3-23-2888/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJuri Kolesnikov esitas 14.12.2023 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles märgib, et teda sunniti kirjutama kohtusse eesti keeles. Tartu Vangla väidab, et kaebaja valdab riigikeelt nii
Legislator headnote
AI generated3-23-2888/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tartu Vangla väidab, et kaebaja valdab riigikeelt nii
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U H A L D U S K O H U S
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-23-2888
Määruse kuupäev
22.01.2024
Kohtunik
Reelika Kitsing
Kohtuasi
Juri Kolesnikovi kaebus
RESOLUTSIOON
1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigilõivu tasumisest
vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada
määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva
jooksul
määruse
kättetoimetamisest
arvates
(halduskohtumenetluse
seadustiku
(HKMS) § 121 lg 4,
§ 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1. Juri Kolesnikov esitas 14.12.2023 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles märgib, et teda
sunniti kirjutama kohtusse eesti keeles. Tartu Vangla väidab, et kaebaja valdab riigikeelt nii
hästi, et suudab kohtuga kirjavahetust pidada riigikeeles. Kaebajal on palju vastuseid vanglalt,
kus vangla väidab, et ei saa aru, millest kaebaja kirjutab ja mida soovib saavutada. Palju kordi
on olnud arusaamatusi, mis on viinud vale otsuseni. Näiteks on kohtud korduvalt võtnud
seisukoha, et ei rahulda kaebaja tahet muuta kaebuse sisu ehk nõuet, kuigi kaebaja ei ole kunagi
palunud seda teha. Kaebaja ei saanud 2022. aastal pärast kursuste lõpetamist eksamitega
hakkama. 2023. aastal võimaldati kaebajal sooritada eksamid eritingimustel, kuid kaebaja jälle
ei saanud hakkama. Kaebaja esitas küll vaide, aga seda ei rahulda keegi. Kaebaja ei oska
kirjutada ega saa aru. Sellega seoses palub kaebaja kohtul korraldada uus otsus, et ta saaks
kirjutada kohtutele vene keeles. Kaebajal on puuduv töövõime, keskmine puue ja erinevad
psüühikahäired. Kaebusele on lisatud Haridus- ja Noorteameti vaidekomisjoni otsuse eelnõu
J. Kolesnikovi eesti keele tasemeeksami peale esitatud pöördumise kohta.
2. Tartu Halduskohus jättis 12.01.2024. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale
tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamise
avalduses märkida kaebuse nõue ja tasuda kaebuselt riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus.
Veel selgitas kohus, et kaebuses ei saa esitada üldist abstraktset nõuet, et kaebaja saaks alati
tulevikus kohtu poole pöörduda vene keeles.
3. J. Kolesnikov esitas 21.01.2024 kohtule pöördumise, milles märgib, et edastab kohtule
vangla vastused tema varasematele pöördumistele, millest nähtub, et vangla ei saa kaebaja
pöördumistest aru. Lisaks tegi Tartu Ringkonnakohus asjas nr 3-23-2803 määruse, millega
3-23-2888
tagastas kaebaja määruskaebuse ja märkis, et kohus ei saa aru, kas halduskohus sai aru, et
kaebaja nõuab tervisekahjustuse eest kahju hüvitamist. Kaebaja mäletamist mööda pöördus
vangla kohtu poole 2011. aastal, et kohustada kaebajat esitama kohtule kaebusi ainult
riigikeeles. Praeguseks on pidevalt probleemid, et kaebaja pöördumistest ei saada aru. Kaebaja
palub teada anda, kuidas kohus ei saa teda vabastada eesti keeles kirjutamise kohustusest.
Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest
kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud
tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
5. Tartu Halduskohus asus 12.01.2024. a määruses seisukohale, et kaebust ei ole võimalik
esitatud kujul menetleda ning kaebajal tuleb kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Kohus
andis kaebajale selleks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja vastas
kohtumäärusele 21.01.2024.
6. Vaatamata kaebaja vastusele kaebuse käiguta jätmise määrusele, ei vasta kaebus endiselt
HKMS §-de 37–39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda. Kohus selgitas
12.01.2024. a käiguta jätmise määruses kaebajale, et sellist üldist abstraktset nõuet, et kohus
korraldaks, et kaebaja saaks tulevikus kohtute poole pöörduda vene keeles, ta esitada ei saa.
Kaebajal tuli muu hulgas kohtule selgelt teada anda, millise kaebuse nõude ta esitab. Kaebaja
ei ole HKMS § 38 lg 1 p-dest 5 ja 7 tulenevalt märkinud kaebuse nõuet ega kaebuse faktilisi
põhjendusi. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda vaidluse eset sisustama. HKMS § 2 lg 3 kohaselt
lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses,
kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Samuti määravad
HKMS § 41 lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt
HKMS §-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole
kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus leiab, et kaebaja peab oskama välja tuua
kaebuse sisu ja mida ta kaebusega saavutada soovib. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu kaebuse
puudustele ning märkis määruses selgelt, mida kaebajal kohtule teatada tuleb. Kuigi kaebaja
vastas kohtule, ei nähtu sellest vastusest, et kaebaja oleks isegi püüdnud kaebuse puuduseid
kõrvaldada. Kohtu hinnangul ei lähtunud kaebaja kohtule vastamisel kohtu antud juhistest ja
selgitustest. Eeltoodud põhjendustel ei pea kohus põhjendatuks kaebuse teist korda käiguta
jätmist.
7. Kohus selgitab kaebajale veelkord, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti
keeles (HKMS § 80 lg 1). Kui kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne tõend ei ole
eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise
menetlusosalise kulul (HKMS § 81 lg 1). Kui kaebajal puuduvad vahendid tõlkimise kulude
tasumiseks, on tal õigus esitada menetlusabi taotlus tõlkekuludest vabastamiseks. Seda, kui
suures ulatuses menetlusabi igale isikule tõlkimiseks antakse, otsustatakse iga kohtuasja raames
eraldi. Seega ei saa kohus eraldiseisva kohtuasja raames otsustada, et kaebaja saab alati
tulevikus kohtu poole pöörduda vene keeles.
8. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi
vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)