Legislator Case Law & Legislation
3-24-106/4 AI generated

3-24-106/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-106/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2024. a Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2024. a

Legislator headnote

AI generated

3-24-106/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: jaanuari 2024. a Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2024. a

Keywords

AI generated
permit violation standing against building permit non-compliance with inspection regulations authorization to sue lack of shareholder standing unauthorized construction
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-106

Haldusasi

X kaebus Narva linna tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Narva linn

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2024. a

määruse peale haldusasjas nr 3-24-106.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-106 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

3. Tagastada X määruskaebuselt haldusasjas nr 3-24-106 tasutud riigilõiv 20

(kakskümmend) eurot ning kanda see X (isikukood XXXXXXXXXX) pangakontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Määruskaebuse menetlusse võtmist, riigilõivu tagastamist ja esialgset õiguskaitset puudutavas

osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y korteriühistu esitas Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile

22.09.2023 avalduse, märkides, et XXX mitteeluruumis toimub ehitusseadustiku (EhS) nõuete

rikkumine. Mitteeluruum nr 2 on seina tehtud ava kaudu ühendatud korteriga nr 4 ja kumbagi

ruumi ei kasutata sihtotstarbeliselt.

3-24-106

2(4)

2. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet saatis ruumide omanikule

Xle 09.10.2023 kutse EhS-s sätestatud nõuete järgimise kontrolli, mis toimub ruumide

ülevaatusena. X palus 12.10.2023 kirjas mh edastada ülevaatust teostava pädeva spetsialisti

nimi ja ametijuhend ning haridust ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Narva linn

selgitas 05.12.2023 ja 12.12.2023 vastustes, et korteriühistu avalduse menetlemine on suunatud

Cle, kelle ülesandeks on ametijuhendi järgi riikliku järelevalve teostamine ning

ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine. C

oskused, kogemus ja haridustase on riikliku järelevalve teostamiseks vastavad.

3. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet algatas 15.12.2023

teatega

nr

4.3-6/9962-12

ehitusjärelevalve

menetluse

XXX

mitteeluruumi

osas.

Järelevalveametnik tuvastas 14.12.2023 paikvaatlusel, et XXX mitteeluruumis on teostatud

ehitustöid, mille kohta ei ole esitatud ehitusprojekti ega ehitusteatist. Muudetud on ka ruumi

sihtotstarvet. Ehitisregistri ja kasutusloa kohaselt on ruumi sihtotstarbeks kauplus, kuid praegu

kasutatakse seda ilusalongina.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule 11.01.2024 kaebuse, milles palus keelata Narva linnal

teha ehitusjärelevalve tulemusel ettekirjutust ja kohustada Narva linna korraldama korduv

paikvaatlus vajalikku kvalifikatsiooni omava ametniku poolt. Vastustaja ei edastanud enne

paikvaatlust kaebaja soovitud dokumente järelevalveametniku kvalifikatsiooni kohta, kuid

sellele vaatamata teostas C riikliku järelevalve raames 14.12.2023 paikvaatluse. C teostatud

õigusvastane paikvaatlus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. C

kvalifikatsioon ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning ametijuhendi järgi ei ole ta õigustatud

paikvaatlust teostama (vt Tartu Halduskohtu 20.01.2022 otsus nr 3-20-1323, p 31). Seega on

teostatud menetlustoiming seadusvastane ja samuti ei ole õiguspärane selle alusel menetluse

algatamine. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses keelata vastustajal kohtumenetluse ajal

ettekirjutuse tegemine.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 12.01.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu läbivaatamatult ning jättis esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata. Kaebaja on esitanud keelamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 3), mille

esitamine on HKMS § 45 lg 1 järgi piiratud. Kui vastustaja peaks tegema kaebajale riikliku

järelevalve menetluse raames ettekirjutuse, siis on kaebajal võimalik seda haldusakti hiljem

vaidlustada. Seega ei ole täidetud eeldus, et kaebaja ei saa oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti

hilisemal vaidlustamisel. Vajaduse korral on ettekirjutuse vaidlustamisel võimalik taotleda

kohtult esialgset õiguskaitset (HKMS § 249 lg 1). Kuna keelamiskaebuse esitamise eeldused

on täitmata, tuleb kaebus tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata, sest puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

6. X palub 15.01.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi

halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus jättis kohaldamata HKMS § 45

lg 3, mis lubab vaidlustada ka menetlustoimingut. Kaebaja õigusi rikub see, et paikvaatlust

teostas isik, kelle kvalifikatsioon ja ametijuhend ei andnud talle õigust kortermajas paikvaatlust

teostada. Ebaõige on ka halduskohtu järeldus, et ilma ettekirjutuseta kaebaja õigusi ei riivata.

Kaebaja ei saaks ettekirjutuse vaidlustamisel enam taotleda korduva paikvaatluse teostamist,

vaid ta peaks lähtuma õigusvastase paikvaatluse tulemustest. Halduskohus ei ole täitnud HKMS

§ 2 lg-st 1 tulenevat ülesannet kaitsta kaebajat õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu

teostamisel. Halduskohus ei andnud kaebajale isegi võimalust kaitsta oma õigusi. Tegemist ei

ole kaebeõiguse ilmselge puudumisega HKMS § 121 lg 2 p 1 tähenduses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-106

3(4)

7. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuivõrd kaebaja on vaidlustanud Narva linna tegevust,

tulnuks kaebus HKMS § 7 lg 1 järgi esitada Tartu Halduskohtule. Justiitsministri 27.10.2005

määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 p 2 kohaselt jääb Ida-Viru maakond

Tartu Halduskohtu tööpiirkonda. Kuna määruskaebuses on vaidlustatud Tallinna Halduskohtu

määrust, lahendab selle siiski Tallinna Ringkonnakohus (vt kohtute seaduse § 22 lg 3). Seetõttu

tuleb määruskaebus võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab selle lahendamiseks piisaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele.

Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse

(RLS) § 22 lg 1 p 9).

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et HKMS § 45 lg-s 1 kumulatiivselt sätestatud

eeldused keelamiskaebuse esitamiseks (nt Riigikohtu 21.10.2021 otsus nr 3-20-286, p 11;

24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p 12) ei ole praegusel juhul täidetud, mistõttu kuulus kaebus

selles osas tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Kui Narva linn teeb kaebajale 15.12.2023 algatatud riikliku järelevalve menetluse tulemusel

ettekirjutuse EhS-s sätestatud nõuete rikkumise kõrvaldamiseks või ohu tõrjumiseks, siis saab

kaebaja pöörduda halduskohtusse kaebusega ettekirjutuse tühistamiseks ning vajaduse korral

taotleda kohtult ühtlasi esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse täitmise peatamist või muude

asjakohaste esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist. Puuduvad asjaolud, mille põhjal tuleks

järeldada, et kaebaja õiguste hilisem kaitsmine võimalikult tehtava ettekirjutuse peale esitatava

tühistamiskaebusega oleks ebatõhus või kaebaja jaoks ebamõistlikult keeruline.

9. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja taotles kaebuses lisaks keelamisnõudele

täiendavalt Narva linna kohustamist korraldada XXX ruumides korduv paikvaatlus. Kaebaja

hinnangul tingis 14.12.2023 teostatud õigusvastane paikvaatlus nii ehitusjärelevalve menetluse

algatamise kui ka tingiks vältimatult selle raames tema õigusi rikkuva ettekirjutuse tegemise,

mistõttu tuleb korraldada uus paikvaatlus pädeva spetsialisti poolt. Paikvaatlus on

menetlustoiming, mille vaidlustamiseks HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud eeldused ei ole praeguses

asjas täidetud. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et 14.12.2023 paikvaatlus oleks eraldiseisvalt

rikkunud kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kaebaja on pidanud paikvaatlust õigusvastaseks,

sest tema hinnangul puudus paikvaatluse teostanud järelevalveametnikul pädevus paikvaatlust

teha. Seega võib paikvaatlusega olla rikutud üksnes kaebaja menetluslikke õigusi. Kaebajal on

võimalik 15.12.2023 algatatud ehitusjärelevalve menetluse raames esitada oma vastuväited mh

paikvaatluse läbiviimisele (sh järelevalveametniku volitustele) ja selle tulemustele (tuvastatud

asjaolude õigsusele). Narva linnal on edasise järelevalvemenetluse käigus võimalik korraldada

uus paikvaatlus, kui kaebaja vastuväited annavad alust kahelda paikvaatluse tulemuste õigsuses

või neist ilmneb vajadus XXX mitteeluruume täiendavalt vaadelda. Kuna 14.12.2023

paikvaatluse tulemused ei ole vastustajale siduvad, vaid tegemist on üksnes ühe tõendiga, siis

ei tingiks ka paikvaatluse õigusvastasus vältimatult ehitusjärelevalve menetluse lõpptulemuse

õigusvastasust. Seega tagastas halduskohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kokkuvõttes

õigesti ka kohustamisnõuet puudutavas osas.

10. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, siis ei olnud halduskohtul alust kohaldada

ka esialgset õiguskaitset ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on jäetud õigesti rahuldamata

(vt HKMS § 249 lg 1).

11. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.01.2024

määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

3-24-106

4(4)

12. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1

p 9). Määruskaebusele lisatud 15.01.2024 maksekorraldusest nr 244 nähtuvalt on kaebaja

tasunud määruskaebuselt riigilõivu 20 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1

p 1 alusel tuleb seaduses ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv maksjale tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)