2-18-19652/109 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-19652

Kohtuasi

Ocram Holding OÜ hagi NDATC OÜ (pankrotis) ja X

vastu võlgnevuse, intressi, leppetrahvi ja viivise nõudes

Pluscapital OÜ hagi NDATC OÜ (pankrotis) vastu

võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.07.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I Ocram Holding OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marika Kütt

Hageja

II

Pluscapital

OÜ,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Marika Kütt

Kostja

I

NDATC

OÜ

(pankrotis)

(ei

osale

määruskaebemenetluses)

Kostja

II

X,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Rivo Kaldvee

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.07.2023 määruse resolutsiooni p-d 1–6, 9 ja 10 muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

2-18-19652

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ocram Holding OÜ (hageja I) ja Pluscapital OÜ (hageja II) esitasid 31.12.2018 Pärnu

Maakohtule hagi NDATC OÜ (pankrotis) (kostja I) ja X (kostja II) vastu. Hageja I palus kostjalt

I välja mõista laenu põhiosa, intress ja viivis (nõue I) ning kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt

leppetrahv ja viivis (nõue II). Hageja II palus kostjalt I välja mõista laenu põhiosa, intress ja

viivis. Pärnu Maakohus saatis 10.01.2019 määrusega hagi kohtualluvuse järgi lahendamiseks

Harju Maakohtule.

2. Maakohus tegi 14.01.2022 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagejate nõuded kostja I vastu

ning jättis hagejate menetluskulud kostja I kanda. Maakohtu 14.01.2022 otsus on jõustunud.

Menetlus jätkus hageja I nõudes kostja II vastu.

3. Maakohus tegi 21.01.2022 otsuse, millega jättis hageja I nõude kostja II vastu rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.10.2022 otsusega maakohtu otsuse ning rahuldas hageja I

nõude kostja II vastu osaliselt. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jättis ringkonnakohus

23% ulatuses hageja I kanda ja 77% ulatuses kostja II kanda. Kostja II esitas ringkonnakohtu

otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 27.02.2023 määrusega menetlusse

võtmata. Kassatsioonimenetluse menetluskulud

jättis Riigikohus kostja II kanda.

Ringkonnakohtu 14.10.2022 otsus ja Riigikohtu 27.02.2023 määrus on jõustunud.

4. Harju Maakohtu 15.11.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-12102 kuulutati välja kostja I

pankrot. Pankrotimäärus on jõustunud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus tegi 12.07.2023 määruse, millega määras kindlaks menetlusosaliste

menetluskulude rahalise suuruse (vaidlustatud määrus).

6. Maakohus tuvastas, et menetlusosalised on esitanud alljärgnevad menetluskulude

nimekirjad.

6.1. Kostja II esitas 28.04.2021 ja 07.06.2021 maakohtu menetlusega seotud menetluskulude

nimekirjad, paludes hagejatelt solidaarselt välja mõista 1584 eurot (28.04.2021 menetluskulude

nimekirja alusel 1152 eurot ja 07.06.2021 menetluskulude nimekirja alusel 432 eurot).

22.12.2021 kohtuistungil palus kostja II lisada menetluskulude arvestusse ka istungiga seotud

lepingulise esindaja kulu 187,20 eurot.

6.2. Hagejad esitasid 23.12.2021 ühise maakohtu menetlusega seotud menetluskulude

nimekirja, mille kohaselt olid hagejate menetluskulud maakohtus koos käibemaksuga

15 020,70 eurot, sealhulgas õigusabikulud 9816,60 eurot (millele lisandub käibemaks), muud

kohtuasjaga seotud kulud (tõlke-, printimis- ja äriregistri väljavõtete kulud) 617,32 eurot

(millele lisandub käibemaks) ja riigilõiv 2500 eurot (hageja I tasutud 1500 eurot ja hageja II

tasutud 1000 eurot). Hageja I palus kostjatelt solidaarselt või kindlaks määratud osadena välja

mõista 75% hagejate menetluskuludest. Hageja II palus kostjalt I välja mõista 25% hagejate

menetluskuludest.

6.3. Kostja II esitas 07.09.2022 ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulude nimekirja,

mille kohaselt olid kostja II menetluskulud ringkonnakohtus 1180,80 eurot (sh käibemaks).

