3-22-454/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-22-454

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Otsuse tegemise kuupäev ja koht 19.1.2024, Jõhvi

Haldusasja number 3-22-454

Haldusasi Andmekaitse Inspektsiooni protest Viru Vangla

kohustamiseks täitma 10.01.2022 ettekirjutus-hoiatust

isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/21/3788

Menetluse vorm Kirjalik menetlus

Menetlusosalised Protesti esitaja: Andmekaitse Inspektsioon, esindaja: Liisa

Ojangu

Vastustaja: Viru Vangla, esindaja: Agu Rillo

Kaasatud haldusorgan: Justiitsministeerium, esindaja:

Keili Kondike

Kolmas isik: X

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada protest.

2. Kohustada Viru Vanglat täitma Andmekaitse Inspektsiooni

10.1.2022

ettekirjutus-hoiatust isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/21/3788.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada kolmanda isiku nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.2.2024. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (Halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

3-22-454

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 11.8.2021 ja 13.8.2021 Viru Vanglale taotlused, milles soovis koopiaid

päevikukannetest, mis on tehtud sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt seoses üksikvangistuse

kommunikatsiooniprogrammiga.

2. Viru Vangla keeldus 3.11.2021 vastusega nr 10/23381-2 X-ile koopiate väljastamisest

vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 6 alusel.

3. X pöördus kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole, kes tegi 9.12.2021 Viru

Vanglale ettepaneku väljastada X-ile 11.8.2021 ja 13.8.2021 taotluses soovitatud kaplani ja

sotsiaalhooldaja poolt tehtud sissekanded. Ettepanekuga mittenõustumisel palus AKI esitada

X-i kohta tehtud sissekanded kaplani ja sotsiaaltöötaja poolt seoses üksikvangistuse

kommunikatsiooniprogrammiga ning välja tuua konkreetsete sissekannete osas need kohad,

mis sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutavate meetodite, taktika ja/või

julgeolekuriskide hindamise kohta.

4. Viru Vangla teatas 3.1.2022, et ei nõustu AKI poolt 9.12.2021 tehtud ettepanekuga ja ei

väljasta X-ile koopiaid soovitud vanglaregistri kannetest.

5. AKI tegi 10.1.2022 Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 751 lg 3, isikuandmete kaitse

seaduse (IKS) § 56 lg 1, § 56 lg 2 p 8 ja § 24 lg 1 alusel Viru Vanglale ettekirjutuse-hoiatuse

nr 2.1.-1 /21/3788 kohustusega väljastada X-ile 11.8.2021 ja 13.8.2021 taotluses soovitud

kaplani ja sotsiaaltöötaja sissekanded,

mis on tehtud seoses üksikvangistuse

kommunikatsiooniprogrammiga ning määras ettekirjutuse täitmise tähtajaks 31.1.2022.

6. Viru Vangla teatas 31.1.2022 AKI-i, et ta ei nõustu AKI 10.1.2022 ettekirjutusega ja ei

täida seda.

7. AKI esitas 21.2.2022 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale protesti, milles taotles Viru

Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist täita AKI 10.1.2022 ettekirjutus-hoiatust nr 2.1.-

1/21/3788. Ühtlasi taotles protesti esitaja haldusasja lahendamist kirjalikus menetluses ja

kolmanda isikuna X-i kaasamist.

8. Tartu Halduskohus võttis 16.5.2022 määrusega protesti menetlusse, tunnistas vastustajaks

Viru Vangla, kohustas vastustajat vastama protestile 21 päeva jooksul alates kohtumääruse

kättesaamisest.

9. Tartu Halduskohus kaasas 31.10.2022 määrusega halduskohtumenetlusse haldusorganina

Justiitsministeeriumi ja kohustas Justiitsministeeriumit esitama arvamus X-i kolmanda

isikuna halduskohtumenetlusse kaasamise kohta.

3-22-454

10. Justiitsministeeriumi seisukoht laekus kohtusse 21.11.2022. Justiitsministeerium leidis, et

X-i

kaasamine halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna ei ole põhjendatud.

Justiitsministeeriumi arvamusel võib X ise enda subjektiivasete õiguste kaitseks pöörduda

kohtusse individuaalkaebusega. Ühtlasi palus Justiitsministeerium jätta protest rahuldamata.

Vangla on leidnud õigesti, et tegemist on julgeolekuriskide hindamise kohta infot sisaldavate

andmetega, mille kinnipeetavale avaldamine või selgelt ohustada vangistuse täideviimist.

Seega on täidetud VangS § 52 lg-s 6 nimetatud tingimused andmete väljastamisest

keeldumiseks.

11. Tartu Halduskohus jättis 10.2.2023 määrusega Viru Vangla taotluse AKI 10.1.2022

ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-1/21/3788 tühistamiseks läbi vaatamata, kaasas

halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna kinnipeetav X-i , andis kolmandale isikule

võimaluse protesti osas arvamuse esitamiseks, andis menetlusosalistele võimaluse täiendavate

tõendite, taotlusete, seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks ning määras haldusasja

läbivaatamise kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Protesti esitaja leiab, et Viru Vangla 3.11.2021 keelduv vastus nr 10/23381-2 ei ole

õiguspärane ega põhjendatud. Vaidlustatud sissekanded on tehtud üksikvangistuse

kommunikatsiooniprogrammi raames VangS § 53 alusel. Karistuse täideviimise raames

reguleerib isikuandmete töötlemist isikuandmete katse seaduse 4. peatükk ning eriseadusena

vangistusseadus ja selle alusel tehtud määrused. VangS § 52 lg 4 kohaselt annab

kinnipeetavale võimaluse vanglaregistrist enda kohta andmekogusse kantud andmete

küsimiseks, kuid sama sätte lg 6 kohaselt andmete väljastamisest keelduda, kui need

sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide

hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti

või kriminaalhoolduse täideviimist. Protesti esitaja nõustus sellega, et vangla on pädev

hindama kas konkreetsete sissekannete puhul on tegemist infoga, mille avaldamisest

kinnipeetavale on õigus keelduda. Samas peab vangla konkreetsete sissekannete

väljastamisest keeldumisel lähtuma VangS § 52 lg-st 6, põhjendades järelevalveasutusele,

kuidas on keeldumise aluseks olevad eeldused konkreetsetel juhtudel täidetud. Need normid

on kohaldatavad ka kaplani ja sotsiaaltöötaja või kriminaalhooldusametniku sissekannetele,

kuid sellest ei saa teha järeldust, et alati iga kande väljastamisest saab keelduda.

Andmesubjekti (kinnipeetava) taotluse saamisel tuleb langetada konkreetsetest asjaoludest

lähtuv kaalutlusotsus ning hinnata igat kannet eraldi. Protesti esitaja ei nõustu vanglaga, et

kaplani kommentaar sh viide sellele, et 10.8.2021 toimus esimene kohtumine

suhtlusprogrammi raames või kohtumine kestis 1 tund, aga ka vestluse teema ja soovitud

kirjandus, saaks kuidagi kinnipeetavale anda informatsiooni vanglatöös kasutavate meetodite,

taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Protesti esitaja märkis, et teave sellise

programmi vanglas läbiviimise ja kohtumise pikkuse kohta on avalikult kättesaadav. Kuna

kaplani ametikoha eesmärk on vanglas kinnipeetavate isikute usulise tegevuse korraldamine,

usuvabaduse tagamine, hingehoidlik teenimine, ei saaks kaplani ja kinnipeetava vaheline

vestlus sisaldada ka täiel määral informatsiooni vanglatöös kasutavate meetodite, taktika või

julgeolekuriskide hindamise kohta, mille avalikuks tulek võib ohustada vangistuse,

eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist. Seega tuleb vangla väga selgelt välja

tuua, milline osa ja millises ulatuses kaplani kommentaarist sellist teavet sisaldab. Vangla ei

ole seda konkreetsel juhul teinud. Protesti esitaja hinnangul ei saa vestlus, mida viiakse läbi

üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi raames sisaldada täiel määral informatsiooni

vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta, mille

3-22-454

avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse

täideviimist. Teatud juhtudel võib selline sissekanne sellist infot küll sisaldada, kuid siis peaks

vangla seda AKI-le konkreetselt selgitama ning esitama tõendid, millest nähtuks, et vanglal

olevate taustateadmiste pinnalt on konkreetsetel sissekannetel hoopis teine kontekst kui see

välja paistab.

VangS § 52 lg 6 kohaselt saab keelduda siiski üksnes kahe kumulatiivse tingimuste esinemise

korral – informatsioon vanglatöös kasutatava meetodi kohta, mille avaldamine võib ohustada

vangistuse täideviimist. Siis ei piisa üksnes sellest, et tegemist on teabega meetodi kohta.

Keeldumise korral tuleb põhjendada, kuidas konkreetsete andmete väljastamine ohustab

vangistuse täideviimist. Eesti seadusandja on direktiivi 2016/680 art 14 sätestatud õigust

piirangu isikuandmete kaitse seaduse §-ga 24 ning vangistuse täideviimise raames veel ka

VangS § 52 lg-ga 6, mis sätestab, et „vanglateenistuse ametnik võib keelduda vanglaregistrist

andmete väljastamisest, kuid need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate

meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib

ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti, või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel

seaduses sätestatud alustel. Seega ei ole Eesti seadusandja ette näinud seaduse tasandil

absoluutset piirangut kinnipeetavale tema kohta vangiregistrisse kantud andmetega

tutvumisele, vaid on pannud vanglale kohustuse igakordselt kinnipeetava taotlust hinnata ning

langetada kaalutlusotsus.

Vangla on ise nõustunud, et andmetega tutvumise ja neist koopia saamise taotlust tuleb

igakordselt hinnata ning langetada kaalutlusotsus. Vangla poolt langetatud otsus ei kajasta, et

vangla oleks arvesse võtnud konkreetse juhtumi asjaolusid. Vangla otsus ütleb sisuliselt seda,

et vangiregistrilahendeid ei saa kinnipeetavale tutvustada (ega sellest koopiat väljastada).

Eelnevat arvestades on protesti esitaja seisukohal, et vangla kaalutlusotsus kolmanda isiku

taotluse lahendamisel ei olnud kooskõlas HMS § 4 lg 2 nõuetega. Otsusest ei ole selgunud,

kuidas sissekannete tutvustamine X-ile tooks kaasa VangS § 52 lg-s 6 sätestatud

keeldumisaluseks olevad olukorrad.

13. Viru Vangla (vastustaja) ei nõustunud protestiga ja vaidles sellele vastu. Vanglas

karistuse täideviimise käigus isikuandmete töötlemist reguleerib üldseadusena IKS § 1 lg 1 p

2-d 2 ja 4). Andmesubjekti soovil peab vastutav töötleja andmesubjektile teatavaks tegema

mh tema kohta käivad isikuandmed ja nende päritolu käsitleva olemasoleva teabe (IKS § 24

lg 1 p-d 1-ja 2). Selle teabe andmist võib piirata või teabe väljastamisest keelduda IKS § 24

lg-s 2 sätestatud alusel (sh kui see võib takistada karistuse täideviimist (IKS § 24 lg 2 p 1),

kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi, ohustada riigi julgeolekut või avaliku korra kaitset).

Andmesubjekti tuleb teavitada teabega tutvumise piiramisest või tutvumisest keeldumisest ja

selle põhjustest, välja arvatud, kui põhjenduste esitamine põhjustas mõne IKS § 24 lg-s 2

sätestatud asjaolu esinemise (IKS § 24 lg 3). Eeltoodust tuleneb, et andmesubjektil on

eelduslikult õigus tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega. Seda õigust võib seaduses

sätestatud alustel piirata või tutvumise õiguse andmisest keelduda, kuid iga taotlust tuleb

siiski individuaalselt hinnata ja keeldumist põhjendada. Vastustaja tunnistas, et tulenevalt

VangS § 52 lg-st 4 on kinnipeetaval õigus saada vanglaregistrist tema kohta kogutud andmeid,

kuid arvestada tuleb ka VangS § 52 lg-s 6 sätestatud erandiga. Nimelt võib selle sätte kohaselt

keelduda vanglaregistrist andmete väljastamisest, kuid need sisaldavad informatsiooni

vanglatöös kasutavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle

avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse

täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel, seega kui vangla leiab, et teave käib

vanglas kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ja selle

3-22-454

avalikuks tulek ohustab vangistuse täideviimist, siis võib vangla andmete andmesubjektile

väljastamisest keelduda. Vastustaja hinnangul on praegusel juhul tegemist just sellise

juhtumiga. Vastuses X-i taotlusele selgitas vastustaja, et teave selle kohta, mida täpsemalt ja

millises mahus toimunud vestluse kohta talletatakse, liigub vanglatöös kasutatava taktika ja

julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla. Nii vihjab ka sissekandes teatud info

olemasolu või selle puudumine kasutatavale taktikale. Kinnipeetavast lähtuvate riskide ja

sellest tulenevate julgeolekuohtude hindamiseks on vanglal erinevad meetodid. Juhul, kui

kinnipeetav saab teada, milliseid järeldusi oma igapäevatöö korraldamisel, sh julgeoleku ja- ja

järelevalvemeetmete valikul sellele teabele tuginedes teeb ja kuidas need andmed mõjutavad

kinnipeetavate riskide hindamist, seab see ohtu nii riskide hindamise kvaliteedi kui ka vangla

julgeoleku tagamise üldisemalt. See, milliseid küsimusi kinnipeetavalt küsitakse ja millele

vestlusel tähelepanu rohkem pööratakse, tuleneb muuhulgas vanglale isiku kohta teadaoleva

info pinnalt, siis ei ole õige ka kõnealuse sissekande puhul viidata konkreetsetele lausetele,

milles meetodid ja taktika sisaldub. Juhul, kui kanne sisaldab vanglateenistuja hinnangut

kinnipeetavaga seotud asjaoludele, mis on olulised, et hinnata, kas midagi viitab

julgeolekuriskidel, siis ei saa seda kinnipeetavale teatavaks teha. Vastustaja poolt kasutatavate

meetodite ja taktika teadmiste kohta annab kinnipeetavale võimaluse teabega manipuleerida,

sh muuta enda käitumist ja varjata neid asjaolusid ametnike eest. Kui kinnipeetav ei tea

täpselt, kuidas andmete kogumine ja analüüsimine toimub ja kuidas see mõjutab vanglas

järelevalvemeetmete valikut, nende kasutamise aega ja sagedust, siis on julgeoleku

tagamiseks vajalik teave täpne ja ka valitavad meetmed asjakohased. Selliselt saab vangla

tagada julgeoleku ja asjakohase riskihindamise. Kuivõrd X vajab riskihinnangu järgi

tugevdatud järelevalvet, siis on eriti oluline, et kinnipeetav ei saaks tutvuda teabega, mis võib

vangla julgeoleku ohtu seada. Ühtlasi ei ole välistatud, et kinnipeetavad võivad neile

väljastatud teavet omavahel jagada, mis tähendab, et on kättesaadav väga suur osa teabest,

mille pinnalt saab teha järeldusi järelevalvemeetmete ja kogutava teabe kohta.

Vastustaja ei nõustunud protesti esitaja seisukohaga, et kriminaalhooldaja, kaplani ja

kinnipeetava vahel toimunud vestluse kohta vangiregistrisse tehtud kanded ei sisalda infot

vanglatöös kasutavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta.

Vanglaregistri kannetes sisaldav informatsioon võetakse aluseks nii kinnipeetava

avavanglasse paigutamise kui ennetähtaegse vangistusest vabastamise toetamise või

mittetoetuse otsustamisel. Seega on äärmiselt oluline, et kinnipeetav ei saaks sellega

manipuleerida. X-i näol on tegemist isikuga, kes on võimeline varjatult kuritegusid toime

panema ja kui neid riske õigeaegselt ei avastata, siis esineb suur oht vangla julgeolekule. X on

korduvalt pöördunud erinevate andmete välja küsimiseks sh päringutega väljastada talle

vangiregistri kannete andmed. Tema päringud võivad üksikute päringutena näida sellised, mis

ei avalda kõrvaltvaataja jaoks olulist informatsiooni, kuid kogumis vaadates on see

informatsioon oluline vanglale, kes on teadlik konkreetsete kinnipeetava riskidest, võimalikest

manipulatsiooniohtudest ja negatiivsest meelestatusest endaga seotud riskide hindamise

suhtes. X-i puhul on teada, et ta on küsinud välja hulgaliselt erinevaid andmeid, mille

väljastamisel saab ta teha järeldusi vangla töömeetodite ja taktika kohta ning seda teades

soovi korral vanglat eksitada või teadlikult anda valeinfot või organiseerida kaaskinnipeetava

abiga valeinfo levitamist. Taoline olukord oleks oluline oht täideviimise eesmärkidele ja

vangla julgeolekule.

14. Justiitsministeerium (kaasatud haldusorgan) taotles protesti rahuldamata jätmist.

Kõnealused seisukohad on vangiregistrisse kantud üksikvangistuse suhtlusprogrammi raames

VangS § 53 alusel. VangS § 52 lg 4 annab kinnipeetavale võimaluse vangiregistrist enda kohta

andmekogusse enda kohta kantud andmete küsimiseks, kuid sama sätte lg 6 kohaselt võib

3-22-454

andmete väljastamisest keelduda, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutavate

meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib

ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist. Seega tuleb

vanglal enne andmete väljastamist hinnata, milliste andmetega on tegu. Vangla on

asjakohaselt leidnud, et tegemist on julgeolekuriskide hindamise kohta infot sisaldatavate

andmetega, mille kinnipeetavatele avaldamine võib ohustada vangistuse täideviimist ehk

andmete väljastamisest keeldumiseks.

Kannetes sisaldav teave võetakse aluseks kinnipeetava erinevate julgeolekuriskide

hindamisel, seega on äärmisel oluline, et kinnipeetav ei saaks selle infoga manipuleerida.

Kinnipeetava eesmärk vestluse kohta tehtud sissekandega tutvumisel võib olla soov veenduda,

kas teenistujale õnnestus jätta soovitud mulje või saada teavet selle kohta, kuidas ja mida

peetakse vajalikuks vanglaregistrisse kanda. Selliste teadmiste pinnalt on kinnipeetaval

võimalik teha piisavalt järeldusi, et oma käitumist ja teadmisi korrigeerida vastavalt oma

eesmärkidele. Kõrvalseisjale, kes pole osalenud vestluses ega tunne konkreetse kinnipeetava

tausta, võib pelgalt vestluse sissekannet lugedes jääda mulje, et selle avaldamine

kinnipeetavale ei saa kuidagi vangistuse täideviimist ohustada, kuid tegelikkuses ei pruugi see

nii olla. Taustateadmised, mis on kinnipeetaval ja vanglal, võivad asetada sissekandes

sisaldava informatsiooni hoopis teise konteksti. Arvestades X-i poolt toime pandud

kuritegude laadi, on temast lähtuvate julgeolekuohtude hindamisel vaja koguda teavet nii, et

seda ei oleks võimalik teadlikult manipuleerida. Sellisel juhul ei oleks vanglal dünaamilisi

riske adekvaatselt hinnata ning seeläbi oleks ohustatud nii vangla julgeolek kui ka karistuse

täideviimine. Analoogselt on kohtupraktikas peetud põhjendatuks piirata kinnipeetava

juurdepääsu riskihindamise ankeedis olemasolevatele andmetele, et välistada kinnipeetava

poolt vanglale edastavate andmetega manipuleerimist. Kuna vanglaregistri kannete sisu jõuab

hiljem riskihindamise ankeeti on selle väljastamisest keeldumine kinnipeetavatele samuti

põhjendatud. Sellel põhjusel kaalub vangla huvi andmete saladuses hoidmiseks üles

kinnipeetava huvi nende andmetega tutvuda. Algandmetega manipuleerimise tulemusel

koostav ebakorrektne riskihinnang on suureks ohuks vangistuse täideviimise eesmärkidele ja

vangla üldisele julgeolekule.

Justiitsministeerium rõhutas, et X on lisaks vaidlusalustele kannetele küsinud vanglalt välja

hulgaliselt tema kohta käivat teavet, mistõttu, kuigi praeguses haldusasjas käib vaidlus üksnes

kolme kande üle, tuleb vaadelda kandeid tervikuna ka juhul, kui kinnipeetav küsib näiliselt

eraldiseisvate kannete kohta, mis kogumis aitavad hinnata temast lähtuvaid riske, sest neid

arvestatakse hiljem uue riskihindamise ankeedi täitmisel või vangla julgeoleku tagamiseks

vajalike meetmete valikul. Oluline on ka see, et kui päevikukannetest ilmnevad erinevad

mustrid kinnipeetava käitumise osas. Näiteks suhtlusprogrammi raames toimunud vestluse

sissekanded kogumis võivad süsteemselt hinnates näidata rohkemat ja olulist informatsiooni

kinnipeetava käitumise või hoiakute kohta. Kogu see teave on vanglale vajalik, et tagada

vangistuse täideviimine ja vangla julgeolek. Lisaks ei välista Justiitsministeerium, et antud

juhul võib X-i poolt vanglaregistri kannete väljastamise nõudmine olla järjekordne viis nii

vanglale kui ka halduskohtule täiendava koormuse tekitamiseks.

Sellest tulenevalt leidis Justiitsministeerium, et Viru Vangla kaalutlusotsus X-i taotluse

lahendamisel oli kooskõlas HMS § 4 lg-s 2 sätestatud nõuetega ja kaalutlusõiguse teostamisel

oluliste asjaolude põhjendatud huvidega. Vangla on leidnud õigesti, et tegemist on

julgeolekuriskide hindamise kohta infot sisaldavate andmetega, mille kinnipeetavale

avaldamine võib selgelt ohustada vangistuse täideviimist, sh andmete väljastamisest

3-22-454

keeldumiseks on täidetud VangS § 52 lg-s 6 nimetatud tingimused. Seega leidis

Justiitsministeerium, et protest ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

15. Kinnipeetav X (kolmas isik) ei ole kolmanda isikuna esitanud kohtule protesti osas

seisukohta kohtu poolt määratud tähtajaks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Kohus peab protesti põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks.

17. Haldusasja materjalide kohaselt esitas Viru Vanglas viibinud kinnipeetav X 11.8.2021 ja

13.8.2021 vanglale taotlused, milles soovis koopiaid päevikukannetest, mis on tehtud

sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt seoses üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammiga. Viru

Vangla keeldus 3.11.2021 vastusega nr 10/23381-2 X-ile koopiate väljastamisest VangS § 52

lg 6 alusel, põhjendades keeldu sellega, et soovitud teave võib sisaldada ametnike poolt

julgeolekuriskide hindamiseks vajalikku infot. Kanne, mis sisaldab teavet, millist infot

täpsemalt kogutakse ja talletatakse ongi vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktika. Sellist

teavet kasutatakse vanglatöös igapäevaselt julgeolekuriskide hindamiseks. Kui kinnipeetavale

on täpselt teada, mida vangla julgeolekuriskide hindamiseks kogub ja kasutab, annab see

kinnipeetavale parema võimaluse hindamist mõjutada või takistada.

18. Põhiseaduse (PS) § 44 lg 3 kohaselt on Eesti kodanikul õigus seaduses sätestatud korras

tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike

omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste

inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo

tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.

19. Kohus märgib esmalt, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Viru Vangla 3.11.2021

keelduva vastuse nr 10/23381-2 näol on tegemist toiminguga HMS § 106 lg 1. HMS § 107 lg-

d 1 ja 2 sätestavad, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata

õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus.

20. Poolte vahel puudub samuti vaidlus selle üle, et

üksikvangistuse

kommunikatsiooniprogrammi läbiviimise raames kaplani ja sotsiaaltöötaja poolt vangiregistri

tehtud kanded sisaldavad kolmanda isiku isikuandmeid. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §

24 lg 1 p 1 sätestab, et andmesubjekti soovil peab vastutav töötleja andmesubjektile teatavaks

tegema tema kohta käivad isikuandmed ja asjaomaste isikuandmete kategooriad. Sama

paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt võib seaduses sätestatud juhtudel vastutav töötleja käesoleva

paragrahvi lg-s 1 nimetatud teabe andmesubjektile esitada hiljem, piirata selle esitamist või

keelduda selle väljastamisest, kui see võib takistada või kahjustada süüteo tõkestamist,

avastamist või menetlemist või karistuse täideviimist.

21. VangS § 51 lg 1 sätestab, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste andmekogu (edaspidi vangiregister) on riigi infosüsteemi kuuluv

andmekogu, mille eesmärk on:1) kanda kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusseaduse §-s 2 nimetatud kriminaalhooldusaluste isikuandmed ühte

andmekogusse ja neid töödelda; 2) anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses,

eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibimise kohta ning karistuse

täideviimise käigu kohta; 3) pidada arvestust vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel

või kriminaalhooldusel viibivate isikute üle; 4) töödelda vanglasse sisenevate ja vanglast

3-22-454

väljuvate isikute, sõidukite ja nendega kaasas olevate tehnikavahendite andmeid vanglasse

sisenemise lubamise otsustamiseks ning vangla julgeoleku ja korra tagamiseks; 5) võimaldada

vanglateenistusel ja arestimajal oma ülesandeid täites töödelda andmekogusse sisestatavaid ja

seal olevaid isikuandmeid kiiresti ja efektiivselt; 6) võimaldada dokumentide elektroonilist

koostamist, säilitamist ning teabe ja dokumentide edastamist ja saamist, sealhulgas

andmevahetust teiste andmekogudega; 7) tagada uuringute, statistiliste ülevaadete ja

kriminaalpoliitiliste otsuste tegemiseks teabe süstematiseeritud kogumine; 8) võimaldada

järelevalve teostamine vanglate ja arestimajade üle; 9) koondada teavet vangla julgeoleku ja

korra tagamiseks; 10) koondada teavet jälitusmenetluse ja sellega seotud isikute kohta.

22. VangS § 52 lg 6 sätestab, et vanglateenistuse ametnik võib keelduda vangiregistrist

andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate

meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib

ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel

seaduses sätestatud alustel.

23. Eelnevast tulenevad eeldused vanglaregistrist andmete väljastamise keeldumise kohta.

Seega

on

oluline

tuvastada,

kas

kolmanda

isikuga

üksikvangistuse

kommunikatsiooniprogrammi rakendamise raames sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt kogutud ja

vangiregistrisse kantud andmed sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite,

taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kas selle avalikuks tulek võib ohustada

vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist. Samas on tegemist

diskretsioonilise sättega, mille kohaldamise reeglid on paika pandud HMS § 4 lg-s 1.

24. Kohus ei jaga vastustaja ja kaasatud haldusorgani seisukohta, et üksikvangistuse

kommunikatsiooniprogrammi läbiviimise tulemusena ning kaplani ja sotsiaaltöötajaga

vestluse käigus kinnipeetav X-i poolt saadud ja vangiregistris kirjalikult fikseeritud andmed

lähevad VangS § 52 lg-s 6 sätestatud informatsiooni alla, mille väljastamine kinnipeetavale

oleks keelatud.

25. VangS § 51 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et vangiregistri vastutav töötleja on

Justiitsministeerium. Vangiregistri volitatud töötlejad sätestatakse vangiregistri põhimääruses.

Vangiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi

Valitsuse poolt 1.3.2018 vastu võetud määruse nr 19 “Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste

ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ (määrus nr 19) § 16 lg 1 sätestab, et

volitatud töötleja kannab vangiregistrisse andmed ja dokumendid, mis on seotud

eelvangistuse, vangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimisega või selle

ettevalmistamisega, käesoleva määruse lisa 1 kohaselt. Määruse nr 19 lisa 1 Vangiregistrisse

kantavad andmed p 6.3 kohaselt kantakse vangiregistrisse muu hulgas andmed sotsiaalse

rehabilitatsiooni programmis osalemise kohta: 1) programmi nimi (p 6.3.1); 2) märge, kas on

individuaal- või grupiprogramm (p 6.3.2); 2) info programmis osalemise kohta (6.3.3); 3)

programmi algus- ja lõppkuupäev (p 6.3.4); 5) programmi toimumise koht (p 6.3.5); 6) 6.3.6.

programmi läbiviija ees- ja perekonnanimi (p 6.3.6); 7) 6.3.7. programmi kokkuvõte ja

tulemus ja 8) katkestamise korral katkestamise kuupäev ja põhjus (p 6.3.8).

26. Kohus rõhutab, et üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi eesmärgiks on

üksikvangistuses viibivate kinnipeetavate vaimse tervise edendamine sotsialiseerimise

vähenemise tõttu, kuid mitte julgeolekuriskide hindamine ja selleks andmete kogumine.

Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei ole tõendanud ega usutavalt veennud kohut, et just

üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi juurutamisel on kasutusele võetud salapärased

3-22-454

meetmed või taktika, mille ära arvamine kinnipeetava poolt võiks toimuda eelpoolnimetatud

vestluste refereeringute avalikustamisega. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud

vastustaja ja kaasatud haldusorgani mured, et üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi

raames sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt koostatud ja vangiregistrisse läinud kokkuvõtted

võiksid anda kolmandale isikule võimaluse nendega manipuleerida. Ilmselgelt teab

kinnipeetav ise, et vestluse käigus kaplaniga või sotsiaaltöötajaga tema poolt avaldatavad

andmed võivad hiljem olla kasutatud tema vastu, kas julgeolekuriskide hindamisel või mujal.

Järelikult saab kinnipeetav juba vestluse käigus ise selekteerida sotsiaaltöötajale või kaplanile

avaldatud infot.

27. Küll aga on halduskohtu arvates oluline ka see, et oleks tagatud andmete avaldaja

(kinnipeetava) poolne kontroll üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi raames

avaldatud andmete ehtsuse üle, eriti juhul, kui neid andmed võivad olla hiljem arvesse võetud

julgeolekuriskide hindamisel ning eriti juhul kui julgeolekuriskide hindamise ankeet on

kinnipeetava jaoks salastatud ning mille alusel otsustatakse kinnipeetavast tuleneva ohu

taseme üle ja kohaldatakse vastavaid meetmeid ning piiratakse tema õigusi.

28. Haldusasja materjalide kohaselt on vangiregistris sotsiaaltöötaja poolt 19.7.2021 ja

21.0.2021 poolt tehtud kaks kannet, mille sisu ei ole kohtu hinnangul võimalik kvalifitseerida

VangS § 52 lg-s 6 sätestatud informatsiooni alla ja mille avaldamine andmesubjektile

(kolmandale isikule) ehk kinnipeetav X-ile ei saa ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti

või kriminaalhoolduse täideviimist. Kohtu hinnangul ei oma konkreetsel juhul sotsiaaltöötaja

ja kaplani poolt vangiregistris tehtud kanded kaebaja poolt tulenevate riskide hindamiseks või

vangla julgeoleku tagamiseks väärtuslikku informatsiooni, mille avalikustamine ohustaks

vangistuse eesmärgi täideviimist. See, millised andmed on kajastatud sotsiaaltöötaja ja

kaplani poolt vangiregistris, võib tõepoolest anda kaebajale ettekujutuse, millist käitumist

vangla on pidanud märkimist väärivaks kas positiivses või negatiivses tähenduses. Kohus ei

näe selles midagi halba. Vastupidi, kui vangistuse eesmärgiks on kinnipeetava hinnangute ja

käitumise juhtimine õiguskuulekuse suunas, siis peab kinnipeetavale olema teada, millist

käitumist vangla taunib ja millist tunnustab. Sellest, kui päevikukannetest nähtuvad vangla

etteheited kinnipeetava hoiakutele ja käitumisele ning ka see, milliseid hoiakuid ja käitumist

toob vangla välja positiivsest küljest, ei saa vangistuse täideviimist kuidagi kahjustada. Kohtu

hinnangul sisaldavad sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt tehtud kanded faktilisi andmeid.

Faktilised andmed ei ole ei metoodika ega taktika ja ei kujuta endast ka riskide hindamist.

Tegemist on algandmetega, mille suhtes saab vastavat metoodikat rakendada. Üldiselt jääb

kohtule arusaamatuks, kuidas on kinnipeetaval võimalik hakata manipuleerima ja milliste

andmetega üksikvangistuse kommunikatsiooniprogrammi rakendamise käigus, mille

eesmärgiks on tagada võimalus suhelda vanglateenistujatega kinnipeetava vaimse tervise

kahjustamise ärahoidmiseks, kus talle antakse võimalus iseseisvalt valida vestluse teemat ja

rääkida seda, mida ta ise peab vajalikuks jne. Vestlusest saab ka kinnipeetav omaalgatuslikult

loobuda või seda katkestada.

29. Kohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et vastustaja ja kaasatud haldusorgani mured seoses

sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt vangiregistris tehtud kannete avalikustamisega kolmandale

isikule on ilmselgelt ülepaisutatud ja arvestades kannete sisu on nende realiseerimise

tõenäosus kaduvväike, kuid mitte olematu. Sellel põhusel ei näe kohus põhjust piirata

vastavalt VangS § 52 lg-le 6 kolmanda isiku õigust tutvuda tema kohta kogutud andmetega

vastavalt VangS § 52 lg-le 4.

3-22-454

30. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-d 4 ja sätestavad, kui õigusvastaselt on jäetud

andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada

kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu

kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Käesoleva paragrahvi lg-s 4 sätestatud juhul

võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu

sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei

saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel

otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda.

31. Kohtu arvates on vastustaja kaalutlusõigust teostades omistanud vangiregistris

sotsiaaltöötaja poolt 19.7.2021 ja 21.7.2021 ja kaplani poolt 10.7.2021 tehtud kannete

tähtsusele liiga suure kaalu ning kvalifitseeris nende sisu ebaõigesti VangS § 52 lg-s 6

sätestatud keelatud informatsiooni alla. Sotsiaaltöötaja ja kaplani poolt vangiregistris

fikseeritud andmete avalikustamisega kinnipeetavale saaks ta pigem teada üksikvangistuse

kommunikatsiooniprogrammi läbiviimise võtetest, kuid mitte taktikast, mis puudutab näiteks

jälitustegevusega andmete kogumist või julgeolekuriskide hindamist jne. Sellel põhjusel peab

kohus vastustaja 3.11.2021 vastust nr 10/23381-2 (vangiregistrist X-ile koopiate

väljastamisest keeldumine) õigusvastaseks. Seega AIK protest on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Võttes arvesse, et õigusnormis sätestatud eeldused kaalutlusõiguse

teostamiseks ei ole täidetud, kohustab halduskohus Viru Vanglat täitma AKI 10.1.2022

ettekirjutus-hoiatust isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/21/3788 definitiivse ettekirjutusena.

32. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

33. Asendada tulenevalt HKMS avaldatavas kohtuotsuses kolmanda isiku nime initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt )