Legislator Case Law & Legislation
2-22-5648/23 AI generated

2-22-5648/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-22-5648/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista Limpador OÜ-lt osaühingu LAENUKESKUS kasuks välja tagastamata laenu põhiosa 2500 eurot 67 senti, 18. aprillini 2022 sissenõutavaks muutunud viivise

Legislator headnote

AI generated

2-22-5648/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: aprillini 2022 sissenõutavaks muutunud viivise

Keywords

AI generated
lack of credibility contract for vehicle sale default of appearance fitness to drive overall impression statement of reasons
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-5648

Tsiviilasi

Osaühingu LAENUKESKUS hagi Limpador OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Hagi hind

3495 eurot 94 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing LAENUKESKUS (rk 10984612; asukoht

Riia 128, 50411 Tartu; e-post: info@laenukeskus.ee),

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Kristjan

Nõges

(Advokaadibüroo Lepmets & Nõges; e-post kristjan@leno.ee)

Kostja I: Limpador OÜ (rk 14298486; asukoht Aardla tn 56,

50014 Tartu),

seaduslik esindaja T. A. (e-post xxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

20. november 2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

osaühingu

LAENUKESKUS

hagi

Limpador

OÜ

vastu

võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista Limpador OÜ-lt osaühingu LAENUKESKUS kasuks välja tagastamata laenu

põhiosa 2500 eurot 67 senti, 18. aprillini 2022 sissenõutavaks muutunud viivise

60 eurot 71 senti, intressi 190 eurot 35 senti, leppetrahvid summas 500 eurot,

leppetrahvidelt 18. aprillini 2022 sissenõutavaks muutunud viivise 4 eurot 16 senti

ning viivise põhinõudelt 3000 eurot 67 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 19. aprillist 2022 kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui

põhinõude (3000 eurot 67 senti) ulatuses.

3. Jätta menetluskulud Limpador OÜ kanda.

4. Rahuldada osaühingu LAENUKESKUS menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

osaliselt ning mõista Limpador OÜ-lt osaühingu LAENUKESKUS kasuks välja

menetluskulud 1567 eurot 90 senti ja väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kohtuotsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Osaühing LAENUKESKUS (hageja) esitas 18. aprillil 2022 Harju Maakohtule hagiavalduse

Limpador OÜ (kostja I) ja T. A. (kostja II) vastu võla väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 25. jaanuaril 2021 laenulepingu nr 07-0121 ja

sõiduki tagatisomandamise lepingu nr 07-121-T1.

Laenulepinguga andis hageja kostjale I laenu 3000 eurot, kostja I kohustus tasuma laenu

kasutamise eest intressi 3,9% kuus (46,8% aastas) ning tegema laenu tagasimakseid vastavalt

kokkulepitud maksegraafikule. Maksegraafiku kohaselt tuli laenu tagasimakseid summas

156 eurot 47 senti teha alates 25. veebruarist 2021 iga kuu 25. kuupäeval.

Tagatisomandamise lepinguga andis kostja I hagejale tagatiseks kostja I omandis olnud sõiduauto

xxxxxxxxxxxx (reg nr xxxxxxx). Kostja I andis laenu tagamise eesmärgil hagejale üle tagatise

omandi, kuid tagatis jäi kasutamise eesmärgil kostja I valdusesse. Omanikukanne liiklusregistris

jäi muutmata, sõiduki registreerimistunnistus jäi hageja valdusesse.

Hageja ja kostja I juhatuse liige kostja II sõlmisid 25. jaanuaril 2021 käenduslepingu nr 07-0121,

millega kostja II kohustus vastutama hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu ja

tagatisomandamise lepingu eest 9000 euro ulatuses.

Kostja I vahetas 28. märtsil 2021 hageja loata ja teadmata liiklusregistris tagatise

registreerimistunnistuse ja lasi selle väljastada. Hageja esitas 23. novembril 2021 kostjale I nõude

registreerida liiklusregistris tagatise omanikuks hageja. Hageja kordas oma nõuet 16. ja 17.

detsembril 2021. Kostja I registreeris 1. veebruaril 2022 tagatiseks antud sõiduki kolmanda isiku

nimele, rikkudes hageja omandiõigust sõidukile.

Hageja esitas 15. veebruaril 2022 kostjale I hoiatuse lepingu lõpetamise kohta, nõudes lepingutest

tulenevate kohustuste täitmist. Lisaks tagatisega seotud rikkumisele oli kostja I võlgnevuses ka

laenu tagasimaksetega. Kostja I ei tasunud võlga tähtaegselt.

Hageja esitas 4. märtsil 2022 kostjale I lepingu ülesütlemise avalduse. Hageja nõudis kostjalt I

3318 euro 64 sendi tasumist hiljemalt 11. märtsiks 2022. Kui hageja I ei täida nõuet tähtaegselt,

peab seda tegema 14 kalendripäeva jooksul kostja II.