2-18-19652

6.4. Hageja I esitas 07.09.2022 ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulude nimekirja,

mille kohaselt olid hageja I menetluskulud ringkonnakohtus 6674 eurot (sh käibemaks).

7. Maakohus määras hageja I ja hageja II maakohtu menetluskulud kindlaks alljärgnevalt.

7.1. Hageja I tasus hagi esitamisel riigilõivu 1500 eurot. Hageja II tasus hagi esitamisel

riigilõivu 1000 eurot. Hagejad ühiselt kandsid tõlkekulud 529 eurot ja printimiskulud 8,32 eurot

(kokku koos käibemaksuga 644,78 eurot) ning äriregistri väljavõtete tegemise kulu 80 eurot.

7.2. Hagejate ühised maakohtu menetlusega seotud õigusabikulud olid 23.12.2021

menetluskulude nimekirja kohaselt 9816,60 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabi osutajate

ajakulu oli kokku 51,98 tundi ja tunnitasu määr oli sõltuvalt toimingust vahemikus 180–

220 eurot. Maakohus pidas põhjendatud tunnitasuks 180–190 eurot ning vajalikuks ja

põhjendatud ajakuluks kokku 39,18 tundi. Hagejate vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks

luges maakohus seega 7157,40 eurot (koos käibemaksuga 8588,88 eurot).

7.3. Eeltoodust tulenevalt olid hagejate ühised menetluskulud maakohtus 9313,66 eurot

(sh tõlke-, printimis- ja äriregistri väljavõtete kulud ning õigusabikulud). Hageja I menetluskulu

oli täiendavalt riigilõiv 1500 eurot ja hageja II menetluskulu oli täiendavalt riigilõiv 1000 eurot.

7.4. Hageja I esitatud nõuetele vastav hagihind oli 144 562,26 eurot. Hageja II esitatud nõudele

vastav hagihind oli 38 159,21 eurot. Maakohus määras hageja I ja hageja II menetluskulud

kindlaks vastavalt hagejate nõuete osakaalule hagihinnast, lugedes 79% hagejate ühistest

menetluskuludest hageja I kuludeks ja 21% hagejate ühistest menetluskuludest hageja II

kuludeks. Selliselt määras maakohus kindlaks, et hageja I vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud maakohtus olid 8857,79 eurot (s.o 7357,79 eurot, millele on lisatud riigilõiv

1500 eurot) ning hageja II vajalikud ja põhjendatud menetluskulud maakohtus olid

2955,87 eurot (s.o 1955,87 eurot, millele on lisatud riigilõiv 1000 eurot).

7.5. Hageja II menetluskulud jäid menetluskulude jaotuse kohaselt kostja I kanda. Seega

määras maakohus kindlaks, et kostja I poolt hüvitamisele kuuluvad hageja II menetluskulud on

2955,87 eurot (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 5).

7.6. Hageja I esitas kostja I vastu nõude I ning kostja I ja kostja II vastu solidaarselt nõude II.

Maakohus määra kummagi nõudega seotud menetluskulude suuruse kindlaks vastavalt nõuete

proportsioonile hagihinnast. Hageja I nõuete hagihind oli kokku 144 562,26 eurot. Nõue I

moodustas hagihinnast 114 474,76 eurot ehk 79% ja nõue II 30 087,50 eurot ehk 21%.

Seega olid nõudega I seotud hageja I menetluskulud maakohtus 6997,65 eurot

(s.o 79% 8857,79 eurost); nõudega II seotud hageja I menetluskulud maakohtus olid

1860,14 eurot (s.o 21% 8857,79 eurost). Nõue I rahuldati maakohtu tagaseljaotsusega täielikult

ja vastavalt menetluskulude jaotusele jäid nõudega I seotud menetluskulud kostja I kanda.

Nõue II rahuldati maakohtu tagaseljaotsusega kostja I suhtes täielikult ning ringkonnakohtu

otsusega kostja II suhtes osaliselt. Kuna nõue II rahuldati kostja I suhtes täielikult, jäid

nõudega II seotud hageja I menetluskulud vastavalt menetluskulude jaotusele kostja I kanda.

