3-23-1789/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1789

Haldusasi

X. Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16.05.2023 otsuse nr

E13069-1 resolutsiooni punkti 2 osaliselt ning 17.07.2023

vaideotsuse nr 5,2-3/19151-4 tervikuna tühistamise ja

Sotsiaalkindlustusameti kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X. X, volitatud esindaja vandeadvokaat Tarvo

Lindma

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle

Magnus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. Xi kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.02.2024 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

3-23-1789

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X oli VII (30.09.1992-10.03.1995), VIII (11.03.1995-13.03.1999) ja XIV (30.03.2019-

31.03.2023) Riigikogu koosseisu liige.

2. X. X esitas 05.04.2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse parlamendiliikme

vanaduspensioni maksmiseks.

3. Riigikogu Kantselei 03.04.2023 käskkirja nr 16 alusel makstakse X. Xile seoses Riigikogu

liikmete volituste lõppemisega Riigikogu liikme staatuse seaduse § 32 lg-st 3 tulenevalt

hüvitist kuue kuupalga ulatuses. Nimetatud hüvitis on X. Xile tervikuna välja makstud

11.04.2023.

4. SKA 16.05.2023 otsusega nr E13069-1

määrati X. Xile parlamendiliikme

vanaduspensioni summas 4055,12 eurot alates 01.04.2023 (resolutsiooni p 1) ning otsustati

maksta parlamendiliikme vanaduspension X. Xile pärast hüvitise maksmise perioodi

lõppemist (resolutsiooni p 2). Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Tulenevalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX

koosseisu liikmete pensioni seaduse (edaspidi ÜRPS) §-st 291 on X. Xi parlamendiliikme

vanaduspensioni suuruseks 75% Riigikogu liikme palgast. Sama seaduse § 15 punkti 2 alusel

ei maksta parlamendiliikme vanaduspensioni aja eest, mille ulatuses Riigikogu liikmele tema

volituste lõppemisel makstakse ühekordset hüvitist. Riigikogu XIV koosseisu liikmete

volitused lõppesid 31.03.2023. Riigikogu Kantselei 03.04.2023 käskkirja alusel makstakse

seoses Riigikogu liikmete volituste lõppemisega X. Xile hüvitist kuue kuupalga ulatuses ja

pärast hüvitise maksmise perioodi lõppemist makstakse parlamendiliikme vanaduspensioni.

5. X. X esitas SKA 16.05.2023 otsuse nr E13069-1 resolutsiooni punktile 2 vaide, mis jäeti

SKA 17.07.2023 vaideotsusega nr 5.2-3/19151-4 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused

olid kokkvõtlikult järgmised.

Vaide esitaja puhul ei kohaldata ÜRPS hetkel kehtivaid §-e 14 ja 27, vaid enne IX Riigikogu

volituste algust kehtinud ehk enne 14.03.1999 (Riigikogu IX koosseisu volitused kehtisid

14.03.1999 – 21.03.2003) kehtinud redaktsiooni, mille kohaselt on õigus saada

parlamendiliikme vanaduspensioni 60-aastaseks saanud mehel, kel on vähemalt 25-aastane

pensioniõiguslik staaž, ja 55-aastaseks saanud naisel, kel on vähemalt 20-aastane

pensioniõiguslik staaž, kui ta on töötanud Riigikogu liikmena vähemalt ühes koosseisus selle

koosseisu volituste lõppemiseni, kuid mitte vähem kui 2 aastat järjest ning vanaduspension on

75 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast. ÜRPS § 15 sätestas enne 14.03.1999 piirangu, et

töötamise ajal Riigikogus riiklikku parlamendiliikme vanaduspensioni ei maksta täpselt nii

nagu vaide esitaja on välja toonud.

Vaide esitajal on õigus parlamendiliikme vanaduspensionile lähtuvalt ÜRPS §-st 291 ning

seaduse § 14 kehtiva redaktsiooni alusel tal veel pensionile õigust ei tekiks (vaide esitaja ei

ole jõudnud parlamendiliikme vanaduspensioni ikka (§ 14) ehk riigis üldiselt kehtestatud

vanaduspensioni ikka (ÜRPS § 27), milleks on 65 aastat (RPKS § 7 lg 1)). ÜRPS § 291

esimese lõike lõpus on viidatud §-dele 14, 26 ja 27 (§ 14 ja § 27 reguleerivad pensioniõigusi,

§ 26 sotsiaalseid tagatisi). Selles sättes ei viidata §-le 15 või mõnele muule seaduse

paragrahvile, mistõttu kohalduvad ülejäänud paragrahvid kehtivas redaktsioonis. ÜRPS § 15

täiendati alates 22.03.2003 punktiga 2, millest tulenevalt ei maksta parlamendiliikme

vanaduspensioni lisaks punktis 1 sätestatule (töötamise ajal teatud ametikohtadel, sh

2(7)

3-23-1789

Riigikogu liikmena) ka ajal, millal Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel säilitatakse

Riigikogu liikme ametipalk. Seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et eelnõu

koostamisel on lähtutud seisukohast, et Riigikogu liikme volituste lõppemisel seaduse §-s 26

ettenähtud hüvitist on kõigil Riigikogu liikmetel põhjendatud saada ühtsetel põhimõtetel,

olenemata Riigikogu liikme staatuslikust õigusest saada vanadus- või töövõimetuspensioni.

Kuna aga nii parlamendiliikme vanaduspensioni kui ka töövõimetuspensioni ei maksta

töötamise ajal Riigikogu liikmena, siis on põhjendatud, et neid pensione ei maksta ka sellel

perioodil, millal Riigikogu liikmele säilitatakse Riigikogu liikme ametipalk tema volituste

lõppemisel.

ÜRPS § 15 muudeti viimati alates 01.01.2018. Seletuskirjast Perehüvitiste seaduse eelnõu

teise lugemise juurde (217 SE II) võib leida alljärgneva selgituse: „Punktis 2 toodud

muudatuse eesmärgiks on viia § 15 punkti 2 sõnastus kooskõlla 14.07.2007.a jõustunud

Riigikogu liikme staatuse seadusega. Varem säilitati Riigikogu liikme volituste lõppemisel

töö otsimise või ümberõppe ajaks isikule Riigikogu liikme ametipalk kuni 12 kuuks või 3 või

6 kuuks, sõltuvalt Riigikogu liikmena järjest töötatud ajast. Riigikogu liikme staatuse

seadusega asendati palga säilitamine ühekordse hüvitise maksmisega kuni 6 kuu ametipalga

ulatuses. Samas ei muudetud RKLPS-i § 15 punkti 2, kus säilis endine sõnastus. Et säilitatud

palk ja ühekordne hüvitis on olemuselt sarnased, ei ole õiglane maksta isikutele, kes on

saanud Riigikogu liikme staatuse alusel hüvitist, pensioni selle aja eest ja sellel ajal, mille eest

makstakse ühekordset hüvitist. Nii on seadust seni ka rakendatud. Pensioni maksmist

alustatakse siis, kui on möödunud periood, mille ulatuses isikule hüvitist maksti. Pensioni

maksmine aja eest, mil isik sai hüvitist, ei ole kooskõlas seadusandja mõttega.“

Hetkel kehtib ÜRPS § 15 p 2 sõnastuses, mille kohaselt ei maksta parlamendiliikme

vanaduspensioni aja eest, mille ulatuses Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel

makstakse ühekordset hüvitist. Vaide esitajale on makstud seoses volituste lõppemisega

hüvitist kuue kuupalga ulatuses, mistõttu ei ole võimalik maksta vaid esitajale pensioni alates

01.04.2023 kuue kuu jooksul.

SKA määrab ja maksab parlamendiliikme pensioni alates 01.01.2018 ning enne seda kuulus

see Riigikogu Kantselei pädevusse. Seoses vaidemenetlusega on SKA pöördunud 26.05.2023

Riigikogu Kantselei poole päringuga varasema praktika kohta ÜRPS rakendamisel.

31.05.2023 vastuses nr 9-1/23-8/2 on Riigikogu Kantselei kinnitanud, et nad kohaldasid

ÜRPS § 15 kehtivat redaktsiooni ning Riigikogu Kantselei parlamendipensionide määramise

komisjoni praktika on kogu aeg lähtunud topelttasude maksmise vältimise põhimõttest.

6. X. X esitas 11.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 16.05.2023 otsuse nr

E13069-1 resolutsiooni punkti 2 ning 17.07.2023 vaideotsuse nr 5,2-3/19151-4 tühistamise ja

SKA kohustamise nõuetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja leiab, et vastustaja on õigusvastaselt määranud kaebajale pensioni pärast hüvitise

maksmise perioodi lõppemist.

7.1. ÜRPS § 30 kohaselt kohaldatakse Riigikogu liikme pensionile RPKS. Pensioni maksmise

edasi lükkamine on vastuolus RPKS § 32 lg-ga 2 ja § 36 lg-ga 1. Seadus ei näe võimalust

pensioni määramise otsustamisel määrata muid täiendavaid tähtaegu, mis mõjutavad pensioni

maksmist.

7.2. Vaidlusalune otsus on ebaselge ja sisult vastuoluline. Otsuse resolutsiooni punktis 1 on

määratud pensioni suurus ja pensioni saamise õiguse kuupäev 01.04.2023. Kuigi vaidlusaluse

3(7)

3-23-1789

otsuse ja vaideotsuse põhjendustest võib järeldada, et vastustaja on pidanud silmas seda, et

kaebajal ei ole õigust saada pensioni 6-kuulise perioodi eest alates 01.04.2023, siis otsuse

punktide 1 ja 2 sõnastusest see selgelt ei nähtu. Vaidlusaluse otsuse punktidest 1 ja 2 ei ole

võimalik aru saada, millisel hetkel alustatakse pensioni väljamaksmist. Otsuses viidatud

hüvitise suuruseks on 6 kuupalga summa, kuid tegemist ei ole hüvitise perioodiga ega selle

maksmise perioodiga.

7.3. Vaidlusalune otsus ja vaideotsus on sisuliselt vastuolus seadusega. Alates 01.01.2018

kehtiva ÜRPS § 15 kohaselt ei maksta parlamendiliikme pensioni: 1) töötamise ajal Riigikogu

liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehena või

liikmena, kohtunikuna, kaitseväe juhatajana, õiguskantslerina, riigikontrolörina, Eesti Panga

presidendina või Euroopa Parlamendi liikmena; 2) aja eest, mille ulatuses Riigikogu liikmele

tema volituste lõppemisel makstakse ühekordset hüvitist. Käesoleval juhul viidatud normid ei

kehti (vt parlamendiliikme pensioni seadus § 291). Enne IX Riigikogu volituste algust (s.o

13.03.1999) kehtinud parlamendiliikme pensioni seaduse § 15 sätestas ühe välistuse, millisel

juhul ei kuulu parlamendiliikme vanaduspension maksmisele – s.o töötamise ajal Riigikogu

liikmena. 13.03.1999 seisuga kehtinud parlamendiliikme vanaduspensioni maksmise

tingimused ei sätestanud piirangut, et pensioni ei maksta perioodil, mille eest makstakse

Riigikogu liikme volituste lõppemisega seoses makstavat hüvitist. Seega puudus õiguslik alus

keelduda kaebajale pensioni maksmisest. Hüvitise maksmine seoses Riigikogu liikme

volituste lõppemisega ei ole õiguslikult käsitatav ega võrdsustatav Riigikogu liikmena

töötamisena.

7.4. Kaebajal on õigus saada pensionit alates 01.04.2023 ning kuna vastustaja ei ole pensionit

alates 01.04.2023 välja maksnud, siis on kaebajal õigus nõuda vaidlusaluse otsuse

resolutsiooni p 2 tühistamisel vastustaja kohustamist pensioni väljamaksmiseks perioodi eest

alates 01.04.2023.

7.5. Kaebaja on nõude piire kitsendanud ning taotleb vastustaja kohustamist välja maksma

pensioni perioodi 01.04.2023-30.09.2023 eest.

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

8.1. Pensioni määramine ei tähenda ainult pensioni maksmist. Pensioni määramine annab

pensioni saajale pensionäri staatuse, mille kohta väljastatakse pensionitunnistus (RPKS § 35).

Pensionitunnistuse olemasolul võib saada soodustusi pankadest, transpordifirmadest,

meelelahutusasutustest, muuseumidest, apteekidest jne. Samuti on Eestis riiklikku pensioni

saavad isikud ravikindlustatud (ravikindlustuse seaduse § 5 lg 4 p 3). Seetõttu on otsusega

kaebajale pension määratud, kuid pensioni väljamakseid ei toimu.

8.2. Parlamendiliikme vanaduspensioni määratakse eelkõige ÜRPS alusel ning tulenevalt

ÜRPS §-st 30 kohaldatakse RPKS sätteid, arvestades ÜRPS erisusi. ÜRPS § 15 p 2 kohaselt

ei maksta parlamendiliikme vanaduspensioni aja eest, mille ulatuses Riigikogu liikmele tema

volituste lõppemisel makstakse ühekordset hüvitist. Selle sätte alusel otsustas vastustaja jätta

kaebajale parlamendiliikme vanaduspensioni maksmata (mitte määramata).

8.3. Riigikogu Kantselei 03.04.2023 käskkirja nr 16 (vt kaebuse lisa 1) alusel maksti

kaebajale tulenevalt Riigikogu liikme staatuse seaduse § 32 lg-st 3 Riigikogu liikme volituste

lõppemise hüvitist 6 kuupalga ulatuses. Tulenevalt ÜRPS § 15 p-st 2 ei ole kaebajale

võimalik alates 01.04.2023 6 kuu jooksul maksta pensioni, sest 6 kuu ulatuses on kaebajale

makstud ühekordset hüvitist.

8.4. ÜRPS §-s 291 ei viidata §-le 15 või mõnele muule seaduse paragrahvile, mistõttu

kohalduvad ülejäänud paragrahvid kehtivas redaktsioonis. Alates 22.03.2003 täiendati ÜRPS

§ 15 punktiga 2, millest tulenevalt ei maksta parlamendiliikme pensioni lisaks punktis 1

4(7)

3-23-1789

sätestatule ka ajal, millal Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel säilitatakse Riigikogu

liikme ametipalk. Seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et eelnõu koostamisel

on lähtutud seisukohast, et Riigikogu liikme volituste lõppemisel seaduse §-s 26 ettenähtud

hüvitist on kõigil Riigikogu liikmetel põhjendatud saada ühtsetel põhimõtetel, olenemata

Riigikogu liikme staatuslikust õigusest saada vanadus- või töövõimetuspensioni. Kuna aga nii

parlamendiliikme vanaduspensioni kui ka töövõimetuspensioni ei maksta töötamise ajal

Riigikogu liikmena, siis on põhjendatud, et neid pensione ei maksta ka sellel perioodil, millal

Riigikogu liikmele säilitatakse Riigikogu liikme ametipalk tema volituste lõppemisel.

8.5. ÜRPS § 15 muudeti viimati alates 01.01.2018. Seletuskirjast Perehüvitiste seaduse

eelnõu teise lugemise juurde (217 SE II) võib leida alljärgneva selgituse: „Punktis 2 toodud

muudatuse eesmärgiks on viia § 15 punkti 2 sõnastus kooskõlla 14.07.2007a jõustunud

Riigikogu liikme staatuse seadusega. Varem säilitati Riigikogu liikme volituste lõppemisel

töö otsimise või ümberõppe ajaks isikule Riigikogu liikme ametipalk kuni 12 kuuks või 3 või

6 kuuks, sõltuvalt Riigikogu liikmena järjest töötatud ajast. Riigikogu liikme staatuse

seadusega asendati palga säilitamine ühekordse hüvitise maksmisega kuni 6 kuu ametipalga

ulatuses. Samas ei muudetud RKLPS-i §-i 15 punkti 2, kus säilis endine sõnastus. Et säilitatud

palk ja ühekordne hüvitis on olemuselt sarnased ei ole õiglane maksta isikutele, kes on saanud

Riigikogu liikme staatuse alusel hüvitist, pensioni selle aja eest ja sellel ajal, mille eest

makstakse ühekordset hüvitist. Nii on seadust seni ka rakendatud. Pensioni maksmist

alustatakse siis, kui on möödunud periood, mille ulatuses isikule hüvitist makstakse. Pensioni

maksmine aja eest, mil isik sai hüvitist, ei ole kooskõlas seadusandja mõttega.“

8.6. SKA määrab ja maksab parlamendiliikme pensioni alates 01.01.2018. Enne seda kuulus

see Riigikogu Kantselei pädevusse (ÜRPS § 23 redaktsioonid enne ja pärast 01.01.2018).

SKA pöördus 26.05.2023 Riigikogu Kantselei poole küsimusega varasema praktika kohta

ÜRPS rakendamisel ning oma 31.05.2023 vastuses nr 9-12/23-8/2 on Riigikogu Kantselei

kinnitanud, et nad kohaldasid ÜRPS § 15 kehtivat redaktsiooni ning Riigikogu Kantselei

parlamendipensionide määramise komisjoni praktika on kogu aeg lähtunud topelttasude

maksmise vältimise põhimõttest.

8.7. Kaebaja tõlgendus, et pensioni arvestamisel ja maksmisel tuleb kohaldada 13.03.1999

kehtinud tingimusi ja suurust ei ole korrektne juba seetõttu, et nüüdseks on muutunud

parlamendipensioni taotlusi vastu võttev ning pensioni määrav, arvutav ja väljamaksev asutus

(ÜRPS §-d 22-23).

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

keeldunud kaebajale parlamendiliikme vanaduspensioni maksmisest alates 01.04.2023.

11. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54).

12. Kaebaja leiab, et pensioni maksmise edasi lükkamine on vastuolus RPKS § 32 lg-ga 2 ja

§ 36 lg-ga 1 (vt ÜRPS § 30). Kohus sellise kaebaja seisukohaga ei nõustu, kuivõrd ÜRPS §

291 on erisäte RPKS suhtes, mistõttu tuleb lähtuda eelkõige ÜRPS-s sätestatust.

13. Kaebaja hinnangul on vaidlusalune otsus vastuolus kehtiva õigusega, kuivõrd kehtiv

ÜRPS § 15 kaebajale ei laiene. Kaebaja leiab, et enne IX Riigikogu volituste algust (s.o

13.03.1999) kehtinud ÜRPS § 15 sätestas ühe välistuse, millisel juhul ei kuulu

5(7)

3-23-1789

parlamendiliikme vanaduspension maksmisele – s.o töötamise ajal Riigikogu liikmena.

13.03.1999 seisuga kehtinud parlamendiliikme vanaduspensioni maksmise tingimused ei

sätestanud piirangut, et pensioni ei maksta perioodil, mille eest makstakse Riigikogu liikme

volituste lõppemisega seoses makstavat hüvitist.

14. Vaidlusaluse otsuse õiguslike alustena on märgitud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §

23 lg 2 p 1 ning ÜRPS § 15 ja § 291.

15. Tulenevalt ÜRPS § 291 lg-st 1 säilib Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning

VII ja VIII Riigikogu liikmel, sõltumata tema valimisest IX või järgnevate Riigikogude

liikmeks, õigus parlamendiliikme vanaduspensionile enne IX Riigikogu volituste algust

kehtinud tingimustel ja suuruses (§-d 14, 26 ja 27). Sama paragrahvi viimane lõige sätestab, et

isikule, kes IX Riigikogu volituste alguspäeval töötas ÜRPS §-s 15 tähendatud ametikohal ja

kellele maksti samal ajal parlamendiliikme vanaduspensioni, jätkatakse samal ametikohal

edasitöötamisel parlamendiliikme vanaduspensioni maksmist. Seega nähtub eeltoodust, et

seadusandja on soovinud välja tuua, millistest tingimustest ja suurusest lähtutakse ning teinud

viite ÜRPS § 291 lg-s 1 sama seaduse §-dele 14, 26 ja 27.

16. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja suhtes ei ole kohaldatud kehtiva seaduse §-e 14 ja 27,

vaid enne IX Riigikogu volituste algust kehtinud ehk enne 14.03.1999 (Riigikogu IX

koosseisu volitused kehtisid 14.03.1999 – 21.03.2003) kehtinud redaktsiooni, mille kohaselt

on õigus saada parlamendiliikme vanaduspensioni 60-aastaseks saanud mehel, kel on

vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik staaž, ja 55-aastaseks saanud naisel, kel on vähemalt

