3-22-2398/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2398

Haldusasi

Favorte Fondijuhtimise OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo

04.11.2022 otsuse nr 6-1/311-1tühistamiseks ja Rahapesu

Andmebüroo kohustamiseks taotlust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Favorte Fondijuhtimise OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Toivo Viilup

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Sirle

Kalma

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Kohustada Rahapesu Andmebürood tagastama Favorte Fondijuhtimise OÜ-le riigilõiv

summas 2475 eurot 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 980 eurot. Muus osas jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.02.2024. Vastuseks menetlusosalise

poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Favorte Fondijuhtimise OÜ esitas 16.08.2021 Rahapesu Andmebüroole (RAB) tegevusloa

taotluse finantseerimisasutusena tegutsemiseks ning tasus samal kuupäeval taotluse eest riigilõivu

summas 3300 eurot. RAB võttis taotluse 23.08.2021 menetlusse ning teostas taotluse

menetlemisel tegevusi, sealhulgas väljastas 17.09.2021 Favorte Fondijuhtimise OÜ juhatuse

3-22-2398

2(6)

liikmetele korrektse ärialase maine küsimustike formularid ning viis 30.09.2021 juhatuse liikme

Rainer Hinnoga läbi vestluse.

2. Favorte Fondijuhtimise OÜ esitas 04.10.2021 avalduse taotluse tagasivõtmiseks ning

12.11.2021 taotluse tegevusloa taotluse eest tasutud riigilõivu tagastamiseks riigilõivuseaduse

(RLS) § 12 lg 1 alusel.

3. RAB keeldus 20.01.2022 otsusega nr 6-1/4-1 riigilõivu tagastamisest põhjendusel, et kuna

RAB on tegevusloa taotluse läbivaatamist alustanud, siis puudub alus riigilõivu tagastamiseks.

4. Favorte Fondijuhtimise OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 20.01.2022 otsuse nr

6-1/4-1 tühistamiseks ja 12.11.2021 taotluse uueks läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemiseks.

Tallinna Halduskohus rahuldas 05.09.2022 otsusege haldusasjas nr 3-22-222 Favorte

Fondijuhtimise OÜ kaebuse, tühistas vaidlustatud otsuse ning kohustas RAB-i Favorte

Fondijuhtimise OÜ taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus mõistis Favorte Fondijuhtimise OÜ

kasuks välja ka menetluskulud 884 eurot.

5. Kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitatud ja otsus jõustus 06.10.2022.

6. RAB tegi 04.11.2022 uue otsuse nr 6-1/311-1, millega keeldus Favorte Fondijuhtimise OÜ -le

riigilõivu tagastamisest.

7. Favorte Fondijuhtimise OÜ esitas 09.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB

04.11.2022 otsuse nr 6-1/311-1 tühistamiseks ja kohustamiseks riigilõivu tagastamise taotluse

uueks läbivaatamiseks.

8. Tallinna Halduskohus võttis 14.11.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas

vastustajaks Rahapesu Andmebüroo.

9. RAB esitas kirjalikud seisukohad kaebuse suhtes 14.12.2022. Kaebaja esitas sellele täiendava

seisukoha 16.12.2022.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

10. RAB on õigustamatult jätnud rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tagastamiseks.

11. RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu

tagastamist RLS § 15 alusel, kusjuures riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel

selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Kaebaja tasus riigilõivu 16.08.2021, seega ei olnud

riigilõivu tagastamise taotlemise seisuga RLS § 12 lg 1 toodud tähtaeg möödunud. Seega

formaalseid aluseid riigilõivu tagastamisest keeldumiseks ei esine.

12. RLS § 15 lg 1 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui isik võtab toimingu tegemise

taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. Käesoleval juhul esitas kaebaja taotluse RahaPTS §

70 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt RahaPTS § 71 tegevusloa taotluse lahendab RAB tegevusloa andmise

või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Vaidlus puudub,

et käesoleval juhul ei ole RAB kaebaja taotluse alusel otsust tegevusloa andmise ega sellest

keeldumise kohta teinud, st RAB ei ole taotlust RLS § 15 lg 2 p 4 tähenduses läbi vaadanud.