Kuna kostja II suhtes rahuldati nõue II osaliselt, jäid nõudega II seotud hageja I

menetluskuludest (s.o 1860,14 eurost) kostja II kanda vastavalt menetluskulude jaotusele

77% ehk 1432,30 eurot, mille eest kostja II vastutab kostjaga I solidaarselt. Seega on hageja I

maakohtu menetlusega seotud menetluskulud, mille hüvitamise eest vastutab kostja I,

8857,79 eurot. Hageja I maakohtu menetlusega seotud menetluskulud, mille hüvitamise eest

vastutab kostja II, on 1432,30 eurot. Kostjalt II välja mõistetud 1432,30 euro tasumise eest

vastutavad kostja I kostja II solidaarselt (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1).

7.7. Arvestades, et kostja I on pankrotis, ei saa hagejate menetluskulusid kostjalt I välja mõista.

Hagejatel tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 44 lg 1 kohaselt esitada oma nõuded kostja I vastu

2-18-19652

PankrS-s sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud alustel.

Maakohus määras hagejate menetluskulud rahaliselt kindlaks, kuid jättis menetluskulude

hüvitise kostjalt I välja mõistmata (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 2 ja 6).

8. Maakohus määras hageja I ringkonnakohtu menetluskulud kindlaks alljärgnevalt.

8.1. Hageja I põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtus olid 4156 eurot

(sh riigilõiv 1400 eurot, äriregistri väljavõtete kulu 20 eurot ja õigusabikulud 2736 eurot koos

käibemaksuga). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hageja I kasuks kostjalt II välja

mõista hageja I ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulud 77% ulatuses,

st 3200,12 eurot (s.o 77% 4156 eurost).

9. Lisades hageja I ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskuludele (3200,12 eurot)

hageja I maakohtu menetlusega seotud menetluskulud (1432,30 eurot), tuleb kostjalt II hageja I

kasuks välja mõista menetluskulud 4632,42 eurot (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3 ja

4).

10. Maakohus määras kostja II maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kindlaks alljärgnevalt.

10.1. Kostja II põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus olid õigusabikulud

1771,20 eurot (sh käibemaks). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejalt I kostja II

kasuks välja mõista maakohtu menetluskulud 23% ulatuses, st 407,38 eurot (s.o 23%

1771,20-st eurost).

10.2. Kostja II põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtus olid õigusabikulud

1180,80 eurot (sh käibemaks). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejalt I kostja II

kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 23% ulatuses, st 271,58 eurot

(s.o 23% 1180,80-st eurost).

10.3. Kostja II põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtus olid seega

678,96 eurot (sh maakohtu menetluskulud 407,38 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulud

271,58 eurot) (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 7 ja 8).

11. Maakohus tasaarvestas hageja I ja kostja II vastastikused menetluskulude hüvitamise

nõuded. Tasaarvestuse tulemusena lõppes kostja II nõue hageja I vastu ning maakohus mõistis

kostjalt II välja hageja I menetluskulud 3953,46 eurot (s.o 4632,42 eurot, millest on lahutatud

678,96 eurot) (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 9).

12. Vastavalt hagejate taotlusele mõistis maakohus kostjalt II hageja I kasuks välja viivise

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates vaidlustatud määruse jõustumisest kuni täitmiseni (vaidlustatud

määruse resolutsiooni p 10).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

13. Kostja II esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 1–6,

9 ja 10 tühistada ning saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

13.1. Määruskaebuse kohaselt ei saa hagejate menetluskulude nimekirja alusel kostjalt II

menetluskulusid välja mõista, kuna selles ei ole välja toodud, millised toimingud hagejate

lepinguline esindaja kummagi hageja huvides ning erinevate kostjate ja nõuetega seonduvalt

tegi. Seega ei saanud maakohus hinnata iga konkreetse toimingu vajalikkust ja põhjendatust.

Ka tõlke-, printimis- ja äriregistri väljavõtete kulu kohta ei ole näidatud, millise hageja ja

nõudega konkreetne kulu seondus. Maakohus on ebaõigesti ise tuletanud, millises

proportsioonis võisid toiminguid olla tehtud kummagi hageja huvides ja ühe või teise kostja

ning ühe või teise nõude suhtes. Seejuures on ebaõige lähtuda esitatud nõuete suurusest, kuna

2-18-19652

menetluskulude maht ei pruugi olla proportsioonis nõuete suurusega. Kostja II ei nõustu

maakohtu määratud proportsioonidega ja leiab, et kostja II osa hagejate menetluskulude

hüvitamisel peaks olema väiksem.

