2-22-14979/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Harju Maakohus

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19.jaanuar 2024, Tallinna kohtumaja

kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-22-14979

Tsiviilasi

Y. P. (Y. P.) hagi I. L.-i (I. L.) vastu lepingu alusel

üleantu tagastamiseks ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

8 338,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Y. P. (isikukood: XXX), elukoht XXX;

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Daniil

Savitski

(Advokaadibüroo K&S Legal OÜ,

e-post XXX);

Kostja: I. L. (isikukood: XXX), elukoht XXX, e-post:

XXX. Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt I. L.-ilt hageja Y. P. kasuks välja lepingu tagasitäitmise

võlasuhtest tulenevalt 858,37 eurot.

3. Mõista kostjalt I. L.-ilt hageja Y. P. kasuks välja viivis seadusjärgses määras

tagastamisele kuuluvalt 858,37 eurolt (otsuse resolutsiooni p 2) alates 29.09.2022

kuni otsuse tegemiseni 19.01.2024 (k.a) summas 119,87 eurot.

4. Mõista kostjalt I. L.-ilt hageja Y. P. kasuks välja viivis tagastamisele kuuluvalt

858,37 eurolt (otsuse resolutsiooni p 2) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates 20.01.2024 kuni otsuse kohase täitmiseni.

5. Hagi jääb rahuldamata lepingu lõppemisest tuleneva 6 853,43 euro tagasinõude

osas.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Y. P. (hageja) esitas 06.10.2022 Harju Maakohtule hagi I. L.-i (kostja) vastu lepingu

alusel üleantu tagastamiseks ja viivise saamiseks. Hageja täpsustas oma nõuet 23.11.2022.

2. 23.11.2022 võttis kohus hagi menetlusse.

3. Kostja vastas hagile 09.12.2022.

4. 03.05.2023 selgitas kohus pooltele kohaldatavat õigust, tõendamiskoormust ning tegi

ettepaneku pooltele täiendavate tõendite ja selgituste esitamiseks.

5. 19.05.2023 esitas hageja kohtule oma täiendavad selgitused. Hageja kompromissivõimalust

ei näinud.

6. Kostja esitas oma täiendavad selgitused 31.05.2023. Kostja oli põhimõtteliselt nõus

kompromissi arutama ja pakkus lahenduseks, et kõik jääb nii nagu on.

7. 15.12.2023 selgitas kohus veelkord pooltele tõendite esitamise vajadust ning andis tähtaja

menetluskulude nimekirja esitamiseks ja teise poole menetluskuludele vastamiseks.

8. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 18.12.2023. Kostja sellist nimekirja ei esitanud

ning hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

9. 22.11.2022 esitatud hagis nõuab hageja kostjalt:

-

töövõtulepingu ülesütlemise tõttu tagastamisele kuuluvat 7 711,80 eurot;

-

viivist põhivõlalt perioodi eest 29.09.2022-23.11.2022 (55 päeva) summas 92,96 eurot

ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.11.2022 kuni

kohase täitmiseni;

-

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

10. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

-

Hageja ja kostja sõlmisid 29.04.2022 töövõtulepingu nr xxxx (Lepingu), mille järgi

kohustus kostja tegema Xxxx hoones tööd, mis olid loetletud hinnapakkumises nr

20220414. Tööde maksumuseks lepiti kokku 25 452,54 eurot, millest 12 056,47 eurot

oli materjali maksumus ja 13 396,08 eurot töötasu.

-

Tööde alustamise ajaks lepiti kokku 29.04.2022 ja tööde valmimise tähtajaks

20.06.2022.

-

Hageja tasus 2022 mais ja juunis viie pangaülekandega kostjale kokku (6 000 + 4 000

+ 800 + 2 028 + 822,26) 13 650,26 eurot.

-

Lisaks leppisid pooled pärast ehitustööde algust kokku, et:

a) Hageja tasub Puumarket AS-ile kostja asemel ehitusmaterjalide eest 169,75 eurot arve

nr MA565049 ja 1 738,63 eurot arve nr MA581562 alusel ning see tasaarvestatakse

ehitustööde maksumusega;

b) Hageja hangib kostja asemel ise korstna remondiks vajaliku ehitusmaterjali ja vastav

summa tasaarvestatakse ehitustööde maksumusega. Hageja soetas korstna jaoks

tellised ja müürisegu kokku summas (401,80 + 25,99) 427,79 eurot;

c) Hageja tasub kostja kahele töölisele kummalegi 200 eurot, s.o kokku 400 eurot ja

vastav summa tasaarvestatakse ehitustööde maksumusega;

d) Hageja hangib kostja asemel ise kaks akent ja vastav summa tasaarvestatakse

ehitustööde maksumusega. Hageja soetas kokku 6 akent, millest 2 akent hangiti

Lepingu ehitustööde tarbeks, kokku 750,27 + KM ehk 900,32 eurot.

Seega kokku on hageja Lepingu alusel kostjale tasunud (13 650,26 + 169,75 + 1

728,63 + 427,79 + 400 + 900,32) 17 286,75 eurot.

-

02.07.2022 edastas kostja hagejale teostatud tööde akti nr 4 (Akt nr 4), milles soovis

akteerida ehitustöid kogusummas 3 250 eurot + lisatööd. Hageja toob esile, et Aktiga

nr 1 akteeriti varasemalt Lepingujärgne ehitusmaterjali maksumus 100%, s.t et hageja

poolt on kogu materjali eest kostjale tasutud. Siiski ei tarninud kostja kogu

ehitusmaterjali objektile, sest hageja pidi omade vahendite eest ostma katuse aluskatte,

katte aluse sõrestiku materjali, korstna tellised ja aknad. Akti nr 4 lahtrites 3.6 ja 3.7

on tasaarvestatud aluskatte maksumus, töölistele tasutud summa ja lahtris 3.5 on 170

euro ulatuses tasaarvestatud korstna ehitusmaterjali. Kostja ütles hagejale suuliselt et

ei kavatse tegelikku materjalile kulunud summat arvestada ja on nõus arvestama vaid

170 eurot.

-

Aktis nr 4 toodud tööd ei olnud tegelikult valmis ja lisaks hakkas kostja nõudma

täiendavalt raha. Kui hageja sellest keeldus, siis katkestas kostja 03.07.2022

ehitustööde teostamise, korjas objektilt oma tööriistad kokku ja lahkus.

-

Pärast objektilt lahkumist edastas kostja hagejale kohandatud Akti nr 4 (Uus Akt)

soovides akteerida ehitustöid kogusummas 4 654 eurot + lisatööd. Hageja polnud ka

Uue Aktiga nõus, sest aluseta on muudetud Lepingus kokkulepitud maksumust - 25

452,54 euro asemel 27 610,47 eurot. Uue Akti lahtris 3.7 on 368,10 euro ulatuses

tasaarvestatud kahe akna maksumus, kuid akende tegelik maksumus oli 900,32 eurot.

-

Hageja püüdis otsida kompromissi, pakkudes 03.07.2022 e-kirjas kostjale välja 2

erinevat lahendust – pooled jätkavad oma kohustuste täitmist vastavalt Lepingus

kokkulepitule või pooled ütlevad Lepingu üles ja kostja tagastab hagejale juba

makstud summa.

-

Kostja vastas 08.07.2022, et ei jätka ehitustööde tegemisega enne Uues Aktis

märgitud tasu saamist. Seega ei olnud kostja nõus kummagi hageja poolt väljapakutud

lahendusega ning alates 03.07.2022 pole enam objektil töid teinud.

-

OÜ Ehituskonsult Grupp spetsialistid teostasid objektil vaatlust 11.07.2022, s.o 8

päeva pärast kostja poolt tööde katkestamist ja nende aruande kohaselt saab

Lepingujärgsete tööde kogumahust lugeda teostatuks 30%. Seega tuleb objektil

teostatud ehitustööde maksumuseks hinnata kokku (13 396,08 x 0,3) 4 018,82 eurot.

-

Lepinguga ette nähtud ehitusmaterjali maksumuse 12 056,47 eurot on hageja kostjale

100% akti nr 1 alusel tasunud. Vaatamata sellele jättis kostja hagejale tarnimata

järgneva hinnapakkumises märgitud ehitusmaterjali kogumaksumusega (5 909,40 +

10%) 6 500,34 eurot:

a) Lahter 2.3 „Katuse kivi paigaldus (Benders)“ - 2 509,65 eurot;

b) Lahter 2.5 „Klassik paigaldus“ - 216 eurot;

c) Lahter 2.6 "Tuulekast" - 1 039,50 eurot;

d) Lahter 2.7 „Vihmaveesüsteem paigaldus“ - 551,25 eurot;

e) Lahter 1.1 „Lõikamine katus“ - maksumusega 180 eurot;

f)

Lahter 2.1 „Tugevdamine sarikad ja /…/“ - 306 eurot;

g) Lahter 2.2 „Tuuletõkkepapp /…/“ - 396 eurot;

h) Lahter 2.4 „Plekk (liistud)“ - 207 eurot;

i)

Hinnapakkumise teise tabeli lahter 2.5 "Tuulekast" - 378 eurot;

j)

Lahter 2.6 „Vihmaveesüsteem paigaldus“ - 126 eurot.

-

Kostja lepinguliste kohustuste olulise rikkumise tõttu ütles hageja Lepingu

20.09.2022 üles ning palus kostjal tagastada Lepingu alusel üleantu summas, mis

ületas kostja poolt tarnitud ehitusmaterjalide ja teostatud töö väärtust. Kostja kinnitas

26.09.2022 selle kättesaamist e-kirjas. Kostja ei täitnud ülesütlemisavalduses esitatud

nõuet 7 711,80 euro tagastamiseks.

2. Kostja tarnis hagejale ehitusmaterjali kogumaksumusega (12 056,47 - 6 500,34) 5 556,13

eurot ja teostas ehitustöid väärtusega 4 018,82 eurot, s.o hageja peab kostjale VÕS § 189 lg 2

alusel hüvitama 9 574,95 eurot. Hageja on aga kostjale Lepingu alusel tasunud ja tema

Lepingulisi kohustus täitnud kokku 17 286,75 eurot (vt p 1.4). Poolte nõuded tasaarvestades

on kostja kohustatud hagejale VÕS § 189 lg 1 alusel tagastama (17 286,75 - 9 574,95) 7

711,80 eurot.

3. Kostja oleks pidanud 7 711,80 eurot hagejale tagastama Lepingu ülesütlemise päeval, s.o

20.09.2022. Ülesütlemisavalduses andis hageja kostjale võlgnevuse tasumiseks aega kuni

28.09.2022, millisest lähtub hageja ka viivise arvestamisel.

4. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 113 lg 1 alusel on kostja raha tagastamisega viivituses kokku 55

päeva. Seega võlgneb kostja hagejale 23.11.2022 seisuga põhinõudelt arvestatava viivisena

(7 711,80 x 55 x 8% / 365) 92,96 eurot.

5. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 7 711,80 eurot.

Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt protsendina põhinõude tasumata

osalt, kuni nõude täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras.

6. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

7. 19.05.2023 täpsustas hageja, et Lepingu ülesütlemise asemel ta taganes sellest.

Kostja vastuväited

11. Kostja vaidleb hagile vastu järgmistel motiividel:

-

Kostja peatas 03.07.2022 objektil tööd, sest hageja rikkus Lepingut.

-

Hageja ütles, et on olemas luba ja projekt maja juurdeehituse ehitamiseks (vintskapp),

samuti katusekatte vahetuse luba (eterniidi-katusekivi), aga lube ei esitatud.

Sellepärast paigaldati vintskapp osaliselt (akende suurusi polnud teada), ajutiselt pandi

postid/prussid.

-

Töö käigus kaldus hageja pidevalt algsetest kokkulepetest kõrvale, katusekatte

„kosmeetilise remondi”-vahetuse asemel, soovis ta teha katusele kapitaalremondi

koos täieliku vahetusega. Seda arutades selgitas kostja hagejale, et hinnapakkumises ja

lepingus on kirjeldatud teistsugused tööd, mistõttu materjali ja töö hind tõuseb – see

on vaja fikseerida kirjalikult Lepingu lisana. Suuliselt hageja nõustus, kuid kirjalikult

seda ei fikseeritud.

-

Kõik muudatused töös ja materjali väljavahetamine räägiti hagejaga eelnevalt läbi ja

tehti ainult kokkuleppel kliendiga, kahjuks ainult suuliselt.

-

Hageja ostis iseseisvalt materjale, kuigi vajalikud materjalid ostis kostja ja need olid

kohapeal objektil.

-

Tööd oli raske teha, kuna hageja sekkus protsessi, rääkis mida ta „googeldas“ või mida

sõbrad olid rääkinud. Professionaali nõuandeid hageja ei kuulanud.

-

Kõik tööd tehti kvaliteetselt ja esialgu oli hageja rahul, kuni hetkeni, mil pidi lisatööde

eest tasuma - hageja keeldus raha maksmast, viidates sellele, et maksis piisavalt ja

ostis ise materjali (kuigi vajalik materjal oli tellitud või juba objektil olemas), samuti

keeldus hageja tehtud tööde akti ja täienduste/muudatuste allkirjastamisest.

-

Objektil tehti palju lisatöid, mis olid hagejaga läbi räägitud, kuid mida ta ei tasunud:

a) Kogu katuse isolatsioon (soojendamine), töö+materjal 1 450 eurot +KM;

b) Tuulekast, maht suurenenud 20 jooksva meetri võrra, 1 100 eurot +KM;

c) Tellingud hinnapakkumises puudusid, kostja nõustus need tarnima lisatasu eest:

puittellingute materjal, transport ja paigaldus, kokku 680 eurot +KM.

Need tööd aktis ei kajastunud, kuna hageja keeldus nende eest tasumast.

-

03.07.2022 koostas kostja Akti nr 4, kus kajastati tehtud tööd summas 4 240 eurot

+KM. Need tööd olid hagejaga kokku lepitud, kuid 03.07.2022 objektil toimunud

kohtumisel keeldus hageja tasumisest.

-

Hageja väidab, et ostis materjali Puumarketist summas 1 908,38 eurot, aknad summas

900,32 eurot ja korstna materjali summas 427,79 eurot. Need kulud ei ole kostjaga

seotud ja neid materjale hageja objektile ei toonud ja kostja nende töödeni ei

jõudnudki

-

Kostja soovis hagejaga kokkuleppel töö lõpetada, kuid see ei õnnestunud - hageja ei

olnud nõus kokku leppima, ähvardas vaid kohtuga.

12. 31.05.2023 täiendas kostja oma vastust lisades, et Lepingu ütles üles kostja ise

03.07.2022, sest hageja keeldus tehtud tööde eest maksmast ja ei allkirjastanud kokkulepet

lisatööde kohta. Ehitusmaterjalid ostis kostja või tõi need enda varudest. Lisatööd ja nende

tasu lepiti kokku suuliselt, hageja keeldus kirjalikust kokkuleppest ja hiljem ka tasumisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, poolte täiendavad selgitused ning

uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

14. Kohus selgitab esmalt seda, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 ja § 230

lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja

toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus,

kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi

poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

15. Poolte esile toodud asjaolude alusel on kostja nõustunud järgmiste faktiliste asjaoludega,

mille kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

30.04.2022 allkirjastasid pooled töövõtulepingu nr xxxx, mille p 2.1 järgi kohustus

kostja tegema Xxxx hoone ehitustööd vastavalt hinnapakkumisele nr 20220414

(eelnevalt määratletud kui Leping, dtl 8-9 ja hinnapakkumine dtl 10);

-

Hageja kohustus maksma kostjale tööde ja materjali eest kokku 25 452,54 eurot. Mais

ja juunis 2022 tasus hageja kostjale viie pangaülekandega kokku 13 650,26 eurot (dtl

11-15).

-

Lepingu tingimuste p 4 kohaselt pidi töö algama 29.04.2022 ning olema lõpetatud

20.06.2022. Tööde lõpetamise kuupäeval olid tööd lõpetamata.

-

03.07.2022 lahkus kostja objektilt ja keeldus tööde jätkamisest, sest hageja ei

kinnitanud Akti nt 4 (dtl 26) ja keeldus maksmast lisatööde eest.

16. Pooled ei vaidle, et nende vaheline õigussuhe oli tööettevõtt Võlaõigusseaduse (VÕS) §

635 lg 1 mõistes.

17. Pooled ei vaidle selle üle, et ümberehituste jaoks projekti ei olnud, kuid hageja soovis

siiski, et kostja töödega alustaks. Rekonstrueerimisprojekti puudumist kinnitab ka OÜ

Ehituskonsult Grupi 21.07.2022 aruande (edaspidi Aruanne) p 2.4.1 (dtl 37).

18. Pooled vaidlevad selle üle, kes Lepingu lõpetas, kui palju on hagejal õigus materjali

maksumust kostja töö tasuga tasaarvestada ning kas ja kui palju tuleb kostjal hagejale Lepingu

alusel tasutud raha tagastada. Kostja leiab, et hageja muutis Lepingut, nõudis lisatöid, aga ei

tasunud selle eest. Hageja leiab, et kostja lahkus töid lõpetamata alusetult ja nõudis ka

täiendava raha maksmist alusetult.

19. 08.07.2022 saatis kostja hagejale järgmise sisuga e-kirja:

„enne meievahelist konflikti saatsin teile akti Xxxx, uue katusekatte vahetusel tehtud töödest.

Summa on 4240,16 eurot. (akt lisati varem); - Te keeldusite tehtud tööde aktis märgitud

tööde eest tasumast. Sel põhjusel on võimatu töö tegemisega jätkata, kuna te ei sest te ei

täida meie kokkuleppeid; - oleme valmis tööd lõpetama, kui meie tasunõuded täidetakse;

Kõigele eelnevale tahan lisada: enne ehitustöödega alustamist te muutsite meie kokkulepet

mis puudutas vana aluskatte uue vastu vahetamist ja tegite ettepaneku katuse siseküljele

laienduse paigaldamiseks, kinnitades mulle, et teil on selleks kõik vajalikud dokumendid

korras ja kõik load olemas.“

20. Seega teatas kostja hagejale, et tööde jätkamine on võimatu, kuna hageja keeldus tehtud

tööde eest tasumisest Akti nt 4 alusel. Kostja viitas, et hageja muutis algset kokkulepet

(suuliselt), kuid nõustus tööd jätkama, kui hageja tasub tehtud töö eest.

21. Lepingu p-s 5.2 on pooled kokku leppinud, et juhul kui Lepingu täitmisel selgub hageja

soovidest tulenev vajadus tööde täiendamiseks või muutmiseks viisil, mis erineb Lepingus

algselt kokkulepitust ning millega kaasneb tööde mahu muutumine, lepitakse Lepingu hinna

muutumine poolte vahel kokku Lepinguga samas vormis.

22. Aktist nr 4 (dtl 27) nähtub, et kostja tegi töid, mis ei sisaldunud algses kokkuleppes

(katuse soojustamine, sarikate soojustuse kinnitus, rästapleki paigaldus) kokku 694,26 euro

eest. Lisaks tegi kostja Lepingujärgseid töid kokku 4 654 euro eest. Kostja on töö tasust maha

arvanud järgmised materjalid: tellis – 170 eurot; Puumarketi aluskatte – 170 eurot; kaks akent

– 368,10 eurot ja – 400 eurot raha, mis vastab kostja kahele töölisele hageja poolt makstud

tasule (dtl 22-23, kostja pole ka vastu vaielnud, et hageja maksis kostja töölistele kokku 400

eurot).

23. Oma vastuses hagile on kostja viidanud ka muudele kulutustele, mis ta ehitamise käigus

tegi ja mida hageja pole talle hüvitanud, kuid tõendeid ega nõudeid selles osas kostja ei

esitanud. Kostja on eelnevaga aga osundanud, et hageja keeldus suuliselt kokku lepitud

lisatööde ja kulutuste eest tasumisest.

24. Kostja lahkus 03.07.2022 objektilt põhjusel, et hageja keeldus tööde eest tasumast ja

täiendavate tööde kohta kirjalike kokkulepete sõlmimisest. Kostja teatas 08.07.2022

avaldusega, et kokkuleppe mittesaavutamisel pole töödega võimalik jätkata. 20.09.2022 teatas

hageja, et keeldub tööde eest tasumast, täiendavaid kokkuleppeid ei sõlmi ja ütleb Lepingu

üles. Kohtumenetluses on hageja täpsustanud, et taganes Lepingust.

25. Kohus leiab, et pooltel tekkis lisatööde tegemise ja nende tasustamise konflikti tõttu

Lepingu edasise täitmise võimatus. Kumbki pool on pidanud seda oluliseks Lepingu

tingimuseks, et lisatööde osas sõlmitakse täiendav kokkulepe samas vormis, milles sõlmiti

Leping ja kumbki pool on pidanud kokkuleppe mittesaavutamist aluseks, et Leping lõpetada.

Seega lõppes Leping vastastikuste ülesütlemisavalduste tõttu 20.09.2022, mil lisakokkulepete

sõlmimine täiendavate tööde ja kostjale tasu maksmise osas lõplikult nurjus.

26. Enim sarnaneb poolte vahel konflikti tõttu tekkinud õigussuhe lepingu ülesütlemise

õigussuhtega VÕS § 195 lg 1 tähenduses. VÕS § 195 lg 2 kohaselt vabastab ülesütlemine

mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle

ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 195 lg 5 kohaselt

lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele

järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 189–

191 sätestatut. Lepingust taganemise/ülesütlemise tulemusel muutub lepingu täitmise

võlasuhe VÕS § 189 lg 1 kohaselt tagasitäitmise võlasuhteks (vt ka RKTKo 08.11.2027

tsiviilasjas nr 2-15-6034).

27. Aruande p 3.1 kohaselt on kostja teostanud 30% kogu teostatavast tööst. S.t Lepingus

kokku lepitud töödest maksumusega 25 452,54 eurot, on kostja teinud 30%, seega 7 635,76

euro ulatuses. Lepingu ülesütlemise avalduses (dtl 26) väidab hageja, et kostja on talle

tarninud ehitusmaterjale kokku 5 556,13 euro eest. Seega on hageja Lepingu alusel saanud

kokku 13 191,89 euro väärtuses tööd ja materjali.

28. Akti nr 4 järgi on kostja töö tasust maha arvanud järgmised materjalid: tellis – 170 eurot;

Puumarketi aluskatte – 170 eurot; kaks akent – 368,10 eurot ja – 400 eurot raha, mis vastab

kostja kahele töölisele hageja poolt makstud tasule (dtl 22-23, kostja pole ka vastu vaielnud,

et hageja maksis kostja töölistele kokku 400 eurot). Seega on kostja nõustunud vähemalt

osaliselt (1 118,10 euro ulatuses), et hageja tegi kulutusi materjali ostmiseks kostja eest.

29. Hageja väidab, et on ostnud materjali Puumaketist 169,75 euro (dtl 16) +1 738,63 euro

eest (dtl 17, katuse sõrestik), katuse tellised 401,80 euro eest (dtl 18) ja müürisegu korstna

jaoks 25,99 eurot (dtl 19) ning maksnud akende eest 900,32 eurot (dtl 24-25). (Lisaks kostja

töölistele makstud 400 eurot). Kokku väidab hageja, et kulutas materjalile 3 236,49 eurot +

töötajatele makstud 400 eurot, s.o 3 636,49 eurot.

30. Kostja pole tõendanud, et hageja pole neid materjale ostnud ja hoopis kostja ise ostis need

ja tarnis objektile. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja poolt kohtule oma kulutuste

tõendamiseks esitatud arveid.

31. Samas ei ole hageja väitnud, et tema ostetud materjal oleks jäänud kostjale või et kostja

viis need objektilt kaasa (hageja on hagis /p 1.6/ väitnud, et kostja võttis objektilt oma

tööriistad ja lahkus), seega ostis hageja materjali iseendale – vaatluse all oleva ehituse jaoks.

Kostja teostatud tööde mahu ja soetatud materjali arvestuses (vastavalt Aruandele ja hageja

kalkulatsioonidele) seda materjali ei sisaldu. Seega kostja pole seda materjali saanud.

32. Küll aga oli töötajatele maksmine kostja kohustus, mille hageja kostja eest täitis.

33. Eelneva alusel leiab kohus, et hageja on maksnud kostjale materjali ja töö eest ülekandega

kokku 13 650,26 eurot ning lisaks maksnud kostja töötajatele 400 eurot. Kostja on teinud töid

ja tarninud materjali 13 191,89 euro eest. Seega on hageja Lepingu alusel kostjale andnud 13

650,26 eurot + 400 eurot, s.o 14 050,26 eurot ja saanud vastu kostja teostatud töid ja soetatud

materjali 13 191,89 euro väärtuses.

34. Vastastikuse tagasitäitmise võlasuhtest tulenevalt tuleb kostjal seega hagejale tagastada

858,37 eurot. Selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Ülejäänud põhinõude

osas (6 853,43 eurot) jääb hagi rahuldamata.

Viivis

35. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summalt 7

711,8 eurot ajavahemiku 29.09.2022-23.11.2022 summas 92,96 eurot ja edasiulatuvat viivist

seaduses sätestatud määras alates 24.11.2022 kuni kohase täitmiseni.

36. Kostja ei ole viivisenõude arvestust vaidlustanud.

37. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

38. Kohus tuvastas, et hagejal on Lepingu tagasitäitmise õigussuhtest tulenevalt õigus saada

tagasi 858,37 eurot. Kuigi kohus tuvastas, et Leping lõppes 20.09.2022, on hageja nõudnud

viivist alates 29.09.2022 ja kohus lähtub sellest.

39. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

40. Kohus leiab, et hageja taotlus viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostja on rahalise

kohustus täitmisega viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates tema poolt

näidatud kuupäevast, mil võlgnevus oli sissenõutavaks muutunud, kuni kohustuse täitmiseni.

Seadusjärgne viivis summast 858,37 eurot perioodi eest 29.09.2022 kuni kohtuotsuse

tegemiseni 19.01.2024 on 119,87 eurot ja selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja.

41. Kohus mõistab kostjalt välja ka edasiulatuva viivise alates 20.01.2024 seadusjärgses

määras tasumata summalt 858,37 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

43. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

44. Kohus leiab, et vaidluse asjaolusid arvestades ja lähtudes sellest, et kostjal pole sellist

menetluskulu tekkinud, mida ta oleks kohtule kirjeldanud, siis tuleb menetluskulud jätta

poolte endi kanda. Menetluskulu sellise jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

45. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja

nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 19.01.2024 kohtuotsus.