahuldab hageja lepingulise esindaja maksekäsu kiirmenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 144 lg 7 alusel 20 euro ulatuses.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on hagimenetluses piirdunud eelkõige

hagiavalduse koostamise ning lisade komplekteerimisega. Lähtudes hagi sisust ja mahust on

kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide

komplekteerimisele kulunud kaks (2) tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot

tund käibemaksuga ei ole kohtu hinnangul samuti põhjendatud. Hageja esindaja ei ole advokaat.

Kohus peab vastavalt varasemale kohtupraktikale mitteadvokaadist esindaja põhjendatuks

tunnitasuks 110 eurot käibemaksuta, s.o 134,20 eurot käibemaksuga (22%).

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 288,40

(2x134,20)+20) eurot käibemaksuga.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 1198,40 (288,40+910) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1198,40 eurot.

Samuti on põhjendatud viivise väljamõistmine menetluskuludelt.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu, milleks on 1198,40 eurot ning

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik