2-20-17923/101 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Villem Lapimaa ja Meeli

Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17923

Kohtuasi

Akroteer Projekt OÜ hagi Osaühingu Hausers Grupp

vastu 14 040 euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Akroteer Projekt OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

28 080 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Akroteer Projekt OÜ (registrikood

11203893), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene

Varul

Kostja (vastustaja) Osaühing Hausers Grupp (registrikood

11017914), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik

Entsik

Menetluse liik

Asja läbivaatamine kohtuistungil 16. novembril 2023

RESOLUTSIOON

1. Muuta maakohtu määratud hagihinda ja määrata hagihinnaks 28 080 eurot.

2. Tühistada Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-17923

osas, millega maakohus jättis hagi tervikuna rahuldamata ja jaotas menetluskulud.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

-

rahuldada hagi osaliselt ja mõista Osaühingult Hausers Grupp Akroteer Projekt

OÜ kasuks välja 14 040 eurot, ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva

seisuga (19. jaanuar 2024) sissenõutavaks muutunud viivis 7437 eurot ning

edasiulatuv võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

põhinõudelt 9240 eurot alates 20. jaanuarist 2024 kuni kohustuse täitmiseni;

-

jätta maakohtus kantud menetluskulud 71% ulatuses Osaühingu Hausers

Grupp kanda ja 29% ulatuses Akroteer Projekt OÜ kanda.

2-20-17923

2 (35)

3. Jätta Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsus muutmata osas, millega hagi jäi

rahuldamata põhinõudelt 9240 eurot seadusjärgset viivist ületava viivise ja samalt

põhinõudelt hagi esitamisele eelneva aja eest arvestatud viivise nõude osas.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud 71% ulatuses Osaühingu Hausers

Grupp kanda ja 29% ulatuses Akroteer Projekt OÜ kanda.

6. Mõista Akroteer Projekt OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtus hagi

esitamisel ja nõude suurendamisel vähem tasutud riigilõiv 500 eurot. Nimetatud

summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud

makseinfole. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise

korral tuleb Akroteer Projekt OÜ-l alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.

7. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:

7.1. Rahuldada hagi osaliselt.

7.2. Mõista Osaühingult Hausers Grupp Akroteer Projekt OÜ kasuks välja 14 040

eurot, ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva seisuga (19. jaanuar 2024)

sissenõutavaks muutunud viivis 7437 eurot ning edasiulatuv võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 9240 eurot alates

20. jaanuarist 2024 kuni kohustuse täitmiseni.

7.3. Jätta hagi rahuldamata põhinõudelt 9240 eurot seadusjärgset viivist ületava

viivise ja samalt põhinõudelt hagi esitamisele eelneva aja eest arvestatud viivise

nõude osas.

7.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 71% ulatuses Osaühingu

Hausers Grupp kanda ja 29% ulatuses Akroteer Projekt OÜ kanda.

7.5. Mõista Akroteer Projekt OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtus hagi

esitamisel ja nõude suurendamisel vähem tasutud riigilõiv 500 eurot. Nimetatud

summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest vastavalt otsusele

lisatud makseinfole. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega

viivitamise korral tuleb Akroteer Projekt OÜ-l alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2-20-17923

3 (35)

1. Akroteer Projekt OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Osaühingu Hausers Grupp

(kostja) vastu 14 040 euro ja viivise väljamõistmiseks, mis anti kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Harju Maakohtule.

1.1. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled 2. oktoobril 2019

projekteerimise töövõtulepingu (leping), mille kohaselt kohustus hageja koostama Tartus,

Vallikraavi 14 asuva kortermaja konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti. Töö

kogumaksumusena lepiti kokku 22 500 eurot, millele lisandub käibemaks, seega kokku 27 000

eurot. Kostja tasus töötasuarveid üksnes 17 760 euro ulatuses. Hageja esitas kostjale 16. juulil

2020 ka lisatööde arve nr 217 summas 4800 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 21. juuli 2020,

kuid mille kostja jättis tasumata.

1.2. Hageja andis 29. juunil 2020 kostjale üle projekti katuse metallpostide osa. Selle tööosa

eest esitatud arve nr 216 on tasutud, seega on kostja tööd vastu võtnud.

1.3. Lisatööd olid objekti mõõdistamine, 4. korruse uue põrandatalastiku joonised (sh

arvutused) ning avariiohtliku juurdeehituse lisavaiad ja rostvärk. Hageja on andnud lisatööd

kostjale üle 7. juuli 2020. a ja 15. juuli 2020. a e-kirjadega ning kostja on lisatööd vastu võtnud.

Kokkulepe lisatööde hinnas nähtub 2. juuli 2020. a ja 16. juuli 2020. a koosolekute

protokollidest.

1.4. Kostja edastas 31. juulil 2020 avalduse, millega ütles töövõtulepingu erakorraliselt üles,

tuginedes hageja kui töövõtja rikkumisele. Hageja leiab, et ta ei ole töövõtulepingut rikkunud.

Hageja tööprojekti põhjal on võimalik koostada tootejooniseid. Kostja soovis hagejalt endalt

tootejooniseid, kuid lepingus ei ole selles kokku lepitud. Tootejoonised ei ole tööprojekti osa,

vaid nende tegemine oleks olnud lisatöö. Samuti ei antud kostja hagejale täiendavaid tähtaegu,

vaid lõpetas kohe lepingu. Hageja käsitab kostja lepingu ülesütlemist tema tahteavaldusena

võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 lg 1 järgi. Kostja ülesütlemise tõttu jäi hagejal osa

töövõtulepingust täitmata. Hageja arvab, et kostja on tõenäoliselt tellinud Projekt O2 OÜ-lt

tootejoonised, tehes seda hageja koostatud tööprojekti alusel.

1.5. Hageja palus mõista kostjalt välja töövõtulepingu alusel välja maksmata tasu 9240 eurot ja

lisatööde tasu 4800 eurot, kokku 14 040 eurot. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja 30.

novembri 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise määraga 0,5% päevas vastavalt

lepingu p-le 6.2 summas 8564 eurot ja edasiulatuva viivise samas määras alates 1. detsembrist

2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõudele vastava summa. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

1.6. Vastuseks kostja protsessuaalsele tasaarvestusavaldusele märkis hageja, et kuna ta ei ole

lepingut rikkunud, ei ole kostja väited kahju tekitamisest põhjendatud. Kostja viidatud Projekt

O2 OÜ ja OMK Inseneribüroo OÜ arveid on maksnud kolmandad isikud, mistõttu on ebaselge,

kuidas nende maksmisega on kaasnenud kahju kostjale. Arvetelt ei nähtu täpselt, mida on

tellitud ja kas need tööd on hageja tööprojekti ümbertegemised või mingid muud objektiga

seotud projekteerimistööd. Oma väiteid kahju kohta, mille on põhjustanud arenduse tähtaegade

edasilükkumine, ei ole kostja tõendanud. Tegelikult oli arendusprojekti venimine tingitud

erinevatest muudest asjaoludest kui hageja tegevusest, sh muinsuskaitse eritingimused, kostja

töö halb organiseerimine jne. Poolte veebruaris ja mais 2020 peetud kirjavahetusest nähtub, et

kostja ei heitnud arenduse venimist ette hagejale, vaid pigem vabandas hageja ees, ning et kostja

ei olnud andnud hagejale veel 2020. a maiks üle lepingu p-s 1.4 nimetatud alusdokumente.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

2-20-17923

4 (35)

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et ta oleks teinud lepingujärgse töö,

esitanud selle kostjale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks ning et kostja oleks põhjendamatult ja

õigusvastaselt keeldunud töö vastuvõtmisest. Hageja poolt 16. juulil 2020 esitatud tööprojekt

ei vastanud nõuetele, kuna selle alusel ei olnud metallitootjal võimalik koostada tootejooniseid.

Tööprojekti mittevastavust kinnitas 20. juuli 2020. a e-kirjas ka omanikujärelevalve teostaja

AM. Sama on kinnitanud eksperdid TS ja JK.

2.2. Kostja palus hagejal 20. juulil 2020 ja 24. juulil 2020 saadetud e-kirjades viia koostatud

projekt lepinguga vastavusse ja esitada lisajoonised. Hageja teatas 20. juuli 2020. a ja 24. juuli

2020. a e-kirjades, et ta ei kavatse töös esinevaid puudusi kõrvaldada ja tööd parandada ning et

poolte koostöö on lõppenud.

2.3. Kuna hageja keeldus tööd parandamast, ei pidanud kostja hagejale lisaaega andma. Kostja

ütles lepingu 31. juulil 2020 erakorraliselt üles vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 4, § 116 lg-tele 1

ja 6 ning § 196 lg-tele 1 ja 2. Kooskõlas VÕS § 195 lg-tega 2 ja 5 vabastas lepingu erakorraline

ülesütlemine kostja kohustusest tasuda töö eest, mis oli oluliste puudustega, ei vastanud

lepingutingimustele ning mille puhul hageja põhjendamatult ja õigusvastaselt keeldus

rikkumise heastamisest ja töö parandamisest.

2.4. Hageja väidetud lisatööd ei olnud lisatööd, vaid kuulusid lepingu põhimahtu. Hageja pole

neid töid üle andnud ja kostja pole neid vastu võtnud. Tellija koosoleku protokollides esitatud

kokkulepe lisatööde eest tasumise kohta on tingimuslik.

2.5. Kostja esitas hagi vastuses protsessuaalse tasaarvestusavalduse, paludes juhul, kui kohus

peab hageja nõuet põhjendatuks, tasaarvestada sellega kostja kahju hüvitamise nõuded kokku

113 133 eurot: 1) kahju hüvitamise nõue VÕS § 135 lg 1 alusel 16 368 eurot, millest 12 768

eurot moodustab Projekt O2 OÜ-le Vallikraavi 14 korterelamu konstruktiivse tööprojekti

koostamise eest tasutu ja 3600 eurot moodustab OMK Inseneribüroo OÜ-le Vallikraavi 14

katusekorruse tööjooniste eest tasutu. Nimetatud kahju tekkis kostjale seetõttu, et ta pidi hageja

lepingurikkumise tõttu tellima Vallikraavi 14 korterelamu konstruktiivse tööprojekti ja

katusekorruse tööjoonised kolmandatelt isikutelt; 2) kahju hüvitamise nõue 96 765 eurot, mis

on tingitud Vallikraavi 14 korterelamu arendustegevuse alustamise edasilükkumisest, s.o 13

200 euro ulatuses objektimeeskonna täiendav palga-, elamis- ja transpordikulu, 32 400 euro

ulatuses fassaaditööde tegemiseks majakarbi kilega ümbritsemine ja kütmine ning 51 165 euro

ulatuses kostja klientide (s.o korteriostjate) võimalikud leppetrahvinõuded kostja vastu. Kostja

väitel venis Vallikraavi 14 korterelamu ehitamisega alustamine hageja rikkumise ja tööde

lõpetamata jätmise tõttu u 1,5 kuud, kuna kostja pidi hakkama uuesti projekteerima.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist

suurust kohus otsuses kindlaks ei määranud.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgneva üle:

-

hageja ja kostja sõlmisid 2. oktoobril 2019 projekteerimise töövõtulepingu, mille p-de

1.1, 1.3 ja 3.1 järgi kohustus hageja teostama kortermaja asukohaga Vallikraavi 14,

Tartu konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti kogumaksumusega 22 500 eurot,

2-20-17923

5 (35)

millele lisandub käibemaks 20%, projekti vastavust arvestatakse Eesti standardi EVS

932:2017 „Ehitusprojekt“ (EVS standard) järgi;

-

kostja on tasunud hagejale 17 760 eurot, millest ettemaks 8100 eurot, peahoone

juurdeehitus 2688 eurot ja peahoone katusekorrus 6972 eurot.

3.2. Lisaks tuvastas maakohus järgneva:

-

lepingu p 3.3 järgi on pooled kokku leppinud töö osade jaotuses, ajakavas ja

maksumuses; p-st 3.4 nähtub kokkuleppeline lisatööde maksumus;

-

lepingu p-s 3.5 on pooled leppinud kokku, et tellija tasub talle esitatud arvete alusel.

Arved töö osade eest esitatakse mitmes osas koos töö vastava osaga. Seega on pooled

leppinud kokku tasu ositi maksmises;

-

kostja on edastanud 31. juulil 2020 hagejale ülesütlemisavalduse põhjusel, et väidetavalt

ei vasta lepingu alusel koostatud projekt tööprojekti staadiumile ja tuleks esitada

lisajoonised;

-

hageja on 20. juuli 2020. a ja 24. juuli 2020. a e-kirjades teatanud, et ta ei kavatse töös

esinevaid puuduseid kõrvaldada ning hageja hinnangul on alates 20. juulist 2020 poolte

koostöö lõppenud;

-

hageja on teinud 24. juuli 2020. a e-kirjaga ettepaneku, kuidas lepingu täitmisega edasi

minna, ning avaldanud, et kõigepealt tuleb kostjal tasuda arve nr 217. Kostja on sellele

24. juuli 2020. a e-kirjaga vastanud, et loodetavasti hageja analüüsib olukorda rahulikult

ja teeb tööd lubatud tähtajaks lõpuni;

-

kohtule esitatud hinnapakkumisest nr 1920 ja lepingust tuleneb, milliseid töid hageja

kohustus kostjale tegema; viidatud tõenditest ei tulene hageja kohustust koostada

tootejooniseid.

3.3. Maakohus viitas VÕS § 637 lg-tele 3–5 ja Riigikohtu praktikale seoses töövõtja tasunõude

sissenõutavaks muutumisega, samuti VÕS § 655 lg-le 1.

3.4. Majandus- ja taristuministri 17. mai 2015. a määrusega nr 97 vastu võetud „Nõuded

ehitusprojektile“ (määrus nr 97) § 10 lg 1 järgi on tööprojekt ehitusprojekti staadium, milles

esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi

kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega

seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks.

3.5. Kostja väitel ei vasta hageja poolt 16. juulil 2020 üle antud projekt kortermaja

konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti nõuetele, kuna selle põhjal ei olnud

metallitootjal võimalik koostada tootejooniseid. Kostja on 20. juuli 2020. a e-kirjas selgitanud,

et varem on nad sellisel kujul saanud tööprojektis teraselementide kujujoonised ning nad ei

soovi tootejoonist, vaid et joonised vastaks tööprojekti nõuetele; tootejoonised tellitakse

metalliettevõttelt. AM, kes on teostanud objektil omanikujärelevalvet, on 20. juuli 2020. a e-

kirjas avaldanud arvamust, et esitatud projekt ei vasta terase kohapealt tööprojekti staadiumile

ja tuleks esitada lisajooniseid.

3.6. Hageja esitatud 6. aprilli 2021. a OÜ Ehitusseire diplomeeritud ehitusinseneri KK

arvamuse kohaselt ei ole tootejoonised EVS standardi järgi tööprojekti kohustuslik osa. AS Tari

diplomeeritud inseneri MS 5. augusti 2020. a arvamuse kohaselt vastab töö tööprojekti mahule.

Diplomeeritud ehitusinseneri AA 29. märtsi 2021. a hinnangu põhjal ei kuulu tootejoonised

2-20-17923

6 (35)

tööprojekti hulka. Diplomeeritud ehitusinseneri OO 29. märtsi 2021. a kommentaarist tuleneb,

et EVS standardi järgi ei kuulu tootejoonised tööprojekti hulka.

Kostja poolt kohtule esitatud MS 14. aprilli 2021. a e-kirjast tuleneb, et ta ei ole andnud

hinnangut hageja koostatud projektile Vallikraavi 14 kortermaja kohta. Kohtule esitatud OO e-

kirjast tuleneb, et ta ei ole antud hinnangut tööprojektile ega katusekonstruktsioonile; hageja ei

ole palunud Streng OÜ hinnangut sellele tööprojektile. Seega on hageja kogunud ja esitanud

kohtule tõendeid, mis ei puuduta vaidlusalust tööprojekti.

3.7. Kuna hinnapakkumisest ja lepingust ei tulene hageja kohustust koostada tootejooniseid,

oleks nende tellimine tulnud eraldi kokku leppida.

3.8. Vaidlustamata asjaolude kohaselt jäid hageja tööd lõpetamata. Kohtule esitatud 8.

detsembri 2021. a Ehitusinsener OÜ ehitusinseneri TS arvamuse kohaselt ei vasta hageja

projekt täielikult nõuetele, kuna puudu on DSL2 projekteerimise järelevalve taseme selgitus ja

seletuskiri. Seega on leidnud tõendamist, et hageja töös esinesid vajakajäämised.

3.9. Kostja on teinud tööle etteheiteid, kuid ei ole andnud hagejale konkreetset tähtaega

puuduste kõrvaldamiseks. Samas asus kohus seisukohale, et praegusel juhul ei oleks täiendava

tähtaja andmine olukorda muutnud. Hageja on oma 20. juuli 2020. a ja 24. juuli 2020. a e-

kirjades avaldanud, et ta ei täida oma kohustusi ka edaspidi. Hageja on 24. juulil 2020

avaldanud, et ta on juba arvestanud, et alates 20. juulist 2020 on poolte koostöö lõppenud.

Samuti on hageja selgitanud, et pärast arve nr 217 tasumist ei oleks hagejal hoovimaja võimalik

teha, küll aga on hageja valmis tegema peamaja juurdeehitised. Seega on hageja üheselt

avaldanud, et ta ei jätka tööde tegemisega enne, kui arve on tasutud. Lisaks on hageja

avaldanud, et hoovimajaga seotud töödega pole tal võimalik tegeleda, ehkki hinnapakkumises

on välja toodud ka hoovimaja tööd. Kostja on sellele e-kirjale vastanud ja selgitanud, et arvet

nr 217 ei ole nad aktsepteerinud, kuna kostjale pole esitatud korrektset tööprojekti. Samuti on

kostja andnud hagejale võimaluse esitada omapoolne ettepanek, mida esmaspäeval arutada.

Seega tuleneb kohtu ette toodud asjaoludest, et hagejast tulenevalt ei oleks talle täiendava

tähtaja andmine olnud mõistlik, sest hageja oli selgelt väljendanud, et ta on valmis jätkama töid

üksnes osaliselt. Kostja on pakkunud võimalust pidada läbirääkimisi.

3.10. Kuna hageja ei nõustunud hoovimaja tööde tegemisega (lepingus kokkulepitud mahus),

siis öeldi leping üles ja edaspidi ei ole hageja töid teinud. Kuna pooled kokkuleppele ei jõudnud,

on kostja õigustatult lepingu üles öelnud. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud hageja tasunõue

VÕS § 655 lg 1 alusel summas 9240 eurot. Kohus jättis selle nõude rahuldamata.

3.11. Hageja on esitanud ka tasunõude lisatööde eest summas 4800 eurot. Kuigi hageja on

seisukohal, et kostja on nõustunud sellises summas tasu maksma, siis kostja on toonud kohtu

ette, et selline kokkulepe on tingimuslik. Kohtule esitatud 16. juuli 2020. a tellija koosoleku

protokolli p 7.5 kohaselt on saavutatud kokkulepe konstruktsioonide projekteerimise lisatööde

summa osas. Selleks jääb 4000 eurot tingimusel, et edaspidi peavad kõik tähtajad 100% paika

ja rohkem mingeid lisa asju ei teki ja arutama ei pea. Kokkuleppest ei tulene, et arve esitatakse

ja tasutakse koheselt. Kokkuleppest tuleneb, et tasu makstakse välja üksnes siis, kui edaspidi

peavad kõik tähtajad paika ja mingeid muid lisakulusi ei teki.

3.12. Hageja on väljastanud 16. juulil 2020 kostjale arve nr 217 summas 4800 eurot, viidates

teenusena „Vallikraavi 14, Tartu, Tarindite projekt, lisatööd 1 tk“.

2-20-17923

7 (35)

3.12.1. Kostja väitel ei saa mõõdistamistööd (1600 eurot, millele lisandub käibemaks) pidada

lisatööks, kuna hoone konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti koostamisele eelnev ja

ettevalmistav töö kuulub lepingu põhimahtu. Kohus nõustus kostjaga, et hageja koostatud

hinnapakkumine sisaldab kontrollarvutuste töid.

3.12.2. Hageja on sisustanud lisatöid ka Vallikraavi 14 peamaja 4. korruse uue põrandatalastiku

projekteerimise töödega maksumusega 2000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus nõustus

kostjaga, et kui tellitakse kogu Vallikraavi 14 peamaja ja kõrvalhoone konstruktiivse osa

kandeelementide tööprojekt, siis peaks lepingu põhimahtu kuuluma ka hoone kõikide korruste

põrandatalastiku (mis on samaaegselt alumise korruse laeks) projekteerimise tööd.

3.12.3. Kostja vaidlustab ka lisatöö, mis seisneb hoovimaja juurdeehituse lisavaiade ja rostvärgi

projekteerimise töödes maksumusega 400 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus märkis, et

vaidlust ei ole selles, et hoovimaja osas hageja kostjale töid ei teinud.

3.13. Kuna kostja aktsepteeris hageja lisatööde tasu nõuet tingimuslikult ja viidatud tingimus

jäi täitmata, siis on alusetu ka hageja lisatasu nõue 4800 eurot. Kohus jättis selle nõude

rahuldamata.

3.14. Kuna hageja põhinõue jäi rahuldamata, jättis kohus rahuldamata ka hageja viivisenõuded.

3.15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud

hageja kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega

pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud lepingu ülesütlemine põhjendatud.

4.1.1. Kohus on sisustanud lepingu ülesütlemist uute asjaoludega. Asjas on keskse tähtsusega

küsimus, kas kostja 31. juuli 2020. a ülesütlemisavaldus on nõuetekohane töövõtulepingust

taganemine VÕS § 116 ja § 196 järgi (tuginedes olulisele lepingurikkumisele) või on kostja

avaldus käsitatav ülesütlemisena VÕS § 655 lg 1 järgi.

Kostja põhjendas 31. juuli 2020. a ülesütlemisavaldust sellega, et „töövõtja koostatud projekt

peab olema sellisel kujul, et metallitootjal oleks võimalik selle alusel koostada tootejoonised ja

et tellija saaks töövõtja poolt koostatud projekti alusel ilma lisajooniseid koostamata ära tellida

metallitootjalt vajalikud ehitustooted“. Seega oli projektil lasuv puudus, millega kostja

ülesütlemist põhjendas, see, et hageja koostatud projekti alusel ei olnud metallitootjal võimalik

koostada tootejooniseid.

Kohus ei kontrollinud lepingu ülesütlemise õiguspärasust 31. juuli 2020. a avalduses toodud

põhjenduse kohaselt. Kohus ei andnud hinnangut kostja esile toodud rikkumisele (väidetavale

puudusele projektis), vaid hoopis uuele asjaolule, s.o et hageja ei olevat nõustunud hoovimaja

tööde tegemisega.

Hageja leiab, et kohtulahend on üllatav, sest kohus ega kostja ei viidanud kordagi, et

ülesütlemist

võiks

põhjendada

hoovimaja

tööde

tegemise

või

mittetegemisega.

Ülesütlemisavaldust ei ole sellega põhjendatud ja kohus ei saa tuua otsuses uusi asjaolusid

2-20-17923

8 (35)

ülesütlemise põhjendamiseks. Kohtumenetlus on võistlev ja kohus saab rajada otsuse poolte

esile toodud asjaoludele (TsMS § 436 lg 4). Kohus peab kontrollima ülesütlemisavaldust

sellisena, nagu see on koostatud.

4.1.2. Hageja on seisukohal, et ülesütlemise põhjendus ei saa olla ka see, et pooled ei jõudnud

kokkuleppele. Kohtuotsusest ei selgu, milles pooled pidid kokkuleppele jõudma ja miks seda

saab heita rikkumisena ette hagejale. Kuna lepingu ülesütlemine on hoovimaja töödega seotud

esmakordselt alles kohtuotsuses, ei saanud hageja selle kohta seisukohti esitada.

4.1.3. Oma 24. juuli 2020. a e-kirjas on hageja tõepoolest avaldanud, et edaspidi jääks lepingu

täitmisel hoovimaja lepingumahust välja, kuna hagejal ei olnud selleks enam ajalist ressurssi.

See kiri väljendas hageja ettepanekut või nägemust lepingu edasisest täitmisest. Sellele kirjale

järgnes kostja 31. juuli 2020. a lepingu lõpetamise avaldus. Ettepaneku jätta hoovimaja tööd

välja tingis asjaolu, et kostja ei olnud suutnud selleks ajaks anda hagejale üle lepingu täitmiseks

vajalikke alusandmeid – arhitektuurset projekti ja vastavaid ehitusgeoloogilisi uuringuid.

Hageja on näidanud, et Vallikraavi 14 arendusprojekti venimine oli tingitud kõikvõimalikest

muudest tingimustest kui hageja tegevusest. Kostja on toonud esile muinsuskaitse eritingimuste

saamise venimist ja enda töö kehva organiseerimist, mille pärast on ta hagejalt ka vabandust

palunud.

4.2. Maakohus järeldas, et kostja ei andnud hagejale tähtaega väidetavate puuduste

kõrvaldamiseks (oma 20. juuli 2020. a ja 23. juuli 2020. a kirjadega). Ka seetõttu on leping üles

öeldud ebaõigesti.

4.3. Hageja on seisukohal, et tema koosatud tööprojekt vastas nõuetele ja selle alusel oli

võimalik tellida tootejooniseid.

4.3.1. Kohus on järeldanud Ehitusinsener OÜ ehitusinseneri TS arvamuse põhjal, et hageja töös

(projektis) oli puudus, kuid ei ole sidunud seda väidetavat puudust lepingu ülesütlemise

põhjendusega. Kostja ei ole kohtu esile toodut, s.o projekti seletuskirja puudumist, pidanud

lepingu ülesütlemise aluseks olevaks asjaoluks. Keegi ei ole nõudnud hagejalt projekti

seletuskirja koostamist või andnud selleks tähtaega. Maakohus ei ole kasutanud oma järeldustes

TS arvamuse sisulist osa, mis seondub poolte vaidlusega. Hageja esitas TS arvamuse

eesmärgiga näidata, et hageja koostatud projekti alusel on võimalik koostada tootejooniseid.

Riiklikult tunnustatud ekspert ja asjatundja TS on oma arvamuses järeldanud, et hageja

koostatud tööprojekti alusel on võimalik teha teraspostide osas tootejooniseid. Arvamuses

viidatud DSL2 projekteerimise järelevalve taseme selgituse ja seletuskirja puudumine oli

tingitud sellest, et projekteerimistööd polnud lõpetatud ja seletuskirja polnud jõutud välja anda

enne, kui kostja lepingu üles ütles. Projekteerimise järelevalve taseme DSL2 nõude täitmata

jätmine ei tähenda veel seda, et projekt oleks vale või seda oleks vaja ümber teha. Tegemata on

lihtsalt üks protseduur. Hageja lisas, et kostjale on tehtud ja edastatud eelprojekti seletuskiri,

kuigi see ei olnud lepingu kohaselt hageja ülesanne.

4.3.2. Metallitootjal on võimalik koostada hageja projekti alusel tootejooniseid. Selle kohta on

hageja esitanud riiklikult tunnustatud eksperdi TS arvamuse, AS Tari eksperdi MS arvamuse,

ehitusinsener AA arvamuse, ehitusinsener OO arvamuse ja OÜ Ehitusseire eksperdi KK

arvamuse. Kõik eksperdid on ühel nõul selles, et hageja tööprojekt vastas nõuetele ja selle alusel

on

võimalik

koostada

tootejoonised.

Järelikult

ei

ole

hageja

projektis

kostja

ülesütlemisavalduses väidetud puudusi. Maakohus on otsuse p-des 17 ja 18 ekspertide arvamusi

käsitlenud, kuid võtnud neist välja ebaolulise ja jätnud käsitlemata selle, mille tõttu need

2-20-17923

9 (35)

arvamused on tõendina asja juurde esitatud. Kohus ei ole hinnanud tõendite alusel peamist

küsimust, kas hageja projekti alusel on võimalik koostada tootejooniseid.

4.3.3. Ülesütlemisavalduses on tuginetud ka sellele, et „tellija pidanuks töövõtja poolt

koostatud projekti alusel ilma lisajooniseid koostamata saama ära tellida metallitootjalt

vajalikud ehitustooted“. Hageja esitatud asjatundjate arvamused kattuvad ka selle osas, et

tootejoonised ei kuulu tööprojekti hulka, st tööprojekt ja tootejoonised on EVS standardi

kohaselt kaks erinevat asja. Muid etteheiteid ei ole kostjal hageja tööprojektile olnud, tööprojekt

on kostjale üle antud ja selle eest on hagejale makstud. Kostja on ka rekonstrueerinud ehk

ehitanud just hageja projekti järgi, mis näitab seda, et kostja pidas hageja projekti

nõuetekohaseks. Kostja lootis tellijana saada hagejalt koos tööprojektiga ka tootejoonised, et

säästa nende tellimise kulusid. Tootejooniste koostamine ei olnud aga hageja ülesanne ja selles

oleks pooled pidanud eraldi kokku leppima.

4.4. Lisatööde tegemine on tõendatud, s.o mõõdistamine 1600 eurot (+ km), 4. korruse uus

põrandatalastik 2000 eurot (+ km) ja avariiohtliku juurdeehituse lisavaiad ja rostvärk 400 eurot

(+ km), kokku 4800 eurot (4000 eurot + km). Kostja ei vaidlustanud lisatööde tegemist ega

lisatööde eest tasu saamise nõuet hagi vastuses ega sellele järgnevates menetlusdokumentides,

samuti esimesel istungil. Alles pärast 7. juuli 2022. a istungit, mil kohus lisatööde teema ise

tõstatas, hakkas kostja eitama lisatööde tasunõude sissenõutavust.

4.5. Lisatööde osas ei olnud tingimuslikku kokkulepet. Kokkulepe lisatööde tasu summas on

saavutatud kõigepealt kostja 2. juuli 2020. a koosolekul ja see on sätestatud protokolli p-s 7.5.

Kostja 16. juuli 2020. a koosolekul on seda kokkulepet korratud. Kohus aga käsitles ekslikult

vaid 16. juuli 2020. a koosoleku protokolli. Vaidlustatud otsusest ei ole tuvastatav, mis on see

konkreetne tingimus, milles kokku lepiti ja mis pidi olema tasunõude sissenõutavuseks

saabunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg 1). Nõupidamise protokollis

sisalduv väidetav viide, et „tasu makstakse välja üksnes siis, kui edaspidiselt peavad kõik

tähtajad paika ning mingeid muid lisakulusi ei teki“ ei ole tingimus TsÜS § 102 lg 1 tähenduses

ega piisavalt konkreetne. Samuti ei ole tegemist kokkuleppega, vaid pigem emotsionaalse

mõttega, mis on kostja protokolli sisestatud. Koosoleku protokolli korrektne sõnastus on

„Koosolekul saavutati kokkulepe konstruktsioonide projekteerimise lisatööde summa osas.

Selleks jääb 4000 eurot, tingimusel et edaspidi teavad kõik tähtajad paika ja rohkem mingeid

lisaasju ei teki ja arutama ei pea“. Hageja on lisatööde osas kõiki tähtaegu järginud ja pole

mingeid täiendavaid tasusid nõudnud, mistõttu jääb arusaamatuks, milline n-ö kokkulepitud

tingimus jäi hageja poolt täitmata. Kohus ei ole seda lahendis sisustanud. Kostja ütles 31. juuli

2020. a avaldusega lepingu üles, mistõttu ei olnud võimalik seda lõpuni täita. Hageja arvates ei

ole lisatööde tasu puhul tegemist tingimusliku kokkuleppega, vaid 16. juuli 2020. a koosoleku

protokollis (ja samas sõnastuses 2. juuli 2020. a koosoleku protokollis) on kostja sisuliselt

tunnistanud kohustust maksta lisatööde eest 4000 eurot, millele lisandub käibemaks.

4.6. Hageja viidatud tööd on käsitatavad lisatöödena.

4.6.1. Seoses mõõdistustega märgib hageja, et hinnapakkumises ei olnud fikseeritud, et hageja

peaks projekteerijana hakkama ise objekti mõõdistama. Hinnapakkumise kohaselt on töö

aluseks

vajalikud

mh

vajalikud

tehnoloogilised

skeemid

täpsete

mõõtmete

ja

konstruktsioonidele mõjuvate koormustega. Selliseid alusandmeid kostja ei esitanud, mistõttu

on hageja lisatööna teinud kõik vajalikud objekti mõõdistamised. Hageja 16. augusti 2022. a

seisukohtades on esitatud selle kohta täpne ülevaade ja lisatud hageja koostatud

mõõdistamisprotokollid. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kuna hinnapakkumine sisaldas

kontrollarvutusi, sisaldas see ühtlasi ka mõõdistamist. Mõõdistamistööd ja kontrollarvutused

2-20-17923

10 (35)

on erinevad tegevused: mõõdistamine tähendab mõõdulindi või muu mõõteriistaga objekti

ülesmõõtmist, kontrollarvutused on aga juba matemaatika ja füüsika (seinte kandevõime

arvutused jmt).

4.6.2. Seoses 4. korruse uue talastiku joonistega ei ole kohus arvestanud, et kostja soovis

tellijana hagejalt algselt 4. korruse olemasoleva põrandatalastiku säilitamist. Seega pidi hageja

tugevdama ja juurde lisama lisatalasid, et säilitatav 4. korruse talastik oleks piisava kandvusega,

mistõttu tehti esialgu projekt, säilitamaks vana talastikku. Seejärel aga soovis kostja juba 4.

korruse täiesti uue põrandatalastiku jooniseid, s.o vana talastikku säilitamata. See oli lisatöö,

kuna hageja ei saanud pakkumist tehes arvestada, et 4. korruse põrandatalastik tuleb uus.

4.6.3. Juurdeehituse lisavaiade ja rostvärgi joonise osas on kohus midagi segamini ajanud.

Hageja on koostanud peamaja avariiohtliku juurdeehituse lisavaiad ja rostvärgi joonised, mitte

hoovimaja juurdeehituse joonised. Hageja ei joonistanudki hoovimaja, rääkimata selle

juurdeehitusest. Hoovimajale ei olnudki mõeldud juurdeehitust, see pidi tulema täiesti uus.

4.7. Lisatööde tasunõude osas on kohus jätnud tähelepanuta ka kostja 23. juuli 2020. a e-kirja,

milles kostja avaldab, et „pakun välja, et kui sa kinnitad mulle, et teed tähtajaks kõik asjad

valmis, siis ma tasun peale kinnitust koheselt arve, mis meil üleval on“. Ainuke sel hetkel üleval

olnud arve oli hageja lisatööde arve nr 217 summas 4800 eurot. Kostja kinnitab oma lausega

seda, et lisatööd on tehtud ja tal on kohustus see arve maksta. Ebaloogiline on maakohtu

otsusega tekkinud olukord, kus hageja on kõik lisatööd teinud ja kostjale üle andnud, kuid tal

pole õigust selle eest tasu nõuda.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus jättis hagi tervikuna rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja jaotab uuesti menetluskulud.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinses

asjas jättis maakohus vaidlustatud otsusega hagi 14 040 euro ja viivise väljamõistmiseks

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna ning

palus uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Seega kontrollib

ringkonnakohus maakohtu otsust täies ulatuses.

8. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-des 3.1 ja 3.2 loetletud asjaolud, mille üle pooled

apellatsioonimenetluses ei vaidle. Seega võtab ringkonnakohus need asjaolud TsMS § 652 lg 1

p 1 järgi asja lahendamisel aluseks.

9. Maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte õigesti töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1

tähenduses, mille üle pooled menetluses ka ei vaidle.

2-20-17923

11 (35)

10. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja peab tasuma

hagejale tasu 9240 eurot (VÕS § 655 lg 1 teise lause alusel) ja lisatööde eest 4800 eurot

(sisuliselt VÕS § 635 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel). Juhuks, kui hageja nõuded osutuvad mingis osas

põhjendatuks, on kostja esitanud 10. märtsi 2021. a hagi vastuses menetlusliku

tasaarvestusavalduse, tasaarvestamaks oma nõudeid hageja vastu kokku 113 133 eurot.

11. Ringkonnakohus hindab kõigepealt hageja nõuet lepingus kokkulepitud tasu saamiseks

VÕS § 655 lg 1 alusel (I) ja seejärel nõuet lisatööde eest tasu saamiseks (II). Pärast seda hindab

ringkonnakohus kostja menetluslikku tasaarvestusavaldust (III) ja teeb lõpetuseks

menetluslikud otsustused.

I

12. Ringkonnakohus selgitab esmalt õiguslikku olukorda ja hageja nõude lahendamise keskseid

küsimusi.

12.1. Kostja on menetluses läbivalt leidnud, et ta on lepingu hageja olulise rikkumise tõttu üles

öelnud. Ringkonnakohus märgib, et kuna siinsel juhul oli tegemist töövõtulepinguga, sai sellest

olulise lepingurikkumise korral VÕS § 116 alusel taganeda. Taganemise kõrval tuleneb tellijale

VÕS § 655 lg-st 1 ka võimalus töövõtuleping igal ajal üles öelda, sõltumata sellest, kas töövõtja

on lepingut rikkunud (vt nt Riigikohtu 20. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-16, p

12 ja seal viidatud kohtupraktika). Lepingu erakorraline ülesütlemine mh teise lepingupoole

rikkumise korral on VÕS § 196 lg-te 1 ja 2 järgi võimalik kestvuslepingu puhul (VÕS § 116 lg

6), milleks töövõtuleping ei ole. Ka õiguskirjanduses on märgitud, et töövõtulepingu puhul on

võimalik sellest taganemine üldreeglite järgi ja selle ülesütlemine VÕS § 655 järgi (Varul, P.

jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 186, p 5.2.b).

Kolleegium ei nõustu kostja käsitusega, et VÕS § 655 lg 2 annab tellijale õigusliku aluse

töövõtuleping selle rikkumise korral töövõtja poolt ka üles öelda. Kostja viidatud VÕS § 655

lg-st 2 tuleneb sisuliselt vaid põhimõte, et töölepingu lõpetamisel selle rikkumise korral

töövõtja poolt ei kohaldata VÕS § 655 lg-t 1. Ka Riigikohus on märkinud, et VÕS § 655 lg-st

2 tulenevalt võib § 655 lg 1 teist lauset ei kohaldada siis, kui töövõtulepingut ei ole rikutud,

ning töövõtulepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda (5.

juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-13, p 14; vt ka Varul, P. jt. Võlaõigusseadus III.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, § 655, p 3.3).

12.2. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu kohaselt tuli hagejal töö teha ositi, kusjuures töö

jaotus osadeks nähtub lepingu p-st 3.3. Kolleegium mõistab kostja ülesütlemisavaldust ja

siinses menetluses esitatud avaldusi selliselt, et sisuliselt oli kostja soov lepingust osaliselt

taganeda vastavalt VÕS § 116 lg-le 3, s.o vaid selle osa suhtes, milles leping oli 31. juuli 2020.

a avalduse esitamise seisuga veel täitmata. Seda kinnitab ka kostja 16. novembri 2023. a

kohtuistungil avaldatu, et kostja soovis jätta tehtud tööd endale ja ta ei soovinud juba hagejale

tasutud summa tagastamist (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:15:00). Seejuures on VÕS §

655 lg 1 järgi võimalik ka lepingu ülesütlemine üksnes osaliselt, kui võlgnetav sooritus on

osadeks jaotatav (Varul, P. jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021,

§ 655, p 3.1).

12.3. VÕS § 116 lg 1 kohaselt on lepingust taganemise sisuliseks eelduseks eelkõige see, et

teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud. Taganemiseks annab VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi

alust mh kohustuse täitmata jätmine VÕS § 114 järgi täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul.

Riigikohus on selgitanud, et kõrvaldatavate puuduste korral on lepingust taganemine lubatud

2-20-17923

12 (35)

üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele lepingupoolele täiendava tähtaja

kohustuse täitmiseks (VÕS § 114). Ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib

kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda erandjuhul. Selliseks erandiks võib olla nt

asjaolu, et rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole

huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui teine lepingupool teatab, et ta oma

kohustust ei täida (VÕS § 116 lg 4 teine lause) (vt 12. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-80-10, p 12). Töövõtulepingu puhul loeb VÕS § 647 lg 1 oluliseks rikkumiseks mh ka selle,

kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast

talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

12.4. Riigikohus on leidnud, et kui töövõtja ei olnud töövõtulepingut oluliselt rikkunud, st ei

olnud täidetud eeldused lepingust taganemiseks, võib tellija tahteavaldus lepingu lõpetamiseks

olla asjaoludest lähtuvalt käsitatav ülesütlemisavaldusena VÕS § 655 lg 1 järgi (vt nt 11.

veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15; 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-64-11, p 11).

12.5. Seejuures on töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja

selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt erinevad õiguslikud tagajärjed. Tulenevalt VÕS §

188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende

lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta lepingust

taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 esimese

lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu

alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud

viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Eelkõige saaks hageja nõue

seisneda üleantu väärtuse hüvitamise nõudes VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi, kusjuures üleantu

väärtuse tuvastamisel tuleb arvestada ka selle lepingule mittevastavusega. Kui tellija on aga

töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda

kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis

või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult

omandada (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15; 5.

juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-13, p 14; 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-64-11, p-d 12 ja 13).

12.6. Seega tuleb asja lahendamiseks kontrollida, kas kostja on 31. juuli 2020. a avaldusega

lepingust kehtivalt (osaliselt) taganenud. Kuna siinsel juhul ei vaidle pooled selle üle, et

taganemise formaalsed eeldused olid täidetud, tuleb hinnata, kas kostja on tõendanud, et hageja

rikkus oluliselt lepingut. Juhul, kui lepingust taganemise eeldused ei ole täidetud, tuleb hinnata,

kas kostja 31. juuli 2020. a avaldust saab asjaoludest lähtuvalt pidada ülesütlemisavalduseks

VÕS § 655 lg 1 järgi. Kui leiab tuvastamist, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud või selle

VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, tuleb hinnata hageja rahalise nõude põhjendatust.

13. Maakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, leides, et kostja on lepingu hageja

rikkumise tõttu üles öelnud (vt maakohtu otsuse p 26). Kuna hageja rikkumise korral olnuks

kostjal võimalik lepingust taganeda, on vaidlustatud otsuses lahendamata küsimus, kas kostja

taganes lepingust tervikuna või osaliselt. Samuti jääb ebaselgeks, mida maakohus luges hageja

rikkumiseks, mis andis kostjale õiguse lepingust taganeda (maakohtu käsituse järgi üles öelda).

Maakohus on käsitanud lepingu lõpetamise aluseks oleva rikkumisena nii seda, et hagejal jäid

tööd lõpetamata, seda, et hageja ei nõustunud hoovimaja tööde tegemisega (s.o lepingus

kokkulepitud mahus tööde tegemisega), kui ka seda, et Ehitusinsener OÜ ehitusinseneri TSi 8.

detsembri 2021. a arvamuse kohaselt ei vasta hageja projekt täielikult nõuetele, kuna puudu on

DSL2 projekteerimise järelevalve taseme selgitus ja seletuskiri (vt maakohtu otsuse p-d 21 ja

2-20-17923

13 (35)

26). Kuna maakohtu seisukohad ja nende kujunemine ei ole lahendi põhjal selged, on maakohus

rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8).

Ringkonnakohus saab need minetused apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

14. Ringkonnakohus on seisukohal, et ükski maakohtu viidatud väidetavatest rikkumistest ei

oleks andnud kostjale alust lepingust taganeda.

14.1. Kostja ei ole maakohtu viidatud rikkumistele lepingust taganemise alusena tuginenud.

14.1.1. Kostja on tuginenud menetluses sellele, et lepingu ülesütlemise põhjus (s.o materiaalne

alus) oli asjaolu, et hageja poolt üleandmiseks pakutud töö ei vastanud lepingutingimustele ega

otstarbele, milleks kostja tööd vajas, ja hageja põhjendamatult ja õigusvastaselt keeldus

rikkumise heastamisest ja töö parandamisest (vt nt hagi vastuse p 2.8; kostja 30. augusti 2021.

a seisukoha p-d 2.1 ja 2.10).

14.1.2. Kostja 31. juuli 2020. a ülesütlemisavaldusest (I kd, tl-d 16–19) nähtuvalt tugines kostja

ülesütlemise alusena sellele, et hageja poolt 16. juulil 2020 kostjale üle antud Vallikraavi 14

kortermaja projekt ei vasta kortermaja konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti nõuetele,

kuivõrd selle alusel ei ole metallitootjal võimalik koostada tootejooniseid. Kostja viitas AM 20.

juuli 2020. a e-kirjas märgitud puudustele ning määruse nr 97 § 10 lg-tele 1, 8 ja 9. Kostja leidis,

et on palunud 20. juuli 2020. a ja 23. juuli 2020. a e-kirjadega hagejal viia projekt vastavusse

tööprojekti nõuetega ja esitada vajalikud lisajoonised, andes sellega hagejale täiendava tähtaja

oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks (VÕS § 114 lg 1 tähenduses), kuid oma 20. juuli

2020. a ja 24. juuli 2020. a e-kirjadega hageja keeldus töös esinevate puuduste kõrvaldamisest

ja sisuliselt teatas, et ei kavatse oma kohustusi täita ka edaspidi (VÕS § 116 lg 2 p 4 ja § 116 lg

4 tähenduses). Sellega olid kostja hinnangul täidetud lepingu ülesütlemise materiaalsed

eeldused.

14.1.3. Seega oli lepingust taganemise aluseks hageja väidetav lepingutingimustele mittevastav

töö (tööprojekt ei vastanud nõuetele, kuna selle alusel ei olnud metallitootjal võimalik koostada

tootejooniseid) ja rikkumise kõrvaldamiseks antud täiendava tähtaja jooksul puuduse

kõrvaldamisest keeldumine. Seejuures on maakohus ka ise vaidlustatud otsuses märkinud, et

kostja tugines lepingu ülesütlemise alusena sellele, et hageja poolt 16. juulil 2020 kostjale üle

antud projekt ei vasta kortermaja konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti nõuetele, kuna

selle põhjal ei olnud metallitootjal võimalik koostada tootejooniseid (vt maakohtu otsuse p-d

10, 13 ja 15). Kostja ei ole 31. juuli 2020. a ülesütlemisavalduses viidanud ega maakohtu

menetluses väitnud, et lepingust taganemise (või selle ülesütlemise) põhjus oleks olnud tööde

lõpetamata jätmine, hoovimaja tööde tegemisest keeldumine ja/või tööprojekti puhul DSL2

projekteerimise järelevalve taseme selgituse ja seletuskirja puudumine.

14.2. Isegi kui mõni maakohtu viidatud rikkumistest oleks käsitatav lepingu rikkumisena

hageja poolt, oleks kostja pidanud sel alusel lepingust taganemiseks nõudma hagejalt esmalt

rikkumise kõrvaldamist ja andma selleks täiendava mõistliku tähtaja, mida kostja ei teinud.

14.2.1. Kostja tugineb menetluses sellele, et ta andis hagejale 20. juuli 2020. a, 23. juuli 2020.

a ja 24. juuli 2020. a e-kirjadega täiendava tähtaja projektis esinenud puuduste kõrvaldamiseks

VÕS § 114 tähenduses ning kuna hageja rikkumist ei kõrvaldanud (või teatas, et ta seda ei tee),

oli kostjal õigus lepingust taganeda (VÕS § 116 lg 2 p 5) (vt nt hagi vastuse p-d 2.6 ja 2.7; 31.

augusti 2021. a seisukoha p 2.9; 14. jaanuari 2022. a seisukoha p-d 2.2 ja 2.3).

2-20-17923

14 (35)

Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja seaduslik esindaja TS 20. juulil 2020 hagejale

saadetud e-kirjas (I kd, tl 94) palunud hagejal teada anda, millal nad saavad korrektsed joonised,

mis vastaks tööprojekti nõuetele. Sama isik on hagejale 24. juulil 2020 saadetud e-kirjas (I kd,

tl 95) viidanud, et neile ei ole esitatud nõuetele vastavat tööprojekti, ning andnud hagejale

lisaaja järelemõtlemiseks, et täita lepingus võetud kohustusi ja teha kostjaga koostööd. Seega

on kostja nendes kirjades tuginenud hageja töö puudusena üksnes sellele, et tööprojekti alusel

ei saa väidetavalt teha tootejooniseid. Oma 23. juuli 2020. a e-kirjas (I kd, tl 128) ei ole kostja

konkreetsele hageja rikkumisele viidanud.

Kostja on ka ise menetluses tuginenud sellele, et ta on oma 20. juuli 2020. a ja 24. juuli 2020.

a elektronkirjades selgitanud, et hageja koostatud projekt peab olema sellisel kujul, et

metallitootjal oleks võimalik selle alusel koostada tootejoonised ja et kostja saaks hageja

koostatud projekti alusel ilma lisajooniseid koostamata ära tellida metallitootjalt vajalikud

ehitustooted (vt nt hagi vastuse p 2.6). Kostja ei ole väitnud ja asjas esitatud tõenditest ei nähtu,

et kostja oleks andnud hagejale enne lepingust taganemist täiendava tähtaja DSL2

projekteerimise järelevalve taseme selgituse ja seletuskirja esitamiseks, lepingus kokkulepitud

tööde lõpetamiseks ja/või hoovimaja tegematajätmisega seotud rikkumise kõrvaldamiseks.

Samuti ei ole kostja oma 20. juuli 2020. a, 23. juuli 2020. a ja 24. juuli 2020. a e-kirjades

sellistele rikkumistele viidanud.

14.2.2. Kolleegium leiab, et isegi kui hageja oleks olnud tööde tegemisega, sh hoovimaja

projekti koostamisega viivituses ja selle eest vastutaks, oleks kostja pidanud andma hagejale

tööde lõpetamiseks, sh hoovimaja projekti tegemiseks täiendava mõistliku tähtaja VÕS § 114

lg 1 järgi, sh nõudma kohustuse täitmist. Alles siis, kui hageja ei oleks oma kohustusi täitnud

ka täiendava tähtaja jooksul või oleks pärast täiendava tähtaja andmist teatanud, et ta töid lõpuni

ei tee, sh hoovimaja projekti ei koosta, oleks kostja saanud kasutada muid

õiguskaitsevahendeid, sh lepingust taganeda osas, milles tööd olid tähtajaks lõpetamata või

mille tegemisest hageja keeldus (VÕS § 114 lg-d 1 ja 4, § 116 lg 2 p 5 ja lg 3).

Kolleegium märgib, et isegi kui leida, et kostja seadusliku esindaja 24. juuli 2020. a e-kirjas

sisaldunud lause „[k]una meie eesmärk oleks tööde lõpetamine, mitte vaidlemine, siis annan

teile lisaaja järelemõtlemiseks“ oleks käsitatav täiendava tähtaja andmisena tööde lõpetamiseks

(ehkki e-kirjas oli rikkumisena viidatud üksnes tööprojekti väidetavatele puudustele), ei oleks

mõistlik täiendav tähtaeg (VÕS § 114 lg 1 teise lause tähenduses) kõigi tööde lõpetamiseks

olnud 31. juuliks 2020, mil kostja lepingu üles ütles, veel möödunud.

Samuti, isegi kui DSL2 projekteerimise järelevalve taseme selgitus ja seletuskiri oleks pidanud

olema 31. juuli 2020. a seisuga juba esitatud ja nende esitamata jätmine oleks olnud käsitatav

lepingu rikkumisena, oleks kostja pidanud andma hagejale nende koostamiseks ja esitamiseks

täiendava mõistliku tähtaja VÕS § 114 lg 1 järgi, sh nõudma kohustuse täitmist. Alles siis, kui

hageja ei oleks oma kohustust täitnud ka täiendava tähtaja jooksul, oleks kostja saanud kasutada

muid õiguskaitsevahendeid, sh lepingust kas tervikuna või osaliselt taganeda (VÕS § 114 lg 4,

§ 116 lg 2 p 5 ja lg 3). Kuna kostja ei olnud nõudnud hagejalt puuduva selgituse ja seletuskirja

esitamist ega talle kõnealusest puudusest ka teatanud, ei andnud selles osas lepingust

taganemiseks alust ka VÕS § 647 lg 1.

14.2.3. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et täiendava tähtaja andmine ei oleks olnud hagejast

tulenevalt mõistlik, sest hageja oli väljendanud, et ta on valmis jätkama töid üksnes osaliselt (vt

maakohtu otsuse p-d 23–25).

2-20-17923

15 (35)

Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt avaldas hageja 20. juulil 2020 kl 12.36 kostjale saadetud e-

kirjas (I kd, tl 97), et (kostja käitumise tõttu) tal ei ole enam mingit soovi selle objektiga tegeleda

ja „kuna ma olen teie meelest nii ebausaldusväärne, siis peame selle koostöö siinkohal

lõpetama“. Samas 24. juuli 2020. a e-kirjas kostjale (I kd, tl 99) märkis hageja, et poolte koostöö

eelduseks objektil on kõigepealt arve nr 217 tasumine, millega kostja (hageja hinnangul)

alusetult viivitas. Hageja avaldas, et pärast arve nr 217 tasumist ei ole hagejal enam võimalik

hoovimaja teha, sest „selleks ei ole enam aega ja see aeg on ära kulutatud minust

mitteolenevatel põhjustel“. Ühtlasi esitas hageja oma nägemuse edasisest tööjaotusest selliselt,

et veel teha jäänud olemasoleva hoone (peamaja) nõukogudeaegsete juurdeehitiste projektide

üleandmine ja nende eest tasumine jaotatakse osadeks, mida hageja põhjendas usalduse

kaotamisega kostja vastu.

Kolleegium ei nõustu maakohtuga ja kostjaga, et hageja 20. juuli 2020. a ja 24. juuli 2020. a e-

kirju saab käsitada hageja teatena selle kohta, et ta oma kohustusi edaspidi ei täida, mis annaks

aluse lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata VÕS § 116 lg 2 p 4 või lg 4 järgi. Poolte

kirjavahetusest (arvestades ka muid 20. juulil 2020 saadetud e-kirju, vt I kd, tl-d 93, 94, 96 ja

98) on näha, et hageja 20. juulil 2020 kl 12.36 saadetud e-kirjas sisaldunud reaktsioon oli pigem

emotsionaalne ning juba mõni päev hiljem saadetud e-kirjast nähtus, et hageja on valmis

lepingu täitmisega jätkama, kui talle tasutakse arve nr 217, kuid ta soovis teha lepinguga

ettenähtud töö mahus ning töö vastuvõtmise ja selle eest tasumise korralduses muudatusi.

Seejuures nõudis hageja arve nr 217 tasumist õigustatult (vt praeguse otsuse osa II) ning VÕS

§ 110 lg 1 järgi oli hagejal õigus keelduda kuni arve tasumiseni oma lepingust tulenevate

kohustuste täitmisest. Ka kostja ei mõistnud hageja e-kirju nii, et hageja oleks teatanud, et ta

oma kohustusi edaspidi ei täida. Oma 24. juuli 2020. a e-kirjas (I kd, tl 95), mis saadeti pärast

hageja sama kuupäevaga e-kirja, avaldas kostja seaduslik esindaja hagejale, et ta on huvitatud

lepingu jätkamisest ja tööde lõpuni tegemisest hageja poolt, annab hagejale lisaaja

järelemõtlemiseks ja on valmis esmaspäeva hommikul (e-kiri saadeti reedel) arutama, kui

hagejal on pakkuda välja mõni mõistlik ettepanek. Seega toimusid poolte vahel läbirääkimised

arve nr 217 tasumise ja tööde jätkamise tingimuste üle.

14.3. Lisaks ei anna asja materjalid alust järeldada, et hageja oleks maakohtu viidatud viisidel

lepingut rikkunud, ning osade väidetavate rikkumiste puhul on küsitav, kas kostja saaks

kõnealusele rikkumisele tugineda.

14.3.1. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et lepingust taganemist oleks õigustanud hageja

väidetav keeldumine hoovimaja tööde tegemisest. Asjas esitatud kirjavahetustest ei saa

järeldada, et hageja oleks hoovimaja projekti tegemisest keeldunud. Maakohus järeldas hageja

keeldumist hageja seadusliku esindaja 24. juuli 2020. a e-kirja (I kd, tl 99) põhjal (vt maakohtu

otsuse p-d 23 ja 26). Nimetatud e-kiri oli saadetud pärast poolte 20. juuli 2020. a e-kirju ja

kostja 23. juuli 2020. a e-kirja, milles poolte vahel olid tekkinud eriarvamused hageja

tööprojekti nõuetelevastavuse osas ja arutelu koostöö jätkamise võimalikkuse üle. Seejuures oli

kostja esindaja oma 23. juuli 2020. a e-kirjas kutsunud hagejat ka omalt poolt lahendust

pakkuma, kui tema pakutud lahendus ei sobi. Kolleegium nõustub hagejaga, et tema seadusliku

esindaja 24. juuli 2020. a e-kiri (vt selle sisu praeguse otsuse p-s 14.2.3) on käsitatav hageja

ettepanekuna lepingu muutmiseks mh lepingu mahu osas, jättes hoovimaja sellest välja.

Selliselt mõistaks hageja kirja TsÜS § 75 lg 1 teise lause järgi kostjaga (tahteavalduse saajaga)

sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel, sh võttes arvesse konteksti ja poolte eelnevat

kirjavahetust. Kostjaga sarnane mõistlik isik ei mõistaks hageja 24. juuli 2020. a e-kirja VÕS §

116 lg 4 teise lause mõttes hageja teatena, et ta oma kohustust (hoovimaja osas) ei täida, mis

annaks kostjale õiguse lepingust taganeda VÕS § 114 järgi täiendavat tähtaega andmata. Kostja

ei ole väitnud ja asja materjalidest ka ei nähtu, et kostja oleks hageja ettepanekule vastanud

2-20-17923

16 (35)

(kostja seadusliku esindaja 24. juuli 2020. a e-kiri (I kd, tl 95) ei adresseeri hageja ettepanekut

hoovimaja osas).

14.3.2. Samuti ei võimalda asja materjalid lugeda hageja lepingu rikkumiseks seda, et

tööprojektist puudusid DSL2 projekteerimise järelevalve taseme selgitus ja seletuskiri. Pooled

ei vaidle selle üle, et hageja ei olnud andnud nimetatud dokumente kostjale üle koos seni üle

antud tööprojekti osadega. Samas on hageja menetluses selgitanud, et ta ei olnud veel jõudnud

tööprojekti seletuskirja koostada ja esitada, kuid oleks seda teinud, kui kostja ei oleks lepingut

üles öelnud (vt nt hageja 8. detsembri 2021. a seisukoha lk 5). Hageja sõnul on seletuskiri

tööprojekti viimane osa, mis tehakse enne seda, kui lõplik tööprojekt üle antakse (vt nt

apellatsioonkaebuse p 2.1.3.1 ja 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk

00:55:25). Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et eelprojekti kohta oli hageja kostjale

seletuskirja esitanud (vt apellatsioonkaebuse p 2.1.3.1). Ka TS arvamusest nähtub, et hageja

selgituste kohaselt jäi tööprojekti seletuskiri koostamata seetõttu, et lepingulise suhte lõppemise

tõttu ei saanud ta oma tööd lõpuni teha (vt I kd, tl 193 pöördel). Kostja ei ole toonud esile ega

tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et seletuskiri oleks pidanud olema esitatud juba enne 31.

juulit 2020, mil kostja lepingu üles ütles. Seega ei anna asjas esitatu alust järeldada, et

seletuskirja puudumine olukorras, kus hagejal olid tööd veel pooleli, oleks olnud käsitatav

lepingu rikkumisena.

14.3.3. Asja materjalid ei anna alust järeldada, et hageja oleks olnud töö tegemisega viivituses.

Lisaks on küsitav, kas kostja oleks saanud sel alusel lepingust taganeda.

Esmalt märgib kolleegium, et hagejale ei saa ette heita seda, et ta lepingus kokkulepitud töid

lõpuni ei teinud, kuna 31. juulil 2020 lõpetas kostja ise ühepoolselt lepingu, tehes seda kas

taganemise või ülesütlemisega (mille üle pooled vaidlevad). Lepingust taganemiseks oleks

võinud anda alust see, kui hageja oleks olnud 31. juuli 2020. a seisuga kokkulepitud töö

tegemisega viivituses.

Samas ei ole kostja menetluses väitnud ega tõendanud, et hageja oleks olnud töö tegemisega

viivituses. Lepingu p 2.1 kohaselt oli töö algne tähtpäev 12. jaanuar 2020 eeldusel, et töö

tegemiseks vajalikud alused on edastatud p-s 1.4 nimetatud tähtajaks, s.o 18. oktoobriks 2019.

Tellija 2. juuli 2020. a koosoleku protokolli nr 1 ja 16. juuli 2020. a protokolli nr 2 kohaselt oli

lepitud projekti lõpliku valmimise ajana kokku 16. juuli 2020 (I kd, tl-d 48 pöördel, 50 pöördel),

kuid samas oli 3. korruse uue vahelae talastiku tähtaeg alles 20. juuli 2020 ning protokolli nr 2

p 8.8 kohaselt pidid 16. juuliks 2020 olema valmis vaid esialgsed joonised, mis oli vaja veel üle

vaadata, osad tööd tuli teha veel 30. juuliks 2020 ning hoovimaja lahendus oli veel lahtine,

oodates teise konstruktori hinnangut (I kd, tl 50 pöördel). Oma 23. juuli 2020. a e-kirjas kirjutas

kostja seaduslik esindaja hagejale, et „minu teada on teil kokku lepitud tähtaeg juuli lõpuks“).

Seega nähtub asjas esitatud tõenditest, et töö tegemine oli algselt plaanituga võrreldes viibinud

ning poolte kokkuleppel oli töö, sh selle osade valmimise tähtpäevasid edasi lükatud. Viidatud

tõenditest jääb ebaselgeks, milline oli poolte kokkulepe töö kõigi osade, sh hoovimaja projekti

lõpliku valmimise aja kohta. Seega ei anna asja materjalid alust järeldada, et hageja oleks olnud

töö üleandmisega viivituses, mis oleks olnud käsitatav lepingu rikkumisena.

Isegi kui leida, et hageja oli töö üleandmisega viivituses, on küsitav, kas kostja saaks sellele

rikkumisele tugineda. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse

rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd,

kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille

toimumise riisikot ta kannab. Hageja on menetluses välja toonud, et tema töö tegemine viibis,

kuna kostja ei andnud talle lepingus ettenähtud tähtajaks üle lepingu täitmiseks vajalikke

2-20-17923

17 (35)

alusandmeid – arhitektuurset projekti ja ehitusgeoloogilisi uuringuid. See nähtub ka hageja

esindaja 21. mai 2020. a e-kirjast kostja esindajatele (I kd, tl 131). Hagejale vajaliku sisendinfo

hilinemist kinnitab ka kostja esindaja 21. mai 2020. a vastus hagejale, kus kostja esindaja

märgib, et selle võrra võib hageja tööde valmimine arusaadavalt venida (I kd, tl 131 pöördel).

Lisaks on hageja esitanud tõendeid selle kohta, et Vallikraavi 14 arendusprojekt tervikuna venis

hagejast sõltumatutel põhjustel (6. aprilli 2021. a seisukoha p 1.5 ja seal viidatud tõendid (I kd,

tl-d 129 – 133 pöördel)). Eelnevat arvestades on võimalik, et kostja oli ise VÕS § 119 lg 1

mõttes vastuvõtuviivituses hagejale vajalike alusandmete tagamisega ja/või töö viibimise

objektil põhjustasid muud kostja mõjusfääris olevad asjaolud, mistõttu kostja ei saaks VÕS §

101 lg 3 järgi tugineda hageja lepingurikkumisele, mis seisnes töö valmimise viibimises. Lisaks

nägi lepingu p 3.7 ette, et lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg pikeneb selliste

asjaolude esinemise võrra, mille eest töövõtja ei vastuta ja mida ta ei saanud mõjutada ning

mille vältimist ei saanud temalt mõistlikult oodata. Seega võis lepingu täitmise tähtaeg olla

kostjast tulenevatel põhjustel ka pikenenud.

Ehkki poolte kokkulepped töö valmimise lõpptähtpäeva kohta ning hageja töö viibimise täpsed

põhjused ja nende põhjuslik seos kostja vastuvõtuviivitusega on asja materjalide põhjal mõneti

ebaselged, ei pea kolleegium siinkohal menetlusökonoomia kaalutlustel (TsMS § 2) vajalikuks

nende asjaolude täpsemat tuvastamist, kuna see ei mõjutaks asja lahendust. Hageja töö

valmimise viibimine ei oleks andnud kostjale alust lepingust taganeda juba seetõttu, et kostja

ei olnud sellisele rikkumisele viidanud ega andnud hagejale täiendavat mõistlikku tähtaega

rikkumise kõrvaldamiseks (vt praeguse otsuse p-d 14.1 ja 14.2).

15. Järgmisena hindab ringkonnakohus, kas kostjal oli alust lepingust taganeda, kuna hageja

tehtud tööprojekti põhjal ei olnud võimalik koostada tootejooniseid ning hageja ei olnud talle

antud täiendava tähtaja jooksul puudust kõrvaldanud või keeldus selle tegemisest.

15.1. Kolleegium selgitab kõigepealt tõendamiskoormuse jaotust vaidlusaluse tööprojekti

lepingutingimustele mittevastavuse osas.

15.1.1. Hageja on tuginenud menetluses sellele, et tööprojekt, mille puudustele kostja tugineb,

on kostjale üle antud ja selle eest on hagejale makstud, mistõttu kostja on selle tööosa vastu

võtnud. Täpsemalt andis hageja enda väitel vaidlusaluse katuse metallpostide osa tööprojekti

kostjale üle 29. juunil 2020, see võeti pretensioonideta vastu ja selle tööosa eest 1. juulil 2020

esitatud arve nr 216 on tasutud (vt hageja 6. aprilli 2021. a seisukoha p 1.3; 8. detsembri 2021.

a seisukoha lk 3; vt ka apellatsioonkaebuse p 6 ja ringkonnakohtu 16. novembri 2023. a

kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:16:32–00:16:39 ja 01:03:32–01:05:13). Kostja on

menetluses viidanud, et hageja pakkus talle Vallikraavi 14 kortermaja konstruktiivse osa

kandeelementide projekti üleandmiseks 16. juulil 2020 (vt hagi vastuse p 2.5). Hageja sõnul ei

puudutanud kostja viidatud tööosa, mis anti üle 16. juulil 2020, aga katust ja metallposte, vaid

lisatöid, mille eest on esitatud arve nr 217 (vt hageja 6. aprilli 2021. a seisukoha p 1.3; 8.

detsembri 2021. a seisukoha lk 3).

15.1.2. Pooled ei vaidle selle üle, et tootejooniste tegemisega seotud puudus, mida kostja hageja

tööle ette heidab, seondub peahoone katuse konstruktsiooni terasest osadega (talad või postid)

(vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:02:11–01:03:03). 1. juulil 2020

on hageja esitanud kostjale arve nr 216, millel on teenuse nimetusena märgitud „Vallikraavi 14,

Tartu. Tarindid, peahoone katusekorrus“ (I kd, tl 13). Selle arve on kostja hageja esitatud

pangaväljavõttest nähtuvalt tasunud 9. juulil 2020 (I kd, tl 14). Seejuures ei ole pooltel vaidlust

selles, et ainus hagejale tasumata arve on arve nr 217 (lisatööde eest). Ringkonnakohtu istungil

kinnitas hageja, et kõigi muude tööde eest, mis hageja on kostjale üle andnud, on ta tasu saanud,

2-20-17923

18 (35)

ning kostja kinnitas, et ta on tasunud üksnes vastuvõetud tööde eest (vt 16. novembri 2023. a

kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:13:19–00:13:52; 00:14:51–00:15:00). Seega kinnitavad

asjas esitatud tõendid ja ka poolte ringkonnakohtu istungil avaldatu hageja väidet, et kostja on

vaidlusaluse tööprojekti osa vastu võtnud ja selle eest tasunud.

15.1.3. VÕS § 76 lg-st 4 tuleneb, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu

võtnud, siis eeldatakse, et täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega

lasus praegusel juhul kostjal kohustus tõendada, et (peamaja) katuse konstruktsiooni puudutav

tööprojekt ei vastanud lepingu tingimustele, kuna selle põhjal ei olnud võimalik koostada

terastoodete tootejooniseid.

15.2. Selle hindamisel, millistele nõuetele hageja tööprojekt pidi vastama, tuleb lähtuda

lepingust, hinnapakkumisest, EVS standardist (s.o Eesti standard EVS 932:2017

„Ehitusprojekt“) ning määrusest nr 97.

15.2.1. Poolte lepingu p 1.2 kohaselt on töö täpsem sisu kirjeldatud hinnapakkumises nr 1920

(26. august 2019), mis on lepingu osa, ning p 1.3 kohaselt on projekti vastavus arvestatud EVS

standardi järgi.

15.2.2. Hinnapakkumise nr 1920 (I kd, tl-d 165–166) osas on kostja viidanud menetluses sealt

tulenevale, et tarindite tööprojekti mahtu kuuluvad „monoliitsest raudbetoonist vahelagede ja

talade korral armeeringud, omavahelised sõlmed, monteeritavate vahelagede korral

laepaneelide laotised koos märgitud koormustega, spetsifikatsioon, montaažisõlmed, paneelide

kujujoonised, talade põhiarmeering“.

15.2.3. Määruse nr 97 § 5 lg 1 kohaselt on ehitusprojekti staadiumid eelprojekt, põhiprojekt ja

tööprojekt. Määruse nr 97 § 10 lg 1 järgi on tööprojekt ehitusprojekti staadium, milles esitatakse

ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus

täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid

dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks. Pooled on viidanud menetluses ka määruse

nr 97 § 10 lg-tele 8 ja 9: lõikest 8 tulenevalt esitatakse tööprojektis kasutatava ehitustoote, -

materjali ja -seadme mark ja selle tootja või valmistaja ning antakse vajadusel juhised nende

seadistamiseks; lõike 9 kohaselt juhul, kui lõplikku sõlme lahendust ei ole võimalik

lähteandmete ebapiisavuse tõttu esitada, esitatakse sõlme eeldatav tehniline lahendus koos

viitega, milliseid näitajaid ja kelle poolt tuleks täpsustada ehitamise käigus pärast sõlme avamist

ja enne ehitamise jätkamist.

15.2.4. Konkreetsetest EVS standardist tulenevatest nõuetest on pooled viidanud standardi lk

170 p-dele 1, 6 ja 9 (I kd, tl 175 pöördel), mille kohaselt kandvate ja jäikust tagavate

konstruktsioonide, trepi- ja rõdukonstruktsioonide, projekteeritud ehitustoodete osas esitatakse:

kandekonstruktsioonide ja/või ehitustoodete paiknemine, üldlõiked, gabariidid, põhimargid (p

1); põhiliste piirdetarindite konstruktsioonide tüübid, läbiviikude lahenduse kirjeldus graafilises

või tekstilises osas (p 6); terasest kandetarindite ristlõiked ja materjalid, pinnaviimistlus, tule-

ja korrosioonikaitse, koormused horisontaalpindadele (p 9).

15.3. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tehtud tööprojekt pidi sisaldama metallitoodete

tootejooniseid, metallitoodete kujujooniseid, mingeid kindlaid andmeid metallitoote kohta

(gabariitmõõtmed, massid, geomeetria) või üldiselt tootejooniste tegemiseks vajalikke

andmeid. Eelnevaga seonduvalt vaidlevad pooled selle üle, kas hageja projekti järgi oli

võimalik koostada tootejooniseid. Täpsemalt on vaidlus tekkinud seoses katusekonstruktsiooni

2-20-17923

19 (35)

osaks olevate terastalade või -postidega (vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll,

ajamärgid 01:02:11 ja 01:03:03).

15.4. Ringkonnakohus leiab, et hageja tööprojekti järgi pidi olema võimalik koostada

tootejooniseid, kuid tootejooniste tegemine ei olnud hageja lepinguline kohustus.

15.4.1. Pooled ei vaidle menetluses selle üle, et määruse nr 97 §-st 10, eelkõige selle lg-st 1,

tuleneb mh nõue, et tööprojekti põhjal peab olema võimalik (metallitootjal või kolmandast

isikust projekteerijal) koostada tootejooniseid. Seda kinnitab ka hageja esitatud väljavõte EVS

standardi osaks olevast skeemist (standardi lk 19; II kd, tl 159), millelt nähtub, et ehitustoodete

tootejooniste koostamine on võimalik järgnev etapp tööprojekti koostamisele.

15.4.2. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kuna hinnapakkumisest ja lepingust ei

tulene hageja kohustust koostada tootejooniseid, oleks nende tellimine tulnud eraldi kokku

leppida (vt maakohtu otsuse p 19).

Seda, et tootejoonised ei kuulu tööprojekti hulka ka EVS standardi kohaselt, kinnitavad mh

järgmised maakohtu viidatud tõendid:

-

OÜ Ehitusseire diplomeeritud ehitusinseneri KK 6. aprilli 2021. a arvamuse (I kd, tl-d

115–116) kohaselt ei ole tootejoonised EVS standardi järgi tööprojekti kohustuslik osa;

-

diplomeeritud ehitusinseneri AA 29. märtsi 2021. a hinnangu (I kd, tl-d 122–124) põhjal

ei kuulu tootejoonised (vaikimisi) tööprojekti hulka;

-

Streng OÜ diplomeeritud ehitusinseneri OO 29. märtsi 2021. a kommentaarist (I kd, tl

127) tuleneb, et EVS standardi järgi ei kuulu tootejoonised tööprojekti hulka.

Samuti on AS TARI diplomeeritud ehitusinsener (tase 7) MS avaldanud 17. märtsi 2021.

hinnangus, et tootejoonised ei kuulu iseenesestmõistetavalt tööprojekti koosseisu, nende

tegemine tööprojekti koosseisus ei ole kohustuslik ja lepitakse eraldi kokku (I kd, tl-d 119–

121). Seega ei olnud hagejal kohustust koostada tootejooniseid.

15.4.3. Eelnevat arvestades ei ole põhjendatud kostja 31. juuli 2020. a avalduses märgitu, et

„tellija pidanuks töövõtja poolt koostatud projekti alusel ilma lisajooniseid koostamata saama

ära tellida metallitootjalt vajalikud ehitustooted“. Samuti ei ole põhjendatud kostja

ringkonnakohtu istungil avaldatud seisukoht, et tööprojekti järgi peab olema võimalik ilma

igasuguse täiendava projekteerimiseta tellida ehitusmaterjale ja -detaile (16. novembri 2023. a

kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:31:12 ja 00:51:59) ning tööprojekti põhjal peab

ehitusmaterjalide tootja suutma nt tala valmis ehitada (vt samas, ajamärk 00:35:16).

15.5. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hageja tööprojekt oleks pidanud hõlmama nn

kujujooniseid.

15.5.1. Kostja on menetluses leidnud, et tööprojekti osaks oleks pidanud olema nn

kujujoonised. Sellekohane nõue tuleneb kostja hinnangul EVS standardi p-dest 1, 6 ja 9 ning

kujujoonis hõlmab kostja arvates gabariite, ristlõikeid, materjale ja muid omadusi, sh nii

andmeid kui ka graafilisi jooniseid (vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid

00:35:16–00:36:04).

15.5.2. Kolleegium nõustub hagejaga, et kujujoonise mõistet määrusest nr 97 ja EVS

standardist ei tulene. Määruse nr 97 lg 5 lg 1 järgi on ehitusprojekti staadiumid eel-, põhi- ja

tööprojekt ning EVS standardi kohaselt võib tööprojektile järgneda ehitustoodete tootejooniste

2-20-17923

20 (35)

koostamine (II kd, tl 159). Seega ei tulene kostja viidatud EVS standardi punktidest nn

kujujooniste esitamise nõuet. Ka kostja esitatud Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistide

arvamustest (sh kostja 14. jaanuari 2022. a seisukoha p-s 2.5 viidatust) ei tulene, et nn

kujujooniste asemel ei piisa sellest, kui EVS standardis nõutud andmed on tööprojektis olemas

ning selle järgi on võimalik koostada tootejooniseid.

15.5.3. Asjas esitatud tõendid kinnitavad kolleegiumi hinnangul hageja seisukohta, et kostja

peab kujujooniste all silmas sisuliselt tootejooniseid. Nimelt ei ole kostja vaielnud vastu hageja

väitele, et kostja edastas hagejale näidistena A2D Projekt OÜ ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ

koostatud joonised, mis olid kostja käsituse järgi tööprojektid (vt nt hageja 6. aprilli 2021. a

seisukoha lk 3). Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt leidsid aga mitu asjatundjat, kellele hageja

need kostjalt saadud joonised edastas, et tegemist on tootejoonistega:

-

AS TARI diplomeeritud ehitusinsener (tase 7) MS leidis, et tegemist on tootejoonistega

(I kd, tl-d 119–121);

-

OÜ Ehitusseire diplomeeritud ehitusinsener KK 6. aprilli 2021. a arvamuse kohaselt on

need joonised sisuliselt tootejoonised (I kd, tl-d 115–116);

-

diplomeeritud ehitusinsener (tase 7) AA leidis 29. märtsi 2021. a hinnangus (I kd, tl-d

122–124), et A2D Projekt OÜ ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ koostatud teraselementide

joonisel on küll kirjas „tööprojekt“, aga tegemist on tootejoonistega;

-

Streng OÜ diplomeeritud ehitusinsener (tase 7) OO 29. märtsi 2021. a kommentaari (I

kd, tl 127) kohaselt on A2D Projekt OÜ ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ koostatud

näidised teraspostide kohta tootejoonised, kuigi kirjanurkades on kirjas „tööprojekt“.

Need asjatundjate arvamused viitavad sellele, et kostja pidas tööprojekti koosseisus nõutavate

kujujooniste all sisuliselt silmas tootejooniseid, mis aga vaikimisi tööprojekti koosseisu ei

kuulu ja mille tegemises oleks tulnud eraldi kokku leppida.

15.5.4. Eelnevat arvestades ei anna hageja tööprojekti lepingu tingimustele vastavuses alust

kahelda kostja projektijuhti GT 20. juuli 2020. a e-kiri omanikujärelevalve esindajale AMle (I

kd, tl 93), milles ta teatas, et nad on saanud tavaliselt tööprojekti raames teraselementide

kujujoonised, ja millele kostja on menetluses tuginenud.

15.6. Kostja ei ole tõendanud, et mõni tööprojektis nõutud (sh EVS standardi p-des 1, 6 ja 9

nimetatud) andmetest oleks olnud hageja tööprojektist puudu ja selle tagajärjel ei oleks

tööprojekti põhjal olnud võimalik koostada terastoodete tootejooniseid.

15.6.1. Kostja viidatud AM 20. juuli 2020. a e-kirja (I kd, tl 96) kohaselt tuleb tööprojektis

eraldi välja tuua terase puhul toodete kujujoonised, laotised, koostejoonised ja

spetsifikatsioonid (ei pea välja tooma terastoote valmistatavaid detaile); tööprojektis peavad

olema kõik montaažisõlmed – vanade majade puhul lisaks veel kommentaar, et mida ja kus

peab jälgima, kui tekib erisus eeldusliku ja tegeliku olukorra vahel. Samas ei ole AM sidunud

neid nõudeid lepinguga (sh hinnapakkumisega), EVS standardi või määrusega nr 97.

15.6.2. Samuti ei võimalda asjas esitatud tõendid järeldada, et AM kirjas loetletud andmed

oleksid olnud hageja tööprojektist puudu. Oma 20. juuli 2020. a e-kirjas kostja ja

ehitusjärelevalve esindajatele on hageja avaldanud, et ta on esitanud korrektsed joonised, mh

on neis olemas mõõdud, sõlmed, omavaheline ühendamine, avad plaatides, materjalide klassid,

elementide paiknemine konstruktsioonis, eraldi tähistused (I kd, tl 98). Menetluses on hageja

välja toonud, AM 20. juuli 2020. a e-kirjas viidatud laotised ja montaažisõlmed on tööprojektis

2-20-17923

21 (35)

olemas (hageja 6. aprilli 2021. a seisukoha lk 4) ning et tööprojektis on ära märgitud eraldi

vaadete peal üldlõiked, (kandetarindite) ristlõiked, materjalid ja sõlmede asukohad ning nende

järgi on võimalik teha tootejooniseid (16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid

00:38:13 ja 00:43:17–00:43:29). Seda, et hageja tööprojektis olid olemas mh konstruktsioonide

laotused, teraspostide sõlmed, elementide pikkused, liitumissõlmed jm teraspostide

tootejooniste koostamiseks vajalikud parameetrid, kinnitavad ka hageja esitatud asjatundjate

arvamused, kusjuures TS leidis oma 8. detsembri 2021. a arvamuses, et tööprojektis olid olemas

ka teraspostide kujujoonised (vt praeguse otsuse p 15.7.2).

15.7. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendid annavad alust järeldada, et hageja

koostatud (katuse konstruktsiooni) tööprojekti põhjal oli võimalik koostada (terastoodete)

tootejooniseid.

15.7.1. Esmalt märgib kolleegium, et kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et mingil konkreetsel

metallitootjal või terastoodete projekteerijal ei oleks olnud hageja tööprojekti aluseks võttes

võimalik koostada tootejooniseid. Samuti ei ole kumbki pool esitanud asja materjalide juurde

vaidlusalust tööprojekti. Seega tuleb tööprojekti nõuetelevastavust hinnata eri asjatundjate

arvamuste põhjal.

15.7.2. Hageja on esitanud mitme kõrgelt kvalifitseeritud asjatundja hinnangud, mille kohaselt

hageja koostatud tööprojekti järgi oli võimalik koostada tootejooniseid:

-

riiklikult tunnustatud eksperdi ja 8. taseme volitatud ehitusinseneri TS 8. detsembri

2021. a arvamus (I kd, tl-d 191–194), mille kohaselt on hageja koostatud tööprojekti

alusel võimalik teha teraspostide tootejooniseid. TS leidis, et teraspostide kujujoonised

on tööprojektis olemas, need asetsevad konstruktsioonide laotuste joonisel, ning

teraspostide kohta on piisavalt sõlmi, kust välja lugeda vajalik info tootejooniste

tegemiseks (vt I kd, tl 193);

-

AS TARI diplomeeritud ehitusinseneri (tase 7) MS 5. augusti 2020. a arvamus (I kd, tl-

d 117–118), mille kohaselt on hageja koostatud jooniste põhjal metallitoodete tootjal

võimalik koostada detailide tootejoonised ja selleks ei ole vaja hageja poolt täiendavaid

jooniseid, saadetud töö vastab tööprojekti mahule;

-

diplomeeritud ehitusinseneri (tase 7) AA 29. märtsi 2021. a arvamus (I kd, tl-d 122–

123), mille kohaselt hageja koostatud Vallikraavi 14 katusekonstruktsiooni tööprojekti

järgi on võimalik koostada teraspostide tootejooniseid, sest välja on toodud kõik

vajalikud parameetrid;

-

Streng OÜ diplomeeritud ehitusinseneri (tase 7) OO 29. märtsi 2021. a kommentaar (I

kd, tl 127), mille kohaselt on hageja tööprojekti plaanidel ja laotistel olemas elementide

pikkused ning välja on joonestatud elementide liitumissõlmed, mis on aluseks

tootejooniste koostamiseks;

-

OÜ Ehitusseire vastutava spetsialisti (diplomeeritud ehitusinsener tase 7) KK arvamus

(I kd, tl-d 115–116), mille kohaselt hageja esitatud katusekonstruktsioonide osa vastab

tööprojekti staadiumile, kuna selle alusel on võimalik ehitustööde teostajal ehitusplatsil

vastavad ehitustööd läbi viia ja omanikujärelevalve teostajal tööde teostamist

kontrollida;

15.7.3. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et arvestades MS ja OO 14. aprilli 2021. a e-kirju

kostja lepingulisele esindajale, ei puuduta hageja esitatud nende isikute arvamused vaidlusalust

tööprojekti.

2-20-17923

22 (35)

Kostja poolt kohtule esitatud MS 14. aprilli 2021. a e-kirja (I kd, tl 150) kohaselt ei ole ta andnud

hinnangut hageja koostatud projektile Vallikraavi 14 kortermaja kohta; ta ei ole võtnud

seisukohta, et hageja koostatud Vallikraavi 14 projekt vastab tööprojekti staadiumile. OO 14.

aprilli 2021. a e-kirjast (I kd, tl 154) tuleneb, et ta ei ole antud hinnangut tööprojektile ega

katusekonstruktsioonile; hageja esitatud küsimused ei puudutanud konkreetse projekti

tööprojekti vastavust nõuetele.

Kolleegium nõustub hagejaga, et MS ja OO kirjadest kostja lepingulisele esindajale ei nähtu, et

nad oma esialgsetest hinnangutest taganeksid (vt apellatsioonkaebuse lk 6). Hageja selgitas

nendes e-kirjades öeldut sellega, et hageja ei olnudki asjatundjatelt küsinud süvaekspertiisi või

hinnangut tööprojekti sisu kohta, kuna see polnud vaidluse all (16. novembri 2023. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:36). Kolleegiumi hinnangul on see OO e-kirja puhul

usutav selgitus: kuna OO oli 29. märtsi 2021. a arvamuses kommenteerinud üksnes tööprojektis

tootejooniste koostamise aluseks olevate andmete olemasolu, ei olnudki ta andnud hinnangut

(kogu) tööprojektile ja selle nõuetelevastavusele. MS 14. aprilli 2021. a e-kiri käis aga selle sisu

arvestades (vt vastus küsimustele nr 1 ja 2) selle arvamuse kohta, mis puudutas hageja palvet

hinnata, kas A2D Projekt OÜ ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ jooniste näol on tegemist

tootejoonistega, ja mille MS oma 14. aprilli 2021. a e-kirjale kostja lepingulisele esindajale lisas

(I kd, tl-d 152–153). Pole välistatud, et MS oli 2021. a aprilliks unustanud, et ta oli esitanud

hagejale 2020. a augustis ka teise arvamuse, mis puudutas hageja tööprojekti põhjal

tootejooniste koostamise võimalikkust. Igal juhul ei anna MS ja OO 14. aprilli 2021. e-kirjad

alust jätta nende isikute vastavalt 5. augustil 2020 ja 29. märtsil 2021 esitatud arvamusi asja

lahendamisel tähelepanuta ega õõnesta nende tõendite usaldusväärsust.

15.7.4. Nende asjatundjate arvamusi ei lükka ümber kostja omanikujärelevalve esindaja AM

20. juuli 2020. a e-kirjast (I kd, tl 96) nähtuv hinnang, et hageja esitatud projekt ei vasta terase

osas tööprojekti staadiumile ja tuleks esitada lisajoonised, ega menetluse käigus esitatud AM

kinnitused, sh tema 1. märtsi 2022. a arvamus (II kd, tl-d 94–97). Kolleegium ei nõustu

kostjaga, et omanikujärelevalve tegija hinnangut ehitusprojekti nõuetelevastavuse kohta tuleb

pidada kõige olulisemaks (vt nt kostja 4. märtsi 2022. a seisukoha p 2.5). Tõendeid kogumis

hinnates ei saa teha järeldust, et hageja tööprojektist oleks olnud mingid tootejooniste

koostamiseks vajalikud andmed puudu (vt ka praeguse otsuse p 15.6.2). Selliste andmete

puudumise tõendamise koormus lasus kostjal (vt praeguse otsuse p 15.1).

15.7.5. Kostja on tuginenud menetluses ka Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistide TS ja JK 2.

juuni 2021. a arvamusele (I kd, tl-d 160–164), selle 11. jaanuari 2022. a lisale 1 (II kd, tl-d 20–

31) ja 4. märtsi 2022. a lisale 2 (II kd, tl-d 98–105). Oma 2. juuni 2021. a arvamuses järeldasid

Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistid, et „terase kohta on esitatud vaid gabariitmõõdud ja

sõlmejoonised. Esitatud andmete alusel ei ole võimalik ehitustoodete tootjal/projekteerijal

hinnata projekteeritud lahenduse tehaselise valmistamise võimalikkust ja koostada

tootejooniseid“ (I kd, tl 163). Hilisemates arvamustes jäid nad sisuliselt oma 2. juuni 2021. a

arvamuse juurde, seda täpsustades ja vastates TS kommentaaridele oma arvamuse kohta.

Kolleegium leiab, et tõendeid kogumis hinnates ei lükka ka Ehitusekspertiisibüroo OÜ

arvamused ümber TS, MS, AA, OO ja KK hinnangute põhjal tehtavat järeldust, et hageja

tööprojekti põhjal oli võimalik koostada tootejooniseid. Seejuures on riiklikult tunnustatud

ekspert ja 8. taseme volitatud ehitusinsener TS toonud oma 8. detsembri 2021. a arvamuses

välja, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ 2. juuni 2021. a arvamuses esineb ebakorrektseid väited,

mh on ebaõige väide, et koormusskeemide puudumisel ei ole ehitustoodete tootjal või

projekteerijal võimalik tootejooniseid koostada; lisaks leidis TS, et teraspostide kujujoonised

on tööprojektis olemas, need asetsevad konstruktsioonide laotuste joonisel, ning teraspostide

2-20-17923

23 (35)

kohta on piisavalt sõlmi, kust välja lugeda vajalik info tootejooniste tegemiseks (vt I kd, tl-d

192 ja 193). Seega on kõrgema kutsealase tasemega asjatundja seadnud Ehitusekspertiisibüroo

OÜ spetsialistide hinnangu ka sisuliselt kahtluse alla.

15.8. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et asjas pole tõendatud, et hageja tehtud katuse

konstruktsiooni osa tööprojekti põhjal ei olnud võimalik koostada terastoodete tootejooniseid.

Seega ei olnud kostjal alust sel põhjusel lepingust taganeda. Kuna ringkonnakohus ei

tuvastanud lepingu rikkumist, ei ole vaja hinnata, kas kostja oli andnud oma 20., 23. ja/või 24.

juuli 2020. a e-kirjades hagejale täiendava tähtaja selle rikkumise kõrvaldamiseks.

15.9. Lisaks märgib kolleegium, et isegi kui hageja koostatud katuse konstruktsiooni

tööprojekti järgi ei oleks olnud võimalik koostada tootejooniseid ja hageja poleks seda

rikkumist talle antud täiendava tähtaja jooksul kõrvaldanud, on küsitav, kas see oleks andnud

kostjale alust taganeda lepingust ka nende osade suhtes, mille osas leping oli veel täitmata. VÕS

§ 116 lg-st 3 tuleneb, et kui ositi täidetava lepingu puhul leiab oluline lepingurikkumise aset

üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, on taganemine üldjuhul õigustatud üksnes

selle kohustuse või kohustuse osa suhtes, ning kogu lepingust võib kahjustatud lepingupool

taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui

rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS § 116

lg 3 täpsustab hea usu põhimõtte kohaldamist ja selle eesmärk on kaitsta osadena täitmisele

kuuluvat lepingut tervikuna lõpetamise eest, kui rikutud on vaid mõnda kohustust. Sätet saab

kohaldada ka osalisele taganemisele lepingust, millest tulenevad kohustused saab osadeks

jagada. Sätte loogika järgi tuleb osadena täitmisele kuuluva lepingu rikkumise korral eeldada,

et taganeda saab vaid selle kohustuse või selle osa suhtes, mida rikuti (vt ka Riigikohtu 25. juuni

2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-09, p 15; Varul, P. jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn 2016, § 116, p 6.a). Siinsel juhul soovis kostja taganeda lepingust vaid osas,

milles leping oli 31. juuli 2020. a seisuga veel täitmata, kuid kostja ei ole põhistanud selliste

asjaolude esinemist, mis võimaldanuks tal nimetatud osas lepingust taganeda olukorras, kus

väidetav rikkumine puudutas vaid ositi täidetava lepingu ühte osa, mis oli juba täidetud.

16. Ka muud hageja tööprojekti puudused, millele kostja on asunud viitama siinse menetluse

käigus, ei andnud kostjale alust lepingust taganeda.

16.1. Kolleegium märgib, et menetluse käigus on kostja lähtuvalt Ehitusekspertiisibüroo OÜ

spetsialistide arvamustest ja AM 1. märtsi 2022. a arvamusest (II kd, tl-d 94–97) asunud tegema

hageja tööprojektile üldisemaid etteheiteid, leides, et hageja koostatud Vallikraavi 14 katuse

terasest kandeelementide joonised ei vastanud määrusega nr 97 kehtestatud nõuetele ja EVS

standardile ning täidetud ei olnud 26. augusti 2019. a hinnapakkumisest nr 1920 tulenevad

nõuded, mistõttu hageja tehtud töö ei olnud kokkulepitud mahus ega vastanud

lepingutingimustele (vt nt kostja 30. augusti 2021. a seisukoha p 2.7; 4. märtsi 2022. a seisukoha

p-d 2.5 ja 2.6). Lisaks on kostja viidanud 14. jaanuari 2022. a menetlusdokumendi p-s 2.5

erinevatele Ehitusekspertiisibüroo OÜ 11. jaanuari 2022. a töös (arvamuse lisa 1) välja toodud

hageja tööprojekti (jooniste) puudustele (vt alapunktid i–vii) ning 4. märtsi 2022. a seisukoha

p-s 2.6 erinevatele Ehitusekspertiisibüroo OÜ 4. märtsi 2022. a töös (arvamuse lisa 2) välja

toodud puudustele (vt alapunktid 1–6). Samas ei selgu kostja selgitustest, milliseid määrusest

nr 97, EVS standardist või lepingust tulenevaid nõudeid oli rikutud ning kas ja kuidas need

väidetavad puudused mõjutasid hageja tööprojekti põhjal tootejooniste tegemise võimalikkust,

mis oli lepingust taganemise aluseks. Sellistele tööprojekti puudustele ei ole kostja hagejaga

sõlmitud lepingust taganemisel tuginenud ega andnud hagejale täiendavat tähtaega konkreetsete

puuduste kõrvaldamiseks.

2-20-17923

24 (35)

Lisaks nõustub kolleegium hagejaga, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistide TS ja JK

pädevuse anda üldist hinnangut hageja koostatud tööprojekti nõuetelevastavusele, s.o

vastavusele õigusaktidest ja EVS standardist tulenevatele nõuetele laiemalt, seab kahtluse alla

asjaolu, et neil isikutel ei ole õigust teha ehitusprojektidele ekspertiisi. Eesti Ehitusinseneride

Liidu (EEL) 6. oktoobri 2021. a vastuse (I kd, tl-d 189–190) kohaselt ei anna väljastatud

kutsetunnistus JKle õigust pädeva isikuna teha ehitusprojekti ekspertiisi ning TSl ei ole ühtegi

kehtivat EEL poolt väljastatud kutsetunnistust (vt ka EEL 9. veebruari 2022. a vastus hageja

teabenõudele (II kd, tl-d 49–55)). Ka kostja esitatud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja

väljavõttest (II kd, tl-d 19 – 19 pöördel) ei nähtu, et nimetatud isikud oleksid pädevad tegema

projekteerimise ekspertiise. Ühtlasi on kõrgema kutsealase tasemega asjatundja TS seadnud

Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistide hinnangu ka sisuliselt kahtluse alla (vt praeguse otsuse

p 15.7.5).

16.2. Samuti on kostja toonud 14. jaanuari 2022. a seisukoha p-des 2.8 ja 2.10 välja, et AM 6.

jaanuari 2022. a ja 10. jaanuari 2022. a kinnituste (II kd, tl-d 32–36) kohaselt oli hageja

seaduslikule esindajale korduvalt kinnitatud, et tema koostatud ehitusprojekt ei vastanud

tööprojektile esitatud mahule ja lepingus kokkulepitule, kusjuures puudustena oli esitatud mh

„4) puudu peamaja varikatuste lahendused“ ja „5) peamaja vana osa säilitamise projektlahendus

ei lähe kokku tegelikkusega – plaanid, paigutused, sõlmed ei lähe suuresti tegelikkusega

kokku“. Ka nendele väidetavatele rikkumistele ei ole kostja lepingust taganemisel tuginenud

ega andnud hagejale täiendavat tähtaega nimetatud puuduste kõrvaldamiseks (ülejäänud AM

kinnitustes kajastatud puudusi on otsuses juba eespool käsitletud).

17. Eelnevast tulenevalt ei olnud kostjal alust lepingust taganeda, mistõttu taganemise

materiaalsed eeldused ei ole täidetud ja taganemine ei ole kehtivalt toimunud.

18. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et siinsel juhul saab kostja 31. juuli 2020. a avaldust

pidada asjas esitatud asjaoludest lähtuvalt ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi. Ehkki

kostja ei viidanud 31. juuli 2020. a avalduses VÕS § 655 lg-le 1 ja pole ka menetluse käigus

sellele sättele tuginenud, on asjaoludest ilmne, et kostja tahe oli hagejaga sõlmitud leping igal

juhul lõpetada ja ta ei soovinud, et hageja tööga jätkaks. Selliselt oleks 31. juuli 2020. a

ülesütlemisavaldust mõistnud ka hagejaga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel (TsÜS § 75

lg 1 teine lause). Kostja sellist tegelikku tahet kinnitab asjaolu, et kostja oli juba hiljemalt 27.

juulil 2020 küsinud Vallikraavi 14 konstruktiivse projekti koostamiseks hinnapakkumist

kolmandalt isikult Projekt O2 OÜ-lt (II kd, tl 38) ning saanud hinnapakkumised 29. juulil 2020

ja 30. juulil 2020 (II kd, tl-d 37 – 37 pöördel). Kostja väitel telliski ta Projekt O2 OÜ-lt mh

samad tööd, mida lepingu alusel pidi tegema hageja (kostja 10. märtsi 2021. a vastus hagile, p

2.10; arved I kd, tl-d 103 ja 104). Eelnev kinnitab, et kostja tahe oli 31. juulil 2020 igal juhul

hagejaga sõlmitud leping lõpetada, et tellida hagejal tegemata tööd kolmandalt isikult.

19. VÕS § 655 lg 1 teise lause kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal

õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu

kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud

mõistlikult omandada. Õiguskirjanduses on leitud, et nimetatud sättest tuleneva töövõtja

tasunõuet puudutava erireegli kohaselt ei vabasta lepingu ülesütlemine tellijat töövõtjale

kokkulepitud tasu maksmise kohustusest. Selle õiguse ettenägemise mõtteks on kaitsta

töövõtjaid tellija ülesütlemisõiguse kasutamisel kaasnevate negatiivsete tagajärgede eest.

Sisuliselt peaks tooma sätte õige rakendamine kaasa olukorra, kus varalises mõttes ei satu

töövõtja töövõtulepingu ülesütlemise korral halvemasse seisundisse kui lepingu nõuetekohase

täitmise korral (Varul, P. jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, §

655, p 3.2). Riigikohus on selgitanud, et hageja peab VÕS § 655 lg 1 alusel esitatava nõude

2-20-17923

25 (35)

puhul tõendama, et tööd, mille eest ta kostjalt tasu nõuab, olid lepingus kokkulepitud, samuti

nende tööde eest lepingu järgi makstava tasu suurust. Tähtis ei ole see, kas kostja on need tööd

ka vastu võtnud (vt Riigikohtu 11. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15;

21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 13). Kokkulepitud tasust tuleb siiski

maha arvata töövõtja poolt lepingu mittetäitmise tagajärjel kokkuhoitud kulutused ning

summad, mille töövõtja teenis või võinuks mõistlikult teenida oma tööjõu muu, töövõtulepingu

lõppemise tagajärjel võimalikuks saanud kasutamisega ajavahemikul, mil lepingukohane töö

tulnuks läbi viia (Varul, P. jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, §

655, p 3.2). Vastavate kokkulepitud tasunõuet vähendavate eelduste täitmist peab tõendama

tellija (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-02, p 7; 23. septembri

2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-03, p 19).

20. Töö iseloomu arvestades seisnes hageja n-ö kulu töö tegemiseks peamiselt tema seadusliku

esindaja tööjõu rakendamises; asjast ei nähtu, et hageja oleks kasutanud töö tegemisel mingeid

materjale, seadmeid või alltöövõttu, millega kaasnevaid kulusid ta oleks saanud lepingu

ülesütlemisel kokku hoida. Hageja väitel oli leping tema poolt olulises osas täidetud –

tööprojekti ei olnud jõutud veel koostada peahoone juurdeehituse ja torni osas ning hoovimaja

osas, kuid ka nendes osades oli hageja eeltöö (arvutused, mõõtmised jms) ära teinud (vt hageja

8. detsembri 2021. a seisukoha p 4 ja sellele lisatud seletus (I kd, tl-d 195–196). Hageja sõnul

ei hoidnud ta kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemise tõttu midagi kokku, ei omandanud midagi

ega oleks ka saanud oma tööjõudu tegemata jäänud töö arvel kuidagi teisiti kasutada, et midagi

mõistlikult omandada (vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:06:06–

01:07:02). Ka kostja ei ole toonud menetluses esile asjaolusid, millest lähtuvalt oleks õigustatud

teha lepingus kokkulepitud tasust mingeid mahaarvamisi (vt ka samas, ajamärgid 01:07:02,

01:08:04 ja 01:11:55). Muu hulgas ei ole asjas esile toodud asjaolusid, mis võimaldaks

järeldada, et hagejal oleks pidanud olema võimalik oma tööjõudu selle aja arvel, mis kostjaga

sõlmitud lepingu täitmisest vabanes, tulemuslikult ja tasu eest rakendada mujal, nt suunata see

kiiresti mingitele muudele projektidele, ja seeläbi alternatiivset tulu teenida. Seejuures nähtub

asja materjalidest, et projekt oli algselt plaanituga võrreldes olulises viivituses (lepingu p 2.1

kohaselt oli algselt plaanitud töö lõpetamise tähtpäev 12. jaanuar 2020) ja töö tähtaegu jooksvalt

pikendati, mistõttu ei ole ka eluliselt usutav, et hageja oleks olnud arvestanud sellega, et tööd

on 31. juuliks 2020 lõpetatud, ja leppinud selle arvestusega kokku uusi projekte. Eelnevat

arvestades ei anna asjas esile toodu alust teha hageja kokkulepitud tasust VÕS § 655 lg 1 alusel

mingeid mahaarvamisi.

21. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja nõudele märgib kolleegium järgmist.

21.1. Kostja on menetluses leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud lepingujärgse

töö, esitanud selle kostjale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks ning et kostja oleks

põhjendamatult ja õigusvastaselt keeldunud lepingujärgse töö vastuvõtmisest. Kolleegium

selgitab, et need vastuväited oleks asjakohased juhul, kui hageja nõuaks töö eest kokkulepitud

tasu maksmist VÕS § 635 lg 1 alusel, mis muutub sissenõutavaks töö valmimise või

vastuvõtmisega. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud sellist nõuet, vaid on esitanud VÕS §

655 lg 1 teisest lausest tuleneva nõude kokkulepitud tasu saamiseks, millest on tehtud sättes

viidatud mahaarvamised. Selle nõude lahendamisel ei ole tähtis, et lepingujärgsed tööd, mille

eest kokkulepitud tasu nõutakse, oleksid valmis tehtud ja tellija poolt vastu võtnud (vt ka

Riigikohtu 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 13).

21.2. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et VÕS § 655 lg 1 alusel esitatava nõude põhjendatuse

hindamisel tuleb arvestada seda, kui suures osas töövõtja töölepinguga ette nähtud töid

tegelikult tegi (vt nt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:08:04 ja

2-20-17923

26 (35)

01:11:55). Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja ei olnud kostja 31. juuli 2020. a

ülesütlemisavalduse esitamise ajaks kõiki lepingus kokkulepitud töid teinud. Hageja enda väitel

ei olnud ta jõudnud koostada tööprojekti peahoone juurdeehituse ja torni osas ning hoovimaja

osas, kuigi ka nendes objekti osades oli hageja teinud eeltöö (arvutused, mõõtmised jm) (hageja

8. detsembri 2021. a seisukoha lk 6 ja lisa 3 (I kd, tl-d 195–196); vt ka 16. novembri 2023. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:22:20). Samas ei ole VÕS § 655 lg 1 alusel esitatava nõude

lahendamisel tähtis, et lepingujärgsed tööd, mille eest kokkulepitud tasu nõutakse, oleksid

valmis tehtud (vt ka Riigikohtu 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 13).

21.3. Hageja nõue ei ole ka hea usu põhimõttega vastuolus (vt kostja väide 16. novembri 2023.

a kohtuistungil, protokolli ajamärk 01:08:04). Olukorras, kus kostjal ei olnud alust 31. juulil

2020 lepingust taganeda ja kostja avaldust tuleb pidada ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1

järgi, tuleb kokkulepitud tasu (teatud mahaarvamistega) nõudmise õigus töövõtjale seadusest.

22. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingus kokkulepitud tasu oli koos käibemaksuga 27 000 eurot

(ilma km-ta 22 500 eurot), millest hagejale on tasutud 17 760 eurot. Seega on hagejal saamata

tasu suurus koos käibemaksuga 9240 eurot, millele hagejal on VÕS § 655 lg 1 alusel õigus.

23. Hageja nõuab kokkulepitud tasu maksmisega viivitamise eest ka viivist, arvestades seda 1.

augustist 2020 lepingu p-s 6.2 sätestatud määras 0,5% tasumisega viivituses olevast summast

päevas (vt hageja 14. veebruari 2022. a hagi täpsustuse p 3).

23.1. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et ta saab nõuda viivist alates 1. augustist 2020, s.o alates

kostja poolt lepingu ülesütlemisest 31. juulil 2020. VÕS § 113 lg 2 esimesest lausest tuleneb,

et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise

või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Ehkki

hageja väitel esitas ta kostjale VÕS § 655 lg 1 järgse kokkulepitud tasu maksmise nõude ka

enne kohtule hagi esitamist, ei ole asjas selle kohta tõendeid. Hageja viitab sellele, et kostja 25.

augusti 2020 vastuskirjas (I kd, tl-d 100–102) on viidatud hageja 13. augusti 2020. a

nõudekirjale (vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:47:01). Kostja

vastuskirjast nähtub, et hageja oli oma 13. augusti 2020. a vastuskirjas esitanud vastuväiteid

kostja 31. juuli 2020. a ülesütlemisavaldusele ning leidnud, et lepingu ülesütlemise aluseks

võiks olla VÕS § 655 lg 1; samuti nähtub vastuskirjast, et hageja on oma 13. augusti 2020. a

vastuskirjas viidanud kostja sissenõutavaks muutunud rahalistele kohustustele hageja ees, aga

konkreetselt on viidatud üksnes arvelt nr 217 nähtuvate lisatööde tasule (vt I kd, tl 101). Seega

ei tõenda kostja 25. augusti 2020. a vastuskiri, et hageja oleks esitanud kostjale VÕS § 655 lg-

st 1 tuleneva nõude enne hagi esitamist, täpsemalt 13. augustil 2020. Seega on viivist

põhjendatud arvestada alates hagi esitamisest, s.o 3. detsembrist 2020.

23.2. Hageja nõuab VÕS § 655 lg 1 järgi esitatud nõudelt viivist lepingu p-s 6.2 toodud määras.

Sellest lepingupunktist tuleneb, et juhul, kui tellija viivitab töövõtja esitatud arve maksmisega

üle arvel esitatud tähtaja, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,5% tasumisega viivitatud summast

iga viivitatud kalendripäeva eest. Lepingu p 3.5 kohaselt tasub tellija töö osa eest töövõtja

esitatud arve alusel ning arve töö osa eest esitatakse koos töö vastava osaga. Seega on lepingu

p-s 6.2 lepitud kokku vaid tehtud ja tellijale üle antud töö eest esitatud arve maksmisega

viivitamisel nõutava viivise määras, mitte igasuguste rahaliste nõuete täitmisega viivitamisel

kohaldatavas viivisemääras. Lepingupunkti sõnastus ei toeta hageja väidet, et kõnealune

kokkulepe kohaldub ka seadusest tuleneva nõude puhul (vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi

protokoll, ajamärk 01:52:46), mis tekib lepingu ülesütlemisest tellija poolt, isegi kui selle nõude

2-20-17923

27 (35)

sisu on VÕS § 655 lg 1 järgi lepingus kokkulepitud tasu saamine. Kostja sellise tõlgendusega

ei nõustunud (vt samas, ajamärk 01:53:45) ning lepingu p-i 6.2 ei mõistaks selle sõnastust

arvestades hageja soovitud viisil ka lepingupooltega sarnane mõistlik isik (VÕS § 29 lg 4),

võttes seejuures arvesse lepingu p-s 3.5 sätestatut. Seega saab hageja nõuda viivist

seadusjärgses määras. Kolleegium märgib, et hageja ei ole kostjale saamata jäänud tasu eest ka

arvet esitanud.

23.3. Alates 3. detsembrist 2020 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemise ajani (19. jaanuar 2024)

on sissenõutavaks muutunud viivis 9240 eurolt viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 2637

eurot.

23.4. Hageja taotlus edasiulatuva viivise väljamõistmiseks on TsMS § 367 alusel põhjendatud

seadusjärgses viivisemääras.

II

24. Hageja on esitanud ka tasunõude lisatööde eest 4800 eurot, tuginedes kostjale 16. juulil

2020 esitatud arvele nr 217 (I kd, tl 15) summas 4800 eurot, teenuse nimetusega „Vallikraavi

14, Tartu, Tarindite projekt, lisatööd“. Hageja käsitab lisatöödena järgmisi töid: mõõdistamine

(1600 eurot + km); 4. korruse uus põrandatalastik (2000 eurot + km); avariiohtliku

juurdeehituse lisavaiad ja rostvärk (400 eurot + km). Kokku on lisatööde hind 4000 eurot,

millele lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 4800 eurot. Pooled vaidlevad peamiselt

selle üle, kas hageja viidatud tööd on käsitatavad lisatöödena, kas pooltel oli kokkulepe

lisatööde tegemise ja nende eest 4800 euro maksmise kohta ning kas kõnealused tööd on hageja

poolt tehtud ja kostja poolt vastu võetud.

25. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hageja väidetud tööd ei ole käsitatavad lisatöödena.

25.1. Kostja on ise aktsepteerinud hageja viidatud töid lisatöödena, samuti aktsepteerinud

nende eest nõutavat tasu.

25.1.1. Asjas esitatud tõenditest nähtub järgnev:

-

hageja 30. juuni 2020. a e-kirjas kostjale (II kd, tl 188) on antud ülevaade lisatöödest ja

nende hindadest, kusjuures välja on toodud mh järgmised lisatööd: teostatud

mõõdistamine 1600 eurot + km; 4. korruse uus põrandatalastik 2000 eurot + km;

avariiohtliku juurdeehituse lisavaiad ja rostvärk 400 eurot + km. Hageja andis samas e-

kirjas ka ligikaudse ajana teada, et 4. korruse uue põrandatalastikuga seotud töö valmib

7. juuliks 2020 ja avariiohtliku juurdeehituse lisavaiad 13. juuliks 2020;

-

hageja on selgitanud tehtavaid lisatöid kostja esindajatele ka 1. juuli 2020. a e-kirjas

ning põhjendanud nende hinna kujunemist (II kd, tl-d 189 ka 189 pöördel);

-

2. juuli 2020. a tellija koosoleku protokolli nr 1 (I kd, tl-d 48–49) kohaselt, kus osalesid

kostja esindajad, hageja esindaja ja ehitusjärelevalve esindaja, „koosolekul saavutati

kokkulepe konstruktsioonide projekteerimise lisatööde summa osas. Selleks jääb 4000

eurot, tingimusel et edaspidi peavad KÕIK tähtajad 100% paika ja rohkem mingeid lisa

asju ei teki ja arutama ei pea“ (protokolli p 7.5);

-

16. juuli 2020. a tellija koosoleku protokolli nr 2 (I kd, tl-d 50–51) kohaselt, kus osalesid

kostja esindajad, hageja esindaja ja ehitusjärelevalve esindaja, „koosolekul saavutati

kokkulepe konstruktsioonide projekteerimise lisatööde summa osas. Selleks jääb 4000

2-20-17923

28 (35)

eurot, tingimusel et edaspidi peavad KÕIK tähtajad 100% paika ja rohkem mingeid lisa

asju ei teki ja arutama ei pea“ (protokolli p 7.5);

-

16. juulil 2020 on hageja esitanud lisatööde eest arve nr 217 summas 4800 eurot.

25.1.2. Eelneva põhjal nõustub ringkonnakohus hagejaga (vt ka 16. novembri 2023. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:26:40), et hageja 30. juuni 2020. a e-kirja saab käsitada

ettepanekuna lisatööde tegemiseks ja hinnapakkumisena ning kostja on hageja pakutud lisatööd

ja nende hinna kinnitanud 2. juuli 2020 ehituskoosolekul (ja korranud seda 16. juuli 2020. a

ehituskoosolekul). Seega on hageja 30. juuni 2020. a e-kiri käsitatav pakkumusena VÕS § 16

lg 1 tähenduses ja kostja koosolekute protokollides antud kinnitus nõustumusena VÕS § 20 lg

1 tähenduses. Eelnevast saab järeldada, et pooltel oli kokkulepe, et mõõdistamise, 4. korruse

uue põrandatalastiku ning avariiohtliku juurdeehituse lisavaiade ja rostvärgi tööd on käsitatavad

hageja lisatöödena ning nende eest tuleb tasuda 4000 eurot, millele lisandub käibemaks (mh

lepingu p-dest 3.1–3.4 nähtub, et pooled leppisid summades, sh lisatööde hinnas kokku

käibemaksuta), seega koos käibemaksuga 4800 eurot. Ehkki hageja 30. juuni 2020. a

ettepanekus oli toodud lisatööna välja ka olemasoleva juurdeehituse varikatus maksumusega

600 eurot + km, on hageja menetluses avaldanud, et sellest tööst loobuti (vt hageja 18. augusti

2022. a seisukoha lk 2).

25.2. Maakohus leidis, et mõõdistamistööd ei saa lugeda lisatööks, kuna hoone konstruktiivse

osa kandeelementide tööprojekti koostamisele eelnev ja ettevalmistav töö kuulub lepingu

põhimahtu. Kohus nõustus kostjaga, et hageja koostatud hinnapakkumine sisaldab

kontrollarvutuste töid (vt maakohtu otsuse p 30). Kolleegium maakohtuga ei nõustu.

25.2.1. Lepingu p 1.4 kohaselt on töö aluseks tellija poolt edastatavad osad, sh vajalikud

tehnoloogilised skeemid täpsete mõõtmete ning konstruktsioonidele mõjuvate koormustega.

Sama kokkulepe sisaldub hinnapakkumises (I kd, tl-d 165–166). Selle põhjal nõustub

kolleegium hagejaga, et objekti mõõtmine ei olnud tema lepingust tulenev kohustus, vaid

lepingu kohaselt tuli kostjal teha või tellida mõõdistustööd eeltööna ja anda hagejale töö

tegemiseks vajalikud tehnoloogilised skeemid täpsete mõõtmete ja konstruktsioonidele

mõjuvate koormustega (vt nt hageja 16. augusti 2022. a seisukoha lk 2). Selliselt mõistab

lepingu p-s 1.4 sisalduvat kokkulepet samadel asjaoludel lepingupooltega sarnane mõistlik isik

(VÕS § 29 lg 4).

25.2.2. Samuti ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et kuna hinnapakkumine sisaldas

kontrollarvutusi, sisaldas see ühtlasi ka mõõdistamist. Kolleegium nõustub hagejaga, et

mõõdistamine ja kontrollarvutuste tegemine on erinevad tegevused, millest esimene seondub

sobiva mõõteriistaga objekti mõõtmises ja teine matemaatiliste-füüsikaliste arvutuste tegemises

(vt apellatsioonkaebuse p 2.2.2 (lk 9)). Seega ei saa sellest, et lepingu järgi pidi hageja tegema

kontrollarvutusi, järeldada, et ta pidi objekti ka mõõdistama.

25.2.3. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et see on elementaarne, et projekti koostamisel vanale

majale peab ka mõõdistamine kui tööprojekti koostamisele eelnev ja seda ettevalmistav töö

kuuluma lepingu põhimahtu, mh kuna see on vajalik kontrollarvutuste tegemiseks (vt kostja 26.

septembri 2022. a seisukoht, p 2.1; 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk

01:16:02). Projekteerija ei pea tingimata tegema ka objekti mõõdistamise tööd, mis on

projekteerimisele eelnev tööetapp. Seda ka juhul, kui projekteerija töömahtu kuulub ka

kontrollarvutuste tegemine. Praegusel juhul olid pooled lepingus kokku leppinud, et vajalikud

tehnoloogilised skeemid täpsete mõõtmete ja konstruktsioonidele mõjuvate koormustega tuleb

kostjal hagejale töö tegemise alusena ette anda. Seejuures märgib kolleegium, et pooled ei

2-20-17923

29 (35)

vaidle selle üle, et lepingu p-s 1.4 viidatud arhitektuurset projekti, mille kostja samuti pidi

hagejale töö alusena edastama, ei pidanud hageja ise koostama (vt ka 16. novembri 2023. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:17:40). Seda arvestades ei ole kostja seisukoht, et lepingu

p-s 1.4 viidatud mõõtmistööd oleks hageja pidanud ise tegema, ka loogiline.

25.2.4. Hageja väitel ei esitanud kostja talle alusandmetena vajalikke mõõtmisandmeid,

mistõttu kostja palvel tegi hageja lisatööna ise kõik vajalikud objekti mõõdistamised (vt hageja

16. augusti 2022. a seisukoha lk 2; 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk

01:14:57 ja 01:15:16). Kostja ei ole menetluses väitnud, et ta oleks hagejale lepingu p-s 1.4

viidatud

mõõtmisandmed

(s.o

tehnoloogilised

skeemid

täpsete

mõõtmetega

ning

konstruktsioonidele mõjuvate koormustega) ette andnud. Seega saab hageja tööd nende

andmete kogumisel, sh mõõtmisel, lugeda lepingus kokkulepituga võrreldes lisatööks.

25.2.5. Eeltoodud järeldusi ei muuda kostjaga seotud isikute (tegevjuhi ja seadusliku esindaja)

kirjalikud kinnitused, et hageja tehtud mõõdistustööd ei olnud lisatööd, vaid tööprojekti

koostamisele eelnev ettevalmistustöö, mis kuulub lepingu põhimahtu (II kd, tl-d 200–203).

Kostja seadusliku esindaja kirjalik kinnitus ei ole hagimenetluses käsitatav seaduses nõutud

protsessivormis tõendina (TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 järgi), vaid menetlusosalise seletusena

(TsMS § 199 lg 1 p 4 järgi). Lisaks on mõlema kinnituse puhul tegemist nende isikute

hinnangutega. Õigusliku küsimuse sellest, kas konkreetne töö on käsitatav lisatööna, lahendab

poolte vahel sõlmitud lepingut tõlgendades kohus. Samuti ei välista mõõdistustööde käsitamist

lisatööna see, et hageja ei ole kostjale mõõtmistulemusi üle andnud. Mõõdistused olid vajalik

sisend hagejale tööprojekti koostamiseks ja mõõdistamise tulemused kajastuvad kostjale üle

antud tööprojekti osades. Lisatööna on mõõdistustöö tegemine käsitatav seetõttu, et lepingu

kohaselt ei oleks hageja pidanud seda tööd ise tegema.

25.3. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et peamaja 4. korruse uue põrandatalastiku

projekteerimise töid ei saa lugeda lisatööks (maakohtu otsuse p 31).

25.3.1. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et lepingu põhimahtu kuulus ka peahoone 4.

korruse põranda / 3. korruse lae projekteerimine. Hinnapakkumise kohaselt sisaldas see

peahoone osas mh „3.k. lae konstruktsioon, armeerimine, kuna tõenäoliselt tekib vajadus 3.k.

lae eemaldamiseks. Lagi on arvestatud monoliitsest laebetoonist“. Kolmanda korruse lae

konstruktsioon on ühtlasi 4. korruse põranda konstruktsioon, millele pooled on ka ise

menetluses viidanud.

25.3.2. Hageja on aga välja toonud, et kostja soovid 4. korruse põrandatalastiku osas korduvalt

muutusid. Hageja väitel soovis kostja esialgu 4. korruse olemasoleva põrandatalastiku säilimist,

mistõttu hageja pidi põrandat tugevdama ja lisama talasid, tehes selleks arvutusi. Seega tehti

projekt esialgu selliselt, et vana talastik säiliks. Seejärel aga muutis kostja oma soovi ja tellis

hagejalt uue 4. korruse põrandatalastiku (3. korruse lae) joonised, mille puhul vana talastikku

ei oleks säilitatud. Selle uue talastiku projekteerimist, sh selleks tehtud arvutusi kandevõime ja

läbipainde kohta käsitabki hageja lisatööna (vt hageja 16. augusti 2022. a menetlusdokumendi

lk-d 1 ja 2; apellatsioonkaebuse p 2.2.2 (lk-d 10–11)). Seega sisuliselt käsitab hageja lisatööna

seda, et tal tuli 4. korruse põrandatalastikku (3. korruse lage) mitu korda ümber teha ja koostada

lõpuks selle kohta täiesti uued joonised (vt ka 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll,

ajamärk 01:23:18).

25.3.3. Seda, et plaanid seoses 3. korruse lae ja 4. korruse põrandaga korduvalt muutusid ja

põhjustasid lisatöid, kinnitab asjas esitatud kirjavahetus. Hageja on saatnud 12. mail 2020

kostjale e-kirja (II kd, tl 187), kus tõi välja, et kokkulepe oli, et olemasolevad 4. korruse

2-20-17923

30 (35)

põrandatalad eemaldatakse ja vastavalt vajadusele saab paigaldada uued; hiljem muudeti seda

nii, et olemasolevad talad jäävad alles ja vahele paigaldatakse lisatalad; hageja viitab selles e-

kirjas veel täiendavale muudatusele, märkides, et „selle lae muudatus on järjekordne lisatöö ja

tasuta neid teha ei ole mul võimalik“. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et kui lahendus,

mille korral oleks olemasolevaid talasid tugevdatud, oli ära tehtud, muutis tellija veelkord soovi

ja tahtis, et hageja vahetaks kõik välja, mis tähendas topelttööd (16. novembri 2023. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:22:49). 15. juulil 2020 on hageja saatnud kostjale e-kirjaga

joonise „3.K LAETALAD“, millel on kujutatud 3. korruse laetalad ja seega 4. korruse

põrandatalastik (II kd, tl-d 193 ja 194). Kostja ei ole hageja väitele selle kohta, et tellija soovid

4. korruse põrandatalastiku osas töö käigus muutusid, vastu vaielnud.

25.3.4. Kolleegiumi hinnangul saab seda, kui tellija muudab töö käigus oma juhiseid ja otsustab

algselt plaanituga võrreldes erineva lahenduse kasuks, mistõttu töövõtjal tuleb juba tehtud töö

ümber teha, käsitada lisatööna. Praegusel juhul on ringkonnakohus asjas esitatud tõendite

põhjal tuvastanud, et pooltel oli ka kokkulepe selle kohta, et 4. korruse uue põrandatalastiku

tegemise tööd käsitatakse lisatööna, mille maksumus on 2000 eurot + km (vt praeguse otsuse p

25.1). Seda järeldust ei muuda kostjaga seotud isikute (tegevjuhi ja seadusliku esindaja)

kirjalikud hinnangud, et hageja 2020. a-l tehtud 4. korruse uue põrandatalastiku koostamine ei

olnud lisatöö, vaid lepingu põhimahtu kuulunud töö (II kd, tl-d 200–203) (vt nende hinnangute

asjakohasuse kohta praeguse otsuse p 25.2.5).

25.4. Maakohus leidis põhjendamatult, et lisavaiade ja rostvärgi projekteerimine ei ole käsitatav

lisatööna, kuna hageja ei teinud kostjale hoovimaja osas töid (maakoht otsuse p 32). Hageja ei

olegi menetluses väitnud, et ta oleks hoovimaja projekteerinud või et lisatööna tehtud lisavaiade

ja rosvärgi projekt oleks seondunud hoovimajaga. Nimetatud töö seondus hageja väitel peamaja

juurdeehitusega (vt ka 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:28:51), mis

nähtub ka lisatöö kirjeldusest („avariiohtliku juurdeehituse lisavaiad ja rostvärk“; hoovimajale

ei olnudki kavandatud juurdeehitust, küll aga oli juurdeehitus peamajal). Hageja on saatnud

kõnealuste lisavaiade ja rostvärgi joonised kostjale 7. juuli 2020. a e-kirjaga (II kd, tl-d 190–

192). Ka neilt joonistelt on tuvastatav, et tegemist ei ole hoovimajaga.

26. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et poolte kokkulepe lisatööde eest tasumise kohta oli

tingimuslik, s.o et tasu makstakse välja üksnes siis, kui edaspidi peavad kõik tähtajad paika ja

muid lisakulusid ei teki (maakohtu otsuse p 28). Põhjendatud on hageja etteheide, et

vaidlustatud otsusest ei selgu, mis oli see tingimus TsÜS § 102 lg 1 tähenduses, mis oli poolte

kokkuleppel seatud lisatööde eest tasu saamise nõude sissenõutavaks muutumise eelduseks, sh

kas maakohtu hinnangul oli tegemist edasilükkava või äramuutva tingimusega. Õige on hageja

viide, et 2. juuli 2020. a ja 16. juuli 2020. a protokollidest ei nähtu tingimusi kokkulepitud tasu

väljamaksmisele (vt protokollide p 7.5 sõnastus praeguse otsuse p-s 25.1.1). Lepingupooltega

sarnane mõistlik isik ei mõistaks protokollides sätestatut selliselt, et lisatööde eest kokkulepitud

tasu (4000 eurot) makstakse alles pärast kõigi tööde valmimist ja tingimusel, et vahepeal pole

hageja ühtegi tähtaega ületanud ning täiendavate lisakulude vajadust pole tõusetunud. Pigem

mõistab lepingupooltega sarnane mõistlik isik poolte kokkulepet nii, et kostja nõustus maksma

hagejale lisatööde eest 4000 eurot, kuid rõhutas, et edaspidi tuleb järgida tähtaegu ja täiendavaid

lisatöid kostja ei aktsepteeri (VÕS § 29 lg 4). Isegi kui leida, et tähtaegade mitteületamine ja

uute lisakulude mittetekkimine oleks käsitatav tingimusena TsÜS § 102 lg 1 tähenduses, oleks

tegemist pigem äramuutva tingimusega TsÜS § 102 lg 3 tähenduses, millisel juhul hagejal oleks

õigus nõuda kokkulepitud tasu kuni tingimuse saabumiseni, kusjuures asjas ei ole tõendatud, et

kõnealune tingimus (tähtaegade ületamine või uute lisatööde vajadus) oleks saabunud.

27. Hagejal on õigus nõuda lisatööde eest tasu.

2-20-17923

31 (35)

27.1. Hageja on tõendanud, et ta on lisatöödena käsitatavad tööd teinud.

27.1.1. Hageja väitel alustas ta mõõdistamisega juba 2019. a oktoobris ja tegi mõõdistusi veel

2019. a novembris, 2020. a märtsis ja mais (vt hageja 16. augusti 2022. a seisukoha lk 2).

Mõõdistuste tegemise tõendamiseks on hageja esitanud omakäelised märkmed, n-ö

mõõdistamisprotokollid, mis on kantud mh hoone plaanidele (II kd, tl-d 168–177, 180 – 183

pöördel). Samuti nähtub mõõdistuste tegemine hageja esitatud kirjavahetustest. 14. oktoobril

2019 saadetud e-kirjas küsib kostja, kas hoone talad said üle mõõdetud, ja hageja vastab samal

päeval, et „lähen homme kolmandat korda mõõtma/kontrollima viimaseid kohti siis saadan

talade plaanid“ (II kd, tl-d 184–185). Ka 12. mai 2020. a e-kirjas kostjale märgib hageja, et

talade mõõtmine oli talle päris suur lisatöö (II kd, tl 187). Ka oma 1. juuli 2020. a kirjas kostja

esindajatele on hageja välja toonud, et ta on käinud kohapeal pikemalt (2,5–4 t korraga)

mõõdistamas umbes kuuel korral (II kd, tl-d 189 ja 189 pöördel). Seega kinnitavad tõendid, et

hageja on lisatööna käsitatavad mõõdistused teinud.

27.1.2. Neljanda korruse uue põrandatalastiku tegemist ja kostjale üleandmist tõendab hageja

15. juuli 2020. a e-kiri, millega ta saatis kostjale mh 4. korruse uue põrandatalastiku (3. korruse

laetalastiku) joonised (II kd, tl-d 193 ja 194).

27.1.3. Peamaja juurdeehituse lisavaiade ja rostvärgi jooniste tegemist ja kostjale üleandmist

tõendab hageja 7. juuli 2020. a e-kiri, millega ta need joonised kostjale saatis (II kd, tl-d 190–

192).

27.2. Lisatööde tasu nõue on muutunud sissenõutavaks.

27.2.1. Hageja on hagiavalduses leidnud, et tasunõue lisatööde eest on muutunud

sissenõutavaks töö valmimisest; ringkonnakohtu istungil aga, et kostja on lisatööd vastu võtnud

või alternatiivselt tuleb lisatööd lugeda vastu võetuks (16. novembri 2023. a kohtuistungi

protokoll, ajamärgid 01:35:21–01:35:34).

27.2.2. Lepingu p 5.4 kohaselt on tellija kohustatud vastu võtma töövõtja poolt üleantava töö

või töö osa ning esitama põhjendatud pretensioonid kirjalikult viie kalendripäeva jooksul alates

töö osa üleandmisest. Töö osa loetakse tellija poolt vastu võetuks, kui tellija ei ole esitanud

pretensioone nimetatud tähtaja jooksul. Lepingu p 5.5 kohaselt, kui tellija keeldub töö

vastuvõtmisest, peab tellija esitama töövõtjale töö vastuvõtmisest keeldumise põhjuse

kirjalikult. Seega on pooled leppinud kokku töö vastuvõtmises tellija poolt, mistõttu lisatööde

tasu nõue sai muutuda VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks töö vastuvõtmisest, sh selle vastu

võetuks lugemisest lepingu p 5.4 järgi.

27.2.3. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja on 4. korruse uue põrandatalastiku

joonised ning peamaja lisavaiade ja rostvärgi joonised kostjale 7. juuli 2020. a ja 15. juuli 2020.

a e-kirjadega edastanud. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuna kostja pole väitnud ega

tõendanud, et ta oleks esitanud hagejale nende tööde kohta viie päeva jooksul kirjalikke

pretensioone, tuleb need lisatööd lugeda lepingu p 5.4 järgi vastu võetuks.

27.2.4. Pooled ei vaidle selle üle, et mõõdistamise tulemusi ei olnud hageja kostjale eraldi

edastanud (s.o enne 16. augusti 2022. a menetlusdokumendi lisade esitamist). Samas ei olnud

mõõtmisandmete näol tegemist kostjale iseseisvat tähtsust omava tööosaga, vaid hagejale

tööprojekti koostamiseks vajaliku eeltööga (sisendiga). Seega ei pidanud hageja

mõõdistamistulemusi kostjale eraldi üle andma, vaid need kajastuvad ja anti üle valminud

tööprojekti osade koosseisus. Asja materjalidest ei nähtu, et pooltel oleks olnud kokkulepe, et

2-20-17923

32 (35)

mõõtmisandmed tuleb kostjale eraldi üle anda, ning kostja ei olnud mõõtmisandmete eraldi

üleandmist hagejalt ka nõudnud.

27.2.5. Seda, et kõik arve nr 217 aluseks olevad lisatööd on tehtud ja vastu võetud, kinnitavad

kaudselt ka kostja 23. ja 24. juuli 2020. a e-kirjad. Oma 23. juuli 2020. a e-kirjas hagejale (I kd,

tl 128) avaldas kostja seaduslik esindaja järgmist: „pakun välja, et kui sa kinnitad mulle, et teed

tähtajaks kõik asjad valmis, siis ma tasun peale kinnitust koheselt arve, mis meil üleval on“.

Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et ainuke arve, mis sel hetkel üleval oli, oli hageja

lisatööde arve nr 217 summas 4800 eurot. Oma 24. juuli 2020. a e-kirjas (I kd, tl 95) on kostja

seaduslik esindaja avaldanud, et „[a]rvet 217 me ei ole aktsepteerinud, kuna meile ei ole esitatud

korrektset tööprojekti, mis vastaks vormistuselt ka tööprojekti nõuetele.“ Kostja ei ole nendes

ega ka mõnes muus kohtule esitatud kirjas väitnud, et arve nr 217 aluseks olevaid lisatöid poleks

tehtud või üle antud, vaid poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja hoidus arve tasumisest

põhjusel, et kostja arvates oli hageja esitatud tööprojekt puudustega. Ka praeguses menetluses,

mis algas 3. detsembril 2020 hagi esitamisega, vaidlustas kostja lisatööde tegemise esimest

korda alles 7. juuli 2022. a kohtuistungil (vt protokoll, ajamärk 00:56:01).

27.2.6. Eelnevat arvestades on hageja nõue lisatööde eest tasu saamiseks muutunud

sissenõutavaks. Kostja ei ole väitnud, et hageja tehtud lisatööd ei oleks vastanud

lepingutingimustele. Asjas ei ole esile toodud ka muid asjaolusid, mis annaks kostjale alust

keelduda lisatööde eest tasumisest.

28. Hageja nõuab lisatööde eest tasu maksmisega viivitamise eest ka viivist, arvestades seda 1.

augustist 2020 lepingu p-s 6.2 sätestatud määras 0,5% tasumisega viivituses olevast summast

päevas (vt hageja 14. veebruari 2022. a hagi täpsustuse p 3).

28.1. Lepingu p 3.5 kohaselt tasub tellija töö eest viie kalendripäeva jooksul töövõtja esitatud

arvete alusel, kusjuures arved töö osade eest esitatakse mitmes osas koos töö vastava osaga.

Lepingu p 5.6 kohaselt tellija kohustub tasuma töövõtja esitatud arved tähtaegselt. Lepingu p

6.2 kohaselt juhul, kui tellija viivitab töövõtja esitatud arve maksmisega üle arvel esitatud

tähtaja, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,5% tasumisega viivitatud summast iga viivitatud

kalendripäeva eest.

28.2. Lisatööde eest esitatud arve nr 217 esitati 16. juulil 2020 ja selle tasumise tähtpäev oli

kooskõlas lepingu p-ga 3.5 21. juuli 2020 (I kd, tl 15). Eelnevalt tuvastas ringkonnakohus, et

selleks ajaks oli hageja tasunõue lisatööde eest muutunud sissenõutavaks. Seega oleks hagejal

õigus arvestada arvel nr 217 märgitud summalt viivist 0,5% päevas alates 22. juulist 2020.

Siinses asjas on hageja palunud mõista kostjalt viivise välja alates 1. augustist 2020 ning

ringkonnakohus on hageja taotlusega seotud.

28.3. Ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva seisuga (19. jaanuar 2024) on sissenõutavaks

muutunud viivis viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 30 408 eurot. Hageja on taotlenud

viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõudele vastava summa.

Seega piirab ringkonnakohus lisatööde tasu nõudelt välja mõistetava viivise suuruse 4800

euroga. Kolleegium märgib, et selline piiramine oleks põhjendatud ka VÕS § 113 lg 8 ja § 162

lg 1 alusel. Riigikohus on selgitanud, et kui võlausaldaja nõuab seaduses sätestatud määrast

suuremat viivist, peab ta põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju

olemasolu (vt nt 12. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 20; 26. oktoobri

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole väitnud, et talle oleks tekkinud

arve nr 217 tasumisega viivitamisest põhivõlga ületavas suuruses kahju, ega toonud esile ka

sellekohaseid asjaolusid.

2-20-17923

33 (35)

III

29. Kuna ringkonnakohus peab hagis esitatud nõudeid osaliselt põhjendatuks, tuleb hinnata, kas

kostja on 10. märtsil 2021 esitatud protsessuaalse tasaarvestusavaldusega oma kahju hüvitamise

nõuded hageja vastu (kokku 113 133 eurot) VÕS § 197 lg 1 alusel kehtivalt tasaarvestanud,

mille tagajärg oleks VÕS § 197 lg 2 järgi poolte nõuete kattuvas ulatuses lõppemine. Kostja

väitel on tal hageja vastu lepingu rikkumisest tulenevalt asendustehingu hinnavahe hüvitamise

nõue 16 368 eurot ja Vallikraavi 14 korterelamu arendustegevuse ja ehitamise alustamise

edasilükkumisest tingitud kahju hüvitamise nõue 96 765 eurot. Kehtiva tasaarvestuse esmane

eeldus on kostja väidetud nõuete olemasolu hageja vastu.

30. Kostja hinnavahe hüvitamise nõude eelduseks on VÕS § 115 lg 1 ja § 135 lg 1 järgi see, et

hageja oleks oma kohustust rikkunud ja kostja oleks sel alusel lepingust taganenud. Siinses

asjas leidis ringkonnakohus, et hageja koostatud tööprojektil ei olnud kostja väidetud puudusi

ja kostja pole lepingust kehtivalt taganenud. Seega ei saa kostja nõuda hagejalt sellise kahju

hüvitamist, mis tal tekkis seetõttu, et ta pidi pärast hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemist (VÕS

§ 655 lg 1 alusel) tellima hagejal tegemata jäänud töid kolmandatelt isikutelt. Lisaks on

põhjendatud hageja vastuväide, et kuna kostja poolt kahju tõendamiseks esitatud arved on

esitatud OÜ-le Valli Villa ja OÜ Hausers Ehitus (I kd, tl-d 103, 104 ja 106) ning need on ka

tasutud OÜ Valli Villa ja OÜ Hausers Ehitus poolt (I kd, tl-d 105 ja 107), on tõendamata (ja ka

põhistamata) nende kulude ja seega kahju tekkimine kostjale. Arvetelt ka ei nähtu täpselt,

milliste tööde eest need on esitatud, mistõttu pole võimalik hinnata nende seost hageja väidetava

lepingu rikkumisega.

31. Seoses arendustegevuse edasilükkumisest tingitud kahju hüvitamise nõudega ei ole kostja

tõendanud, et hageja oleks lepingut töö tegemise tähtaja ületamisega rikkunud (vt praeguse

otsuse p 14.3.3) ja et arendustegevuse viibimine oleks olnud põhjuslikus seoses hageja

rikkumisega. Hageja on toonud esile asjaolusid ja esitanud tõendeid, millest nähtuvalt venis

objekti valmimine mitmel muul põhjusel (vt hageja 6. aprilli 2021. a seisukoha p 1.5 ja seal

viidatud tõendid, s.o lisad 7–9) ning ka hageja enda tööde tegemine venis algselt plaanituga

võrreldes kostjast endast tulenevatel põhjustel, mh kuna kostja ei esitanud hagejale õigeaegselt

projekteerimise aluseks olevaid andmeid (vt praeguse otsuse p 14.3.3). Seda, et leping jäi hageja

poolt osaliselt täitmata ja kostja pidi tellima tegemata jäänud töid kolmandatelt isikutelt, millega

kaasnes ajakulu, ei saa heita ette hagejale, kuna kostja ütles ise lepingu 31. juulil 2020 üles.

Lisaks ei ole kostja esitanud oma nõude aluseks olevate väidete, sh arendustegevuse

edasilükkumise ja kõnealuse kahju tekkimise kohta mitte ühtegi tõendit, mistõttu kostja

väidetava kahju tekkimine on ka tõendamata.

32. Seega ei ole kostja tõendanud oma tasaarvestusavalduse aluseks olevate nõuete olemasolu

hageja vastu, mistõttu tasaarvestust ei ole VÕS § 197 lg 1 järgi kehtivalt toimunud.

33. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus hageja põhinõuete ja osaliselt viivisenõuete

rahuldamata jätmise osas tühistada. Hagi tuleb uue otsusega osaliselt rahuldada ja mõista

kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 14 040 eurot (9240 + 4800), ringkonnakohtu otsuse

tegemise kuupäeva (19. jaanuar 2024) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 7437 eurot

(2637 + 4800) ja edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt

9240 eurot alates 20. jaanuarist 2024 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohtu otsus jääb muutmata

osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata põhinõudelt 9240 eurot seadusjärgset viivist

ületava viivise ja samalt põhinõudelt hagi esitamisele eelneva aja eest arvestatud viivise nõude

osas.

2-20-17923

34 (35)

Menetluskulude jaotus ja muud menetluslikud otsustused

34. Maakohus on eksinud hagihinna määramisel, mistõttu hagihinda tuleb muuta.

34.1. Maakohus on märkinud vaidlustatud otsuse sissejuhatavas osas hagihinnaks 22 984,20

eurot. Selle summa kujunemist on selgitatud Tartu Maakohtu 9. detsembri 2020. a määruse p-

s 6 järgmiselt: 14 040 (põhinõue) + 3168 (sissenõutavaks muutunud viivis) + 4800 (TsMS §

367 järgne aastane viivis) + 237 (sissenõutavaks muutunud viivis) + 739,20 (TsMS § 367 järgne

aastane viivis). Seega on nimetatud hagihinna määramisel lähtutud hageja algsest hagist, kus

hageja nõudis VÕS § 655 lg 1 alusel nõutavalt tasult 9240 eurot viivist seadusjärgses määras.

Vaidlustatud otsuse põhjendavas osas on kohus märkinud, et tsiviilasja hind on 36 644 eurot,

kuid ei ole esitanud sellekohast arvutuskäiku (vt maakohtu otsuse p 37). Mõlemal juhul on

maakohtu hagihinna arvestus ekslik.

34.2. Korrektne TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 ning § 134 lg 1 järgi arvutatud hagihind olnuks algse

hagiavalduse puhul 19 831,66 eurot (s.o põhinõue 14 040 + põhinõudelt 9240 eurot 3.

detsembri 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud seadusjärgses määras viivis 252,46 eurot

ja aastane viivis 739,20 eurot + põhinõudelt 4800 eurot põhinõude suurusega piiratud viivis

4800 eurot).

34.3. Oma 14. veebruari 2022. a menetlusdokumendis on aga hageja oma viivisenõuet

suurendanud. Hageja palus tasult 9240 eurot arvestada viivist lepingu p-s 6.2 sätestatud määras

0,5% tasumisega viivitatud summalt päevas, mitte enam seadusjärgses määras. Samas piiras

hageja oma viivisenõude põhinõudele vastava summaga. Kuna TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi ei

peeta hageja kõrvalnõuete suurendamist või laiendamist hagi muutmiseks, oli hagejal iseenesest

õigus eelmenetluse kestel oma viivisenõuet suurendada. Ehkki maakohus ei teinud hageja 14.

veebruari 2022. a viivisenõude suurendamise kohta määrust, nähtub vaidlustatud otsusest (vt p

1), et maakohus lähtus hagi lahendamisel sellest, et hageja nõuab kogu 14 040 euro suuruselt

põhinõudelt viivist lepingu p-s 6.2 sätestatud määras 0,5% tasumata summalt päevas. See

nähtub ka asjaolust, et maakohus pidas otsuse põhjendavas osas põhjendatuks varasemast

kõrgemat hagihinda.

34.4. Pärast viivisenõude suurendamist on TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 ning § 134 lg 1 järgi

arvutatud hagihind 28 080 eurot (s.o põhinõue 14 040 eurot + viivisenõue 9240 eurot (piiratud

põhivõla 9240 euro suurusega) + viivisenõue 4800 eurot (piiratud põhivõla 4800 euro

suurusega)).

34.5. TsMS § 137 lg 11 kohaselt võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama

astme kohtus määratud ebaõigesti. Eelnevat arvestades muudab ringkonnakohus hagihinda ja

määrab uueks hagihinnaks 28 080 eurot.

35. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, tuleb seda

TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Samuti tuleb TsMS § 173 lg 1

järgi jaotada apellatsioonimenetluse kulud.

35.1. Hagi rahuldatakse ringkonnakohtu otsuse tulemusena osaliselt, kuna see jääb osaliselt

rahuldamata hageja VÕS § 655 lg 1 alusel esitatud tasu nõudelt arvestatud viivise osas. TsMS

§ 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Siinsel juhul on kolleegiumi

hinnangul õiglane jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

2-20-17923

35 (35)

35.2. Võttes aluseks hageja 14. veebruaril 2022 täpsustatud nõude ja lähtudes hagi hinnast,

rahuldatakse hagi u 71% ulatuses (= 19 831,66 ÷ 28 080 × 100%; seejuures 19 831,66 =

põhinõue 14 040 + põhinõudelt 9240 eurot 3. detsembri 2020. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 252,46 eurot ja aastane viivis 739,20 eurot + põhinõudelt 4800 eurot viivis

4800 eurot). Seega tuleb poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS §

163 lg 1 järgi 71% ulatuses kostja kanda ja 29% ulatuses hageja kanda.

36. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust ning maakohus

ei ole poolte menetluskulude rahalist suurust ka kindlaks määranud, määrab menetluskulude

rahalise suuruse TsMS § 177 lg 2 järgi määrusega kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

37. Seoses ebaõigest hagihinnast lähtumisega on maakohus ekslikult jätnud hagejalt nõudmata

haginõude suurendamiselt juurde makstava riigilõivu, mistõttu tasumata riigilõiv tuleb hagejalt

välja mõista.

37.1. Õigesti määratud (esialgselt) hagihinnalt 19 831,66 eurot oleks tulnud tasuda hagi

esitamise seisuga (3. detsember 2020) riigilõivuseaduse 31. oktoobrist 2020 kuni 31.

detsembrini 2020 kehtinud redaktsiooni § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt riigilõivu 700 eurot. TsMS

§ 147 lg 4 esimese lause kohaselt tasutakse nõude suurendamise korral täiendavat riigilõivu

hagihinna suurenemise järgi. Suurendatud nõudega hagihinnalt oleks tulnud tasuda

viivisenõude suurendamise ajal (14. veebruar 2022) kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa

1 järgi riigilõivu 1400 eurot.

37.2. Hageja on tasunud maakohtus riigilõivu kokku 900 eurot (kohtute infosüsteemist

nähtuvalt on 4. detsembril 2020 laekunud 750 eurot ja 10. detsembril 2020 täiendavalt 150

eurot). Seega on hageja tasunud riigilõivu 500 eurot nõutust vähem. TsMS § 179 lg 1 kohaselt

mõistab kohus tasumata või vähem tasutud riigilõivu kohustatud isikult välja asjas tehtavas

lahendis või eraldi määrusega. Eelnevat arvestades tuleb vähem tasutud riigilõiv 500 eurot

hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista.

37.3. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks

kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb hagejal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 179 lg 9).

38. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. TsMS § 179 lg 3 võimaldab menetluskulusid maksma kohustatud isikul

esitada praeguse otsuse peale kaebuse ka osas, millega hagejalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks

välja maakohtus vähem tasutud riigilõiv, kui kaebuse hind ületab 100 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)