13.2. Kostja II leiab, et maakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks peetud hageja I

õigusabikulude maht ringkonnakohtu menetluses on ülemäärane. Maakohus luges

apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks 10 tundi (sh maakohtu otsuse analüüs,

arutelu kliendiga ja apellatsioonkaebuse koostamine). Kostja II hinnangul ei saanud osundatud

tegevustele põhjendatult kuluda rohkem kui viis tundi. Kostja II hinnangul on ka hagejate

esindaja tunnitasu (kuni 190 eurot, millele lisandub käibemaks) liiga suur, kuna tegemist ei

olnud keskmisest keerukama vaidlusega.

13.3. Kostja II ei nõustu maakohtu määrusega ka selles osas, et kostjalt I ei saa pankroti tõttu

menetluskulusid välja mõista. Kuna kostjalt I jäid maakohtu määrusega menetluskulud välja

mõistmata, puudub hagejal I pankrotimenetluses nõue, mis omakorda tähendab, et solidaarselt

väljamõistetud menetluskulude hüvitise osa tuleb tasuda kostjal II. Kui menetluskulud oleks

välja mõistetud ka kostjalt I, oleks hagejal I võimalik esitada nõue kas kostja I või kostja II

vastu või nende mõlema vastu ühiselt.

14. Hageja I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja II

määruskaebusele ei vastanud.

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks vaidlustatud osas. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659)

järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

17. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o maakohtu määruse

resolutsiooni p-de 1–6, 9 ja 10 osas. Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463

lg 2 alusel jõustunud resolutsiooni p-de 7 ja 8 osas.

18. Vastuseks määruskaebuse väidetele seoses hagejate menetluskulude nimekirjaga märgib

ringkonnakohus esmalt, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses, võttes aluseks

menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjad ja tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Seega hõlmab kohtu tegevus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel selle

kindlaksmääramist, millised menetluskulud ja millises suuruses menetlusosalistel tekkisid;

tekkinud menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist; ning kindlaksmääratud,

vajalike ja põhjendatud menetluskulude jaotamist menetlusosaliste vahel vastavalt

menetluskulude jaotusele. Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramist taotleb mitu

isikut ühiselt (nt seetõttu, et neil oli ühine lepinguline esindaja), näitamata kummagi isiku

kulude suurust, peab kohus üldjuhul kummagi isiku kulude suuruse kindlaks tegema

(RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 15). Teatud juhtudel võib mitme isiku ühiste

menetluskulude eristamine siiski olla võimatu või ebaotstarbekas. Näiteks olukorras, kus hagi

on esitatud kahe kostja vastu solidaarselt ja kostjad esitavad ühise menetluskulude nimekirja,

võib olla põhjendatud lugeda kaaskostjate menetluskulude kandmisel nende panus võrdseks

(RKTKm 25.11.2011, 3-2-1-102-11, p 14 teine lõik).

2-18-19652

19. Siinsel juhul esitasid hagejad ühise menetluskulude nimekirja, kuna neil oli ühine

lepinguline esindaja. Arvestades et hageja nõuete aluseks oli sama laenuleping, oli ühise

lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud. Maakohus määras kummagi hageja osa ühiste

menetluskulude kandmisel (sh õigusabikulud ning tõlke-, printimis- ja äriregistri väljavõtete

kulud) kindlaks hagejate nõuete väärtustest lähtudes. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu

lähenemine oli esitatud nõudeid arvestades põhjendatud. Hagejate ühiste menetluskulude

eristamine toimingupõhiselt (st määrates, millised toimingud tehti kummagi hageja huvides)

oleks olnud kunstlik ja poleks andnud kostja II soovitavat (täpsemat) tulemust. Hageja II esitas

ühe nõude kostja I vastu, mille osakaal hagihinnast oli 38 159,21 eurot. Hageja I esitas aga kaks

nõuet, millest ühe kostja I vastu ja teise kostjate I ja II vastu solidaarselt. Nende nõuete osakaal

hagihinnast oli 144 562,26 eurot. Seetõttu tuleb pidada põhjendatuks maakohtu järeldust, et

hagejate panust ühiste menetluskulude kandmisel ei pea lugema võrdseks, vaid hageja I panus

oli suurem. Ringkonnakohtu hinnangul oli kohane lähtuda kummagi hageja nõuetega taotletu

väärtusest. Analoogiliselt saab pidada mõistlikuks näiteks osavastutuse põhimõttel kaaskostjate

hagemisel menetluskulude jätmist kostjate kanda vastutuse osade järgi (RKTKo 03.05.2016,

3-2-1-20-16, p 36 teine lõik).

20. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu kostja II maakohtu määratud proportsioonidega ja leiab,

et kostja II osa hagejate menetluskulude hüvitamisel peaks olema väiksem. Ringkonnakohus

märgib esiteks, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa kohus otsustada menetluskulude

jaotuse üle. Hageja I menetluskulud seoses kostja II vastu esitatud nõudega jäid ringkonnakohtu

jõustunud otsusega 77% ulatuses kostja II kanda. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuli

sellest menetluskulude jaotusest lähtuda. Teiseks märgib ringkonnakohus, et ka juhul, kui

maakohus oleks hageja I menetluskulude kindlaksmääramiseks hagejate ühised menetluskulud

hagejate vahel ja esitatud nõuete vahel jaganud võrdselt, ei oleks kostjale II langev hüvitamisele

kuuluv summa olnud väiksem. Võrdse jagamise korral oleksid hageja I vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud maakohtus olnud 6156,83 eurot (s.o 4656,83 eurot ja riigilõiv

1500 eurot), sealhulgas nõudega II seotud kulud 3078,41 eurot. Vastavalt menetluskulude

jaotusele tuleb nõudega II seotud menetluskuludest kostjal kanda 77%, mistõttu kostja II kanda

oleks jäänud 2370,38 eurot. Vaidlustatud määrusega jäi kostja II kanda 1432,30 eurot.

21. Vastuseks määruskaebuse väitele, et hageja I apellatsioonkaebuse ettevalmistamisele

kulunud lepingulise esindaja tööaeg on ülemäärane, märgib ringkonnakohus, et hüvitatavate

menetluskulude (sh lepingulise esindaja kulude suuruse) kindlaksmääramise peamiseks

kriteeriumiks on TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi nende vajalikkus ja põhjendatus. Seejuures

on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13 esimene lõik). Maakohus

ei ole hagejate esindaja toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele kulunud aega

hinnates diskretsioonipiire ületanud. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu, vähendas maakohus

võrreldes hageja I menetluskulude nimekirjaga apellatsioonkaebuse ettevalmistamisele

kulunud aega, leides, et apellatsioonkaebuse ettevalmistamisega seotud toimingutele võis

menetluskulude seisukohalt põhjendatult kuluda 10 tundi (vt vaidlustatud määruse p 12.3).

Maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja sisu ja

keerukusega, samuti menetlusdokumendi sisuga, mistõttu ringkonnakohtul ei ole alust kulude

põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohtul ei ole alust hinnata ümber

maakohtu põhjendatuks peetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise

menetlusosalise hinnangul oleks õigusabi osutaval isikul pidanud kuluma menetlusdokumendi

koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui pidas põhjendatuks maakohus.

22. Määruskaebuse kohaselt on hagejate esindaja tunnitasu (kuni 190 eurot, millele lisandub

käibemaks) liiga kõrge, kuna tegemist ei olnud keskmisest keerukama vaidlusega.

2-18-19652

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejate lepingulise esindaja tunnitasu eelnevalt

märgitud määras saab pidada mõistlikuks tasuks, mis vastab hagejate esindaja kvalifikatsioonile

ja sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale.

23. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus ka selles, kui jättis kostja I

kindlaksmääratud menetluskulud kostjalt I välja mõistmata. Olukorras, kus tsiviilasjas tehtud

lahend on jõustunud ja enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist kuulutatakse

välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, peab kohus menetluskulud küll

kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista (RKTKm 27.01.2014,

3-2-1-176-13, p 14 teine lõik). Siinses asjas tegi maakohus 14.01.2022 kostja I suhtes

tagaseljaotsuse, millega rahuldas kostja I vastu esitatud nõuded ja jättis menetluskulud kostja I

kanda. Otsus jõustus enne kostja I pankroti väljakuulutamist. Seega on kostja I kohustatud

menetluskulusid kandma ja tema hüvitatavad menetluskulud tuleb kindlaks määrata, kuid

kindlaksmääratud menetluskulud ei kuulu kostjalt I väljamõistmisele, vaid need hüvitatakse

pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi.

24. Eelnevatel põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

25. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)