13. Tallinna Halduskohus on samade poolte vahel samas vaidlusküsimuses toimunud

õigusvaidluse lahendamisel 05.09.2022 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-22-222 selgitanud, et

esiteks ei ole RAB poolt kaebaja tegevusloa taotluse sisuline menetlemine ja kontrollieseme

asjaolude hindamine samastatav taotluse sisulise läbivaatamisega, mille tulemuseks on kas

tegevusloa väljastamine või sellest keeldumine, ning et teiseks on riigilõivu tagastamine

põhjendatud kogu menetluse kestel enne asja sisulist läbivaatamist ehk enne haldusakti andmist.

Seega tuvastas halduskohus üheselt, et RAB-il puudub õigus keelduda riigilõivu täies ulatuses

3-22-2398

3(6)

tagastamisest üksnes seetõttu, et RAB võib olla haldusmenetluse raames taotluse sisulise

lahendamise eelduseks olevad menetlustoimingud juba teostanud. Jõustunud kohtuotsuse

kohaselt pidas halduskohus üksnes võimalikuks riigilõivu tagastamisest keeldumist RLS § 15 lg

2 juhul, kui RAB põhjendab, et taotluse menetlemisega kaasnesid RAB-ile sedavõrd suured

kulud, et need ületavad tasutud riigilõivu. Midagi sellist ei ole RAB enda 04.11.2022 otsuses

väitnud ega ammugi põhjendanud või tõendanud.

14. RAB poolt jõustunud kohtulahendi seisukohtadega arvestamata jätmist ei õigusta vaidlustatud

haldusakti punktis 3.4 toodud seisukoht justkui oleks 04.10.2021 seisuga olnud „RAB tegevusloa

taotluse sisuline menetlus lõppenud“, kuna „rohkem kontrollieseme asjaolusid, mida Favorte

Fondijuhtimise OÜ tegevusloa taotluse menetluses hinnata, ei olnud“. Tallinna Halduskohtu 05.

septembri 2022. a. kohtuotsuse punktis 24 on sõnaselgelt öeldud, et riigilõivu tagastamine on

põhjendatud taotlusest loobumisel enne asjas sisulist läbivaatamist ehk enne lahendi tegemist.

15. Teoreetiliselt oleks RAB saanud riigilõivu tagastamisest (osaliselt) keelduda üksnes RLS §

15 lg 2 alusel ning seda eeldusel, et vastavalt haldusasjas nr 3-22-222 antud suunistele oleks RAB

põhjendanud ja tõendanud taotluse menetlemisega seoses tehtud toimingutega kaasnenud kulusid.

Seda RAB vaidlustatud otsuses ei teinud, vaid piirdus üksnes veelkordselt taotluse menetlemisel

tehtud toimingute mehhaanilise loetlemisega, st formaalselt on RAB teinud jõustunud

kohtuotsusega õigusvastaseks loetud otsusega identse otsusega ning kohtuotsust faktiliselt

ignoreerinud. Nii samuti on nördimust valmistab asjaolu, et vaatamata antud lubadusele kaebajat

tegelikkuses haldusmenetlusse ei kaasata ning ärakuulamist ei võimaldatud. Kaebaja ei mõista,

millisel moel on aja- või kuluefektiivsem 3300 euro suuruse lõivu tagastamise asemel

teistkordselt selles küsimuses halduskohtumenetluse läbimine.

16. Fundamentaalselt ekslik on RAB arusaam justkui oleks lõivustatavaks toiminuks tegevusloa

taotluse läbivaatamine, mitte tegevusloa väljastamise või sellest keeldumise otsuse tegemine.

Huvitatud isiku eesmärgiks ei ole ebamäärane haldusmenetluses osalemine, vaid haldusmenetluse

resultaadiks oleva haldusakti andmine (tegevusloa väljastamine). Tegevusloa taotluse

läbivaatamine lõppebki sellise haldusakti andmisega ning seni, kuni haldusakti pole antud, ei ole

läbivaatamine lõpule viidud.

17. RLS § 15 lg 1 p 4 kontekstis ei oma relevantsust see, milliseid menetlustoiminguid on

haldusorgan toimingu tegemise taotluse menetlemisel teinud ja/või millised menetlustoimingud

on veel tegemata. Määravaks on üksnes see, kas haldusmenetluse tulemusena on taotlus lõplikult

lahendatud või mitte.

