3-24-106/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedVõtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2024. a Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2024. a
Legislator headnote
AI generated3-24-106/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: jaanuari 2024. a Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2024. a
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja
Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-106
Haldusasi
X kaebus Narva linna tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vastustaja – Narva linn
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2024. a
määruse peale haldusasjas nr 3-24-106.
2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2024. a
määruse haldusasjas nr 3-24-106 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu
määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3. Tagastada X määruskaebuselt haldusasjas nr 3-24-106 tasutud riigilõiv 20
(kakskümmend) eurot ning kanda see X (isikukood XXXXXXXXXX) pangakontole
nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule
15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
Määruskaebuse menetlusse võtmist, riigilõivu tagastamist ja esialgset õiguskaitset puudutavas
osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Y korteriühistu esitas Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile
22.09.2023 avalduse, märkides, et XXX mitteeluruumis toimub ehitusseadustiku (EhS) nõuete
rikkumine. Mitteeluruum nr 2 on seina tehtud ava kaudu ühendatud korteriga nr 4 ja kumbagi
ruumi ei kasutata sihtotstarbeliselt.
3-24-106
2(4)
2. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet saatis ruumide omanikule
Xle 09.10.2023 kutse EhS-s sätestatud nõuete järgimise kontrolli, mis toimub ruumide
ülevaatusena. X palus 12.10.2023 kirjas mh edastada ülevaatust teostava pädeva spetsialisti
nimi ja ametijuhend ning haridust ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Narva linn
selgitas 05.12.2023 ja 12.12.2023 vastustes, et korteriühistu avalduse menetlemine on suunatud
Cle, kelle ülesandeks on ametijuhendi järgi riikliku järelevalve teostamine ning
ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine. C
oskused, kogemus ja haridustase on riikliku järelevalve teostamiseks vastavad.
3. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet algatas 15.12.2023
teatega
nr
4.3-6/9962-12
ehitusjärelevalve
menetluse
XXX
mitteeluruumi
osas.
Järelevalveametnik tuvastas 14.12.2023 paikvaatlusel, et XXX mitteeluruumis on teostatud
ehitustöid, mille kohta ei ole esitatud ehitusprojekti ega ehitusteatist. Muudetud on ka ruumi
sihtotstarvet. Ehitisregistri ja kasutusloa kohaselt on ruumi sihtotstarbeks kauplus, kuid praegu
kasutatakse seda ilusalongina.
4. X esitas Tallinna Halduskohtule 11.01.2024 kaebuse, milles palus keelata Narva linnal
teha ehitusjärelevalve tulemusel ettekirjutust ja kohustada Narva linna korraldama korduv
paikvaatlus vajalikku kvalifikatsiooni omava ametniku poolt. Vastustaja ei edastanud enne
paikvaatlust kaebaja soovitud dokumente järelevalveametniku kvalifikatsiooni kohta, kuid
sellele vaatamata teostas C riikliku järelevalve raames 14.12.2023 paikvaatluse. C teostatud
õigusvastane paikvaatlus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. C
kvalifikatsioon ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning ametijuhendi järgi ei ole ta õigustatud
paikvaatlust teostama (vt Tartu Halduskohtu 20.01.2022 otsus nr 3-20-1323, p 31). Seega on
teostatud menetlustoiming seadusvastane ja samuti ei ole õiguspärane selle alusel menetluse
algatamine. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses keelata vastustajal kohtumenetluse ajal
ettekirjutuse tegemine.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 12.01.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1
alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu läbivaatamatult ning jättis esialgse õiguskaitse
taotluse rahuldamata. Kaebaja on esitanud keelamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 3), mille
esitamine on HKMS § 45 lg 1 järgi piiratud. Kui vastustaja peaks tegema kaebajale riikliku
järelevalve menetluse raames ettekirjutuse, siis on kaebajal võimalik seda haldusakti hiljem
vaidlustada. Seega ei ole täidetud eeldus, et kaebaja ei saa oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti
hilisemal vaidlustamisel. Vajaduse korral on ettekirjutuse vaidlustamisel võimalik taotleda
kohtult esialgset õiguskaitset (HKMS § 249 lg 1). Kuna keelamiskaebuse esitamise eeldused
on täitmata, tuleb kaebus tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus
rahuldamata, sest puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
6. X palub 15.01.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi
halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus jättis kohaldamata HKMS § 45
lg 3, mis lubab vaidlustada ka menetlustoimingut. Kaebaja õigusi rikub see, et paikvaatlust
teostas isik, kelle kvalifikatsioon ja ametijuhend ei andnud talle õigust kortermajas paikvaatlust
teostada. Ebaõige on ka halduskohtu järeldus, et ilma ettekirjutuseta kaebaja õigusi ei riivata.
Kaebaja ei saaks ettekirjutuse vaidlustamisel enam taotleda korduva paikvaatluse teostamist,
vaid ta peaks lähtuma õigusvastase paikvaatluse tulemustest. Halduskohus ei ole täitnud HKMS
§ 2 lg-st 1 tulenevat ülesannet kaitsta kaebajat õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu
teostamisel. Halduskohus ei andnud kaebajale isegi võimalust kaitsta oma õigusi. Tegemist ei
ole kaebeõiguse ilmselge puudumisega HKMS § 121 lg 2 p 1 tähenduses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3-24-106
3(4)
7. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuivõrd kaebaja on vaidlustanud Narva linna tegevust,
tulnuks kaebus HKMS § 7 lg 1 järgi esitada Tartu Halduskohtule. Justiitsministri 27.10.2005
määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 p 2 kohaselt jääb Ida-Viru maakond
Tartu Halduskohtu tööpiirkonda. Kuna määruskaebuses on vaidlustatud Tallinna Halduskohtu
määrust, lahendab selle siiski Tallinna Ringkonnakohus (vt kohtute seaduse § 22 lg 3). Seetõttu
tuleb määruskaebus võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on
seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS
§ 204 lg 1) ning vastab selle lahendamiseks piisaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele.
Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse
(RLS) § 22 lg 1 p 9).
8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et HKMS § 45 lg-s 1 kumulatiivselt sätestatud
eeldused keelamiskaebuse esitamiseks (nt Riigikohtu 21.10.2021 otsus nr 3-20-286, p 11;
24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p 12) ei ole praegusel juhul täidetud, mistõttu kuulus kaebus
selles osas tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
Kui Narva linn teeb kaebajale 15.12.2023 algatatud riikliku järelevalve menetluse tulemusel
ettekirjutuse EhS-s sätestatud nõuete rikkumise kõrvaldamiseks või ohu tõrjumiseks, siis saab
kaebaja pöörduda halduskohtusse kaebusega ettekirjutuse tühistamiseks ning vajaduse korral
taotleda kohtult ühtlasi esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse täitmise peatamist või muude
asjakohaste esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist. Puuduvad asjaolud, mille põhjal tuleks
järeldada, et kaebaja õiguste hilisem kaitsmine võimalikult tehtava ettekirjutuse peale esitatava
tühistamiskaebusega oleks ebatõhus või kaebaja jaoks ebamõistlikult keeruline.
9. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja taotles kaebuses lisaks keelamisnõudele
täiendavalt Narva linna kohustamist korraldada XXX ruumides korduv paikvaatlus. Kaebaja
hinnangul tingis 14.12.2023 teostatud õigusvastane paikvaatlus nii ehitusjärelevalve menetluse
algatamise kui ka tingiks vältimatult selle raames tema õigusi rikkuva ettekirjutuse tegemise,
mistõttu tuleb korraldada uus paikvaatlus pädeva spetsialisti poolt. Paikvaatlus on
menetlustoiming, mille vaidlustamiseks HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud eeldused ei ole praeguses
asjas täidetud. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et 14.12.2023 paikvaatlus oleks eraldiseisvalt
rikkunud kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kaebaja on pidanud paikvaatlust õigusvastaseks,
sest tema hinnangul puudus paikvaatluse teostanud järelevalveametnikul pädevus paikvaatlust
teha. Seega võib paikvaatlusega olla rikutud üksnes kaebaja menetluslikke õigusi. Kaebajal on
võimalik 15.12.2023 algatatud ehitusjärelevalve menetluse raames esitada oma vastuväited mh
paikvaatluse läbiviimisele (sh järelevalveametniku volitustele) ja selle tulemustele (tuvastatud
asjaolude õigsusele). Narva linnal on edasise järelevalvemenetluse käigus võimalik korraldada
uus paikvaatlus, kui kaebaja vastuväited annavad alust kahelda paikvaatluse tulemuste õigsuses
või neist ilmneb vajadus XXX mitteeluruume täiendavalt vaadelda. Kuna 14.12.2023
paikvaatluse tulemused ei ole vastustajale siduvad, vaid tegemist on üksnes ühe tõendiga, siis
ei tingiks ka paikvaatluse õigusvastasus vältimatult ehitusjärelevalve menetluse lõpptulemuse
õigusvastasust. Seega tagastas halduskohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kokkuvõttes
õigesti ka kohustamisnõuet puudutavas osas.
10. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, siis ei olnud halduskohtul alust kohaldada
ka esialgset õiguskaitset ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on jäetud õigesti rahuldamata
(vt HKMS § 249 lg 1).
11. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.01.2024
määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta vastavalt
käesoleva määruse põhjendustele.
3-24-106
4(4)
12. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1
p 9). Määruskaebusele lisatud 15.01.2024 maksekorraldusest nr 244 nähtuvalt on kaebaja
tasunud määruskaebuselt riigilõivu 20 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1
p 1 alusel tuleb seaduses ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv maksjale tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)