20-aastane pensioniõiguslik staaž, kui ta on töötanud Riigikogu liikmena vähemalt ühes

koosseisus selle koosseisu volituste lõppemiseni, kuid mitte vähem kui 2 aastat järjest ning

vanaduspension on 75 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast (vt SKA 17.07.2023

vaideotsus, lk 3; kaebuse lisa 3). Asjaolu, et seadusandja mõte oli, et hüvitise maksmise aja

eest pensioni ei maksta, nähtub ka perehüvitiste seaduse eelnõust (217 SE), mille II lugemisel

täiendati eelnõu uue paragrahviga 64 ning millega mh muudeti ka ÜRPS § 15 punkti 2

järgmises sõnastuses: „aja eest, mille ulatuses Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel

makstakse ühekordset hüvitist“1. Nimetatud eelnõu II lugemise seletuskirjas on märgitud

ÜRPS § 15 punkti 2 osas järgmist: „Punktis 2 toodud muudatuse eesmärgiks on viia § 15

punkti 2 sõnastus kooskõlla 14.07.2007a jõustunud Riigikogu liikme staatuse seadusega.

Varem säilitati Riigikogu liikme volituste lõppemisel töö otsimise või ümberõppe ajaks

isikule Riigikogu liikme ametipalk kuni 12 kuuks või 3 või 6 kuuks, sõltuvalt Riigikogu

liikmena järjest töötatud ajast. Riigikogu liikme staatuse seadusega asendati palga säilitamine

ühekordse hüvitise maksmisega kuni 6 kuu ametipalga ulatuses. Samas ei muudetud RKLPS-i

§-i 15 punkti 2, kus säilis endine sõnastus. Et säilitatud palk ja ühekordne hüvitis on olemuselt

sarnased, ei ole õiglane maksta isikutele, kes on saanud Riigikogu liikme staatuse alusel

hüvitist, pensioni selle aja eest ja sellel ajal, mille eest makstakse ühekordset hüvitist. Nii on

seadust seni ka rakendatud. Pensioni maksmist alustatakse siis, kui on möödunud periood,

mille ulatuses isikule hüvitist maksti. Pensioni maksmine aja eest, mil isik sai hüvitist, ei ole

kooskõlas seadusandja mõttega.“2

17. Sellest johtuvalt nõustub kohus vastustajaga, et kohaldamisele kuulus kehtiva ÜRPS §

15, mille punkti 2 kohaselt ei maksta parlamendiliikme vanaduspensioni aja eest, mille

ulatuses Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel makstakse ühekordset hüvitist.

Siinkohal ei oma tähtsust, et hüvitis makstakse välja korraga, millele viitab ka ÜRPS § 15 p 2

sõnastus, vaid oluline on määratleda, millise perioodi eest hüvitist maksti. Vaidlus puudub, et

kaebajale maksti hüvitist 6 kuupalga ulatuses (vt kaebuse 1). Seetõttu on vastustaja õigesti

leidnud, et nimetatud ajal vanaduspensioni ei maksta.

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5adae638-7018-4fe1-86be-b7027f2f94b4

2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5adae638-7018-4fe1-86be-b7027f2f94b4

6(7)

3-23-1789

18. Kohus nõustub SKA 17.07.2023 vaideotsuses nr 5.2-3/19151-4 märgituga ega pea

vajalikuks neid seisukohti korrata (HKMS § 165 lg 2).

19. Kohus nõustub kaebajaga osas, et vaidlusalune otsus oleks võinud olla selgemini

sõnastatud ning otsuse resolutsiooni punktis 2 ka kuupäevaliselt välja arvutatud, mis hetkest

hakatakse pensioni maksma. Küll aga ei ole tegemist sellise puudusega, mis tooks kaasa

otsuse tühistamise. Ka kaebuses on kaebaja märkinud, et ilmselt on vastustaja pidanud silmas,

et kaebajal ei ole õigust saada pensioni 6-kuulise perioodi eest alates 01.04.2023.

20. Asjassepuutumatud on väited muudest hüvedest, kui määratakse vanaduspension ning

kohus jätab need väited tähelepanuta. Käesoleval juhul ei ole kaebaja vaidlustanud seda, et tal

ravikindlustus perioodil 01.04.2023-30.09.2023 puudus, mistõttu väljub see käesoleva

vaidluse raamest.

21. Olukorras, kus tühistamisnõue jääb rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka

kohustamisnõue. Ülaltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)