18. Sisutühi ja paljasõnaline on RAB-i väide, mille kohaselt kaebaja kontrollieseme asjaoludele

ei vastanud. Sellise väite esitamine eeldaks, et RAB oleks teinud otsuse tegevusloa väljastamisest

keeldumise kohta. Lisaks märgib kaebaja, et käesolevaks hetkeks on talle uue taotluse alusel

asjakohane tegevusluba väljastatud.

Vastustaja seisukohad

19. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.

20. RAB selgitab, et ei ole keeldunud kaebajale riigilõivu tagastamisest otsitud põhjendustel. RLS

§ 15 lg 1 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne

taotluse läbivaatamist. Seega tuleb riigilõiv tagastada, kui taotlus võetakse enne taotluse

läbivaatamist tagasi. Käesoleval juhul RAB oli tegevusloa menetluse juba lõpetanud, mistõttu

RLS § 15 lg 1 p 4 kohaldamiseks puudub alus järgnevatel põhjendustel.

21. RAB võttis kaebaja tegevusloa taotluse menetlusse 23.08.2021 ning alustas RahaPTS § 70

lõikes 3 nimetatud dokumentide kontrollimist. Ettevõte oli esitanud kõik RahaPTS § 70 lg-s 3

nimetatud dokumendid nõuetekohaselt, seega asus RAB sisuliselt hindama ettevõtte vastavust

kontrollieseme asjaoludele. RAB edastas 17.09.2022 juhatuse liikmeks ja kontaktisikuks

3-22-2398

4(6)

määratud Rainer Hinnole kutse ilmuda RAB-i vestlusele 30.09.2021. Eelnevalt valmistus RAB

ette Rainer Hinnoga vestluse läbiviimiseks, tutvudes ettevõtte rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise korraga ning valmistas ette vestluse protokolli ja võimalikud küsimused. Vestluse

tulemusel selgus, et juhatuse liikmeks ja kontaktisikuks määratud Rainer Hinnol puuduvad

kontaktisiku tööks vajalikud teadmised rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisest ning

kaebaja ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p 2 kontrollieseme asjaolule. Vestluse lõpus teavitas RAB

kaebaja juhatuse liiget ja kontaktisikut Rainer Hinnot sellest, et RAB jätab tegevusloa taotluse

rahuldamata vastavalt RahaPTS § 72 lg 1 p-ile 2.

22. Kaebaja võttis tegevusloa taotluse tagasi 04.10.2021. Selleks hetkeks oli RAB tegevusloa

taotluse sisuline menetlus lõppenud, kuna oli juba sisuliselt hinnanud kaebaja vastavust RahaPTS

§ 72 lg 1 p-des 1-3 sätestatud kontrollieseme asjaoludele. Rohkem kontrollieseme asjaolusid,

mida kaebaja tegevusloa taotluse menetluses hinnata, ei olnud. Toimingute lõppemisel oli RAB

seisukohal, et kaebaja ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollieseme asjaolule. RAB

ei olnud veel koostanud tegevusloa andmisest keeldumise otsust kirjalikult, kuid alus sellise

otsuse koostamiseks oli olemas. Asjaolu, et ettevõte ise võttis taotluse tagasi, kuna talle oli teada

tegevusloa andmisest keeldumise asjaolud, kuid RAB ei jõudnud keelduvat otsust kirjalikult

väljastada, ei tähenda, et tegevusloa taotlust ei lahendatud sisuliselt või menetlusega ei olnud

RAB lõpule jõudnud. Arvestades eeltoodut ei ole RAB keeldunud riigilõivu tagastamisest otsitud

põhjendustel ning kaebaja subjektiivseid õigusi sellega rikkunud. Tegevusloa taotluse

menetlemise käigus tehtud toiminguid on selgitatud kaebajale ka vaidlustatud.

23. RLS § 269 p 2 kohaselt tasutakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

alusel väljastatava finantseerimisasutusena tegutsemiseks esitatud tegevusloa taotluse

läbivaatamise eest riigilõivu 3300 eurot. Riigilõiv tasutakse tegevusloataotluse läbi vaatamise eest

ja RAB oli tegevusloa taotluse läbi vaadanud, mistõttu RLS § 15 lg 1 p 4 kohaldamiseks puudub

alus.

24. Tallinna Halduskohtu 05.09.2022 otsuse punktis 25 on kohus juhtinud RAB-i tähelepanu

sellele, et iseenesest ei ole võimatu, et kulud on kaasnenud ja need on sedavõrd suured, et

kaebajale ei ole võimalik riigilõivu üldse tagastada. Kuid sellisel juhul tuleb kulude suurust

põhjendada ja tõendada. Lisaks kohus selgitas, et kaebajale RLS § 15 lg 2 alusel riigilõivu osalise

tagastamise võimaluse kaalumata jätmine on oluline viga, mis toob vältimatu tagajärjena kaasa

haldusakti õigusvastasuse ja tühistamise, sest selline rikkumine võis mõjutada asja otsustamist.

25. RAB võttis kaebaja riigilõivu tagastamise taotluse uuesti menetlusse ning lähtus menetluse

läbiviimisel Tallinna Halduskohtu 05.09.2022 juhistest. RAB hindas RLS § 15 lg 1 p 4 alusel

riigilõivu tagastamist (mh RLS § 15 lg 2 osalist tagastamist) ja jõudis järelduseni, et RAB jätab

kaebaja riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamata.

25.1. Lõivustatud toiming, mille eest kaebaja on riigilõivu tasunud on tegevusloa taotluse

läbivaatamine. RAB selgitab, et riigilõiv tasutakse mitte üksnes positiivse või negatiivse otsuse

tegemise eest, vaid just nimelt menetluse läbiviimise eest. RAB oli kaebaja poolt esitatud taotluse

sisuliselt läbivaadanud ning hinnanud tema vastavust RahaPTS-is sätestatud kontrollieseme

asjaoludele. Seega oli RAB tegevusloa taotluse menetlemise juba läbiviinud ning negatiivse

otsuse teinud, millega oleks tegevusloa taotluse menetlus igal juhul lõppenud.

26. RLS-s on seadusandja eristanud riigilõivu tasumise toimingud kaheks: 1) loa

väljastamise/keeldumise ja 2) taotluse läbivaatamise eest. RLS § 269 p 2 kohaselt tasutakse

rahapesu

ja

terrorismi

rahastamise

tõkestamise

seaduse

alusel

väljastatava

finantseerimisasutusena tegutsemiseks esitatud tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu

3300 eurot. Seega tuleb RLS § 269 lg 1 p 2 grammatilise tõlgenduse kohaselt tasuda riigilõiv

tegevusloa taotluse läbi vaatamise, mitte tegevusloa väljastamise (keeldumise) eest. Kuna RLS

§ 269 p 2 osas tasutakse riigilõiv tegevusloa taotluse läbivaatamise eest ja RAB oli kaebaja

3-22-2398

5(6)

tegevusloa taotluse läbi vaadanud ja teinud otsuse keelduda tegevusloa väljastamisest, mistõttu

riigilõivu tagastamise taotluse jättis RLS 15 lg 1 p 4 alusel rahuldamata.

27. RAB hindas oma otsuses RLS § 15 lg 2 alusel riigilõivu osalist tagastamist kuid kuna sisuliselt

oli menetlus lõpetatud ja koostamisel oli ka keelduv haldusakt, siis on RAB hinnangul

riigilõivustatud toimingud kõik tehtud ning riigilõivu osaline tagastamine ei ole põhjendatud.

Kuna RAB-il oli keerukas käesoleval juhul välja tuua konkreetselt mitu tundi millisele toimingule

kulus ning samuti ei ole riigiasutusel välja kujunenud keskmist tunnihinda, mida arvestuse aluseks

võtta, siis RAB on 04.11.2022 otsuste tegemisel lähtunud põhimõttest, et tegevusloa menetlus oli

RAB-i poolt lõpule viidud ja ka otsus tegevusloa taotluse rahuldamata jätmiseks oli kaebajale

teatavaks tehtud 30.09.2021 vestluse lõpus.

KOHTU PÕHJENDUSED

28. Leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

29. Tallinna Halduskohus analüüsis käesoleval juhul riigikõivu tagastamisega seotud küsimusi

05.09.2022 otsuses haldusasjas nr 3-22-222. Jään siinkohal nende põhistuste juurde ning leian, et

RAB 04.11.2022 otsuses toodud asjaolud ei anna alust asuda varasemast teistsugusele

seisukohale.