Kostja I ega kostja II ei täitnud hageja nõudeid.

Lepingu ülesütlemise hetkeks oli hagejale laekunud laenu põhiosa tagasimakseid 499 euro

33 sendi ulatuses ja intressimakseid 1191 euro 61 sendi ulatuses. Kostjal I on seega kohustus

tagastada laenu põhiosa 2500 eurot 67 senti (3000-499,33) ja tasuda intressi 190 eurot 35 senti

(1381,96-1191,61).

Kostja I rikkus mitmeid laenulepingust tulenevaid kohustusi, eelkõige laenulepingu punktist 3.1

tulenevat kohustust tagastada laen ja maksta intresse vastavalt maksegraafikule. Laenulepingu

punkt 10.1 sätestab, et kostja I võetud kohustuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel on

hagejal õigus nõuda kostjalt I leppetrahvi 100 eurot iga rikkumise kohta.

Tagatislepingu punkt 5.1 sätestab, et kui kostja I ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt, lõpeb 15. päeval alates rikkumisest kostja I õigus tagatist vallata ja kasutada,

misjärel peab kostja I andma tagatise valduse üle hagejale. Kostja I rikkus seda kohustust.

Tagatislepingu punkt 5.5 sätestab, et kui kostja I ei tagasta tagatist hagejale tagatislepingus kokku

lepitud korras, on hagejal õigus nõuda kostjalt I leppetrahvi 400 eurot.

Hageja esitas leppetrahvinõuded kokku summas 500 eurot koos lepingu ülesütlemise avaldusega.

Laenulepingu punkt 10.1 sätestab, et kui kostja I viivitab rahalise kohustuse täitmisega osaliselt

või täies ulatuses, kohustub kostja I maksma hagejale viivist 0,75 % päevas. Pärast laenulepingu

ülesütlemist kohaldub viivis seadusjärgses määras. Hagi esitamise hetkeks on muutunud

sissenõutavaks viivis tagastamata laenu põhiosalt 60 eurot 71 senti (36,05+24,66).

Sissenõutavaks muutunud viivis tasumata leppetrahvilt (500 eurot) hagi esitamise hetkeks on

4 eurot 16 senti.

Käenduslepingu punkti 1.2 kohaselt vastutab kostja II lepingute rikkumisest tulenevate

tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti

lepingutest taganemise või lepingute ülesütlemisega seotud kulude ja võla sissenõudmisega seotud

kulude hüvitamise eest.

Eelnevast tulenevalt esitab hageja kõik nõuded, sh kohtumenetluse kulude hüvitamise nõude,

solidaarselt ka kostja II vastu.

Hageja palub kohtul kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja mõista 3255 eurot 89 senti, sealhulgas

tagastamata laen 2500 eurot 67 senti, hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis

60 eurot 71 senti, intress 190 eurot 35 senti, leppetrahvid 500 eurot, leppetrahvidelt hagiavalduse

esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 4 eurot 16 senti. Hageja palub kostjalt I ja kostjalt II

välja mõista viivis põhinõudelt 3000 eurot 67 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

iga viivitatud päeva eest alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui põhinõude ulatuses. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda.

2. Harju Maakohus saatis 20. aprilli 2022 määrusega hagiavalduse kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Tartu Maakohtule.

3. Tartu Maakohus võttis 21. aprilli 2022 määrusega hagi menetlusse ja peatas 30. novembri 2022

määrusega menetluse.

4. Tartu Maakohus uuendas 31. augusti 2023 määrusega menetluse ja jättis hageja hagi kostja II

vastu läbi vaatamata. Maakohus jätkas menetlust hageja hagis kostja I vastu.

KOSTJA SEISUKOHT

5. Kostja I esitas oma seisukoha 7. juuni 2022 menetlusdokumendis ja 20. novembril 2023

toimunud kohtuistungil. Kostja I võttis hagi omaks osaliselt, ei nõustu viivistega ega pea

põhjendatuks leppetrahvi summasid. Kostja I kinnitas kohtuistungil, et on laenu saanud ning et

auto oli antud tagatiseks. Kostja I väitel kuulus sõiduk kostjale II, kostja I kasutas seda. Kostja I

märkis, et laen on osaliselt tagastatud, osaliselt tagastamata, vaidlust ei ole, et laen tuleb tagastada.

Kostja I ei ole nõus leppetrahvi tasuma. Kostja I ei saa hagist ja nõuetest aru, sest kostjalt II on

kõik summad välja mõistetud ja kostja II täidab võlgade ümberkujundamise kava.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et hageja nõue kostja I vastu on õiguslikult põhjendatud ning piisavalt tõendatud

ning hagi kuulub rahuldamisele.

Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja I sõlmisid 25. jaanuaril 2021 laenulepingu nr 07-0121 ja

sõiduki tagatisomandamise lepingu nr 07-121-T1. Laenulepingu kohaselt sai kostja I laenu

3000 eurot, mille kasutamise eest lepiti kokku intress 3,9% kuus (46,8% aastas). Maksegraafiku

kohaselt tuli laenu tagasimakseid summas 156 eurot 47 senti teha alates 25. veebruarist 2021

25. jaanuarini 2024 iga kuu 25. kuupäeval.

Pooled on eri meelt selles, kas sõiduki tagatisomandamise lepingu tagatis kuulus kostjale I või

kostjale

II. Hageja

esitas

kohtule

22. novembril

2023

tagatiseks

olnud

sõiduki

registreerimistunnistuse, mille kohaselt on sõiduki omanikuks kostja I. Sellest tulenevalt on hageja

tõendanud tagatise kuulumise kostjale I laenu- ja tagatisomandamise lepingu sõlmimise ajal ning

tagatis ei ole ära langenud.

Vaidlust ei ole ka selles, et kostja I rikkus laenulepingut, võõrandades tagatise kolmandale isikule,

jättes hagejale esitamata tagatisega seotud dokumendid kolme päeva jooksul vastava nõude

saamisest ning jättes hageja kolme päeva jooksul teavitamata asjaolust, et tagatise kasutamine on

piiratud kolmandate isikute poolt. Tegemist on tagatisomandamise lepingu punktidest 8.1, 3.1.5 ja

3.2 tulenevate kohustuste rikkumisega. Laenulepingu punkti 9.3.5 kohaselt on hagejal õigus

laenuleping üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui kostja I ei täida laenulepingu punktis

4.1 nimetatud lepingutest tulenevaid kohustusi. Laenulepingu punktis 4.1 nimetatud lepinguteks

on 25. jaanuaril 2021 sõlmitud tagatisomandamise leping nr 07-0121-T1 ja käendusleping

nr 07-0121.

Vaidlust ei ole, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud 4. märtsil 2022.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Laenulepingu punkt 9.3.5 kohaselt tuli laen lepingu ülesütlemisel

tagastada viivitamatult. Vaidlust ei ole, et lepingu ülesütlemise hetkeks oli hagejale laekunud laenu

3000 euro põhiosa tagasimakseid 499 euro 33 sendi ulatuses. Kostjal I on seega kohustus tagastada

laenu põhiosa summas 2500 eurot 67 senti.

Maksegraafikust tulenevalt oleks kostja I pidanud lepingu ülesütlemise hetkeks tasuma

intressimakseid kokku summas 1381 eurot 96 senti. Vaidlust ei ole, et lepingu ülesütlemise

hetkeks oli hagejale laekunud intressimakseid 1191 euro 61 sendi ulatuses. Kostjal I on seega

kohustus tasuda intressimaksete võlg 190 eurot 35 senti.

Kostja I on vastu vaielnud leppetrahvi nõuetele. Kohus märgib, et lihtsalt asjaolu, et kostja I ei ole

leppetrahvi nõus tasuma, ei ole piisav ega anna alust leppetrahvi vähendamiseks. Kostja I ei ole

väitnud ning kohus ei leia, et leppetrahv oleks ebamõistlikult suur. Kostja I rikkus mitmeid

laenulepingust tulenevaid kohustusi, eelkõige laenulepingu punktist 3.1 tulenevat kohustust

tagastada laen ja maksta intresse vastavalt maksegraafikule. Laenulepingu punkt 10.1 sätestab, et

kostja I võetud kohustuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel on hagejal õigus nõuda

kostjalt I leppetrahvi 100 eurot iga rikkumise kohta. Hagejal on õigus leppetrahvi nõuda.

Tagatislepingu punkt 5.1 sätestab, et kui kostja I ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt, lõpeb 15. päeval alates rikkumisest kostja I õigus tagatist vallata ja kasutada,

misjärel peab kostja I andma tagatise valduse üle hagejale. Kostja I rikkus seda kohustust.

Tagatislepingu punkt 5.5 sätestab, et kui kostja I ei tagasta tagatist hagejale tagatislepingus kokku

lepitud korras, on hagejal õigus nõuda kostjalt I leppetrahvi 400 eurot.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et leppetrahv on põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga, et

leppetrahvi eesmärgiks oli vältida käesolevalt tekkinud olukorda. Kui tagatis oleks olukorras, kus

kostjal I on tekkinud võlgnevus, hageja valduses, oleks hageja saanud tagatise müüa ning saadud

tulust tõenäoliselt rahuldada oma nõuded kostja I vastu.

Kostja I on märkinud, et ei nõustu erinevate viivistega ja toonud välja, et ei saa neist aru.

Kohus selgitab viiviste kujunemist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Laenulepingu punkt 10.1 sätestab, et kui kostja I viivitab rahalise kohustuse täitmisega osaliselt

või täies ulatuses, kohustub kostja I maksma hagejale viivist 0,75 % päevas. Enne lepingu

ülesütlemist oli kostja I võlgnevuses järgnevate põhiosa tagasimaksetega:

a)

alates 26. detsembrist 2021 põhiosamakse võlg 30 eurot 23 senti

b)

alates 26. jaanuarist 2022 põhiosamakse võlg 60 eurot 12 senti

c)

alates 26. veebruarist 2022 põhiosamakse võlg 62 eurot 47 senti.

Vastavalt nimetatud summadele kujuneb viivis 0,75 % päevas kuni lepingu ülesütlemiseni

järgnevalt:

a)

summalt 30 eurot 23 senti ajavahemiku 26.12.2021-04.03.2022 eest 15 eurot 64 senti

b)

summalt 60 eurot 12 senti ajavahemiku 26.01.2022- 04.03.2022 eest 17 eurot 13 senti

c)

summalt 62 eurot 47 senti ajavahemiku 26.02.2022-04.03.2022 eest 3 eurot 28 senti.

Laenulepingu ülesütlemise järgselt on lepinguline suhe asendunud VÕS § 195 lg 5 ja VÕS § 189

lg 1 kohaselt tagasitäitmissuhtega. Hagejal on õigus nõuda viivist tagastamata põhisummalt

2500 eurot 67 senti alates 5. märtsist 2022 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ja § 94

lg-s 1 sätestatud seadusjärgses ulatuses. Käesoleva hagi esitamise hetkeks on muutunud

sissenõutavaks

kostja

tagastamata

laenu

põhiosalt

viivis

24 eurot

senti

(05.03.2022-18.04.2022).

Kohus leiab, et viivis on eeltoodud suuruses põhjendatud ja tuleb kostjal I tasuda.

Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja I vastu täies ulatuses ja mõistab kostjalt I

hageja kasuks välja tagastamata laenu põhiosa 2500 eurot 67 senti, 18. aprillini 2022

sissenõutavaks muutunud viivise 60 eurot 71 senti, intressi 190 eurot 35 senti, leppetrahvid

summas 500 eurot, leppetrahvidelt 18. aprillini 2022 sissenõutavaks muutunud viivise 4 eurot

16 senti ning viivise põhinõudelt 3000 eurot 67 senti (2500,67+500) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 19. aprillist 2022 kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui

põhinõude (3000 eurot 67 senti) ulatuses.

7. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb hagiga seotud menetluskulud jätta kostja I kanda.

8. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Hageja on menetluskuludena palunud välja mõista 1969 eurot 60 senti, sh riigilõiv 420 eurot ja

esindajakulud 1549 eurot 60 senti (ei sisalda käibemaksu). Hagejat esindas vandeadvokaat Kristjan

Nõges tunnihinnaga 130 eurot, kes osutas õigusabiteenust kokku 12,03 tundi. Hageja kinnitas, et

kulud

on

seotud

kohtumenetlusega

käesolevas

tsiviilasjas.

Hageja

palus

kostjalt I

väljamõistetavatelt menetluskuludelt mõista välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu kuulub nimetatud summa kostjalt

väljamõistmisele.

Kohus leiab, et vandeadvokaadi tunnitasu 130 eurot on kooskõlas kohtupraktikaga.

Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Kohus leiab, et asjakohane ei ole ajakulu

2,18 t arvesse võtmine, mis kulus kostja II vastusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele

9. novembril 2022. Kohus leiab, et ülemäärane on ajakulu 0,68 tundi (ehk 40,8 minutit), mis kulus

hageja esindajal kohtu 30. novembri 2022 määrusega tutvumisele ja selle sisu kliendile

selgitamisele. Kohus leiab, et piisavaks ajakuluks on hageja esindaja professionaalsust ja

kohtudokumendi lühidust arvestades 0,16 tundi (ehk 10 minutit). Võttes arvesse, et hageja on

hagiavalduse koostanud väga põhjalikult ning selleks koos asja materjalidega tutvumisele ja

tõendite komplekteerimisele on kulunud 6,17 tundi, leiab kohus, et kohtuistungiks

ettevalmistumisele on põhjendatud ajakuluks 1 tund. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud ja

vajalik ajakulu 8,83 tundi (8 tundi 49,8 minutit).

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1567 eurot

90 senti (420 eurot + 1147 eurot 90 senti), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt I

välja mõista.

Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt I hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik