2-23-14767/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-23-14767

Lk 1 / 10

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2024. a kell 17.35, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-14767

Tsiviilasi

O.R. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimäärus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: võlgnik O.R. (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht

Xxxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxx)

Usaldusisik Andrus Õnnik (asukoht Lai 10, Pärnu; e-post:

andrus.onnik@gmail.com)

Kohtuistung

16. jaanuar 2024, osalesid O.R., kohtutõlk Eve Einland-Ots

ja Andrus Õnnik

RESOLUTSIOON

1. O.R. maksejõuetusavaldus rahuldada.

2. Kuulutada välja O.R. (isikukood xxxxxxxxxxxx) pankrot 19. jaanuaril 2024 kell 17.35.

3. Nimetada O.R. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht Lai

10, Pärnu 80010; e-post: pinker@hot.ee; tel 44 313 13).

4. O.R. võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 06. veebruaril 2024 algusega kell 16.00

virtuaalselt. Üldkoosolekul saab osaleda veebi vahendusel.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude

täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus

ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise

tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule

kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib

pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

2-23-14767

Lk 2 / 10

6. Algatada O.R. (isikukood xxxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab

võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta

möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

7. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Andrus Õnnik, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

8. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 20. jaanuariks, esimene aruanne esitada 20. jaanuaril 2025.

9. O.R. peab täitma FiMS §-s 47 sätestatud kohustusi.

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Tühistada Pärnu Maakohtu 24. novembri 2023 määrusega O.R.le pandud kohustus tasuda

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks nõutud usaldusisiku tasu katteks 10.

veebruariks 2024 viimane osamakse 300 eurot.

13. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad O.R. kanda.

14. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1440 eurot, millele lisandub käibemaks

316,8 eurot.

15. Anda O.R.le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 792 euro ja lisanduva käibemaksu

174,2 euro ulatuses, kokku summas 966,24 eurot. O.R. ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi

maksma.

16. Maksta usaldusisiku tasu katteks 966,24 eurot (tasu 792 eurot + käibemaks 174,2 eurot) välja

riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb,

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

17. Usaldusisiku tasu osas, mida menetlusabi ei kata, jääb võlgniku kanda. Mõista O.R.lt

usaldusisiku Andrus Õnniku tasu katteks välja 790,56 eurot (sh käibemaks 142,56 eurot), sellest

600 eurot (tasu 491,80 eurot ja käibemaks 108,2 eurot) maksta välja võlgniku poolt kohtu deposiiti

makstud ettemaksu arvelt ja ülejäänud osas pankrotivara arvelt OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo,

mille kaudu usaldusisik tegutseb, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

18. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

19. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

20. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.R. esitas 17. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade

ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik O.R.l võlgnevused kahe võlausaldaja ees

(Aktiva Finance Group OÜ ja GS Gore OÜ), võlgade summa avalduse esitamise ajal on u 15 000

eurot ja avaldaja ei suuda makseraskuste tõttu oma kohustusi täita. Avaldaja töötab teenindajana

Xxxxxxxxxxx-s töötasuga 600 eurot kuus, lisanduvad peretoetused 160 eurot kuus, kokku

sissetulek 760 eurot kuus, millest võlgnik arvab suutvat tasuda 150 eurot kuus võlgade katteks.

2-23-14767

Lk 3 / 10

Avaldaja on abielus alates 02. augustist 2015, tal on kaks alaealist last. Avaldaja on seisukohal, et

tekkinud võlad ei kuulu ühisvara hulka, kuna võlad ei ole võetud pere tarbeks. Abikaasadel on

abieluvaraleping ja ühisvara puudub. Abikaasal V.R.il makseraskused ja kohustused puuduvad,

tema sissetulekuks on palk summas 1200 eurot.

2. Makseraskused tekkisid, kuna võlgnik sattus petuskeemi, mille tagajärjel võeti laenud võlgniku

nimele, kuid kanti edasi võõrale isikule. Võlgniku nimele oli võetud kokku 5 laenu. Võlgnik pöördus

politseisse, kuid prokuratuuri loal kriminaalasjas menetlus lõpetati 20. aprillil. Võlgnik abikaasale

sellest rääkinud ja üritas maksta võlgu iseseisvalt, kuid see ei õnnestunud, sest võlgnikul sündis poeg

ning võlgnik oli lapsega kodune. Võlad hakkasid kasvama, kuna polnud võimalik neid sellises

ulatuses tagastada. Inkassoettevõtted pakuvad maksegraafikuid maksetega, mis on suuremad, kui

võlgnik suudab maksta. Võlgnik on proovinud kohustusi täita, kuid on saanud aru, et tema tänaste

võimaluste juures, sh hinnates võimalusi tööturul kõrgema tasu teenimiseks, ei ole ta võimeline kõiki

temal lasuvaid rahalisi kohustusi täitma. Võlgnik oli lapsehoolduspuhkusel, kuid alates oktoobri

keskelt läheb tagasi tööle. Võlgnikul puudub võimalus lisaraha teenimiseks, kuna võlgnikul on 2

alaealist last.

Avalduses toodud kohustuste nimekirja järgi on võlgnikul kohustusi 2 võlausaldaja ees 15 000

euro ulatuses. Avaldajale kuulub 2 sõidukit koguväärtusega ca 500 eurot (Volkswagen

Transporter, reg nr xxxxxxxxxxx., ja Volkswagen Golf, reg nr xxxxxxxxxxx), kinnisvara või muu

vara kohta midagi ei märgi. Avaldaja sissetulekud on kokku ca 760 eurot kuus, väljaminekud 610

eurot kuus. Võlgnik arvab, et suudab võlgnevusi tasuda 150 eurot kuus.

3. Avaldaja soovib võlgade ümberkujundamist. Avaldaja kinnitab, et on teadlik sellest, et kui ta

on valinud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise, võib ta anda nõusoleku enda suhtes

pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kui pankroti

väljakuulutamine on põhjendatud ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine on võimalik.

4. Kohus võttis avalduse 24. novembri 2023 määrusega menetlusse ja kohustas avaldajat tasuma

usaldusisiku tasu ettemaksu 900 eurot kohtu deposiiti kolme võrdse suurusega osamaksena.

13. detsembril 2023 avaldaja tasus esimese osamakse 300 eurot.

5. 14. detsembril 2024 kohus nimetas usaldusisiku, määras talle tähtaja võlgniku vara ja kohustuste

nimekirja

ning

usaldusisiku

hinnangu

esitamiseks

ja

määras

maksejõuetusavalduse

läbivaatamiseks istungiaja.

USALDUSISIKU HINNANG

6. Tuginedes tema käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis usaldusisik

seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei

ole ajutise iseloomuga.

Usaldusisiku hinnangul on O.R. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks petturite lõksu langemine ja

selle tulemusena kergekäeline ja vastutustundetu, oma maksevõimet ületavate laenude võtmine ja

seejärel võlausaldajatega endale kahjulike võlatunnistuste sõlmimine.

Maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt 2021. aasta september, kui II samba osakute arvelt

tasuti osad võlad, kuid kõigi kohustuste tasumiseks laekunud summadest ja sissetulekust ei

piisanud.

7. Võlgnik ise on maksejõuetusavalduses soovinud võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimist. Võlgnik on usaldusisikule selgitanud, et teda nõustanud jurist Irina Metsler-Verner

pankrotimenetlusega seonduvast ei rääkinud, vaid soovitas igal juhul taotleda võlgade

ümberkujundamist. Usaldusisiku hinnangul võib olla sellise „suunatud“ nõustamise põhjuseks ka

asjaolu, et Irina Metsler – Verner on aastaid töötanud erinevates inkassofirmades (sh Julianus

Inkasso OÜ-s, mis on ka praegusel juhul üheks võlausaldajaks oleva Aktiva Finance Group OÜ

esindajaks), ning tema soov on suunatud igal juhul võlausaldaja jaoks soodsama menetlusviisi

valimisele, mitte võlgniku maksevõime reaalsele hindamisele.

2-23-14767

Lk 4 / 10

8. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgade ümberkujundamise menetlus perspektiivne. Võlgnik

sooviks võlgade ümberkujundamist 5–aastase tähtajaga ja igakuise maksega 150 eurot.

GS Core OÜ teatas, et ta on nõus võlgade ümberkujundamisega, aga võlgade vähendamise osas

ootab täpsemaid ettepanekuid.

Aktiva Finance Group OÜ teatas, et on nõus ümberkujundamisega maksimaalselt 5-aastase

perioodiga, kuid nõuded vähendama nõus ei ole.

Kui võtta aluseks, et võlgnik tasuks igakuiselt 150 eurot, siis kuluks kogu võla tasumiseks 86 kuud,

ehk ca 7 aastat ja 2 kuud,

Ainult põhinõuete, summas 10 324,08 eurot, tasumiseks 150 euro kaupa kuluks 69 kuud, ehk 5

aastat ja 9 kuud.

Võlgniku konto väljavõtetest nähtub, et periooditi on võlgnik tasunud petturitele ja/või

võlausaldajatele kuus rohkemgi, kui 150 eurot. See tähendab, et koheselt pärast

vanemahüvitise/peretoetuse/töötasu laekumist maksis ta suured summad ära, mille tulemusena

mõni päev peale laekumisi võlgnikul igapäevaseks majandamiseks enam olulisi vahendeid ei

jäänud ja abikaasa kandis talle raha juurde. Samuti ei nähtu kontolt, et võlgnik oleks kandnud

oluliselt perekonna kulutusi. Regulaarselt läks maha vaid vanema lapse huvikooli tasu 48 eurot

kuus ning toidu-, riiete- ja meditsiiniga seotud kulud, kui võlgniku kontol raha oli.

Selliselt makseid tasudes jõudis ta olukorda, kus pidi tunnistama, et tegelikult ei ole ka ca 150 euro

suurused igakuised maksed talle jõukohased, sest elamiskuludeks raha ei jätku.

Maksejõuetusavalduses ei ole arvestanud sellega, et laste lasteaeda ja kooli minekuga igakuised

kulud koheselt kasvavad.

Samuti ei ole maksejõuetusavalduses kajastatud võlgnikul usuühingusse kuulumisega tekkivaid

kulutusi. Võlgnik on alates jaanuarist 2022 teinud regulaarseid kandeid Seitsmepäeva Adventistide

Pärnu Kogudusele 12-100 euro suurustes summades. Võlgnik selgitas usaldusisikule, et on

koguduse liige ja peab liikmed peavad tegema kogudusele igakuiseid annetusi/kandeid.

14. detsembri 2023 määruses nõutud usaldusisiku tasu tagatiseks on võlgnik kohtu deposiiti

detsembri- ja jaanuarikuu maksed tasunud.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et võlgnik on viimased 2-3 aastat tasunud võlausaldajatele suuremaid

summasid kui 150 eurot ja kohati suuremaid summasid, kui tema enda laekumised. Võlgniku

sissetulekut arvestades ei ole see pikas perspektiivis (6 - 7 aastat) jätkusuutlik, mille tõttu võlgnik

ka maksejõuetusavalduse esitas.

Eeltoodust lähtuvalt leiab usaldusisik, et tänase töötasu juures ei ole O.R. jaoks jõukohane võlgade

ümberkujundamise menetluse läbiviimine, mille käigus tuleb 6 - 7 aasta jooksul igakuiselt

(sõltumata vastava kuu sissetuleku suurusest) tasuda 150 eurot.

9. Usaldusisiku hinnangul tuleks võlgniku suhtes kuulutada välja pankrot ning algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

Võlgniku maksevõimet arvestades oleks see tema suhtes õige menetlusviis. Samuti ei riivaks see

oluliselt võlausaldajate huve. Usaldusisikule pole esitatud küll täpseid aruandeid võlgniku poolt

tasutud laenumaksete kohta, kuid laenuintresse, makseperioode ja võlgniku poolt senist regulaarset

laenude tasumist arvestades on põhjust arvata, et võlgnik on käesolevaks ajaks võlausaldajatele

tasunud piisavalt suured summad (sh tõenäoliselt rohkem, kui olid algselt saadud laenusummad).

Võlgnik ise on öelnud, et ta ei saa aru, kuidas talle suhteliselt väikese vanemahüvitise saamise ajal

üldse laenu anti ja kuidas vormistatud võlatunnistustes nii suured summad kirjutati, kuna ta ju

kogu aeg maksis kohustusi.

Ka pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses toimub võlgniku sissetulekust

arestitava osa kinnipidamine ja selle arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamine.

2-23-14767

Lk 5 / 10

10. Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine ei ole perspektiivne ka võlgniku eesti keele

oskamatuse tõttu. Ümberkujundamise menetlus eeldab võlgniku enda aktiivsust, menetlusega

seotud reeglitest arusaamist ning menetluse kestel toimuvate võimalike muudatustega tutvumist.

Keelebarjääri tõttu ei ole talle avalikud portaalid, selgitused jms kättesaadavad, mistõttu võib jääda

oluline teave tähelepanuta. Võlgnikuga suhtluses on aru saada, et osalt keeleoskamatuse, aga

osaliselt ka kergelt mõjutatavuse tõttu on nii petturitel, laenuandjatel ja inkassofirmadel, aga isegi

teda juriidiliselt nõustanud juristil, olnud lihtne teda „suunata“.

11. Lähtudes eeltoodust asub usaldusisik seisukohale, et:

1) O.R. oma sissenõutavaks muutunud kohustusi täita ei suuda;

2) võlgade ümberkujundamine ei ole perspektiivne, kuna võlgniku praegune maksevõime ei

vasta võimaliku pikaajalise ümberkujundamiskava järgsete maksete tasumiseks.

12. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja O.R. pankrot, nimetada pankrotihaldur (oma

nõusoleku selleks on A. Õnnik andnud); kohustada O.R.t vandega kinnitama, et esitatud andmed

vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged ning algatada O.R. kohustustest vabastamise

menetlus.

13. Usaldusisik taotleb kinnitada usaldusisiku tasuks 12 töötunni eest 1440 eurot, millele lisandub

käibemaks 316,80 eurot. Sellest 966,24 eurot (792 eurot + lisanduv käibemaks 174,20 eurot)

taotleb haldur hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja 648 eurot + käibemaks 142,50

eurot mõista välja võlgnikult, sh 600 eurot võlgniku poolt usaldusisiku tasu katteks kohtu deposiiti

kantud summast.

Usaldusisik palub tasu mõista välja OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

KOHTUISTUNG

14. Kohus arutas maksejõuetusavaldust ja kuulas võlgniku ning usaldusisiku isiklikult ära

kohtuistungil 16. jaanuaril 2024. Võlgnik kinnitas, et on usaldusisiku aruandega ja tasu nõudega

tutvunud, nendele vastuväiteid ei esita. Võlgnik nõustus, et võlgade ümberkujundamine ei ole

võimalik. Võlgnik istungil loobus võlgade ümberkujundamise taotlusest ning kirjutas kohtule

täiendava avalduse, milles palub pankroti välja kuulutada ja algatada tema kohustustest

vabastamise menetlus. Võlgnik on nõus, et pankrotihalduriks nimetatakse Andrus Õnnik.

Kohus võttis 16. detsembril 2023 kohtuistungil võlgnikult vande, et usaldusisikule esitatud

andmed varade ja kohustuste kohta on õiged.

15. Usaldusisik jäi kohtuistungil kirjalikult esitatud seisukohta juurde. Võlgnik on sattunud

petturite küüsi ning seejärel saanud ka halba juriidilist nõu. Võlgniku sissetulek ei ole võlgade

ümberkujundamiseks piisav. Kuna võlgnik pankrotiga nõustus, tuleb pankrot tuleb välja kuulutada

ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Andrus Õnnik kinnitas nõusolekut hakata täitma

pankrotihalduri ülesandeid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

16. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse

esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest

vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta

sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

2-23-14767

Lk 6 / 10

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata

jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne

usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud

piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

Võlgnikul on teadaolevaid, täitmata kohustusi kokku 12 940,08 eurot, mis kõik on muutunud

sissenõutavaks. Võlgniku varaks on maksude ettemaks 79,93 eurot ja kaks abikaasade

ühisomandis olevat sõidukit. Sõidukitest 1 on täielikult amortiseerunud ja teise võimalikuks

müügiväärtuseks tervikvarana võib olla kuni 1000 eurot, kuid ühsiomandiosa võõrandamise

perspektiiv puudub.

Võlgnik töötab Xxxxxxxxxxx-s töölisena, keskmise netotasuga 571 eurot kuus (oktoober-

detsember 2023). Maksejõuetusavalduses on võlgnik oma sissetulekuna näidanud 760 eurot, sh

töötasu 600 eurot ja peretoetus 160 eurot. Hädavajalike kuludena on maksejõuetusavalduses

näidatud 610 eurot ja igakuiselt võlgnevuste tasumiseks jäävaks summaks 150 eurot. Võlgnikul

on kaks alaealist ülalpeetavat, vara hulka ei ole loetud riigi makstavat perehüvitist (praegu 160

eurot kuus).

17. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgnikul piisava sissetuleku ja likviidse vara puudumise tõttu ei ole võimalik võlgade

ümberkujundamine ega refinantseerimine.

18. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et O.R. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on

investeerimispettuse lõksu langemine ja selleks maksevõimet ületavate laenude võtmine.

Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on

maksejõuetuks muutunud hiljemalt 2021. aastal pärast II pensionisamba raha väljavõtmist ja

võlgade katteks tasumist.

19. O.R. taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse

algatamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks.

Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab O.R.

pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45

sätestatule.

20. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja

temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

21. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36

lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

22. Võlgnik algselt soovis võlgade ümberkujundamist, mistõttu kohus FiMS § 19 lg 2 alusel

määras enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist deposiiti tasutava summa suuruseks

900 eurot ning kohustas võlgnikku tasuma selle ettemaksuna kolme võrdse suurusega (300 eurot)

osamaksena. Kohus nimetas usaldusisiku pärast esimese osamakse tasumist. Pankrotimääruse

tegemise ajaks on saabunud kahe esimese osamakse tasumise tähtpäevad ning võlgnik on tasunud

2-23-14767

Lk 7 / 10

kohtu deposiiti 600 eurot. Usaldusisiku aruande järel on aga menetluslik olukord muutunud ning

FiMS § 19 lg-s 2 sätestatud alus võlgnikult usaldusisiku tasu ettemaksu nõudmiseks on ära

langenud. Võlgnik muutis oma maksejõuetusavaldust, kohus rahuldab selle ning kuulutab pankroti

välja ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. Selle tagajärjel muutub võlgniku vara

pankrotivaraks ning vara käsutamise õigus läheb üle pankrotihaldurile. Seetõttu kohus tühistab

võlgnikule 24. novembri 2023 määrusest tuleneva kohustuse maksta 10. veebruariks 2024

usaldusisiku tasu katteks viimane osamakse 300 eurot.

23. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse

jätkamiseks.

24. O.R. usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema

nimetamiseks pankrotihalduriks. Andrus Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on

usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg 1

esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni

pankrotimenetluse lõpuni. Võlgnik nõustus Andrus Õnniku pankrotihalduriks nimetamisega.

25. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

26. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.

−

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

−

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

−

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

−

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).

−

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg

9).

27. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

2-23-14767

Lk 8 / 10

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

28. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot,

kantakse

maksejõuetusavalduse

esitamise

ja

läbivaatamisega

seotud

kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse

kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv, usaldusisiku tasu

ettemaks) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. Samuti jäävad võlgniku kanda usaldusisiku

tasu ja kulud.

29. FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 08. detsembri 2023 määruse nr 113 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2024

kuupalga alammäär 820 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164

eurot. Kuni 31. detsembrini 2023 oli halduri tunnitasu ülemmäär 145 eurot (kuupalga alammäära

725 eurot järgi).

30. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel

arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu

ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

O.R. pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule

oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist

usaldusisik ei taotle.

Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi, arvestusega

120 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 1440 eurot, millele lisandub käibemaks.

31. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu summas 966,24 eurot (sh käibemaks 174,24

eurot) menetlusabi korras riigi vahenditest, arvestades PankrS § 23 lg 4 ja 5¹ viidatud määruses

sätestatud piirmäära. Ülejäänud 790,56 eurot (648 eurot + käibemaks 142,56 eurot) palub

usaldusisik välja mõista võlgniku pankrotivara arvelt, sh 600 eurot võlgniku poolt usaldusisiku

2-23-14767

Lk 9 / 10

tasu katteks kohtu deposiiti kantud summast. Usaldusisik palub tasu määrata OÜ-le Andrus

Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.

32. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu, arvesse võttes võlgniku algset taotlust võlgade

ümberkujundamiseks, on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud

ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 120 eurot (+ käibemaks)

jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri (arvestades ka kuni 31. detsembrini 2023

kehtinud kuupalga alammäära järgset piirmäära 145 eurot), on kooskõlas täidetud ülesannete sisu

ja mahuga.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1440 eurot, millele lisandub 22% käibemaksu, summas 316,8

eurot.

33. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks.

Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik

taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse

või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu

alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste

suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 01. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 12 tunni (s.o

24 pooltunni) eest tasu menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra oleks tasu suurus

seega 792 eurot (=24 x 33), koos lisanduva 22% käibemaksuga 966,24 eurot. Usaldusisik taotleb

võlgnikule selles ulatuses anda menetlusabi.

34. Kohus leiab, et O.R.le menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole piisavalt vara

ka pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb

kohustusest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotimenetluses on võimalus võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt vähene. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste

suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude

tegemist võlgniku pankrotimenetlusele.

35. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi taotletud ulatuses, 792

eurot + käibemaks, mida võlgnik TsMS § 182 lg 2 kohaselt ei pea riigile tagasi maksma.

Usaldusisiku tasust ülejäänud 790,56 eurot (sisaldab käibemaksu) mõistab kohus välja võlgnikult,

sh 600 eurot määrab kohus välja maksta võlgniku poolt kohtudeposiiti kantud raha arvelt.

Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

2-23-14767

Lk 10 / 10

Kohtunik