30. RLS § 15 lg 1 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv juhul, kui isik võtab toimingu

tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. RLS § 15 lg-st 2 tuleneb, et kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti, võib tagastatavast summast maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud

menetluskulu. Kui menetluskulu täpset suurust ei ole võimalik kindlaks määrata, arvatakse

riigilõivu tagastamisel menetluskuluna maha 25 protsenti toimingu eest ette nähtud riigilõivust.

31. 05.09.2022 otsuses selgitasin et väär on vastustaja seisukoht, et olukorras, kus taotluse

läbivaatamisega on juba alustatud, ei saa riigilõivu taotluse esitajale taotluse tagasivõtmise korral

tagastada. Selline tõlgendus muudaks riigilõivu tagastamist puudutavad sätted sisutühjaks, kuna

riigilõivu tagastamine oleks võimalik üksnes väga piiratud juhtudel (olukorras, kus taotluse osas

on alustamata igasugune menetlus). Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohaks seevastu on, et

riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv

tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (Riigikohtu 21.03.2011 määrus nr 3-3-1-9-11, p 10). Ka

kohtumenetluses on riigilõivu tagastamine põhjendatud kohtumenetluse kestel enne asja sisulist

läbivaatamist ehk enne lahendi tegemist. Seega üksnes menetluse alustamine ning

menetlustoimingute tegemine ei välista riigilõivu tagastamist RLS § 15 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja

võttis 04.10.2021 oma tegevusloa taotluse tagasi, mis tähendab, et taotluse läbivaatamine ei

päädinud lõppotsustusega ning taotlust lõppastmes sisuliselt läbi ei vaadatud. Menetlustoimingute

läbiviimist haldusmenetluse käigus ei saa võrdsustada taotluse sisulise läbivaatamisega, mille

tulemuseks praeguses asjas oleks olnud kas tegevusloa väljastamine või sellest keeldumine

(otsuse p-d 23 ja 24).

32. RAB kohtu 05.09.2022 otsust ei vaidlustanud, seega tuleb HKMS § 177 lg 1 alusel asuda

seisukohale, et RAB-l tulnuks otsuses toodud seisukohtadega taotluse uuel menetlemisel

arvestada. Vastustaja seda sisuliselt aga ei teinud, asudes endiselt riigilõivu tagastamata jätmist

põhjendama analoogselt eelnevaga, leides, et menetlus oli sisuliselt juba lõpule viidud ning seega

ei olnud riigilõivu tagastamiseks alust. Vastuses kohtule on RAB asunud täiendavalt põhjendama,

miks RLS-st tuleb kaebaja hinnangul tõlgendada selliselt, et käesoleval juhul riigilõivu

tagastamiseks alust ei ole. Need seisukohad on vastuolus 05.09.2022 jõustunud kohtuotsuses

tooduga. Juhul, kui RAB kohtuotsuses toodud seisukohtadega ei nõustunud, tulnuks otsusele

esitada apellatsioonkaebus, mida vastustaja aga ei teinud. Seega pidi RAB kaebaja taotluse uuel

läbi vaatamisel kohtu seisukohaga arvestama.

33. Kohus leidis 05.09.2022 otsuses, et ainus seaduslik alus riigilõivu tagastamata jätmiseks

olukorras, kus vastustaja hinnangul on haldusmenetlus jõudnud lõppfaasi, oleks RLS § 15 lg 2,

3-22-2398

6(6)

mis sätestab võimaluse vähendada taotlejale tagastatavat riigilõivu summat ja arvata sellest maha

taotluse läbivaatamisega seotud kulud. Kui selliste kulude täpse suuruse kindlaksmääramine ei

ole võimalik, on võimalik maha arvata veerand riigilõivu summast. Iseenesest ei ole võimatu, et

kulud on kaasnenud ja need on sedavõrd suured, et kaebajale ei ole võimalik riigilõivu üldse

tagastada. Kuid sellisel juhul tuleb kulude suurust põhjendada ja tõendada (otsuse p 25).

34. Kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel RAB kohtu sellest seisukohast ei juhindunud ning

vaidlustatud otsuses puudub endiselt hinnag võimalike kulude osas, keeldumist on põhjendatud

taaskord üksnes argumendiga, et menetlus oli lõppfaasis. Vastuses kohtule leiab RAB, et selliseid

kulusid ei olegi võimalik välja tuua, sest on keeruline hinnata mitu tundi millisele toimingule

kulus ning pole ka võimalik välja tuua kekskmist tunnihinda, millest võiks lähtuda. Sellise

vastustaja seisukohaga tuleb nõustuda, kuid arusaamatuks jääb, miks ei pidanud RAB sellises

situatsioonis võimalikuks rakendada RLS § 15 lg-2 sätestatud võimalust arvata menetluskuluna

maha 25 protsenti toimingu eest ette nähtud lõivust. Otsuses kordab RAB veelkord seisukohta, et

haldusmenetlus oli sisuliselt lõpule viidud, kuid 05.09.2022 jõustunud otsuses leidis kohus, et

sellisele argumendile ei saa RAB riigilõivu tagastamata jätmisel tugineda.

35. Eelnevast tulenevalt leian, et RAB 04.11.2022 otsus tuleb tühistada. Arvestades käesoleva

menetluse asjaolusid ning seda, et vaidlus riigilõivu tagastamise üle on kestnud juba sedavõrd

pikka aega, samuti, et RAB ei ole uue menetluse läbi viimisel kohtu 05.09.2022 otsuses toodud

suuniseid järginud, pean menetlusökonoomiat silmas pidades võimalikuks rahuldada kaebaja

kohustamisnõue, kohustades RAB-i kaebajale riigilõiv tagastama, mitte enam kaebaja taotlust

uuesti läbi vaatama. Arvestades asja materjalides kirjeldatud menetlustoiminguid ning juhindudes

RLS § 15 lg-st 2 leian, et kaebaja poolt tasutud riigilõivust saab menetluskuludena maha arvata

25 protsenti toimingu eest ette nähtud riigilõivust. Seega tuleb RAB-il kaebajale tagastada

riigilõiv summas 2475 eurot (3300-25%) kolmekümne päeva jooksul alates käesoleva otsuse

jõustumisest (HKMS § 168 lg 1).

Menetluskulud

36. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

otsus on tehtud vastustaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud vastustaja kanda.

37. Kaebaja menetluskuluks on taotluses märgitud lepingulise esindaja kulu 1799,10 eurot (koos

käibemaksuga) ja riigilõiv 40 eurot. Kulude tõendamiseks on esitatud arved kogusummas 1799,10

eurot (sh käibemaks) ja õigusabi sisu kirjeldus, millest nähtub, et õigusabi on kaebajale osutatud

9 h ulatuses hinnaga 160 eurot/h (lisandub käibemaks). Esitatud arvetelt nähtub, et osutatud

õigusabi sisuks oli vaidlustatud otsuse analüüs ja kliendiga suhtlemine 0,4 h, kaebuse koostamine

ja edastamine 2,9 h h, vastustaja kirjaliku vastuse analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine

0,8 h ja seisukoha koostamine vastustaja vastuväidete osas 4,9 h ning kantseleikulud.

38. Kohus arvestab menetluskulu väljamõistmisel selle vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 109

lg 6). Asja mahtu ja keerukust arvestades, samuti võttes arvesse, et vailduse sisu kattub teataval

määral haldusasjaga nr 3-22-222 pean mõistlikuks ajakuluks kaebajale õigusabi osutamisel kokku

5 tundi, millele vastab summa 960 eurot (sh käibemaks 160 eurot). Kaebaja ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb õigusabikulud välja mõista koos käibemaksuga.

Taotluses ei ole selgitatud, milles seisneb kantseleikulu, mistõttu need kulud pole kontrollitavad

ja jäävad välja mõistmata. Riigilõivu tasumine on tõendatud ja tuleb vastustajalt kaebaja kasuks

välja mõista. Kaebajale on juba kohtumenetluse kestel 01.02.2022 kohtumääruse alusel tagastatud

enamtasutud riigilõiv summas 20 eurot, seega kuulub väljamõistmisele riigilõiv 20 eurot. Kokku

mõistan kaebaja kasuks välja menetluskulu 980 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma