2-23-2606/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-2606

Kohtuasi

X hagi Y vastu annaku täitmiseks ja tahteavalduste

andmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.08.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ivo

Kallas

Kostja Y, lepinguline esindaja Reimo Mets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14.08.2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-23-2606

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Y (kostja) vastu annaku täitmiseks ja

tahteavalduste

andmisele

kohustamiseks.

Maakohus

rahuldas

10.05.2023

hagi

tagaseljaotsusega ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus 16.06.2023.

2. Hageja 17.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud maakohtu

menetluses 2586,80 eurot (sh käibemaks). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 170 eurot

(millele lisandub käibemaks) ning õigusabi andmisele kulunud aeg 12 tundi ja 50 minutit.

3. Kostja ei esitanud hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus tegi 14.08.2023 määruse, millega määras hageja menetluskulud kindlaks ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 1801,92 eurot (sh käibemaks) ning

Eesti Vabariigi kasuks riigilõivu 420 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja viivise

eelnevalt nimetatud menetluskuludelt nende tasumisega viivitamise korral võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt hindas kohus hageja menetluskulude nimekirjas

märgitud toimingute ja hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra põhjendatust ja vajalikkust

ning leidis, et hageja menetluskulusid tuleb osaliselt vähendada. Hagejat esindas menetluses

advokaat. Esindaja tasumäär 170 eurot tunnis (millele lisandub käibemaks) on esindaja

kvalifikatsiooni arvestades mõistlik ning kooskõlas turu keskmise tasuga ja kohtupraktikas

mõistlikuks peetava tasumääraga. Arvestades asja keerukuse taset, hagi esitamiseks vajaliku

eeltöö ulatust ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on hageja lepingulise esindaja

töö põhjendatud ajakulu kaheksa tundi ja 50 minutit, mille hind on eelnevalt nimetatud

tunnitasu arvestades 1801,92 eurot (sh käibemaks).

4.2. Hagiavalduse esitamisel tuli hagejal tasuda riigilõivu 420 eurot. Maakohus andis

20.03.2023 määrusega hagejale menetlusabi, vabastades hageja riigilõivu tasumisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 3 järgi mõistab kohus hagi rahuldamise

korral kostjalt riigituludesse välja menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud.

Kuna maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega täies ulatuses, tuleb riigilõiv kostjalt välja

mõista.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus osaliselt tühistada ja teha asjas

uus määrus, millega vähendada kostjalt väljamõistetavaid hageja menetluskulusid mõistliku

suuruseni.

5.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu põhjendatuks ja vajalikuks peetud hageja lepingulise

esindaja ajakulu ülemäärane. Hagiavaldus koosneb viiest leheküljest, millest õiguslikud

põhjendused on 1,5 lehekülge. Advokaadist esindajal ei peaks kuluma 1,5-leheküljelise

õigusliku positsiooni kirjapanemisele ja muude osade vormistamisele üle kaheksa töötunni.

Maakohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud hagiavalduse kui ainsa

menetlusdokumendi mahtu ja keerukust ning selle koostamisele kulunud eelduslikku tööaega.

5.2. Hageja ei ole tõendanud, et ta on menetluskulusid kandnud. Arvestades et maakohus andis

hagejale riigilõivu tasumiseks menetlusabi, võib eeldada, et hageja ei ole ka lepingulise esindaja

2-23-2606

kulusid tegelikult tasunud. Hagejal puuduvad lepingulise esindaja tasu maksmiseks rahalised

vahendid.

5.3. Hageja võlgneb kostjale hageja eelmise elukoha kommunaalteenuste kulu. Kostjal on

võimalik hageja menetluskulude nõue tasaarvestada.

5.4. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot (millele lisandub käibemaks) on

ebamõistlikult kõrge. Kohtupraktikas on mõistlikuks tasuks peetud kuni 130 eurot (millele

lisandub käibemaks).

6. Hageja leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, ning palus jätta see

muutmata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659

jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi

maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

9. Vastuseks määruskaebuse väitele, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on ülemäärane,

märgib ringkonnakohus, et hüvitatavate menetluskulude (sh lepingulise esindaja kulude

suuruse) kindlaksmääramise peamiseks kriteeriumiks on TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi

nende vajalikkus ja põhjendatus. Seejuures on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012,

3-2-1-171-12, p 13 esimene lõik). Maakohus ei ole hageja esindaja toimingute põhjendatust ja

vajalikkust ning toimingutele kulunud aega hinnates diskretsioonipiire ületanud. Maakohus

võttis arvesse asja keerukust ja hindas, milline oli hagi esitamiseks mõistlikult vajalik töö maht.

Maakohus leidis, et lepingulise esindaja vajalikuks tööks oli hageja õigusliku positsiooni

kujundamine, hagiavalduse koostamine ja menetluskulude nimekirja esitamine, millele kokku

võis põhjendatult kuluda 8 tundi ja 50 minutit. Hagi korduva täiendamise kulu maakohus

vajalikuks ei pidanud, vähendades vastavalt kostjalt väljamõistetavaid hageja menetluskulusid.

Maakohtu hinnangud on vaidlustatud määruse põhjendustes selgelt esitatud. Maakohtu

põhjendatuks peetud ajakulu on ka ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja

mahukuse, sealhulgas esitatud hagi sisuga. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust kulude

põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17).

Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja

kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise hinnangul oleks õigusabi osutaval isikul

pidanud kuluma menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem

aega, kui maakohus pidas põhjendatuks.

10. Määruskaebuse väitel ei ole hageja tõendanud, et ta on lepingulise esindaja kasutamisega

seotud menetluskulud kandnud, ning hageja võimekus neid kanda ei ole usutav.

Ringkonnakohus selgitab, et ilma kohtu nõudmiseta ei olnud hagejal kohustust menetluskulude

tekkimist tõendavaid dokumente esitada (TsMS § 176 lg 6). Maakohus kontrollis

menetluskulude nimekirja vastavust toimiku materjalidele. Samuti ei ole menetluskulude teiselt

2-23-2606

poolelt väljamõistmise eelduseks see, et tekkinud õigusabikulude eest on juba tasutud. Kohtul

ei ole alust arvata, et hagejat esindav advokaat oleks esitanud menetluskulude nimekirjas

ebaõigeid andmeid tekkinud kulude kohta.

11. Kostja märkis määruskaebuses, et tal on hageja vastu kommunaalkulude hüvitamise nõue

ja võimalus need tasaarvestada. Ringkonnakohus selgitab, et praeguses menetlusstaadiumis ei

ole kostjal enam võimalik esitada vastuhagi ega menetluslikku tasaarvestuse vastuväidet. Asjas

on lõpplahend tehtud – maakohus rahuldas hagi täies ulatuses 10.05.2023 tagaseljaotsusega ja

jättis hageja menetluskulud kostja kanda. Vaidlustatud määrusega määras maakohus kindlaks

hageja menetluskulude rahalise suuruse vastavalt jõustunud tagaseljaotsusega määratud

menetluskulude jaotusele. Kostjal on vastunõude olemasolu korral võimalik esitada hagejale

tasaarvestusavaldus menetluse väliselt ja esitada vajadusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi.

12. Määruskaebuse kohaselt on hageja esindaja tunnitasu 170 eurot (millele lisandub

käibemaks) liiga kõrge. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et hageja lepingulise

esindaja tunnitasu eelnevalt märgitud määras saab siinses asjas esindamisel pidada mõistlikuks.

Tasumäär vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale.

13. Eelnevatel põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

14. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)