Legislator Case Law & Legislation
3-23-2888/5 AI generated

3-23-2888/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-23-2888/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Juri Kolesnikov esitas 14.12.2023 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles märgib, et teda sunniti kirjutama kohtusse eesti keeles. Tartu Vangla väidab, et kaebaja valdab riigikeelt nii

Legislator headnote

AI generated

3-23-2888/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tartu Vangla väidab, et kaebaja valdab riigikeelt nii

Keywords

AI generated
language barriers need for special education language skills asylum application Turkish Kurd Mongolian asylum application translation right
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-2888

Määruse kuupäev

22.01.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.

2. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse

seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4,

§ 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Juri Kolesnikov esitas 14.12.2023 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles märgib, et teda

sunniti kirjutama kohtusse eesti keeles. Tartu Vangla väidab, et kaebaja valdab riigikeelt nii

hästi, et suudab kohtuga kirjavahetust pidada riigikeeles. Kaebajal on palju vastuseid vanglalt,

kus vangla väidab, et ei saa aru, millest kaebaja kirjutab ja mida soovib saavutada. Palju kordi

on olnud arusaamatusi, mis on viinud vale otsuseni. Näiteks on kohtud korduvalt võtnud

seisukoha, et ei rahulda kaebaja tahet muuta kaebuse sisu ehk nõuet, kuigi kaebaja ei ole kunagi

palunud seda teha. Kaebaja ei saanud 2022. aastal pärast kursuste lõpetamist eksamitega

hakkama. 2023. aastal võimaldati kaebajal sooritada eksamid eritingimustel, kuid kaebaja jälle

ei saanud hakkama. Kaebaja esitas küll vaide, aga seda ei rahulda keegi. Kaebaja ei oska

kirjutada ega saa aru. Sellega seoses palub kaebaja kohtul korraldada uus otsus, et ta saaks

kirjutada kohtutele vene keeles. Kaebajal on puuduv töövõime, keskmine puue ja erinevad

psüühikahäired. Kaebusele on lisatud Haridus- ja Noorteameti vaidekomisjoni otsuse eelnõu

J. Kolesnikovi eesti keele tasemeeksami peale esitatud pöördumise kohta.

2. Tartu Halduskohus jättis 12.01.2024. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamise

avalduses märkida kaebuse nõue ja tasuda kaebuselt riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus.

Veel selgitas kohus, et kaebuses ei saa esitada üldist abstraktset nõuet, et kaebaja saaks alati

tulevikus kohtu poole pöörduda vene keeles.

3. J. Kolesnikov esitas 21.01.2024 kohtule pöördumise, milles märgib, et edastab kohtule

vangla vastused tema varasematele pöördumistele, millest nähtub, et vangla ei saa kaebaja

pöördumistest aru. Lisaks tegi Tartu Ringkonnakohus asjas nr 3-23-2803 määruse, millega

3-23-2888

tagastas kaebaja määruskaebuse ja märkis, et kohus ei saa aru, kas halduskohus sai aru, et

kaebaja nõuab tervisekahjustuse eest kahju hüvitamist. Kaebaja mäletamist mööda pöördus

vangla kohtu poole 2011. aastal, et kohustada kaebajat esitama kohtule kaebusi ainult

riigikeeles. Praeguseks on pidevalt probleemid, et kaebaja pöördumistest ei saada aru. Kaebaja

palub teada anda, kuidas kohus ei saa teda vabastada eesti keeles kirjutamise kohustusest.

Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest

kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

5. Tartu Halduskohus asus 12.01.2024. a määruses seisukohale, et kaebust ei ole võimalik

esitatud kujul menetleda ning kaebajal tuleb kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Kohus

andis kaebajale selleks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja vastas

kohtumäärusele 21.01.2024.

6. Vaatamata kaebaja vastusele kaebuse käiguta jätmise määrusele, ei vasta kaebus endiselt

HKMS §-de 37–39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda. Kohus selgitas

12.01.2024. a käiguta jätmise määruses kaebajale, et sellist üldist abstraktset nõuet, et kohus

korraldaks, et kaebaja saaks tulevikus kohtute poole pöörduda vene keeles, ta esitada ei saa.

Kaebajal tuli muu hulgas kohtule selgelt teada anda, millise kaebuse nõude ta esitab. Kaebaja

ei ole HKMS § 38 lg 1 p-dest 5 ja 7 tulenevalt märkinud kaebuse nõuet ega kaebuse faktilisi

põhjendusi. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda vaidluse eset sisustama. HKMS § 2 lg 3 kohaselt

lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses,

kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Samuti määravad

HKMS § 41 lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

HKMS §-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole

kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus leiab, et kaebaja peab oskama välja tuua

kaebuse sisu ja mida ta kaebusega saavutada soovib. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu kaebuse

puudustele ning märkis määruses selgelt, mida kaebajal kohtule teatada tuleb. Kuigi kaebaja

vastas kohtule, ei nähtu sellest vastusest, et kaebaja oleks isegi püüdnud kaebuse puuduseid

kõrvaldada. Kohtu hinnangul ei lähtunud kaebaja kohtule vastamisel kohtu antud juhistest ja

selgitustest. Eeltoodud põhjendustel ei pea kohus põhjendatuks kaebuse teist korda käiguta

jätmist.

7. Kohus selgitab kaebajale veelkord, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti

keeles (HKMS § 80 lg 1). Kui kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne tõend ei ole

eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise

menetlusosalise kulul (HKMS § 81 lg 1). Kui kaebajal puuduvad vahendid tõlkimise kulude

tasumiseks, on tal õigus esitada menetlusabi taotlus tõlkekuludest vabastamiseks. Seda, kui

suures ulatuses menetlusabi igale isikule tõlkimiseks antakse, otsustatakse iga kohtuasja raames

eraldi. Seega ei saa kohus eraldiseisva kohtuasja raames otsustada, et kaebaja saab alati

tulevikus kohtu poole pöörduda vene keeles.

8. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi

vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)