2-22-3656/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-22-3656

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

Tallinn, 19. jaanuar 2024

Tsiviilasja number

2-22-3656

Tsiviilasi

OÜ Pluvo Eesti hagi EnergyTrend OÜ vastu leppetrahvi

nõudes / EnergyTrend OÜ vastuhagi OÜ Pluvo Eesti vastu

võla nõudes

Hagihind

Hagis 250 000 eurot

Vastuhagis 233 959 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): OÜ Pluvo Eesti (registrikood

14926238, asukoht: Värvi 4, 10621 Tallinn, e-post:

info@pluvo.ee), lepingulised esindajad: I L ja J T (e-post: xxx

);

Kostja (vastuhageja): EnergyTrend OÜ

(registrikood

14184966, asukoht: Mustamäe tee 106-88, 12917 Tallinn, e-post:

energytrend@hotmail.com), lepingulised esindajad: Y Z (e-

post: xxx) ja A A (e-post: xxx).

Istungite toimumise ajad

Istungitelosalenud isikud

23. veebruar 2023, 18. mai 2023, 30. november 2023

Hageja esindajad J L, I L ja J T;

Kostja esindajad R G, Y Z ja A A.

Resolutsioon

1. Jätta OÜ Pluvo Eesti (hageja) hagi EnergyTrend OÜ (kostja) vastu leppetrahvi nõudes

rahuldamata.

2. Rahuldada EnergyTrend OÜ vastuhagi OÜ Pluvo Eesti vastu osaliselt.

1 (24)

2-22-3656

3. Tasaarvestada osaliselt hageja OÜ Pluvo Eesti leppetrahvi nõue 66 985 eurot kostja

EnergyTrend OÜ tasunõudega 112 069.13 eurot ja välja mõista OÜ-lt Pluvo Eesti

OÜ EnergyTrend kasuks 62 024 (kuuskümmend kaks tuhat kakskümmend neli) eurot

ja 73 senti, s.h põhissumma 45 084.13 eurot ja seisuga 19.01.2024 arvestatud viivis 16

940.60 eurot.

4. Välja mõista hagejalt kostja kasuks viivis põhinõudelt (62 024.73 eurolt) alates

20.01.2024 kuni põhinõude tasumise määraga 18% aastas.

5. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

6. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 11.03.2022 esitas OÜ Pluvo Eesti (hageja) hagiavalduse EnergyTrend OÜ (kostja) vastu

leppetrahvi nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja kui tellija ja kostja kui töövõtja on sõlminud:

1) 09.04.2021 töövõtulepingu nr PL21-13 kaeve- ja taastamistööde teostamiseks, s.o Xxx F610 ja

F649 üleviimine 10 kV-le. Tööde tegemisega pidi kostja alustama hiljemalt 26.04.2021. Tööd pidid

olema hagejale lõplikult üleantud hiljemalt 30.06.2021. Hageja kohustus maksma kostjale

ettemaksu 5 000 eurot pärast lepingu sõlmimist ja 15 000 eurot pärast tööde alustamist. Lepingu

nõuetekohase täitmise eest kohustus hageja maksma kostjale 137 142.90 eurot;

2) 17.06.2021 töövõtulepingu nr PL21-25-3 kaeve- ja taastamistööde teostamiseks, s.o Xxx AJ

fiidri 1013 uuendamise I ja II etapp. Tööde tegemisega pidi kostja alustama hiljemalt 21.06.2021.

Kostja pidi töid teostama kahes etapis: kaevetööd ja kaablite paigaldustööd pidid olema hagejale

lõplikult üleantud 30.09.2021, objekti taastamistööd pidid olema hagejale lõplikult üleantud

hiljemalt 30.10.2021. Hageja kohustus maksma kostjale ettemaksu 25 000 eurot hiljemalt 10 päeva

pärast lepingu sõlmimist ja 25 000 eurot hiljemalt pärast 30 päeva pärast lepingu sõlmimist.

Lepingu nõuetekohase täitmise eest kohustus hageja maksma kostjale 532 708 eurot.

2. 2021.a detsembri alguses lahkus kostja objektidelt ning esitas hagejale aktid 2021.a novembris

teostatud tööde eest, olemata kummagi lepingu alusel teostatavaid töid tegelikult lõpetanud:

1) 01.12.2021 esitas kostja lepingu PL21-25 alusel teostatud tööde eest aktid maksumuses 15 000

eurot ja maksumuses 15 905 eurot, millele mõlemale lisandub käibemaks;

2) 01.12.2021 esitas kostja lepingu PL21-25 alusel teostatud tööde eest akti maksumuses 38 703,2

eurot, millele lisandub käibemaks;

3) 01.12.2021 esitas kostja lepingu PL21-13 alusel teostatud tööde eest akti maksumuses 33 325.74

eurot, millele lisandub käibemaks.

3. 09.12.2021 saatis kostja hagejale arved 2021. a novembris teostatud tööde eest kogusummas 123

520.15 eurot:

1) akti 1 alusel saatis kostja hagejale arve 4421 summas 18 000 eurot (arve 4421). Kostja nõudis

tasumist 5 päeva jooksul, viivisega 0,25% päevas;

2 (24)

2-22-3656

2) akti 2 alusel saatis kostja hagejale arve 4321 summas 19 086 eurot (arve 4321). Kostja nõudis

tasumist 5 päeva jooksul, viivisega 0,25% päevas;

3) akti 3 alusel saatis kostja hagejale arve 4221 summas 46 443,84 eurot (arve 4221). Kostja nõudis

tasumist 5 päeva jooksul, viivisega 0,25% päevas;

4) akti 4 alusel saatis kostja hagejale arve 4521 summas 39 990,89 eurot (arve 4521). Kostja nõudis

tasumist 10 päeva jooksul, viivisega 0,5% päevas.

14.12.2021 saatis hageja kostjale vastuskirja arvetele 4421, 4321, 4221 ja 4521, paludes teostada

lepingujärgsed tööd, esitada kirjalikud ettepanekud tekkinud olukorrale ja märkides järgmist: 1)

kuna kostja on loobunud tööde teostamisest, oli hageja sunnitud oma kulul paigaldama Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalameti nõudmisel talvise asfaldi; oma kulul jätkama kaevetööde ning

kaitsetorude ja keskpinge kaablite paigaldamisega; 2) arved ei vasta lepingus kokkulepitule ning

pole akteeritud lepingu ühikhindadega; 3) kostja ei ole esitanud täielikku tööde

teostusdokumentatsiooni ega kõrvaldanud puuduseid töös;

4. 09.12.2021 teavitas hageja kostjat leppetrahvi rakendamisest tööde teostamise lõpptähtpäeva

ületamise eest ning palus teostada lepingujärgsed tööd nõuetekohaselt ja esitada hagejale täielik

tööde teostusdokumentatsioon. Hageja hoiatas kostjat, et kavatseb nõuda kostjalt ka ettenägematuid

täiendavaid kulusid, mis tekivad seoses tööde teostamise lõpptähtpäeva ületamisega. 20.12.2021

saatis hageja kostjale meeldetuletuse teostada lepingujärgsed tööd ja palus kostja kirjalikke

ettepanekuid tekkinud olukorrale. 21.12.2021 saatis kostja hagejale kirja, milles: 1) väitis, et töö jäi

tähtaegselt tegemata hagejapoolse projektimuudatuse tõttu ning et hageja eksis suundpuurimistööde

mahtudes; 2) nõudis arvete tasumist ning väitis, et võis keelduda oma kohustuste täitmisest, kuna

arveid ei tasutud.

5. 11.01.2022 saatis hageja vastuskirja kostja 21.12.2021 kirjale, kus hageja: 1) põhjendas, et

projektimuudatus puudutas kaevetööde teostamist üksnes ca 500m pikkusel tänavalõigul, kus oli

trass nihutatud kostja enda soovil. Sealjuures ei mõjutanud projektimuudatus ülejäänud tööde

teostamist ja kostja ei avaldanud kordagi soovi tööde teostamise lõpptähtpäeva selle tõttu

pikendada; 2) vaidles vastu, et etteheited suundpuurimise mahu väärhindamise tõttu on alusetud –

kostja pole ka kordagi teavitanud, et projekt sisaldab vigu.

6. 14.01.2022 esitas hageja kostjale lepingu PL21-13 alusel leppetrahvinõude 2021.a eest summas

27 780.32 eurot, tulenevalt tööde mittetähtaegsest teostamisest. 25.01.2022 esitas hageja kostjale

lepingu PL21-25 alusel leppetrahvinõude 25.01.2022 seisuga summas 140 945.76 eurot, tulenevalt

tööde mittetähtaegsest teostamisest. 26.01.2022 teavitas kostja, põhjuseid avaldamata, et ei tunnista

hageja 25.01.2022 lepingu PL21-25 alusel esitatud leppetrahvinõuet. 26.01.2022 esitas hageja

vastuse kostja 18.01.2022 kompromissettepanekule ja selgitas, miks see hagejale ei sobi: 1) tööde

teostamise lükkumine talvisesse perioodi tähendab, et tuleb paigaldada ja hiljem demonteerida

talvine asfalt (st kulud suurenevad); 2) kostja on töid teinud puudustega ja puuduste kõrvaldamine

hageja poolt tekitab lisakulu; 3) tööde tähtaegselt tegemata jätmine põhjustas hagejale kolmanda

isikuga sõlmitud lepingu rikkumise, mille tõttu ohustab hagejat ennast leppetrahvinõue. 03.02.2022

esitas kostja hagejale lepingust PL21-25 taganemise avalduse, milles kostja väitis, et: 1) kostjal oli

õigus keelduda töö tegemisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 1 alusel, kuna hageja ei ole tasunud

arveid; 2) taganeb lepingust VÕS § 116 alusel, kuna hageja on arvete tasumata jätmisega oluliselt

rikkunud lepingut; 3) nõuab hagejalt lepinguliste kohustuste täitmist ja arvete tasumist hiljemalt

11.02.2022. 23.02.2022 saatis hageja kostjale vastuse lepingust PL21-25 taganemise avaldusele,

vaieldes sellele vastu: 1) VÕS § 116 alusel lepingust taganemine eeldab lepingu olulist rikkumist.

3 (24)

2-22-3656

Hageja ei ole lepingut rikkunud, rääkimata oluliselt rikkumisest; 2) tasu maksmise kohustus tekib

hagejale lepingust tulenevate ja poolte vahel kokku lepitud kohustuste nõuetekohase täitmise eest;

3) kostja ei ole tänaseni lepingut nõuetekohaselt täitnud, sh ei ole esitatud tööde täieliku üleandmise

dokumentatsiooni, teostanud töid nõuetekohases mahus ega kõrvaldanud puuduseid tehtud töödes;

4) arvetel kajastuvad mh lisatööd, milles pooled ei ole kokku leppinud ning mis puuduvad lepingu

ühikhindades; 5) kostja on hagejale edastanud vaid lepingust PL21-25 taganemise avalduse – kui

taganemisavaldus peaks puudutama ka lepingut PL21-13, kehtivad samad vastuväited.

7. Pooled on lepingutes PL21-25 ja PL21-13 leppinud kokku leppetrahvides juhul, kui kostja ei ole

kinni pidanud töö tegemise või üleandmise vahe- või lõpptähtpäevast. Lepingu PL21-13 alusel

teostatavad tööd pidid olema hagejale lõplikult üleantud hiljemalt 30.06.2021. Järelikult alates

01.07.2021 oli kostja rikkumises. Lepingu PL21-25 alusel pidi töid teostama kahes etapis:

kaevetööd ja kaablite paigaldustööd pidid olema hagejale lõplikult üleantud 30.09.2021, objekti

taastamistööd pidid olema hagejale lõplikult üleantud hiljemalt 30.10.2021. Hagejal õigus nõuda

kostjalt leppetrahvi kokku summas 425 042.91 eurot: 1) lepingu PL21-13 järgi 34 834.30 eurot; 2)

lepingu PL21-25 järgi kaevetööde ja kaablite paigaldustööde eest 215 746.74 eurot ja objekti

taastamistööde eest 174 461.87 eurot. Hageja on teinud tasaarvestuse ega pane kostja vastu maksma

leppetrahvinõudeid kogu ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv summas 250 000

eurot.

8. Kostjapoolne lepingute rikkumine ei ole vabandatav. Pool ei või nõuda leppetrahvi, kui tema

enda käitumine põhjustas lepingu rikkumise ja leppetrahvi maksmise kohustuse tekkimise. Hageja

ei põhjustanud kostjapoolset lepingute rikkumist. Kostja vastavasisulised väited, mille kotja on

pooltevahelises suhtluses esitanud, on alusetud ja ebaõiged. Samuti on need väited esitatud alles

oluliselt hiljem pärast kostja rikkumisi.

9. Hageja on teatanud leppetrahvinõudest ja esitanud leppetrahvinõuded mõistliku aja jooksul.

Leppetrahvid muutusid sissenõutavaks vastavalt lepingu PL21-13 puhul 01.07.2021 ja lepingu

PL21-25 puhul 01.10.2021 ja 01.11.2021. Hageja teavitas leppetrahvi rakendamisest 9.12.2021.

Hageja nõudis leppetrahve konkreetsemalt lepingu PL21-13 eest 14.01.2022 ja lepingu PL21-25

eest 25.01.2022. Riigikohus on märkinud, et mõistlik aeg võiks mahtuda rikkumise avastamise ja

nõude aegumise tähtaja vahele. Hageja on järginud mõistliku aja nõuet nii leppetrahvi

rakendamisest teavitamisel kui ka leppetrahvinõuete esitamisel.

10. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt teostanud, sh ei ole esitatud tööde täieliku üleandmise

dokumentatsiooni, teostanud töid nõuetekohases mahus ega kõrvaldanud puuduseid tehtud töödes.

Töö on vaid osaliselt valmis, millisel juhul tekiks tasunõue vaid siis, kui töövõtjal ei ole töö

tegemata osa võimalik kohe lõpetada asjaolu tõttu, mida töövõtja ei saa mõjutada, ning tellijal on

võimalik asuda töö objekti eesmärgipäraselt oluliste takistusteta kasutama. Tasu sissenõutavaks

muutumise eeldused ei ole täidetud.

11. Hageja esitab koos hagiavaldusega kostjale ka tasaarvestusavalduse. Kohtupraktikas on

korduvalt asutud seisukohale, et ka menetlusdokumentides võivad sisalduda tahteavaldused

kujundusõiguse teostamise kohta. Kujundusõigus jõustub, kui vastaspool saab menetlusdokumendi

kätte. Hagejal on kostja vastu leppetrahvinõuded kogusummas 425 042.91 eurot. Kostja on väitnud,

et tal on hageja vastu lepingute PL21-13 ja PL21-25 alusel teostatud tööde eest (passiiv)nõuded

kogusummas 123 520.73 eurot. Hageja ei ole nõustunud kostja nõuetega ning on neile vastu

4 (24)

2-22-3656

vaielnud. Hageja rõhutab, et ei tunnista kostja nõuete olemasolu, kuid on valmis tegema

tasaarvestuse kostja väidetavate nõuete osas selliselt, et tasaarvestusega lõppevad kostja väidetavad

nõuded kogusummas 94 068.89 eurot järgmised nõuded: 1) Lepingu PL21-25 lisatööd summas

7634.40 eurot; 2) Lepingu PL21-25 novembri akt 46 443.66 eurot; 3) Lepingu PL21-13 viimane akt

summas 39 990.89 eurot. Hageja teeb käesolevaga tasaarvestuse, kasutades tasaarvestuseks hagejale

kuuluvaid kostja vastu suunatud leppetrahvinõudeid summas 425 042.91 eurot, millega tasaarvestab

kostja väidetavad nõuded summas 94 068.89 eurot. Pärast tasaarvestamist jääb hagejal kostja vastu

leppetrahvinõue summas 330 974.02 eurot.

12. Hageja palub mõista kostjalt välja 250 000 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

13. 18.04.2022 esitatud seisukohas leiab kostja, et leppetrahvi nõue on kostjale ebaselge. Kuna

hagiavalduses on välja toodud 2 töövõtulepingut, jääb kostjale arusaamatuks, mis lepingu alusel

nõuab hageja leppetrahvi 250 000 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks nõutud summa suurus ja selle

kalkulatsioon. Samal põhjusel ei ole kostjal võimalik hageja sisuliste vastuväidete osas oma

seisukohta kujundada.

14. Töövõtulepingu nr PL21-13 objektil said tööd nõuetekohaselt lõpetatud ning viimaste tööde

kohta koostas kostja 01.12.2021 akti nr 7, mille alusel esitati hagejale arve nr 4521 summas 33

325.74 eurot. Hageja on seisukohal, et ta ei olnud kohustatud aktis nr 7 välja toodud töid vastu

võtma. Tulenevalt hagiavaldusest, töövõtulepingu nr PL21-13 puhul heidab hageja kostjale ette

asjaolu, et “kostja ei ole esitanud täielikku tööde teostusdokumentatsiooni ega kõrvaldanud

puuduseid töös”. Hageja ei täpsustanud nn “puuduste” sisu, millega eksis VÕS § 644 lg 1 ja 2

vastu. Hagejal i ei olnud õigust keelduda tasu maksmisest, kuna kostja kõik tööd teostanud vastavalt

lepingule ning ka hagejal esindajal oli võimalus tulla objektile nii tööde kui ka nende

alusdokumentidega tutvuda. Kuigi hageja alusetult keeldub tööde vastuvõtmisest ja lõplike aktide

allkirjastamisest, ei anna antud asjaolu alust jätta faktiliselt tehtud tööde eest tasumata. Kostja poolt

vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. 03.12.2021 oli hageja poolt kostjale saadetud nn

lõplik geodeesia, mida vormistatakse siis, kui tööd on lõppenud. Antud juhul tõendab lõplik

geodeesia, et kostja poolt välja saadetud aktis nr 7 mainitud tööd vastavad töömahule 100%. Kuna

tööd olid kostja poolt lõpetatud, saatis kostja hagejale 01.12.2021 akti nr 7 ja 09.12.2021 arve 4521.

Hageja ei ole kostja arvet nr 4521 tasunud, samuti ei ole hageja allkirjastanud 01.12.2021 akti,

millega sattus vastuvõtuviivitusse. Tulenevalt lepingu nr PL21-13 punktist 13.1 tööde üleandmise

vormistamiseks esitab töövõtja (kostja) tellijale „üleandmise-vastuvõtmise akti“. Tellija on

kohustatud tööd üle vaatama ning akti allkirjastama või sellest motiveeritult keelduma 5 tööpäeva

jooksul. Antud juhul ei ole hageja 01.12.2021 akti allkirjastamisest motiveeritult keeldunud, seega

loetakse tööd hageja poolt vastuvõetuks.

15. Tulenevalt lepingu nr PL21-13 punktist 8.1 pidid tööd olema hagejale üle antud hiljemalt

30.06.2021. Reaalselt olid tööde teostamise tähtajad hageja poolt mitmekordselt pikendatud.

Tulenevalt eespooltoodust ei ole kostja rikkunud lepingu nr PL21-13 punktis 8.1 sätestatud

tähtaega. Hageja leppetrahvinõue on alusetu. Vastupidi, hageja on rikkunud kokkulepitud tasu

maksmise kohustust, ta võlgneb kostjale 39 990.89 eurot (01.12.2021 akti nr 7 ja 09.12.2021 arve nr

4521 alusel).

5 (24)

2-22-3656

16. 17.06.2021 allkirjastasid pooled töövõtulepingu PL21-25-3, mille objektiks oli Xxx Alajaam

Fiidri 1013 Uuendamine I ja II Etapp. Tulenevalt lepingu punktist 8.1 kohustus töövõtja (kostja)

alustama tööde tegemisega hiljemalt 21.06.2021; kaeve-kaablite paigaldustööd peavad olema

tellijale lõplikult üleantud 30.09.2021, objekti taastamistööd peavad olema tellijale lõplikult

üleantud hiljemalt 30.10.2021. Protsessi alguses tuli välja, et kaevetööluba ei ole võimalik

väljastada, kuna tähtaeg maa- ja võrguomanikelt kooskõlastuste saamiseks on läbi. Lisaks avastasid

pooled, et trass (kus kostja pidi tööd teostama) on hoopis kraavis ning tööde teostamisel riskivad

pooled postide vajumisega kraavi, lisaks sattuvad vette kõik kaablid.

17. 01.12.2021 esitas kostja hagejale aktid 2021.a novembris teostatud tööde eest. Hageja ei ole

kostja 01.12.2021 akte allkirjastanud ega motiveeritult keeldunud nende allkirjastamisest, millega

rikkus lepingu p 13.1. Edasi, 09.12.2021 esitas kostja hagejale arved novembris 2021 teostatud

tööde eest kogusummas 123 520.15 eurot (arved nr 4421, 4321, 4221 ja 4521). 09.12.2021 teavitas

hageja kostjat leppetrahvi rakendamisest tööde teostamise tähtaja ületamise eest ning palus teostada

lepingujärgsed tööd edasi. Kuna hageja ei ole eespool mainitud arveid tasunud, 10.12.2021 peatas

kostja tööd objektil Xxx AJ. 09.12.2021 e-kirjas kinnitas kostja, et on valmis asfaldi taastama juhul

kui hageja tasub kostja arved. Kuna olukord oli muutusteta (hageja ei maksnud kostja arveid),

03.02.2022 saatis kostja hagejale töövõtulepingust taganemise avalduse, milles teavitas, et taganeb

töövõtulepingust nr PL21-25-3 02.02.2022.a ning nõuab OÜ-lt Pluvo Eesti lepinguliste kohustuste

täitmist ning avalduses mainitud arvete tasumist hiljemalt 11.02.2022.

18. Tulenevalt lepingu nr PL21-13 (objekt “Xxx”) punktist 8.2 moodustas tasu lepingu

nõuetekohase täitmise eest 137 142.90 eurot (lisandub käibemaks). Antud lepingu raames sai kostja

hagejalt 138 613 eurot (summa koos käibemaksuga). Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi, mis on

võrdne lepingu tasuga. Hageja on seisukohal, et „kostja on rikkumises alates 01.07.2021“. Kostja ei

ole lepingut nr PL21-13 rikkunud. Hageja nõue rajaneb poolte vahel sõlmitud lepingu punktil 10.3.,

mille kohaselt juhul kui töövõtja ei ole kinni pidanud töö tegemise või üleandmise mõnest vahe- või

lõpptähtajast, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lisaks viivitamisega tekitatud ja tõestatud kahju

hüvitamisele, iga viitepäeva eest leppetrahvi 0,1% lepingu tasust. Kostja on seisukohal, et see

kokkulepe on tühine., kuna viivisemäär “0,1% lepingu tasust” ületab seaduslikku viivisemäära

kordades. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. Hageja viitas leppetrahvile umbmääraselt 14.12.2021 (ning alles peale kostjalt

arve kättesaamist, vt kostja 9.12.2021 e-kirja). Tulenevalt lepingu nr PL21-13 punktist 8.1 oli tööde

üleandmise tähtajaks 30.06.2021. Kostja saatis hagejale lõpliku tööde üleandmise-vastuvõtmise akti

01.12.2021. Hageja ei ole eespool mainitud akti allkirjastanud, millega sattus vastuvõtuviivitusse.

Hageja keeldus alusetult tööd vastu võtmast.

19. Analoogne olukord on lepinguga nr PL21-25 (Xxx alajaam): tulenevalt punktist 8.2 moodustas

tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest 532 708 eurot (lisandub käibemaks). Antud lepingu raames

sai kostja hagejalt 164 596 eurot (summa on koos käibemaksuga). Hageja nõuab kostjalt

leppetrahvi, mis on kordades suurem kui kostjale välja makstud summa. Kostja ei ole lepingut nr

PL21-13 rikkunud. Hageja nõue rajaneb poolte vahel sõlmitud lepingu punktil 10.3., mille kohaselt

juhul kui töövõtja ei ole kinni pidanud töö tegemise või üleandmise mõnest vahe- või lõpptähtajast,

on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lisaks viivitamisega tekitatud ja tõestatud kahju hüvitamisele, iga

viitepäeva eest leppetrahvi 0,25% lepingu tasust. Kostja on seisukohal, et see kokkulepe on tühine,

sest viivisemäär “0,25% lepingu tasust” ületab seaduslikku viivisemäära kordades. Seetõttu tuleb

6 (24)

2-22-3656

hageja nõue jätta rahuldamata. Kostja saatis hagejale tööde vastuvõtmise aktid 01.12.2021. Hageja

ei ole eespool mainitud akte allkirjastanud, millega sattus vastuvõtuviivitusse. Tulenevalt lepingu nr

PL21-25 punktist 13.1 tööde üleandmise vormistamiseks esitab töövõtja (kostja) tellijale

„üleandmise-vastuvõtmise akti“. Tellija on kohustatud tööd üle vaatama ning akti allkirjastama või

sellest motiveeritult keelduma 5 tööpäeva jooksul. Antud juhul ei ole hageja eespool mainitud

aktide allkirjastamisest 5 tööpäeva jooksul motiveeritult keeldunud, seega loetakse tööd hageja

poolt vastuvõetuks. Sellises olukorras oli hageja kaotanud õiguse nõuda kostjalt viivise tasumist,

kuivõrd ta ei olnud enne nõudnud viivise tasumist.

HAGEJA SEISUKOHT

20. 07. juunil 2022 esitatud seisukohas hageja teatab, et mitte hageja ei ole aktsepteerinud tööde

ümber korraldamisega kostja rikkumisi, vaid kostja rikkumise, mida hageja kunagi aktsepteerinud

ei ole, tõttu oli hageja sunnitud töögraafikuid ümber tegema.

21. Kostja on rikkunud nii lepingut PL21-13 kui ka lepingut PL21-25 ning hagejal on sellest

tulenevalt õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Kostja vastupidised väited on ebaõiged.

22. Kostja ei ole vastuses hagile eristanud töölepingu täitmata jätmist või täitmisega viivitamist

töölepingu puudustega täitmisest. Töö lepingutingimustele mittevastavusega on tegemist juhul, kui

töövõtulepingu alusel võlgnetud tulemus küll saavutatakse, st töö valmib, kuid see ei vasta

lepingutingimustele oma kvaliteedi või muude omaduste tõttu. Töövõtulepingu täitmisega

viivitamise puhuks on tavapärane, et selleks lepitakse kokku leppetrahv, mille suurus sõltub

tavaliselt tööandjale makstava tasu suurusest ning viivituse kestusest.

23. Lepingu eesmärgiks oli lepingus sätestatud tööde tähtaegne ja nõuetekohane valmimine.

Töövõtja kohustus esitama dokumentatsiooni, sh vajalikud teostusjoonised, allkirjastatud

võrguomaniku poolt kaetud tööde aktid ja ehitustööde päevikud, suletud kaeveloa ja ülejäänud

dokumendid vastavalt P135 Elektripaigaldise ehitustööde töövõtulepingu tüüptingimused ver 20

nõuetele digitaalsel kujul tellijale kokkulepitud formaadis vastavalt tööetappide valmimisega.

Töövõtja kohustus tegema eelnevalt välja toodud tööd tähtaegselt, st töö pidi olema tellijale üle

antud hiljemalt 30.06.2021. Kostja seda ei teinud, rääkimata täitedokumentatsiooni üleandmisest.

Ebaõiged ja põhjendamata on kostja väited, justkui hageja on või oleks pidanud tööd vastu võtma.

Hageja ei ole PL21-13 järgset tööd vastu võtnud ega ka pidanud vastu võtma. Hageja ei ole

allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ega ka pidanud seda tegema. Samuti puuduvad

VÕS § 638 kohaldamise eeldused. Esiteks, hageja juhib tähelepanu, et olukorras, kus tellija ei ole

tööd vastu võtnud, on töövõtja kohustus esile tuua ja tõendada asjaolusid, et tööd on valminud või

tuleb lugeda valminuks. Kostja peab esile tooma ja tõendama asjaolud, et on teostanud kõik tööd,

töö on valminud ning tööd, sh täitedokumentatsioon on esitatud ja vastavad lepingutingimustele.

Kostja ei ole seda teinud. Teiseks, ebaõiged on kostja väiteid, justkui kostja töö nõuetekohast

teostamist kinnitab asjaolu, et Xxx Xxx OÜ on töö eest hagejale tasunud. Xxx Xxx OÜ esindaja

allkiri kinnitab üksnes töömahud ja tööde eest tasumise. Samas asjaolu, et Xxx Xxx OÜ on tasunud

hagejale töö eest, ei tähenda, et kostja oleks teostanud tööd tähtaegselt ja nõuetekohaselt.

Kolmandaks, ebaõiged on kostja väiteid, justkui kostja töö nõuetekohast teostamist ja täielikku

valmidust kinnitab ka asjaolu, et 03.12.2021 oli hageja saatnud kostjale lõpliku geodeesia.16

03.12.2021 geodeesia fikseerib üksnes tehtud tööd ja nende mahud. Geodeesia järgi ei ole võimalik

hinnata ja määrata, kas tööd on teostatud nõuetekohaselt või mitte. Samuti ei ole võimalik lõpliku

geodeesia alusel sulgeda kaevetööluba. Geodeesia ei kinnita ka kogu nõutava

7 (24)

2-22-3656

täidedokumentatsiooni hagejale üleandmist. Teostatud tööde nõuetekohasust määravad ehitustööde

päevikud, kaetud tööde aktid koos vajalike lisadega ning muud nõutud ja vajaliku dokumendid.

Need dokumendid peavad olema allkirjastatud omanikujärelevalve esindaja poolt. Selliseid

dokumente hagejal ei ole.

24. Kostja on vastuse p-s 1.12 õigesti märkinud, et lepingu PL21-13 p 8.1 kohaselt pidi töö olema

hagejale üle antud hiljemalt 30.06.2021. Puudub vaidlus, et kostja seda ei teinud. Samas on kostja

esitanud ebaõige väide, et reaalselt olid tööde teostamise tähtajad hageja poolt mitmekordselt

pikendatud. Hageja ei ole pikendanud lepingu PL21-13 järgseid tähtaegu. Asjaolu, et kostja ei

suutnud töid tähtaegselt teostada, ei ole lepingus kokku lepitud tähtaja pikendamiseks. Käesoleva

vaidluse lahendamisel on oluline silmas pidada, mis on millegi tagajärg – kostja kaevetöödega

viivitamine tingis ka teiste tööde viibimise. Järgnevate tööde osas hagejat puudutava graafiku

saatmine ei ole uues tähtajas kokkuleppe saavutamine ega viibimise aktsepteerimine. Kostja, teades

et lepingujärgne tähtaeg on ületatud ning see on sanktsioneeritav, ei ole kunagi esitanud hagejale

taotlust lepingu tähtaja pikendamiseks. Samuti ei ole ka hageja kunagi teinud tahteavaldust tähtaja

muutmiseks ega olnud nõus tähtaja pikendamisega.

25. Tööd ei olnud pikendatud kuni 02.08.2021. Kostja viidatud lisa nr 5 puhul on tegemist hageja

tööde graafikuga. Oluline on see, et kostja pidi alustama töödega 26.04.2021. Kostja esitatud lisa 5

näitab tegelikult seda, et kostja oli graafikust maas ning seoses hilinemisega ei olnud võimalik

alustada elektritöödega enne 27.07.2021. Oluline on sündmuste järjekord - kostja ei olnud jõudnud

teostada kaevetöid tähtaegselt, mistõttu viibis elektritööde teostamine, mitte vastupidi. Kostja

väited, justkui hageja projektijuhi 28.07.2021 sõnum kinnitab tähtaegade pikendamist, on ebaõiged

ja moonutatud. Hageja selgitab, et Xxx tänaval käisid asfalteerimistööd, mille tööde ala ristus kostja

kaevealaga. Tallinna kommunaalameti esindaja soovis, et kaevetööd tehtaks ära (välistada tulevikus

olukord, kus uus asfalt tuleb asendada uue vastu), kuid töid Xxx tänaval alustada ei saanud.

Põhjuseks oli asjaolu, et kostja tõttu ja süül polnud eelmiste kaevetööde etapid tehtud, mistõttu ei

saanud hageja teha nende etappidega seotud elektritöid. Ilma nende elektritöödeta ei saanud aga

alustada järgmise kaevetööde etapiga Xxx tänaval. 22.06.2021 esitas xxx haldusosakonna juhataja I

Š kostjale pretensiooni seoses lõhutud tõkkepuu kaardilugeja ja tugijalaga. Antud probleemi tõttu ei

lubanud xxx jätkata töid xxx tänaval. Juhtumi aeglane lahendamine kostja poolt tähendas seda, et

kostja sai jätkata töödega Xxx tn alles alates 20.09.2021. Tööde nihutamine oli otseselt põhjustatud

kostja enda rikkumistest/tegemata töödest.

26. Kostja esindaja R G saatis 05.10.2021 hageja projektijuhile G Sile paigaldatava asfaltsegu

retseptid ning selgitas telefoni teel juurde, et projektis toodud asfalt on liiga hea ning üldjuhul seda

kõnniteedel ei kasutata, pidades selles osas projekti järgimist põhjendamatuks ja ebamõistlikult

kalliks. Hageja tuli kostjale vastu (kuigi võinuks nõuda ka projektijärgset retsepti) ning juba

järgmisel päeval, s.o 06.10.2021, saatis hageja kostjale tagasi kooskõlastatud asfaltsegu retsepti.

Seega on täiesti vale kostja väide, et töö tähtaeg oli nihutatud tulenevalt projekti muudatusest. Seega

on kostja väited lepingu PL21-13 järgse tähtaja pikendamise kohta ebaõiged, moonutatud ja

kontekstist välja rebitud.

27. Ebaõige on kostja väide, et töövõtulepingu PL21-13 alusel said tööd nõuetekohaselt lõpetatud.

Asjaolu, et kostja on esitanud hagejale ühepoolselt selgelt puuduliku tööde üleandmise-

vastuvõtmiseks akti, millele ei ole lisatud täitedokumentatsiooni, ei tähenda, et tööd oleks valmis

või nõuetekohaselt teostatud. Lepingu PL21-13 punkti 5.1 kohaselt kuuluvad tööde hulka ka

8 (24)

2-22-3656

lepingu punktis 3.1 nimetatud tulemuse saavutamiseks vajalike lubade ja litsentside hankimine,

vajalikud märkimis- ja mõõtmistööd, täitedokumentatsiooni vormistamine ja tellijale üleandmine.

Lepingu PL21-13 punkti 6.1.5 kohaselt kohustus töövõtja esitama dokumentatsiooni, sh vajalikud

teostusjoonised, allkirjastatud võrguomaniku poolt kaetud tööde aktid ja ehitustööde päevikud,

suletud kaeveloa ja ülejäänud dokumendid vastavalt P135 Elektripaigaldise ehitustööde

töövõtulepingu tüüptingimused,22 ver.20 nõuetele digitaalsel kujul Tellijale kokkulepitud

formaadis vastavalt tööetappide valmimisega. Lepingu PL21-13 punkti 13.1 kohaselt esitab töövõtja

tööde üleandmise vormistamiseks tellijale üleandmise- vastuvõtmise akti koos kaasneva

dokumentatsiooniga. Lepingu Pl21-13 punti 13.2 kohaselt tuleb koos tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktiga tellijale esitada kogu täitedokumentatsioon, ning muud nõutud, vajalikud ja

kasulikud dokumendid. Kostja ei ole hagejale üle andnud täitedokumentatsiooni. Kostja pole ka

väitnud, et oleks seda teinud. Seega on kostja rikkunud lepingut PL21-13.

28. 03.09.2021 sai kostja Xxx Xxx OÜ omanikujärelevalve Xxx Xxx OÜ esindajalt M Ailt kirja,

kus on märgitud kõik puudused objekti algusest, sh täitedokumentatsiooni puudumine. Sellele

kirjale saatis kostja seaduslik esindaja R G vastuse, et 06.09.2021 saab kõik korda aetud ja

dokumendid saadetud. R G pole esitanud hagejale ühtegi dokumenti, mille oleks allkirjastanud Xxx

Xxx OÜ omanikujärelevalve Xxx Xxx OÜ esindaja M A.

29. Kostja on väitnud, et kuivõrd hageja tellija on tööd vastu võtnud, siis järelikult ei ole mingeid

probleeme. Selline väide on ebaõige. Kostja teab väga hästi, et kaevetöid teostati Tallinna linna

territooriumil. Samuti teab kostja väga hästi, et omanikujärelevalve esindaja ei ole kostja töid

aktsepteerinud ega ole täitedokumentatsiooni allkirjastanud. See on eelduslikult ka põhjus, miks ei

ole kostja seniajani andnud hagejale üle töid puudutavad täitedokumentatsiooni. Selleks, et hageja

saaks lõpetada lepinguga PL21-13 seotud kaevetööloa, on vaja kogu nõuetekohane

täitedokumentatsioon anda üle Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Sellist

dokumentatsiooni hagejal ei ole, kuna kostja pole seda teinud ega hagejale andnud.

30. Kostja on väitnud, et hageja ei ole kostjate puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud ega

puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud. Hageja kostja ebaõigete väidetega ei nõustu. Esiteks,

leppetrahvinõude puhul, mis on seotud töövõtja poolt kokkulepitud tähtaja ületamise eest ei oma see

tähendust. Teiseks, olukorras kus töö ei ole valmis ega ka vastu võetud, ei pea tellija tööd üle

vaatama ega ka „puudustest“ teavitama. ostja ei esitanud koos üleandmise-vastuvõtmise akti

esitamisega mistahes dokumentatsiooni. Kostja teadis, et ta jättis lepingu PL21-13 sisu eirates kogu

dokumentatsiooni esitamata, mis tähendab, et kostja oli teadlik, et hageja ei saa sellisel kujul akte

aktsepteerida. Kolmandaks, selleks, et üldse esitada üleandmise-vastuvõtmise akt, peaksid pooled

eelnevalt kokku leppima ka aja, millal tööd üle vaadatakse. Praegusel juhul saatis töövõtja hagejale

lihtsalt akti, ilma et objekt oleks eelnevalt üle vaadatud. Pooled ei olnud kokku leppinud, millal

objekt üle vaadatakse. Seda ka ei olnud ka vajalik teha, kuna dokumentatsioon oli puudu.

Neljandaks, hoolimata eeltoodust, on hageja kostjale mõistliku aja jooksul teatanud, et töö on

puudustega, mh ei ole kostja esitanud väidetavalt teostatud tööde kohta mistahes dokumentatsiooni.

Viiendaks, kostja on igal juhul puudustest teadlik. 03.09.2021 saatis omanikujärelevalve kostjale

kirja, millest nähtuvalt on töös puudused. Omanikujärelevalve palus puudused kõrvaldada ning

esitada ka täitedokumentatsiooni. Hoolimata kostja lubadustest omanikujärelevalve teostajale, ei ole

hagejale edastatud ühtegi omanikujärelevalve teostaja allkirjastatud dokumenti.

9 (24)

2-22-3656

31. Kostja on rikkunud lepingut PL-21-25 ning vastupidised väited on ebaõiged. Kui kostja väidab,

et on teostanud tööd tähtaegselt ja/või puudusteta, peab kostja oma väiteid tõendama. Kostja ei ole

seda teinud. Lepingu PL21-25 objektiks oli kaeve- ja taastamistööde teostamine projektide PL16-

40-212, 07.2020 ja PL16-40-213, 12.2019 raames ning selleks vajalikud tööd. Lepingu eesmärgiks

oli lepingus sätestatud tööde tähtaegne ja nõuetekohane valmimine. Tööde hulka kuulusid lepingu

p-s 3.1. nimetatud tulemuse saavutamiseks lubade ja litsentside hankimine, vajalikud märkimis- ja

mõõtmistööd, täitedokumentatsiooni vormistamine ja tellijale üleandmine. Töövõtja kohustus

esitama dokumentatsiooni, sh vajalikud teostusjoonised, allkirjastatud võrguomaniku poolt kaetud

tööde aktid ja ehitustööde päevikud, suletud kaeveloa ja ülejäänud dokumendid. Töövõtja kohustus

tegema eelnevalt välja toodud tööd tähtaegselt, st i) kaeve- ja kaablite paigaldustööd pidid olema

tellijale üle antud hiljemalt 30.09.2021 ning ii) objekti taastamistööd pidid olema tellija lõplikult üle

antud 30.10.2021. Kostja seda ei teinud ega ole ka käesolevaks ajaks teinud.

32. Kostja on üritanud jätta ebaõiget muljet, justkui lepingu PL21-25 järgseid tähtaegu oleks

muudetud ja tähtajad oleks pikendatud. Kostja, teades et lepingujärgne tähtaeg on ületatud ning see

on sanktsioneeritav, ei ole kunagi esitanud hagejale taotlust lepingu tähtaja pikendamiseks. Samuti

ei ole ka hageja kunagi teinud tahteavaldust tähtaja muutmiseks ega olnud nõus tähtaja

pikendamisega.

33. Kostja hinnangul ei tulenenud tööde teostamisega viivitamine kostjast. Hageja sellega ei nõustu.

Ebaõige on kostja väide, mille kohaselt tekkisid objektiga probleemid kohe alguses, mistõttu ei

saanud hageja alustada tööde tegemisega täies mahus. Esiteks, lepingu PL21-25 kohaselt kohustus

kostja hankima kõik tööde teostamiseks ja tulemuse saavutamiseks vajalikud load. Teiseks, hageja

saatis lepingu PL21-25 projekti kostjale juba 13.05.2021. Kostja esitas kaeveloa taotluse

06.07.2021. Järelikult oli kostjal aega tutvuda projektida kaks kuud. Kolmandaks, kuigi see ei olnud

hageja kohustus, läks hageja kostjale kaeveloa taotlemisel appi. Seega kostja 18.04.2022

menetlusdokumendi lisa 10 ei kinnita kuidagi, et töö alustamine oleks veninud ja tingitud hagejast.

Neljandaks, kuigi kostja on 18.04.2022 menetlusdokumendis märkinud, et Protsessi alguses tuli

välja, et kaevetööluba ei ole võimalik väljastada, kuna tähtaeg maa- ja võrguomanikelt

kooskõlastuste saamiseks on läbi, siis tegelikult sai kostja alustada kaevetöödega juba 20.07.2021,

s.o enne kooskõlastuste uuendamist, mida tõestab objektile vormistatud kaevetööluba. Eelnevast

tuleneb, et kooskõlastuste uuendamine ei takistanud ega seganud kuidagi kaevetööde alustamist.

Viiendaks, kaevetööd objektil olid peatatud kostjast tulenevatel asjaoludel ja kostja süü tõttu.

Omanikujärelevalve Xxx Xxx OÜ esindaja M Ai poolt on 06.08.2021 koosolekul fikseeritud, et

kostja on teinud kaevetöid omavoliliselt. Sellega seoses peatati kostja kaevetööluba. Kuuendaks,

kostja on 18.04.2022 menetlusdokumendi p-s 1.15.1 märkinud, et 22.07.2021 saatis hageja kostjale

uue tabeli kooskõlastustega, kuid tabel osutus mittetäielikuks (vajalikud kooskõlastused ikka

puudusid), millest kostja teavitas hagejat 8.08.2021 e- kirjaga. Tegemist ei ole asjaoluga, mis

kinnitaks kostja väiteid. Seitsmendaks, kostja on 18.04.2022 menetlusdokumendi p-s 1.15.2

märkinud, et Pooled avastasid, et trass (kus kostja pidi tööd teostama) on hoopis kraavis ning tööde

teostamisel riskivad pooled postide vajumisega kraavi (Lisa 11), lisaks sattuvad vette kõik kaablid.

See väide ei ole lepingu PL21-25 järgse tähtaja rikkumise osas asjasse puutuv. Kaheksandaks,

kostja on 18.04.2022 menetlusdokumendis märkinud Kõik see tõendab, et tänu hageja tegevusele ei

olnud objekti lõpetamine 30.09.2021 võimalik. Seega ei ole tegemist asjaoluga, mis sõltus kostjast.

Kostja väited on ebaõiged. Hageja juhib tähelepanu, et tööde teostamiseks vajalike lubade

hankimine oli kostja vastutusalas. Üksnes tänu hageja tegevusele sai kostja lõpuks oma töödega

jätkata. Hageja oli sunnitud esitama kaeveloa taotluse enda nimelt 30.08.2021. Kaevetööluba sai

10 (24)

2-22-3656

kinnitatud 14.09.2021. Järelikult rohkem kui kuu aega, s.o perioodil 06.08.2021-14.09.2021 ei

teostatud objektil ühtegi tööd. Seisaku põhjuseks olid kostja enda rikkumised ja suutmatus täita

tellijapoolse omanikujärelevalve juhiseid. Kostjast tingitud seisak tekitas omakorda olukorra, mis ei

võimaldanud kostjal töid enne tavlist perioodi lõpetada. Tagajärjeks oli see, et kaevetööd ja

kaablipaigaldus tuli teostada ebasoodsatel talvisel perioodil (tööde teostamine oluliselt kallim) ja

taastamistööd (sh asfalt ja haljastus) tuli lükata kevadperioodi.

34. Olukorras, kus tööd on lõpuni tegemata, ei kohaldu VÕS § 641-643, st tegemist ei ole tegelikult

„puudustega töö“, vaid „tegemata tööga“. Kostja vastutusele kohaldub üldine režiim ilma

erisäteteta. Kostja oli töödega viivituses ning tehtud töö oli puudustega. Lisaks ei ole kostja andnud

hagejale seniajani üle täitedokumentatsiooni, mis on nõutud EhS § 15 lg 3 kohaselt, s.o

ehituspäevikud, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid, muud ehitamist iseloomustavad

dokumendid, sealhulgas seadmete seadistus- ja katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja

kasutusjuhendid. Kostja ei ole seda eelduslikult teinud seetõttu, et Tallinna linna

omanikujärelevalve ei ole dokumente allkirjastanud.

35. Arved on üksnes raamatupidamislikud dokumendid, mis ei loo, muuda ega lõpeta võlasuhteid.

Selleks, et arve esitada, peab esinema materiaalõiguslik alus, mis tuleneb kas lepingust või

seadusest, st ühel isikul peab olema õigus nõuda teiselt isikult tasu maksmist. Kostjal ei olnud

õigust nõuda hagejalt tasu maksmist. Järelikult on ka arved esitatud ilma õigusliku aluseta. Hageja

juhib tähelepanu, et hageja/tellija ei ole töid aktsepteerinud ega ka vastu võtnud. Lepingute PL21-13

ja PL21-25 kohaselt pidi tasumine toimuma pärast seda, kui hageja on aktsepteerinud tööde

üleandmise-vastuvõtmise dokumentatsiooni aktsepteerimist. Kostja ei ole seniajani hagejale

dokumentatsiooni üle andnud. Samuti ei ole kostja töid lõpuni teostanud. Järelikult ei ole kostjal ka

kunagi tekkinud õigust tasu nõuda ega ka arveid esitada.

36. Kostja on väitnud, et kostjal oli õigus keelduda lepingu PL21-25 alusel töö tegemisest, kuna

kostjal oli rahaline nõue hageja vastu, mida hageja ei täitnud. Kostja väiteid on ebaõiged ja

tõendamata. Hageja on juba hagiavalduses selgitanud, et kostja väited seoses VÕS §-ga 110 on

ebaõiged. Kostja oli rikkumises juba varasemalt, kui üldse VÕS §-le 110 tugines. Seejuures ei ole

kostja nõuded isegi mitte muutunud sissenõutavaks.

37. Kostja on 18.04.2022 menetlusdokumendi p-des 1.18 ja 1.19 esitanud seisukohad, mille

kohaselt on kostja lepingust PL21-25 taganenud, kuna väidetavalt on hageja oluliselt rikkunud

lepingut. Hageja kostja ebaõigete seisukohtadega ei nõustu ning vaidleb nendele vastu. Esiteks,

hageja on kostja taganemisavaldusele vastanud ning pidanud seda alusetuks. Selleks, et isik saaks

kehtivalt lepingust taganeda, peavad esinema nii formaalsed kui ka formaalsed alused. Selliseid

aluseid kostja puhul ei olnud. Rikkumises olev pool ei saa lepingust vabaneda tulenevalt asjaolust et

ta ei saa või ei suuda enam lepingut täita. Kuivõrd lepingust PL21-25 taganemise eeldused ei ole

täidetud, puuduvad taganemisel õiguslikud tagajärjed. Teiseks, lepingust taganemine ei mõjuta

lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Isegi kui kostja oleks lepingust

kehtivalt taganenud (millega hageja ei nõustu), ei muuda see olematuks hageja nõudeid kostja vastu

perioodil, mil leping kehtis. Kolmandaks, hoopis hagejal on olnud õigus keelduda kostjale tasu

maksmisest VÕS § 110 alusel. Olukorras, kus hagejal on õigus keelduda kostjale tasu maksmisest,

ei oleks kostjal olnud ka õigust lepingust taganeda.

11 (24)

2-22-3656

38. Kostja on väitnud, et hagi ei saa rahuldada, kuna hageja nõutav leppetrahv on ebamõistlikult

suur ning sellest tulenevalt on leppetrahvi kokkulepe tühine. Alternatiivselt on kostja seisukohal, et

leppetrahvi kuulub vähendamisele. Kostja väited on ebaõiged ja põhjendamata. Hageja kostjaga ei

nõustu. Kostja on väitnud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud on tüüptingimustega sõlmitud

lepingud. Hageja kostja ebaõigete ja tõendamata väidetega ei nõustu. Hageja saatis kostjale

läbirääkimiste käigus küll omalt poolt lepingu projekti, kuid see ei muuda lepingut sõlmituks

tüüptingimustel. Asjaolu, et kostja ei soovinud lepingut muuta või selles sisalduvate tingimuste üle

läbirääkimisi pidada, vaid otsustas lepingu projekti pimesi allkirjastada, ei ole hageja süü ega

hagejale etteheidetav. Kostja on küll hagivastuse p-s 1.22.5 ja 1.22.11 märkinud, et leppetrahvi

tuleks vähendada, kuid kostjale ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis seda võimaldaks.

Kostja ei ole esile toonud ega ka tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse hageja leppetrahvinõude

vähendamiseks.

VASTUHAGI

39. 27.10.2022 esitatud vastuhagi kohaselt töövõtulepingu nr PL21-13 objektil said tööd

nõuetekohaselt lõpetatud ning viimaste tööde kohta koostas vastuhageja 01.12.2021 akti nr 7, mille

alusel esitati OÜ-le XXX arve nr 4521 summas 33 325.74 eurot (summa koos käibemaksuga on 39

990,89 EUR). Tulenevalt lepingu punktist 8.4 toimub tasumine peale tellija poolt üleandmise-

vastuvõtmise dokumentatsiooni aktsepteerimist töövõtja esitatud arve alusel 10 päeva jooksul arve

saamisest arvates. Vastukostja ei ole akti nr 7 allkirjastanud ja arvet nr 4521 tasunud, seega on

kostja oma finantskohustusi rikkunud.

40. 14.12.2021 e-kirjas tõi vastukostja välja, et “arve 4521: vastavalt lepingu PL21-13 punktil 8.1

kohustus Energytrend OÜ tööd Pluvo Eesti OÜ-le üle andma hiljemalt 30.06.2021. 10.12.2021

seisuga ei esitanud Energytrend OÜ täieliku üleandmise dokumentatsiooni ja ei ole kõrvaldanud

puudusi, mis on seotud Energytrend OÜ tööde teostamisega” (vt Pluvo Eesti OÜ hagi lisa 15).

Tellija on seisukohal, et ta ei ole kohustatud aktis nr 7 välja toodud töid vastu võtma. Vastuhageja

arvates tellijal ei olnud õigust keelduda tasu maksmisest, kuna töövõtja oli kõik tööd teostanud

vastavalt lepingule ning ka tellijal oli võimalus tulla objektile nii tööde kui ka nende

alusdokumentidega tutvuma. 18.04.2022 esitas EnergyTrend OÜ kohtule tõendi selle kohta, et

objekt on nõuetekohaselt lõpetatud ning OÜ Pluvo Eesti sai selle eest tellijalt raha täies ulatuses (vt

18.04.2022 menetlusdokumendi Lisa 2, ehk tõendid hange lõpetamise kohta). Seega õiguslikult ei

ole põhjendatud tööde tasumisest keeldumine. Kuigi kostja alusetult keeldub tööde vastuvõtmisest

ja lõplike aktide allkirjastamisest, ei anna antud asjaolu alust jätta faktiliselt tehtud tööde eest

tasumata.

41. 3.12.2021 oli kostja poolt hagejale saadetud nn lõplik geodeesia. Hageja selgitab, et lõplik

geodeesia vormistatakse siis, kui tööd on lõppenud. Antud juhul tõendab lõplik geodeesia, et

EnergyTrend OÜ poolt välja saadetud aktis nr 7 mainitud tööd vastavad töömahule 100%. Kuna

tööd olid EnergyTrend OÜ poolt lõpetatud, saatis EnergyTrend OÜ kostjale 01.12.2021 akti nr 7 ja

09.12.2021 arve 4521. Kostja ei ole hageja arvet nr 4521 tasunud, samuti ei ole kostja allkirjastanud

01.12.2021 akti, millega sattus vastuvõtuviivitusse.

42. Tulenevalt lepingu punktist 10.2 juhul kui tellija viivitab lepingu alusel tasumisele kuuluvate

summade maksmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivise tasumist 0,1% tähtajaks tasumata

summalt päevas. Arve nr 4521 summas 39 990.89 eurot maksetähtaeg oli 19.12.2021. Tulenevalt

lepingu punktist 8.4 toimub tasumine peale tellija poolt üleandmise- vastuvõtmise

12 (24)

2-22-3656

dokumentatsiooni aktsepteerimist töövõtja esitatud arve alusel 10 päeva jooksul arve saamisest

arvates. Arve on tasumata ning vastuhageja nõuab rahaliste kohustuste täitmist. Samuti palub

vastuhageja välja mõista kostjalt viivised summas 12 476.88 eurot lepingu punkti 10.2 alusel

perioodi 20.12.2021 kuni 27.10.2022 ja edasi lepingujärgne viivitusintress 0,1% päevas põhinõudelt

alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui

põhinõue 39 990.89 eurot.

43. 01.11.2021 väljastas hageja kostjale arve nr 4121 summas 13 173.38 eurot. Samuti väljastas

hageja kostjale akti nr 6, mis oli arve nr 4121 aluseks. Kostja tasus arve nr 4121 vaid osaliselt

(summas 9 010,10 eurot), mida tõendab 18.04.2022 menetlusdokumendi lisa 14. Kostja

makseselgitusest tuleneb „arve 4121 miinus arve MA008761“, kuid hageja ei aktsepteeri kostja

arvet nr MA008761. Arve nr 4121 jääk on 4 163.28 eurot, mille tasumist nõuab hageja kostjalt.

Samuti palub hageja kohtul välja mõista kostjalt lepingu punkti 10.2 alusel viivised perioodi

11.11.2021 kuni 27.10.2022 eest summas 1 461.31 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja

lepingujärgne viivitusintress 0,1% päevas põhinõudelt 4 163.28 eurolt, alates hagiavalduse

esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 4 163.28 eurot.

44. PL 21-25 lepingus oli tööde vastuvõtmine ja üleandmine kokku lepitud etappiviisiliselt. Hageja

väljastas kostjale akte ja arveid kord kuus ning kostja tasus neid. 01.12.2021 saatis hageja kostjale

kolm tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja 09.12.2021 väljastas hageja kostjale arve nr 4221

summas 46 443.84 eurot; arve nr 4421 summas 18 000 eurot; arve nr 4321 summas 19 086 eurot.

Tulenevalt eespooltoodust, moodustab tasumata arvete nr 4221, 4321 ja 4421 üldsumma 83 529.84

eurot, mida hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja ei ole hageja 01.12.2021 akte allkirjastanud

ega motiveeritult keeldunud nende allkirjastamisest, millega rikkus lepingu p 13.1. 09.12.2021

teavitas kostja hagejat leppetrahvi rakendamisest tööde teostamise tähtaja ületamise eest ning palus

teostada lepingujärgsed tööd edasi. Kuna kostja ei ole eespool mainitud arveid tasunud, 10.12.2021

peatas hageja tööd objektil Xxx AJ. 09.12.2021 e-kirjas kinnitas hageja, et on valmis asfaldi

taastama juhul, kui kostja tasub hageja arved. Kuna olukord oli muutusteta (kostja ei maksnud

hageja arveid), 03.02.2022 saatis hageja kostjale töövõtulepingust taganemise avalduse, milles

teavitas, et taganeb töövõtulepingust nr PL21-25-3 02.02.2022.a ning nõuab OÜ-lt Pluvo Eesti

lepinguliste kohustuste täitmist ning avalduses mainitud arvete tasumist hiljemalt 11.02.2022.

Tulenevalt lepingu punktist 8.4, toimub tasumine peale tellija poolt üleandmise-vastuvõtmise

dokumentatsiooni aktsepteerimist töövõtja esitatud arve alusel 5 kalendripäeva jooksul arve

saamisest arvates.. Arvete peal märgitud maksetähtaeg oli 13.12.2021. Hageja palub mõista kostjalt

hageja kasuks välja lepingujärgne viivitusintress 0,25% päevas põhinõudelt 83 529.84 eurolt arvete

nr 4221, 4321 ja 4421 alusel), alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni.

HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE

45. 30.11.2022 esitatud vastuses vastukostja vaidleb vastuhagile, leides, et kostjal puudub hageja

vastu tasunõue, sest hageja on tasaarvestanud oma leppetrahvinõude kostja vastu kostja tasunõuga

hageja vastu. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ei rikkunud lepingute tähtaegu ning hageja poolt

tehtud tasaarvestus on tagajärjetu (millega hageja ei nõustu), siis pole kostjal ikkagi õigust hagejalt

tasu nõuda. Kostja poolt mõlema lepingu alusel teostatud töödes esineb kõrvaldamata olulisi

puudusi, mistõttu pole hageja töid vastu võtnud. Vastuhagis pole esitatud ühtegi uut väidet ega

tõendit, mis tõendaks kostja tasunõude olemasolu ning lükkaks ümber hageja 07.06.2022

menetlusdokumendis esitatud seisukohad ja tõendid.

13 (24)

2-22-3656

46. Tasunõude esitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) Tasukokkuleppe

olemasolu. 2) Tasunõue on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on

lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. 3) Tellija on töö vastu võtnud.

Pooled on lepingute p-is 13.1 kokku leppinud, et tööd antakse üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

Töö on tellija poolt vastuvõetud ning tasunõue muutub sissenõutavaks seega alates tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest mõlema lepingupoole poolt; 4) Töö loetakse VÕS §

638 2. lausest tulenevalt vastuvõetuks, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks

töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõetuks lugemise eelduseks seega on, et: 5)

tellija on rikkunud oma kohustust töö vastu võtta, s.o töö on valmis ja vastab lepingutingimustele

ning tellijal puudub alus töö vastuvõtmisest keelduda; 6) töövõtja on andnud tellijale pärast töö

vastuvõtmisest keeldumist mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks. Kui tellija pole pärast mõistliku

tähtaja möödumist töid endiselt vastu võtnud, loetakse tööd vastuvõetuks ning tasunõue muutub

sissenõutavaks. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja

täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et hageja kui tellija

pole tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud ja seega pole hageja ka töid vastu võtnud.

47. Arve nr 4521 on esitatud Xxx lepingu alusel teostamisele kuulunud tööde eest. Kostja väidab

endiselt, et Xxx lepingu esemeks olevad tööd on valmis. Kostjal puudus õigus esitada hagejale arvet

nr 4521. Lepingu p-i 8.4 sätestab: Tasumine toimub peale Tellija poolt üleandmise-vastuvõtmise

dokumentatsiooni aktsepteerimist Töövõtja esitatud arve alusel 10 päeva jooksul arve saamisest

arvates. Seega võis kostja arves esitada alles pärast seda, kui hageja oli aktsepteerinud tööde

üleandmise- vastuvõtmise akti. Hageja ei ole aktsepteerinud akti nr 7, mille alusel arve nr 4521

koostatud on. Kostja väidab, et hageja on alusetult keeldunud akti nr 7 allkirjastamisest ja tööde

vastuvõtmisest. Kostja hinnangul on tööd lõpetatud. Kostja pole aga tõendanud, et Xxx lepingu

alusel teostatud tööd on lepingule vastavalt teostatud ja lõpetatud. Hageja on keeldunud Xxx

lepingu alusel teostatud tööde vastuvõtmisest, sest kostja pole esitanud hagejale nõuetekohast

täitedokumentatsiooni – see ongi Xxx lepingu alusel teostatud töö puudus. Töö nõuetekohast

valmimist ei tõenda pildid riigihanke registrist Xxx Xxx OÜ hankelepingu lõpetamise kohta ega

asjaolu, et hageja on esitanud Xxx Xxx OÜ-le dokumente. Samuti ei tõenda tööde valmimist

asjaolu, et Xxx Xxx OÜ on hagejale töö eest tasunud. Töö valmimist ega vastuvõtmist ei tõendada

asjaolu, et kostja saatis hagejale nn lõpliku geodeesia, mille all peab kostja silmas teostusjooniseid.

Tööde puudulikkust tõendab seejuures ka asjaolu, et kostja pole tänaseni nõuetekohaselt lõpetanud

kaevetööluba. Kaevetööloa mittesulgemine viitab, et teostatud kaevetöödes võib samuti olla

puudusi.

48. Kostja väidab, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks, sest kostja esitas hagejale tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti 01.12.2021 ning hageja ei esitanud aktile vastuväiteid 5 tööpäeva jooksul, nagu

näeb ette Xxx lepingu p 13.1. Hageja ei nõustu sellise seisukohaga. Selleks, et lugeda tööd

vastuvõetuks, peavad olema täidetud VÕS § 638 eeldused. Nagu hageja juba eespool selgitas, ei ole

kostja tõendanud, et hageja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest, s.o et kostja täitis lepingu

puudusteta. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostja oleks hagejale andnud täiendava mõistliku

tähtaja tööde vastu võtmiseks.

49. Kostja väidab vastuhagis jätkuvalt, et hagejal on minetanud õiguse antud puudusele tugineda,

sest ta ei teavitanud kostjat puudusest VÕS § 644 kohaselt mõistliku aja jooksul. Hageja pole

rikkunud VÕS §-s 644 sätestatud kohustust teavitada puudusest mõistliku aja jooksul ega puuduse

14 (24)

2-22-3656

kirjeldamise kohustust. Kostja oli nagunii Xxx lepingu alusel teostatavate kaeve- ja

taastamistöödega viivituses. Hageja teavitas kostjat puudusest mõistliku aja jooksul. Kostja saatis

hagejale teostusjoonised 03.12.2021 ja hageja teavitas puudusest juba 14.12.2021, s.o vaid 6

tööpäeva hiljem. Kostja pole põhistanud, miks ei saa seda tähtaega pidada mõistlikuks.

50. Kostjal puudub arvest nr 4121 tulenev nõue hageja vastu. Hageja on tasaarvestanud oma kahju

hüvitamise nõude kostja vastu kostja arvest nr 4121 tuleneva tasunõudega hageja vastu. 29.10.2021

põhjustas kostja Xxx lepingu alusel tööde teostamisel AS-i Tallinna Vesi omandis oleva Xxx tee

tänava Ø 300 mm ühisveevärgitorustiku purunemise, mille tagajärjel katkes 10 tunniks elutähtsa

teenuse osutamine Haabersti linnaosas Xxxl AS Tallinna Vesi poolt. 03.11.2021 esitas AS Tallinna

Vesi hagejale nõude kostja poolt põhjustatud avarii tagajärjel veemagistraali sulgemisega

põhjustatud kahju hüvitamiseks ning arve nr A2021181558 summas 4 163.28. Hageja teavitas

kostjat kahju hüvitamise nõude ja arve esitamisest AS Tallinna Vesi poolt 04.11.2021 ning edastas

kostjale AS Tallinna Vee arve. Samas e-kirjas esitas hageja kostjale omakorda kahju hüvitamise

nõude kohta arve nr MA008761 summas 4 163.28 eurot ja tasaarvestusavalduse. Kostja teavitas

hagejat vastuseks tasaarvestuse avaldusele, et ei tunnista hageja poolt esitatud arvet nr MA008761,

sest on veetrassi kahjustused omal kulul parandanud. Jääb arusaamatuks, miks kostja nõuet ei

tunnista, kui puudub vaidlus, et kostja AS-ile Tallinna Vesi kuuluvat veetrassi kahjustas ning avarii

tõttu oli veetarbimine 10 tundi häiritud. Kostja ei ole hageja kahju hüvitamise nõudele sisulisi

vastuväiteid esitanud. Seega oli hagejal õigus tasaarvestust teostada.

51. Kostja nõuab vastuhagis hagejale 01.12.2021 esitatud arvete nr 4221, 43321 ja 4421 tasumist.

Need arved on esitatud tööde eest, mis oli arvete esitamise ajaks kas teostamata täielikult või

oluliste puudustega. Hageja jääb oma 06.07.2022 seisukohas esitatud põhjenduste juurde ega pea

vajalikuks neid uuesti korrata. Seda enam, et kostja ei ole vastuhagis esitanud ühelegi hageja

06.07.2022 seisukohale või tõendile vastuväidet ega hageja väiteid ümberlükkavaid tõendeid.

52. Vastuhagis kordab kostja oma väidet justkui keeldus kostja tööde teostamisest, kuna hageja oli

viivituses arvete maksmisega. Selline väide on sündmuste kronoloogiat arvestades ebausutav ning

otsitud. Kostja oli hageja ees rikkumises juba enne seda, kui esitas hagejale ilma igasuguse

asjakohase dokumentatsioonita tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja arved. 09.12.2021 esitatud

arvete maksetähtaeg oli Xxx lepingu alusel esitatud arvete puhul 5 päeva (lepingu p 8.4). Seega

oleks arvetel kajastuvad nõuded, kui nõuetel oleks õiguslik alus, sissenõutavad 15.12.2021. Niisiis

oleks kostjal olnud õigus keelduda tööde teostamisest vaid alates 16.12.2021. Kostja väidab aga, et

peatas Xxx lepingu alusel teostatavad tööd juba 10.12.2021. Eelnevast nähtub, et hageja keeldus

tööde vastuvõtmisest ja teatas leppetrahvi rakendamisest enne, kui kostja arved üldse

sissenõutavaks muutusid. Seega tuleb jätta kostja väide justkui oleks kostjal olnud õigus keelduda

omapoolsete tööde teostamisest VÕS § 110 lg 1 alusel tähelepanuta.

KOSTJA VASTUS HAGEJA 07.06.2022 SEISUKOHALE

53. 30.11.2023 esitas põhihagi kostja seisukoha hageja 07.06.2022 menetlusdokumentide osas.

Kostja ei nõustu hageja menetlusdokumentides esitatud väidetega, sh nii faktilisi asjaolusid

puudutavate kui ka õiguslike väidetega.

54. Hageja on seisukohal, et „hageja ei allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ega ka

pidanud seda tegema“. Kostja hageja seisukohaga ei nõustu. 18.04.2022 menetlusdokumendi

punktides 1.6-1.13 on kostja põhjendanud, et töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel (töö

oli valmis, kuid OÜ Pluvo Eesti ei võtnud alusetult tööd vastu mõistliku tähtaja jooksul). Tööd olid

15 (24)

2-22-3656

vastu võetud peatellija Xxx Xxx OÜ poolt. Tulenevalt Riigikohtu praktikast, asjaolule, et töö tuleks

lugeda vastuvõetuks, võib viidata tõik, et hankija ehk lõpptellija on tellijalt tööd vastu võtnud

(RKTKo nr 2-16-5851 p 24). 07.06.2022 seisukoha punktis 22 on hageja välja toonud, et tal „pole

nõuetekohast dokumentatsiooni, mis tuleb linnale üle anda. Ometi on lepinguga PL21-13 seotud

kaevetööloa sulgemiseks vajalik omanikujärelevalve esindaja allkiri ja kogu vajalik

täitedokumentatsioon“. Hageja seisukoht on väär: hagejal puudub kohustus dokumentatsiooni

linnale üle andmiseks ja kaevetööloa sulgemiseks, sest kaevetööluba ei olnud avatud hageja nimele.

18.04.2022 menetlusdokumendi punktis 1.11 selgitas kostja, et kui tööd olid kostja poolt lõpetatud,

saatis kostja hagejale 01.12.2021 akti nr 7 (tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on tahteavaldus

TsÜS § 68 lg 1 mõttes, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi) ja

09.12.2021 arve 4521. Seega, kostja tegi töö valmis, esitas selle hagejale vastuvõtmiseks ning andis

töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Hageja tööd vastu ei võtnud ega tasunud arvet nr 4521. Töö

vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija ka oma lepingulist kohustust.

55. Hageja väide, et „teostatud tööde nõuetekohasust määravad ehitustööde päevikud, kaetud tööde

aktid koos vajalike lisadega ning muud nõutud dokumendid. Need dokumendid peavad olema

allkirjastatud omanikujärelevalve esindaja poolt. Selliseid dokumente hagejal ei ole“ ei vabasta

hagejat tööde ülevaatamise ja kvaliteetse töö vastuvõtmise kohustusest. Tulenevalt lepingu punktist

13.1 on tellija kohustatud tööd üle vaatama ning akti allkirjastama (või sellest motiveeritult

keelduma) 5 tööpäeva jooksul. Seega ei olnud akti allkirjastamine hageja poolt pandud sõltuvusse

akti allkirjastamisest omanikujärelevalve esindaja poolt. Kostja poolt vastuvõtmiseks esitatud töö

on lepingukohane, mida tõendavad muuhulgas tööde peatellija Xxx Xxx OÜ poolt allkirjastatud

aktid. Objekt on peatellijale üle antud ning riigihange on lõpetatud.

56. Arusaamatu on hageja väide, et „kostja, teades, et lepingujärgne tähtaeg on ületatud ning see on

sanktsioneeritav, ei ole kunagi esitanud hagejale taotlust lepingu tähtaja pikendamiseks“. Kostja

selgitab, et taotluse esitamiseks puudus mistahes vajadus (sh lepingus puudus ka vastavasisuline

kohustus), kuna kõik tähtajad olid pikendatud hageja poolt hagejast tingitud asjaoludel (vt

18.04.2022 hagivastuse p 1.12-1.13). Märkimisväärne on asjaolu, et kostja poolt teostatud tööd,

mida kostja tegi etapiviisiliselt, olid hageja poolt novembris 2021 kostjale kinni makstud (hageja ei

maksnud vaid lõpparvet nr 4521). Eespool mainitud hageja käitumine ei ole kuidagi kooskõlas

lepingu punktiga 8.1, mille kohaselt pidi töö olema hagejale üle antud hiljemalt 30.06.2021.

57. 07.06.2022 menetlusdokumendi punktides 31-39 on hageja välja toonud, et kostja pidi valminud

tööd andma hagejale üle hiljemalt 30.06.2021. Hageja seisukoht on väär alltoodud põhjustel:



Vastuseks hageja 07.06.2022 seisukoha punktidele 31, 32 ja 33 selgitab kostja, et objektil

üle pika aja puudusid vajalikud alajaama seadmed, samuti oli ummistunud torustik Kaarli

pst – Toompea suunas. Kaabli paigaldamine ummistunud torustikku ei olnud tehniliselt

võimalik. Torustiku puhastamiseks oli valitud vajalikke seadmeid omav töövõtja, hagejaga

oli kooskõlastatud tööde teostamise uus graafik ja hind.



Vastuseks hageja 07.06.2022 seisukoha punktidele 35 selgitab kostja, et tõkkepuu

kaardilugeja ja tugijalg ei olnud lõhutud kostja poolt. Seega ei ole tähtaja ületamine tingitud

kostja tegevusest. Vastuseks hageja 07.06.2022 seisukoha punktidele 36-39 selgitab kostja,

et asfaltsegu probleem oli tingitud segadusest hageja dokumentides (projektis oli mainitud

üks asfaltsegu, kuid joonistes oli hoopis teine). Hageja tegeles eespool mainitud vastuolu

kõrvaldamisega ja kostja ei saanud tööd jätkata, tähtaeg oli nihutatud tulenevalt projekti

muudatustest.

16 (24)

2-22-3656



07.06.2022 seisukoha punktis 63 on hageja välja toonud, et „olukorras, kus töö ei ole valmis

ega ka vastu võetud, ei pea tellija tööd üle vaatama ega ka „puudustest“ teavitama“. Hageja

seisukohaga nõustuda ei saa. Tulenevalt lepingu punktist 13.1 on tellija kohustatud tööd üle

vaatama ning akti allkirjastama (või sellest motiveeritult keelduma) 5 tööpäeva jooksul. Töö

vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638.



Hageja väide, et „selleks, et üldse esitada vastuvõtmise akti, peaksid pooled eelnevalt kokku

leppima ka aja, millal tööd üle vaadatakse. Praegusel juhul saatis töövõtja hagejale lihtsalt

akti,, ilma et objekt oleks eelnevalt üle vaadatud“ on alusetu. Hagejal oli võimalus tulla

objektile nii tööde kui ka nende alusdokumentidega tutvuma, kuid hageja ei ole seda teinud,

millega rikkus lepingu punkti 13.1.



Vastuseks hageja 07.06.2022 seisukoha punktile 73-74, milles hageja on välja toonud, et

„kostjale oli ning on ka praegusel hetkel teada, et kostjal olid probleemid taastamistööde

kvaliteediga...“ teatab kostja, et ei nõustu hageja poolt esitatud väidetega, sh nii faktilisi

asjaolusid puudutavate kui ka õiguslike väidetega. Vastupidi, hageja sooviks ja eesmärgiks

oli kostja viimaseid arveid mitte tasuda.

58. 07.06.2022 menetlusdokumendi punktides 83-100 tõi hageja välja, et „kuna töövõtja ei ole oma

kohustusi täitnud, olles viivituses, ning sellest tulenevalt on tellija sunnitud muutma muid

graafikuid, ei ole see tähtaja kokkuleppeliseks muutmiseks“. Kostja on 18.04.2022 hagivastuse

punktis 1.15 selgitanud, et tööde teostamisega viivitamine oli tingitud hagejast. Kostja jääb oma

seisukohtade juurde ning ei hakka neid kordama. 07.06.2022 seisukoha punktis 90-100 kordab

hageja oma positsiooni seoses Kõrgepinge trassiga. Hagivastuses juhtis kostja tähelepanu asjaolule,

et hageja saatis kostjale kaevetööloa vaid 14.09.2021 (hagivastuse lisa 12). Antud asjaolu kinnitab

hageja 07.06.2022 menetlusdokumendi punktis 99. Tõele ei vasta hageja väide, et „perioodil

06.08.21-14.09.21 ei teostatud objektil ühtegi tööd“. Uute kooskõlastamiste hankimise perioodil

(hageja saatis kostjale kaevetööloa vaid 14.09.2021) tegi kostja tööd teelõikudel (eesmärgiga aidata

hagejat ja olla ajaliselt effektiivne tööde teostamisega), kus ei olnud linna kooskõlastust vaja.

07.06.2022 menetlusdokumendi punktides 109-137 kordab hageja oma varasema positsiooni.

Kostja jääb oma vastuse juurde täies ulatuses: kostjal oli õigus VÕS § 110 lg 1 alusel keelduda töö

tegemisest, kostja on lepingust PL21-15 kehtivalt taganenud.

POOLTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD

59. Pooled esitasid täiendavad seisukohad, hageja 31.03.2023,14.07.2023 ja vastuhageja

14.02.2023, 10.05.2023, milledes nad sisuliselt kordavad varem esitatud seisukohad.

KOHTUISTUNG

60. 30.11.2023 toimunud kohtuistungil kuulati üle hageja ja kostja tunnistajad. Pooled nõustusid

kirjalikule menetlusele üle minemisega, mistõttu kohus määras lahendada asja edasi kirjalikus

menetluses ja võimaldada pooltel esitada kirjalikud kohtuteesid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

61. Kohus tutvunud hagi- ja vastuhagiavaldustega, vastustega hagiavaldustele ja poolte

seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid

dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele,

vastuhagi aga on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.

17 (24)

2-22-3656

62. Pluvo Eesti OÜ (edaspidi hageja või vastuhagis kostja) kui tellija ja Energytrend OÜ (edaspidi

kostja või vastuhageja) kui töövõtja sõlmisid 08.04.2021 (allkirjastatud digitaalselt töövõtja poolt

07.04.2021 ja tellija poolt ja 09.04.2021) Töövõtulepingu nr. PL 21-13 kaeve- ja taastamistööde

teostamise projekti PL19-19-24 XXX F610 JA F649 üleviimise 10 kV-le raames (edaspidi PL 21-

13 või leping nr 1). Lepingu punkti 8 ja lepingu lisaks nr 3 oleva maksumuse tabeli järgi oli tööde

maksumuseks 137 142.90 eurot, millele lisandub käibemaks. Töövõtja kohustus alustama tööde

tegemisega hiljemalt 26.04.2021 ja töö tellijale üle andma hiljemalt 30.06.2021 (I kd, t.lk. 13-16,

48). 10.06.2021 sõlmisid (allkirjastatud digitaalselt töövõtja poolt 15.06.2021 ja tellija poolt

17.06.2021) Pluvo Eesti OÜ kui tellija ja Energytrend OÜ kui töövõtja Töövõtulepingu nr. PL 21-

25 kaeve- ja taastamistööde teostamine projektide PL16-40-212, 07.2020 ja PL16-40-213, 12.2019

raames (edaspidi PL 21-25 või leping nr 2), mille alusel töövõtja kohustus alustama tööde

tegemisega hiljemalt 21.06.2021 ning andma kaeve- kaablite paigaldustööd tellijale lõplikult üle

30.09.2021 ja objekti taastamistööd hiljemalt 30.10.2021. Tellija kohustus lepingu nõuetekohase

täitmise eest tasuma 532 708 eurot, millele lisandub käibemaks (I kd, t.lk 50-54).

63. Pooltel ei ole vaidlust nende vahel eeltoodud lepingute sõlmimise, lepingute tingimuste ja

lepingute alusel vastastikute kohustuste tekkimise üle. Pooled vaidlevad kostja poolt kohustuste

täitmise nõuetekohasuse, hageja poolt tasu maksmisest keeldumise ning leppetrahvi määramise

põhjendatuse üle.

64. Hageja põhiväited on, et kostja: 1) ei ole teostanud töid nõuetekohases mahus; 2) ei ole esitanud

tööde täieliku üleandmise dokumentatsiooni; 3) ei kõrvaldanud töödes esinenud puuduseid; 4)

kostja esitatud arvetel kajastuvad mh lisatööd, milles pooled ei ole kokku leppinud; 5) hagejal on

õigus määrata leppetrahv.

65. Kostja põhivastuväited on: 1) kostja on täitnud lepingu nr 1 100%-lt; 2) hageja ei täpsustanud

puuduste sisu; 3) lepingu nr 2 tööde tegemise käigus selgus, et kaevetööluba ei ole võimalik

väljastada, kuna tähtaeg maa- ja võrguomanikelt kooskõlastuste saamiseks oli läbi, 4) selgus, et

trass, kus kostja pidi tööd teostama, on hoopis kraavis ning tööde teostamisel tekkis postide kraavi

vajumise ja kaablite vette sattumise risk; 5) hageja on keeldunud üleandmise-vastuvõtmise aktide

allkirjastamisest ja tööd loetakse vastuvõetuks; 6) kostja on lepingust 2 taganenud; 7) kokkulepped

viiviste määrade kohta 0,1% päevas ja 0,25% päevas, mis ületavad seaduslikku viivisemäära

kordades, on tühised.

66. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas kostja on täitnud

töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt? 2) kas on toimunud teostatud tööde

üleandmine-vastuvõtmine? 3) kas menetluses esitatu alusel on võimalik järeldada, et kostja tehtud

ehitustöö tulemus ei ole kasutamiseks kõlblik?; 4) kas lepingud on tühised leppetrahvi ja viiviste

määrade osas?; 5) kas kostja on lepingust 2 kehtivalt taganenud?; 6) millises ulatuses on pooltel

teineteise vastu nõuded tekkinud?

67. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad

tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob

tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Töövõtulepingu mõiste on

18 (24)

2-22-3656

toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 635, mille lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud

tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Dokumentatsiooni üleandmise kohustus

68. Kostja vastuväited lepingu nr 2 järgse kaevetööluba saamise ehk maa- ja võrguomanikelt

kooskõlastuste läbi saamise tõttu uute kooskõlastuste tegemise vajadusest tingituna tööde tegemise

venimise kohta ei vabasta kostjat kohustuste täitmisest. Mõlema lepingu punkti 3 järgi lepingu

eesmärgiks on lepingus sätestatud tööde tähtaegne ja nõuetekohane valmimine ja punkti 5 alusel

tööde hulka kuuluvad lepingu punktis 3 nimetatud tulemuse saavutamiseks lubade ja litsentside

hankimine, vajalikud märkimis- ja mõõtmistööd, täitedokumentatsiooni vormistamine ja tellijale

üleandmine. Kostjal oli võimalik lepingu tingimuste ja projektdokumentatsiooniga tutvuda enne

lepingu sõlmimist. Selle tegemisel oleks kostja saanud ka avastada, et tööde tegemise ajaks saavad

omanike load läbi, mis mõjutab lepingu tähtaegu.

69. Hageja heidab kostjale dokumentatsiooni üleandmata jätmist. Ehitusseadustiku (EHS) § 15 lg 1

tulenevalt õigusaktis sätestatud juhul tuleb ehitamine dokumenteerida. Ehitamine tuleb alati

dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik. Kuna

kostja oli töövõtja, siis ka dokumenteerimise ja ka ehituse dokumentide üleandmise kohustus on

kostjal. 03.09.2021 palus M A (omaniku järelevalve teostaja) kostjal esitada objektide Xxx, xxx,

xxx täitevdokumentatsioon (s.h. asfaldi aruanded) koos teostusjoonisega, Hariduse 3

täitevdokumentatsioon koos teostusjoonisega, Xxx objekti detailne ajakava (päevade kaupa), kuna

seda on 100 korda pikendatud ja pole kindlust, et valmis ehitatakse (II kd, t.lk. 98). Seega kostjalt

on nõutud dokumentatsiooni esitamist. Kostja ei väida, et ta on kogu dokumentatsiooni hagejale üle

andnud. Sellega on tuvastatud, et kostja tehtud töö lõpptulemus ei vasta lepingute tingimustele

täitedokumentatsiooni vormistamise ja tellijale üleandmise osas.

Lepingute tähtajad

70. Kostja on arvamusel, et kostja ei ole lepingu 1 ja ka lepingu 2 tähtaegu rikkunud. Kuna hageja

on koduvalt saatnud e-kirju, milledega määranud lepingujärgsete tööde teostamise etapid, siis kostja

arvates on pooled lepingu tähtaegu muutnud. 22.07.2021 saadetud e-kirjaga teatas hageja kostjale

Xxx tänava objektiga seoses, et tööd muftide paigaldamiseks tuleb teha 22.07. xxx tn 6, 28.07.

xxx.07. alajaamadel 567 ja 248, 02.08. paigaldada kaablit xxx alajaama tunnelis (II kd, t.lk. 41).

23.09.2021 saadetud e-kirjaga teatas hageja kostjale, et tuleb planeerida tööd Xxx ja xxx tänaval.

28.09.2021 e-kirjaga teatas hageja kostjale, et plaanib kaablitöid 14, 15 ja 18 oktoobril objektidel

Xxx, xxx ja xxx tänaval (II kd, t.lk. 43,44). Xxx, xxx ja xxx tänavate objektid kuulusid lepingu nr 1

järgi teostavate tööde hulka, millede lõpetamise tähtaeg vastavalt lepingule punktile 8.1 oli

30.06.2021. Maakohus ei nõustu kostja vastuväidetega lepingu nr 1 tähaaja mitterikkumise kohta.

Pooled ei ole lepingu tähtaega muutnud, selleks tuli neil vastavalt lepingu punktile 15.1. sõlmida

kirjalik kokkuleppe. Kuna pooled ei ole seda teinud, siis saabus tähtaeg vastavalt lepingule ja kostja

oli kohustuste täitmisega viivituses alates 01.07.2021. See, et tellija võimaldas tööd edasi teostada,

ei tähenda, et tellija on nõustunud lepingu tähtaja pikendaamisega. Tähtaja pikendamisel on vaja ka

tuvastada, mis ajani tähtaeg pikendati. Kostja ei ole ka nimetanud, mis kuupäevani tema arvates

lepingu tähtaeg tuleb pikendatuks lugeda.

Tasaarvestus kahjuga

71. 03.11.2021 teatas AS Tallinna Vesi hagejale, et kostja põhjustas ehitustegevusega Xxx tee

tänava Ø 300 mm ühisveevärgitorustiku purunemise, mille tagajärjel katkes 10 tunniks elutähtsa

19 (24)

2-22-3656

teenuse osutamine xxx Linnaosas Xxxl AS-i Tallinna Vesi poolt (II kd, t.lk. 178). Nimetatud

asjaolu üle ei ole pooltel vaidlust. 30.11.2023 toimunud kohtuistungil antud kostja tunnistaja S N

ütluste kohaselt veetorustik sai kahjustatud puurimistööde teostamisel xxx OÜ poolt, sest

kommunikatsiooni asukoht ei olnud näidatud õigesti (IV kd, t.lk. 39). Hageja on teatanud, et xxx

OÜ oli kostja alltöövõtja. Tunnistaja on kinnitanud kohtule, et juhisteid puurimisel andis kostja

seaduslik esindaja R G. 03.11.2021 esitas AS Tallinna Vesi hagejale arve 29.10.2021 Xxx tee 78

veetrassi sulgemise eest summas 4 164.57 eurot, sh viivis 1.29 eurot (II kd, t.lk. 179). 04.11.2021

esitas hageja kostjale arve summas 4 163.28 eurot viidates AS-i Tallinna Vesi 29.10.2021

veemagistraali sulgemisele ja selle eest hagejale esitatud arvele summas 4 163.28 eurot (II kd, t.lk.

181). Kostja on teatanud hagejale, et ei võta seda arvet vastu, sest remont tehti kostja poolt ja kõik

materjalid ostis kostja ise ((II kd, t.lk. 182 ja pöördel). 10.11.2021 esitas kostja hagejale lepingu nr

PL 21-13 alusel arve nr 4121 summas 13 173.38 eurot (II kd, t.lk. 140, millest 10.11.2021 hageja

tasus kostjale 9 010.10 eurot (II kd, t.lk. 54), ülejäänud summa võrra on hageja kostja nõude

tasaarvestanud hageja nõudega 4 163.28 eurot.

72. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma

nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja

teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kuna kostja tegevusega tekitatud kahju

eest esitas AS Tallinna Vesi kahju hüvitamise nõude hagejale, siis hagejal on tekkinud

tasaarvestamise õigus kostja nõudega kostja poolt AS-ile Tallinna Vesi tekitatud kahju ulatuses.

VÕS § 198 lg 1 esimese lause alusel tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

Hageja on 04.11.2021 teinud kostjale tasaarvestamise avalduse kostja arvest 4121 tuleneva nõude

hageja nõudega kostja vastu 4 163.28 eurot tasaarvestamiseks (II kd, t.lk. 180, pöördel).

Leppetrahvi ja viivise määrad ja tühisus

73. Mõlema lepingu punkti 10.3 järgi juhul, kui ei ole kinni pidanud töö tegemise või üleandmise

mõnest vahe- või lõpptähtajast, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lisaks viivitamisega tekitatud ja

tõestatud kahju hüvitamisele, iga viitepäeva eest leppetrahvi, lepingu nr PL 21-13 puhul 0,1 %

lepingu tasust päevas, lepingu nr PL 21-25 PL 21-25 puhul 0,25 % lepingu tasust päevas. Kostja on

teatanud, et pooled ei ole lepingu tingimusi kokku leppinud, et lepingu on ette valmistanud hageja

ja et tegemist on tüüptingimustega lepinguga. Hageja aga on 07.06.2022 menetlusdokumendis

rõhutanud, et ta saatis kostjale läbirääkimiste käigus küll omalt poolt koostatud lepingu projekti ja

kostja ei soovinud lepingut muuta või selles sisalduvate tingimuste üle läbirääkimisi pidada, vaid

otsustas lepingu projekti pimesi allkirjastada.

74. Tüüptingimuse mõiste on sätestatud VÕS § 35 lg 1, mille kohaselt tüüptingimuseks loetakse

lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida

lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool

(tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama

tingimuse sisu. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lg 5 punkti 1 alusel lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige

arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi. Eeltoodu alusel on

kohus tuvastanud, et pooled ei ole üldse lepingueelseid läbirääkimisi pidanud. Seega on ei ole nad

ka leppetrahvi määras kokku leppinud. Olukorras, kus leppetrahvi määra on lepingus määranud

üksnes hageja, on tegemist tüüptingimustega. Riigikohtu praktika kohaselt tüüptingimuse kehtivust

20 (24)

2-22-3656

peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest

tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 03.10.2018 otsuse 2-16-

13477 p 14).

75.TsÜS § 138 lg 1 järgi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ja lg 2

järgi õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõte kujutab ennast õiguste

kohaldamisel ja kujundamisel toimivat üldpõhimõtet. Hea usu põhimõtte all mõistetakse üldjuhul

käitumisstandardit, mis on aluseks õiguste tekkimisel. Ehitusvaldkonnas hea usu ja mõistuslikkuse

põhimõttest lähtumine tähendab eelkõike seda, et tuleb arvestada selle tegevusala tavade ja

praktikaga, samuti ehitamise eesmärkidega ning lepingutest ja/või seadusest tekkivate võlasuhete

olemust.

76. Leppetrahvi määradest tulenevalt tekib hagejal leppetrahvi nõue lepingu 1 puhul 36,50%

lepingu tasust aastas ja lepingu 2 puhul 91.25% lepingu tasust aastas. Hageja arvestuste kohaselt

temal on tekkinud leppetrahvi nõue kostja vastu kogusummas 425 042.91 eurot, sh lepingu nr 1

alusel 34 834.30 eurot ja lepingu nr 2 alusel 390 208.61 eurot. Hageja poolt arvestatud leppetrahv

moodustab lepingu nr 1 puhul 25,40% lepingu tasust (34 834.30 : 137 142.90 x 100) ja lepingu nr 2

puhul 73.25% (390 208.61 : 532 708 x 100). Kohtu arvates leppetrahvi määrad, millised ei määra

kindlaks leppetrahvi piirmäärasid, tuleb lugeda teist lepingupoolt ebamõislikult kahjustavaks ja

seega tühisteks. Lisaks selline hagejapoolne käitumine ei ole kooskõlas mõistlikkuse ega hea usu

põhimõttega. Ehitusvaldkonnas tegutsevad äriühingud peavad mõistma, et kohustuste täitmata

jätmine võib olla sanktsioneeritav. Samas lepptrahv sanktsioonina on ennekõike ette nähtud

lepinguliste kohustuste täitmise tagamiseks.

77. VÕS § 162 lg 1 järgi, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda

leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist (nt 18.04.2022

menetlusdokumendis, II kd, t.lk. 153) nullini. Lepptrahvi vähendamise nõudmisel on kostja

tuginenud sellele, et peatellija poolt tööde vastuvõtmise tõttu ei ole kostja viivitus saanud hagejale

kahju tekitada. Maakohus on siseveendumuse järgi arvamusel, et mõislikuks lepptrahvi määraks

käesolevas vaidluses saab mõlema lepingu puhul pidada kuni 10% lepingu hinnast. Kohus tunnistab

lepingutega ehtenähtud leppetrahvimäärad tühisteks ja vähendab lepetrahvi määra kuni 10%-ni

lepingu hinnast ehk loeb mõistlikuks trahvi suuruseks lepingu nr 1 puhul 13 714 eurot ja lepingu nr

2 puhul 53 271 eurot, kokku 66 985 eurot.

78. Kostja on vastuhagis nõudnud viivise väljamõistmist tuginedes mõlema lepingu punktidele

määraga 0,1% lepingu nr l alusel nõutava nõudelt 39 990,89 eurolt päevas ja määraga 0,25%

lepingu nr 2 alusel nõutavatelt põhisummadelt päevas. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ka

lepingute punktid 10.2, millised näevad viivise määrana vastavalt 36,50% ja 91.25% aastas, on

tühised ja vähendab mõlema lepingu viivise määrad kuni 18%-ni aastas.

Lepingust taganemine

79. 02.02.2022 esitatud avaldusega kostja taganes lepingust PL 21-25, põhjendades seda sellega, et

lepinguliste tööde teostamine tähtaegselt on muutunud ebareaalseks hageja rikkumiste tõttu. Nimelt

muutis hageja projekti ja muudetud projekti sai kostja vaid 30.08.2021. Lisaks eksis hageja

sundpuurimistööde mahtudes, projektis välja toodud trassi pikkus oli arvutatud ebaõigesti, sest

21 (24)

2-22-3656

andmed erinevad geodeesiast. Tellija on jätnud tasumata töövõtja 19.08.2021 arve nr 3221 5 905.08

eurot, ning 09.12.2021 arved nr 4221, 4321, 4421 (I kd, t.lk. 125-128). Seda luges kostja lepingu

oluliseks rikkumiseks.

80. 23.02.2022 vastuses taganemisavaldusele on hageja leidnud, et arvete tasumata jätmine ei kujuta

ennast lepingu rikkumist, sest tellijal tekib tasu maksmise kohustus vaid lepingust tulenevate

kohustuste nõuetekohase täitmise eest (I kd, t.lk. 131-133).

81. Lepingust taganemise avalduse esitamise ja taganemise tagajärjed on sätestatud VÕS § 188 lg 1,

mille lg 1 alusel lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt

seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled

nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 116 lg 1 tulenevalt lepingupool võib lepingust

taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline

lepingurikkumine). TsÜS § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute

kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama

paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe

isiku tahteavaldus. Kohus leiab, et taganemisavaldus on oma olemuselt ühepoolne tehing, milles

peab sisalduma kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus võlasuhte

lõpetamiseks. Töövõtulepingust taganemiseks olulise lepingurikkumise tõttu tuleb tugineda VÕS §

116 lg 2 sätestatud aluste esinemisele.

82. VÕS § 116 lg 2 p 4 järgi olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse

rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida

kohustusi ka edaspidi. Taganemisavalduses on kostja lepingu olulise rikkumisena tuginetud hageja

esitatud projekti alusel tööde tegemise võimatusele, pärast lepingu sõlmimist hageja poolt projekti

muutmisele, muudetud projekti alles 30.08.2021 esitamisele, projekti muudatusest tulenevalt trassi

pikkuse muutumisele ja sundpuurimistööde mahtude suurenemisele. 23.02.2022 vastuses

taganemisavaldusele ja ka kohtumenetluses ei ole hageja neid asjaolusid vaidlustanud. Asjas ei ole

väidetud, et nimetatud asjaolud ei ole saanud lepingu lõpptähtaega mõjutada. Seega hageja esitatud

ehitusprojekt ei vastanud EhS § 13 lg 1 ja lg 2 nõuetele ja oli puudulik, mille hageja muutis.

Puuduliku ehitusprojekti järgi ei olnud võimalik lepingu 2 järgseid töid õigeaegselt lõpetada. Lisaks

hageja on keeldunud kostja tehtud tööde eest osaliselt tasumisest. Sellepärast oli kostjal õigus VÕS

§ 116 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel lepingust taganeda ja kostja on lepingust nr 2 kehtivalt taganenud.

Kostja teadis juba taganemisavalduse esitamisel, et hageja ei täida oma tasu maksmise kohustust ka

olukorras, kus kostja tehtud tööd olid tegelikult peatöövõtja poolt vastu võetud.

Peatöövõtja vastuvõtu tähendus

83. Pooled vaidlevad kostja poolt tehtud tööde mahtude ja tehtud tööde üleandmise üle. Hageja

arvates, kostja tehtud töö on puudustega, kuid millised puudused kostja tehtud töös esinevad ja mida

kostja puuduste kõrvaldamiseks peab tegema, ei ole hageja otseselt toonud. Hageja heidab kostjale

ette pigem käesoleva otsuse punktis 68 toodud dokumentatsiooni üleandmata jätmist.

84. VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku

lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui

tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Kuigi viidatud sätte järgi üldjuhul peab töid vastu võtma tellija, on Riigikohus lahendi 2-16-5851

punktis 24 selgitanud, et asjaolule, et töö tuleks lugeda vastuvõetuks, võib viidata tõik, et hankija

22 (24)

2-22-3656

ehk lõpptellija on tellijalt tööd vastu võtnud. Siiski peab töövõtja seejuures tõendama, et tööd olid

valmis ja nõuetekohased ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmast mõistliku aja jooksul.

85. Kostja arvates hageja on põhjendamatult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Kohus nõustub

kostjaga selles, et kostja poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on peatellija Xxx Xxx OÜ poolt vastu

võetud, kes on allkirjastanud ehitustööde päevikud ja kaetud tööde (vt I, kd t. lk. 165-196, II kd,

t.lk. 1-21). Hageja on jätnud kostjale tasumata:

-

lepingu PL21-13 alusel 09.12.2021 elektripaigaldisetööde eest esitatud arve nr 4521 summas

39 990. 89 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2021 (I kd, t.lk. 84, 85)

-

ning lepingu nr PL21-25 alusel 09.12.2021 elektripaigaldisetööde eest esitatud arve nr 4221

summas 46 443.84 eurot, tasumise tähtajaga 13.12.2021 (I kd, t.lk. 86, 87, II kd, t.lk. 146) ja

lisatööde eest osaliselt 7 634.40 eurot.

86. 18.04.2023 ja 14.02.2023 esitatud menetlusdokumentides kostja on selgitanud, et lisatööde

tegemise põhjuseks oli asjaolu, et hageja esitatud projektis kajastatud andmed ei vastanud

tegelikkusele. Tööde tegemise käigus avastati, et trass asus hoopis kraavis ning tööde tegemise

käigus tekkis elektriposti vajumise ning elektrikaablite vette vajumise oht. Sellest tingituna oli

hageja sunnitud omakorda projekti muutma, mis kostja vastuväidete järgi suurendas kostja tehtavate

sundpuurimistööde mahtu. Elektripostide kraavis asumine kohta on kostja esitanud fototõendid (II

kd, t.lk. 48). 30.11.2023 toimunud kohtuistungil pooltel ei olnud sisulisi vastuväiteid elektripostide

kraavis asumise üle (IV kd, t.lk. 38). Pooled vaidlesid pigem selle üle, kas postide kraavis asumine

vajas projekti muutmist. Hageja soovis nimetatud asjaolu kohta saada tunnistaja G S ütlused, kelle

ütluste järgi tööde kraavis tegemiseks ei ole vaja projekti muuta. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused

ei saa olla kohaseks tõendiks projekti muudatuste tegemise vajaduste puudumise tõendamiseks,

kuna TsMS § 229 lg 2 alusel kohaseks tõendiks projekti vastavuse hindamiseks on üksnes

eksperdiarvamus. Kohus on korduvalt pakkunud pooltele asjas ehitustehnilise ekspertiisi määramise

kaalumist, mida pooled ei ole vajalikuks pidanud.

87. Lepingu nr 2 täitmisel tehtud lisatööde (graniitkatte taastamise) eest esitas kostja 09.12.2021

arve nr 4321 summas 19 086 eurot, tasumise tähtajaga 13.12.2021 (II kd, t.lk. 152, 153) ja akti (II

kd, t.lk. 154, 155). Arve ja akt on koostatud ja esitatud 636.2 m2 killustiku eest xxx tn ehk 25 eurot

m2 eest, millele lisandub käibemaks. Pooltel on tekkinud vaidlus selle üle, millise, kas

graniitkillustiku või tavalise killustikuga kõrgepinge liini juures pinda täita. Kostja on väitnud, et

leppis graniitkillustikuga täitmises kokku hagejaga. Hageja tunnistaja G Si ütluste kohaselt

kostja seaduslik esindaja helistas küll tunnistajale ja teatas, et toimub kalli graniitkillustikuga

25 eurot/m2 täitmine ja et tunnistaja vastas kostjale, et kui kostja tahab taastamise eest niisugust

hinda saada, siis D, kes tavaliselt tegeleb sellega, kooskõlastab asja. Tunnistaja ütluste järgi ei ole

kostja killustiku hinda kirjalikult kooskõlastanud (IV kd, t.lk. 38 pöördel). Sellega on kohus

tuvastanud, et kostja on esitanud akti ja arve graniitkillustiku eest, mille hinnas ei ole pooled

kokkulepet saavutanud. Kostjal ei olnud ka mõistlikku põhjust, miks tavalise (pae)killustikuga ei

olnud võimalik pinda tasandada. Sellepärast kohus nõustub hagejaga, et kostja on esitanud arve ja

akti, mida hageja ei pidanud täies ulatuses arvestama. Hageja on nõustunud tasaarvestamise

tegemisel arvega nr 4321 summas 7 634.40 eurot ehk ühiku hinnaga 12 eurot/m2 (7 634.40: 636.2).

Väidetud ei ole, et tavalise paekillustikuga tasandamise hind oleks samuti 25 eurot/m2.

88. Lepingu nr 2 alusel esitas kostja 09.12.2021 arve nr 4421 summas 18 000 eurot, tasumise

tähtajaga 13.12.2021 ja akti (II kd, t.lk. 148 151). Akt ja arve on esitatud ettevalmistustööde eest

23 (24)

2-22-3656

kinnisel meetodil, aktil märgitud selgituse järgi „vajalike kaeve- ja ekskavaatoritööde,

olemasolevate trasside ühendamist, mahamärkimistöid ja geodeesia, liikluskorraldust,

olemasolevate trasside surfamist“. Hageja ei ole arvet nr 4421 tasunud põhjusel, et vastavalt

lepingule kaeve- ja kaablite paigaldustööd pidid olema tellijale üle antud hiljemalt 30.09.2021 ning

objekti taastamistööd lõplikult üle antud olema 30.10.2021 ja kostja seda ei teinud ning kostja ei ole

lepingu dokumendid üle andnud. Kohus ei nõustu hageja poolt lepingu alusel esitatud arve

tasumisest keeldumise põhjustega. Olukorras, kus kostja on töid peatöövõtjale üle andnud, on

hageja põhjendamatult keeldunud arve tasumisest. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohaselt täidetud

lepingu dokumentatsiooni esitamist, mille esitamisest võib kostja keelduda kuni tehtud tööde eest

tasumiseni.

89. Eeltoodud põhjenduste alusel kohus leiab, et kostjal on tekkinud nõuded hageja vastu kokku 112

069.13 eurot, sh lepingu nr alusel esitatud arvest nr 4521 tulenev nõue 39 990.89 eurot ning lepingu

nr PL21-25 alusel esitatud arvest nr 4221 tulenev nõue 46 443.84 eurot, arvest nr 4321 tulenev nõue

7 634.40 eurot ja arvest nr 4421 tulenev nõue 18 000 eurot. Käesoleva otsuse punktist 77 tulenevalt

on hagejal tekkinud tasaarvestamise õigus summas 66 985 eurot. Sellepärast peab kohus

põhjendatuks jätta hagi rahuldamata, sest hagejal ei ole tekkinud tasaarvestamise õigust ulatuses,

millises ta kostja nõude tasaarvestanud. Vastuhagi rahuldab kohus põhissummas 45 084.13 eurot

(112 069.13 - 66 985).

90. Kostja on taotlenud hagejalt viivise väljamõistmist vastavalt 0.1% lepingu nr 1 ja 0.25% lepingu

2 alusel tekkinud võlgnevuselt. Kohus tasaarvestab poolte põhinõuded. Käesoleva otsuse punktis 78

toodud põhjendustest tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivise määraks 18% aastas ja mõistab

hagejalt kostja kasuks välja viivise põhissummalt 45 084.13 eurolt alates 19.12.2021 kuni otsuse

tegemiseni 19.01.2024 summas 16 940.60 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee) ja edasi kuni

põhinõude tasumiseni määraga 18% põhinõudelt aastas.

Menetluskulud

91. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

92. Kohus on nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist ja on küsinud seisukohad

menetluskuludele. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, tasaarvestab kohus tegelikult osaliselt kostja

nõude hageja nõudega. Tasaarvestamise tõttu rahuldatakse sisuliselt hageja nõue kostja vastu 66

985 eurot ulatuses, mis on 27% haginõudest (66 985 : 250 000). Vastuhagi rahuldatakse summas 62

024.73 eurot (45 084.13 + 16 940.60), mis on samuti 27% vastuhagi hinnast (62 024.73 : 233 959

eurot). Olukorras, kus mõlema poole nõuded rahuldatakse 27%, vaidluse olemust ja poolte seniste

vaheliste suhete arvestades, ei pea kohus põhjendatuks määrata poolte menetluskulud võrdeliselt

hagi rahuldatud osale ja jätab kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

93. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, §

442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

24 (24)

2-22-3656

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2024 lahendiga.

25 (24)