Legislator Case Law & Legislation
2-23-10426/18 AI generated

2-23-10426/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-10426/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks põhivõlgnevus Vastastikuste menetluskulude hüvitamise nõuete tasaarvestuse tulemusel

Legislator headnote

AI generated

Art. 7 lg, Art. 3 lg, Art. 2 punkti; 2-23-10426/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks põhivõlgnevus Vastastikuste menetluskulude hüvitamise nõuete tasaarvestuse tulemusel

Keywords

AI generated
Art. 7 lg Art. 3 lg Art. 2 punkti

Cited Legislation

AI generated
Art. 7 lg
VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele.
Art. 3 lg
TsMS § 367 teisest lausest arvutab kohus välja viivise alates 24.07.2023 kuni otsuse
Art. 2 punkti
TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10426

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes (09.04.2022, 22.10.2022,

22.11.2022,

27.12.2022

ja

31.12.2022

lend

XXX;

09.04.2022,

14.04.2022,

21.04.2022,

22.11.2022

ja

31.12.2022 lend XXX)

Tsiviilasja hind

80 842,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010), lepinguline

esindaja Nele Mals, e-post oigus.mals@gmail.com

Kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood

12264460), lepingulised esindajad v.adv Timo Kullerkupp ja

v.adv Kai Villemson

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks põhivõlgnevus

74 400 eurot, võla sissenõudmiskulud 4 960 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

5 878,38 eurot ja viivis põhinõudelt (74 400 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 19.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.

3.1. Jätta menetluskulud 98% ulatuses kostja ja 2% ulatuses hageja kanda.

3.2. Vastastikuste menetluskulude hüvitamise nõuete tasaarvestuse tulemusel

mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks välja

menetluskulud 3062,66 eurot.

3.3. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras.

2-23-10426

2 (15)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA SEISUKOHAD

1. Lennuabi OÜ (hageja) esitas 23.07.2023 (täiendatud 09.10.2023) Harju Maakohtule hagi

SmartLynx Airlines Estonia OÜ (kostja) vastu lennuhüvitise 75 600 euro (600 × 126 reisijat),

sissenõudmiskulu 5 040 euro (40 × 126 reisijat), hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 1 506,82 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Hagi käsitleb hagejale 126 reisija poolt

loovutatud nõudeid seoses 09.04.2022 lennuga nr XXX, 22.10.2022 lennuga XXX, 27.12.2022

lennuga XXX, 31.12.2022 lennuga XXX, 09.04.2022 lennuga XXX, 14.04.2022 lennuga XXX,

21.04.2022 lennuga XXX, 22.11.2022 lennuga XXX, 31.12.2022 lennuga XXX.

Hageja esitas 09.10.2023 menetlusdokumendis hagist loobumise avalduse. Kohus võttis hagist

loobumise 07.12.2023 määrusega vastu ja lõpetas menetluse Lennuabi OÜ hagis SmartLynx

Airlines Estonia OÜ vastu põhivõlgnevuse 1200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 23,92

eurot, põhinõudelt 1200 eurot arvestatava edasiulatuva viivise ning võla sissenõudmiskulude

80 eurot osas.

1.1. Hagiavalduse kohaselt reisisid kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn –

Hurghada:

Kuupäev

Reisija

Lend pidi

väljuma

Lend

väljus

Lend pidi

saabuma

Lend

saabus

09.04.2022

J. P., M. P., O. P. ja V. P.

-

-

09.04.2022

kell 19.24

10.04.2022

kell 00.10

22.10.2022

L. W., R. K., T. W., S. R., K.

J. ja L. J.

22.10.2022

kell 14.30

23.10.2022

kell 04.52

-

23.10.2022

kell 08.33

2-23-10426

3 (15)

27.12.2022

H. M. M., K. T., M. M., M.

M., M. M.M. ja T. M.

-

27.12.2022

kell 11.00

Uuesti

27.12.2022

kell 16.48

27.12.2022

kell 16.15

27.12.2022

kell 21.31

31.12.2022

C. I., I. V., A.., K. M., M.

M., C. B., E. M., K. B., S. J.,

S. J., J. L., N. L., R. L., R.

L., A. M., B. M., J. M., M.-

L. M., K. L.M., M. V., O.

V., I. I., R. I., S. I., A. K., A.

K., K. K., M. K., M. K., E.

H., L. L. S., J.-F. U., J. U.,

M. U., M. U., K. V., V. V.,

J. M., M. S., V. K., G. H., S.

S. P. ja S. H.

-

31.12.2022

kell 08.20

Uuesti

31.12.2022

kell 11.49

31.12.2022

kell 13.15

31.12.2022

kell 17.36

1.2. Kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Hurghada – Tallinn reisisid:

Kuupäev

Reisija

Lend pidi

väljuma

Lend

väljus

Lend pidi

saabuma

Lend

saabus

09.04.2022

K. S., S. S., S. S., J. K. ja

V.K.

-

-

10.04.2022

kell 02.39

10.04.2022

kell 07.59

21.04.2022

E. T., E. N., R. E. (endise

nimega R. T.) ja K. H.

-

-

21.04.2022

kell 19.38

22.04.2022

kell 01.23

22.11.2022

A. A., I. L., M. L., M. L., L.

S., M. S., O. S., J. K., N. K.,

N. M., P. J. L., R. A., A. G.,

A. G., S. G., T. G., A. T., D.

T., G. K., J. L., R. A., U. M.,

V. T., E. A., D. L., J. L., K.

L., S. L., K. M., M. M., A.

O., T. R., A. L., A. M., D. T.

ja S. G.

-

-

22.11.2022

kell 23.00

23.11.2022

kell 02.48

2-23-10426

4 (15)

31.12.2022

C. A., R. K., E. K., K. E., K.

E., M. E., T. E., J. P., R. L.,

M. J., R. J., S. V., K. L., M.

K., A. K.., H. T., H. T., M.

N., R. T. ja R. T.

-

-

31.12.2022

kell 20.05

31.12.2022

kell 23.43

1.3. Vahemaa Hurghada ja Tallinna vahel on 3 653,67 km. Kõik eelnimetud lennud hilinesid

ning reisijatel tekkis õigus nõuda sellega seoses hüvitist 600 eurot reisija kohta tulenevalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määruse nr 261/2004 (edaspidi määrus) art 7 lg 1 p-st c.

Puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise. Reisijad loovutasid nõuded

hagejale. Kokku on hagejale loovutanud oma nõude lendudel XXX ja XXX 124 reisijat

(arvestades loobumist kahe reisija osas). Hageja on enne hagi esitamist püüdnud kostjaga jõuda

kohtuvälisele kokkuleppele. Kostja sai hageja nõude kätte 19.05.2023, kuid ei ole seda täitnud.

Hageja nõuab kostjalt viivist alates kostjale nõude esitamisest 19.05.2023 kuni hagiavalduse

esitamiseni 23.07.2023 ning edasiulatuvalt kuni nõude täieliku täitmiseni.

2. Vastusena kostja vastuväidetele märkis hageja 09.10.2023 seisukohas järgmist.

2.1. J. P., M. P., V. P. ja O. P. on ekslikult märkinud loovutatavaks nõudeks 09.04.2022

lennuga nr XXX seotud hüvitise. Hageja on esitanud J. P., M. P., O. P. ja V. P. broneeringu nr

130986947, millest nähtub, et nimetatud isikud reisisid 09.04.2022 lennuga nr XXX. Samuti

on V. P. enda ja oma alaealiste laste J. P. ja M. P. kohta kinnitanud 04.10.2023 e-kirjaga ja O.

P. kinnitanud enda kohta 05.10.2023 e-kirjaga, et soovisid loovutada 09.04.2022 lennuga nr

XXX seotud nõudeid. Eksimus arvu märkimisel ei saa mõjutada nõude loovutamise kehtivust

ja nõuded on loovutatud. Hageja ei ole väitnud, et J. P.l, M. P.l, O. P.l ja V. P.l oleks mingi

nõue 09.04.2022 lennust nr XXX, seega J. P., M. P., O. P. ja V. P. ei saanudki sellest lennust

tulenevalt mingit nõuet hagejale loovutada.

2.2. Hageja täpsustab, et K. J. ja L. J. reisisid kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn

– Hurghada 22.11.2022 (mitte 22.10.2022, nagu on märgitud hagiavalduses). Seda kinnitavad

pardapassid broneeringunumbriga TN401672. Lend pidi väljuma 22.11.2022 kell 11.00, kuid

väljus 22.11.2023 kell 14.43 ning jõudis sihtkohta 23.10.2022 kell 19.37. Lennu ajaks on

märgitud 4 tundi ja 54 minutit, seega ei ole eluliselt usutav, et lend, mis pidi väljuma 11.00

lennuajaga 4 tundi 54 minutit, oleks sihtkohta jõudnud 17.32 (5:32 PM). Selline lend oleks

pidanud sihtkohta jõudma orienteeruvalt 16.00 (4:00 PM). Eelnimetatud lend väljus üle 3,5

tunni hiljem, seega saabus ka sihtkohta üle 3,5 tunnise hilinemisega – lend pidi saabuma

22.11.2023 kell 16:15, kuid saabus hilinemisega 22.11.2023 kell 19.37. Seda kinnitab ka

Hurghada rahvusvahelises lennujaamas saabunud reiside tabloolt tehtud pilt 22.11.2022, millelt

nähtub, et lend XXX pidi saabuma Tallinnast kell 16.15, kuid saabus 19.40.

2.3. Alaealised lapsed saavad reisida koos lapsevanemaga või koos notariaalselt volitatud

esindajaga ning alaealise lapse nõuet saab loovutada üksnes lapsevanem või eestkostja.

2.3.1. Alaealiste reisijate J. P., M. P., L. W., T. W., H. M. M., M. M. M., A. K., B. M., S. V.,

C. B., S. H., J.-F. U., M. U., K. K., M. K., M. M., M.-L. M., N. L., O. V., R. L., R. I., S. J., S.

J., S. S., R. E. (endise nimega R. T.), A. G., A. G., M. L., O. S., S. L., D. L., H. T., K. E., M. J.,

R. T., R. K., R. T. ja T. E. nõuded on loovutanud nende seaduslikud esindajad. Kõik alaealised

reisisid koos oma vanematega samal lennul ja olles märgitud vanematega samale lennu

broneeringule.

2.3.2. Kui vanemad ei kasutaks hageja teenust, jääks alaealiste laste lennuhüvitised kostjalt

sisse nõudmata. Nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ei pidanud alaealiste vanematel olema

2-23-10426

5 (15)

kohtu nõusolekut, kuivõrd nõude loovutamise lepinguga ei vähendata sissenõutavat summat ja

vanemal tuleb on lapse varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks

muutunud kohustused, milleks praegusel juhul on hageja tasu 30% nõudest. Nõude loovutamise

lepingud on kehtivad, kuivõrd need on allkirjastanud lapsevanem.

2.3.3. Nõuded on loovutatud reisijate poolt Lennuabi OÜ-le, kuivõrd nõude loovutajad on

nõude loovutamise aktid allkirjastanud ja väljendanud selgelt oma soovi nõue loovutada.

Hageja esitab ka Lennuabi OÜ esindaja poolt allkirjastatud nõude loovutamise akti, millega

tõendab, et nõuded on loovutatud. Oluline on see, et võlausaldaja (reisija) oli allkirjastanud

dokumendi, millega loovutas nõude hagejale ning võlgniku suhtes ei omanud tähtsust, kas

nõuet tegelikult ei loovutatud või loovutamine ei kehtinud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 167 lg-le 3 lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja

õigused intressile ja leppetrahvile.

KOSTJA VASTUS

3. Kostja vaidles 12.09.2023 vastuses hagile vastu, viidates nõude tõendamatusele.

Hagiavaldusele ei ole lisatud kõikidele asjassepuutuvatele lendudele kinnitatud broneeringuid.

Samuti ei ole reisijad ja hageja allkirjastanud nõuete loovutamise lepinguid, mistõttu ei ole

hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi volitust, mis

tõendaks, et tal on õigus lennureisijate nimel lennuhüvitist ja sellega seonduvaid kõrvalnõudeid

nõuda. Alaealiste reisijatega seonduvad nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd vanematel

puudus kohtu eelnev luba nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks. Samuti ei ole hageja

tõendanud nõude loovutamise lepingu lapse nimel allkirjastanud isiku esindusõigust.

4. Hageja nõuded seoses reisijaga A. O. tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud kehtiva nõude loovutamise lepingu sõlmimist. Hagiavalduse lisana on lisatud

reisijaga A. O. väidetavalt sõlmitud nõude loovutamise leping. Nimetatud faili ei ole võimalik

avada. Seega ei ole hageja tõendanud, et nõue on loovutatud.

5. 02.11.2023 täiendavas seisukohas märkis kostja järgmist.

5.1. Juhul, kui kohus leiab, et nõude loovutamise lepingud on kehtivalt sõlmitud, vaidleb

kostja vastu seoses alaealiste reisijatega J. P., M. P., L. W., T. W., H. M. M., M. M. M., A. K.,

B. M., S. V., C. B., S. H., J.-F. U., M. U., K. K., M. K., M. M., M.-L. M., N. L., O. V., R. L.,

R. I., S. J., S. J., S. S., R. E. (endise nimega R. T.), A. G., A. G., M. L., O. S., S. L., D. L., H.

T., K. E., M. J., R. T., R. K., R. T. ja T. E. esitatud lennuhüvitise maksmise nõudele,

viivisenõudele ning seadusjärgsetele sissenõudmiskulude nõudele. Hageja on esitanud nõude

loovutamise lepingud, mille kohaselt loovutasid alaealised reisijad lennuhüvitise nõude ning

sellega kaasnevad nõuded, sh viivisenõude, kostja vastu. Võlausaldajaks sai nõude loovutamise

tulemusel alaealise lapse asemel hageja. Hageja tasu nõude sissenõudmise eest on nõude

loovutamise lepingu punkti 4 kohaselt 30% tulemist. Alaealistest lastest reisijatel ei ole pärast

nõude loovutamist võimalik mõjutada hageja poolt esitatava nõude suurust. Seega on tegemist

tehinguga, millega lõppeb alaealiste reisijate nõudeõigus kostja vastu (ning tekib nõudeõigus

hageja vastu tulemi osas), millisel juhul on alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks vaja

hankida kohtu eelnev nõusolek. Hageja ei ole tõendanud, et alaealiste reisijate vanematel oli

nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks kohtu eelnev nõusolek. Seega ei ole kohus andnud

eelnevalt hinnangut, kas kokkulepitud tingimustel nõude loovutamine ja loovutamise

tulemusena saadav tulem on alaealise lapse huvides. Kuivõrd nõudeid ei ole kehtivalt

loovutatud, ei ole hagejal nimetatud reisijate osas lennuhüvitist ega sellega seonduvalt

sissenõudmiskulude ega viivise hüvitamist nõuda.

2-23-10426

6 (15)

5.2. Sama perekonnanimi või asjaolu, et lapsega koos reisisid sama broneeringuga sama

perekonnanimega täisealised isikud ei tõenda, et nimetatud isikutel oleks õigus lapse nimel

nõude loovutamise leping sõlmida. Lapsega reisida võivad ka kolmandad isikud, kellele

hooldusõiguslik isik on selleks loa andnud (näiteks vanavanemad, kellel võib olla sama

perekonnanimi). See aga ei tähenda, et broneeringus nimetatud isikul oleks automaatselt õigus

lapse nimel tehinguid sõlmida.

6. Kostja juhtis oma 08.09.2023 vastuses hagile tähelepanu asjaolule, et kostja on reisijale S.

K. määrusest tuleneva hüvitise juba tasunud. Samuti tõi kostja esile, et reisija L. L. oli lennu

toimumise hetkel alla kaheaastane ja reisis tasuta, mistõttu puudub tal määruse alusel õigus

hüvitisele. Kohus võttis hagist loobumise 07.12.2023 määrusega vastu ja lõpetas menetluse

Lennuabi OÜ hagis SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu põhivõlgnevuse 1200 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 23,92 eurot, põhinõudelt 1200 eurot arvestatava edasiulatuva

viivise ning võla sissenõudmiskulude 80 eurot osas. Kohus lahendab tsiviilasja järgmiste

menetlusse jäänud nõuete osas: (vähendatud) põhinõue 74 400 eurot, sellelt arvestatud viivis ja

võla sissenõudmiskulud 4 960 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab kohus, et hagi kuulub

rahuldamisele.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib

kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada

avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

9. Seoses osalise hagist loobumisega lahendab kohus tsiviilasja järgmiste menetlusse jäänud

nõuete osas: põhivõlg 74 400 eurot, sellelt arvestatud viivis ja võla sissenõudmiskulud 4 960

eurot.

10. Hageja nõue hüvitise väljamõistmiseks tugineb Euroopa Liidu määrusele nr 261/2004.

Nimetatud määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja Euroopa Liidu liikmesriigi

territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule

ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu tühistamise korral (määruse art 3 lg 1 punkt a ja lg 2

punkt a). Euroopa Kohus on määruse kohaldamisel selgitanud, et hilinenud lendude reisijad

võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7, kui nad

hilinemise tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma

lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või

hiljem (Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus liidetud kohtuasjades C‑402/07 ja C‑432/07, p 61).

Määruse art 2 punkti g kohaselt on broneering tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis

tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle

registreerinud.

11. Hageja põhinõude aluseks on määruse art 7 lg 1 punkt c, mille kohaselt on reisijatel õigus

hüvitisele 600 euro ulatuses kõikide muude kui viidatud artiklite punktides a või b nimetatud

lendude puhul, kui reisija jõuab oma sihtpunkti kolm tundi või veelgi enam hiljem. Euroopa

Kohus on korduvalt leidnud, et määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise

saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada

tühistatud lendude reisijatega (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07; C-549/07 ning

C-257/14). Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse

artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu kaotavad reisijad kolm tundi või rohkem.

2-23-10426

7 (15)

12. Seoses vigase tõendiga (hagiavaldusele lisatud A. O. nõude loovutamise leping ei olnud

loetav, kuna esitatud digitaalne dokument ei avanenud) märgib kohus, et hageja esitas A. O.

poolt allkirjastatud nõude loovutamise lepingu, millel on hageja allkiri. Kostja ei esitanud

nimetatud tõendile eraldi vastuväiteid.

13. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et reisijatel oleks olnud kehtiv

lennubroneering; hageja ei saanud reisijate nõuete omanikuks ning tõendatud ei ole lapse nimel

allkirjastanud isiku esindusõigus.

14. Hageja esitas kehtivate broneeringute tõendamiseks:

Lend

Broneering/pardapass

09.04.2022

lend XXX

J. P., M. P., O. P. ja V. P. broneering 130986947 (dtl 364)

22.10.2022

lend XXX

L. W., R. K., T. W. broneering TN399298 (dtl 365-370); S. R. broneering

TN396790 (dtl 371-372);

22.11.2022

lend XXX

K. J. ja L. J. pardakaardid („boarding pass“) broneeringunumbriga TN401672 (dtl

373-374)

27.12.2022

lend XXX

K. T., M. M. ja T. M. broneering TN403414 (dtl 375-380); H. M. M., M. M., M. M.

M. broneering TN403412 (dtl 381-386)

31.12.2022

lend XXX

C. I., I.V. broneering 17532 (dtl 387-388); A. S., K. M., M. M. broneering 21488

(dtl 389-391; 393-395); C. B., E. M., K.B., S. J., S. J., broneering TN404823 (dtl

396-405); J. L., N. L., R. L., R. L. broneering TN403761 (dtl 406-413); A. M., B.

M., J. M., M.-L. M. broneering TN404443 (dtl 414-421); K. L.M., M. V., O. V.

pardakaardid broneeringunumbriga TN404873 (dtl 422-424); I. I., R. I., S. I.

broneering 17531 (dtl 425-427); A. K., A. K., K. K., M. K., M. K. broneering

TN404833 (dtl 428-437); E. H., L. L. S. broneering TN403961 (dtl 438-441); J.-F.

U., J. U., M. U., M. U. broneering TN404471 (dtl 442-449); K. V., V. V. broneering

25213 (dtl 450-452); J. M., M. S., V. K. broneering 17529 (dtl 453-455); G. H., S.

S. P. ja S. H. broneering TN403479 (dtl 456-461)

09.04.2022

lend XXX

K. S., S. S., S. S. broneering 21597065 (dtl 462); J. K. ja V. K. broneering 21489082

(dtl 463)

21.04.2022

lend XXX

E. T., E. N., R. E. (endise nimega R. T.) broneering 21598770 (dtl 465); K. H.

broneering 21470129 (dtl 466);

22.11.2022

lend XXX

A. A. broneering TN400717 (dtl 467-468); I. L., M. L., M. L. broneering TN393912

(dtl 471-476); L. S., M. S., O. S. broneering TN401228 (dtl 477-482); J. K., N. K.

broneering TN397509 (dtl 483-486); N. M. broneering TN394096 (dtl 487); P. J.

L., R. A. broneering TN378540 (dtl 488-491); A. G., A. G., S. G., T. G. broneering

21276 (dtl 492-494); A. T., D. T., G. K., J. L., R. A., U. M., V. T. broneering

TN400737 (dtl 495-508 v 510); E. A. broneering 21556 (dtl 511-517); D. L., J. L.,

K. L., S. L. broneering TN393095 (dtl 518-525); K. M. broneering TN400649 (dtl

526); M. M. broneering TN400948 (dtl 529-530); A. O., T. R. broneering

2-23-10426

8 (15)

TN400316 (dtl 531-534); A. L., A. M., D. T. ja S. G broneering TN400524 (dtl 535-

542)

31.12.2022

lend XXX

C. A., R. K. broneering TN404328 (dtl 543-546); K. E., K. E. broneering TN404339

(dtl 547-550); E. K. broneering TN404337 (dtl 551-552); M. E., T. E. broneering

TN404338 (dtl 555-558); J. P., R. L. broneering 24928 (dtl 559-561); M. J., R. J.,

S. V. broneering TN404937 (dtl 562-567); K. L., M. K. broneering TN389037 (dtl

568-571); A. K.. pardakaart broneeringunumbriga 24917028 (dtl 572); H. T., H.

T., M. N., R. T. ja R. T. pardapassid broneeringunumbriga TN404290 (dtl 573-577)

15. Kohus leiab, et reisikorraldajate Novatours, Coral Travel ja TEZ Tours poolt väljastatud

broneeringuid tuleb käsitada kinnitatud broneeringuna määruse art 2 punkti g ja art 3 lg 2 punkti

a mõttes. Reisikorraldajad on eelpool nimetatud reisijate broneeringuid tunnustanud ja neid

registreerinud. Kostja pole eelnimetatud reisijate broneeringu dokumentidele sisulisi

vastuväiteid esitanud, sh ei vaielnud kostja vastu asjaolule, et Novatours’il, Coral Travel’il ja

TEZ Tours’il oli õigus selliseid broneeringuid väljastada. Samuti ei esitanud kostja sisulisi

vastuväiteid reisijatele K. L.M., M. V., O. V., A. K., H. T., H. T., M. N., R. T. ja R. T. väljastatud

pardakaartide kohta.

16. Eelnimetatud tõenditest nähtuvad kohtule broneeringu detailid, s.o lennukuupäevad,

lennunumbrid, lähtepunkt ja sihtpunkt, reisijate broneeringu koodid, reisijate nimed, väljalennu

aeg. Pardakaartidelt nähtub lendude pardalemineku aeg. Seega loeb kohus tuvastatuks, et

eelpool nimetatud reisijatel (kokku 124) olid kehtivad broneeringud ja pardakaardid.

17. Kostja leidis, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd reisijad ja hageja ei ole

allkirjastanud nõude loovutamise lepinguid, mistõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete

omanikuks. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt

võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on

seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele

kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine loetakse VÕS § 170 järgi võlgniku suhtes

toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,

või kui uus võlausaldaja esitab endise võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja andnud

dokumendi. Kohtupraktikas on leitud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue

võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse

eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-

13, p 27; Riigikohtu 06.06.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). VÕS §-st 170 tuleneb,

et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

18. VÕS § 171 lg-d 1 ja 2 sätestavad vastuväited, mida võib võlgnik uue võlausaldaja nõude

vastu esitada. VÕS § 170 esimene lause ei välista võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude

loovutamine ei ole kehtiv. Seega võib võlgnik VÕS § 171 lg 2 alusel esitada ka need

vastuväited, mis tulenevad nõude loovutamisest (vt Riigikohtu 21.04.2005 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-35-05, p 17). Samuti võib võlgnik VÕS § 172 kohaselt keelduda kohustuse täitmisest

uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude

loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest

kirjalikult teatanud. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on

TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega.

2-23-10426

9 (15)

19. VÕS § 11 lg-st 2 tuleneb, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe

poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui

lepingule on antud ettenähtud vorm. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 teise lause

järgi on kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või poolte

kokkuleppest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei mõjuta hageja poolt kohtule esitatud

loovutamislepingute kehtivust asjaolu, et loovutamislepingute p-s 11 lepiti kokku, et leping

jõustub allkirjastamisel (dtl 557-668, 719-723). Praegusel juhul ei ole loovutamislepingu

vorminõude eesmärk tuua kaasa tehingu tühisust, sest vorminõude funktsioon ja eesmärk ei ole

välistada vorminõudele mittevastava tehingu kehtivust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

15.12.2021 otsuse nr 2-21-5527, p 10.2). Lisaks on hageja esitanud kohtule hageja esindaja

poolt lisatud allkirjaga lepingud (dtl 887-998).

20. Kostja vaidleb hagile vastu alaealiste reisijatega seonduvate nõuete osas, leides, et nõudeid

ei ole kehtivalt hagejale loovutatud. Kohus kostjaga ei nõustu.

20.1. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 järgi on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik

esindaja. PKS § 120 lg 7 kohaselt, kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema

nõusolekut. PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema

kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab

ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse

nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 188 lg-s 1 on toodud tehingute loetelu, milliste

tegemiseks on eestkostjal vaja kohtu nõusolekut. PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt ei või eestkostja

eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude,

vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud PKS § 186 lg-s 4

sätestatud juhtudel.

20.2. Kohtu hinnangul puudus praegusel juhul vajadus lapse nimel tehingu tegemiseks küsida

kohtu nõusolekut, kuivõrd vanematel on alaealiste seaduslike esindajatena õigus ja kohustus

valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127). Vanematel on tulenevalt PKS § 133

lg-st 1 lapse varahooldusõigust teostades kohustus ilmutada samasugust hoolt nagu nad

tavaliselt rakendavad oma asjades. Seega on vanemad täitnud oma seadusest tulenevat

hoolsuskohustust, loovutades hagejale alaealiste nimel nõuded lennufirmalt hüvitise

sissenõudmiseks, mis võimaldab hüvitise alaealistele lihtsustatud korras välja mõista. Vanemal

on õigus sõlmida lapse nimel lennuhüvitise nõude loovutamise leping ning sellisele järeldusele

on kohus kohtupraktikas korduvalt jõudnud (vt nt HMKo 09.10.2023, 2-23-103912, p 34;

09.10.2023, 2-23-103949, p 31; 27.09.2023, 2-23-103944, p 10.2–10.5; 17.08.2023,

2-23-104102, p 13; 17.08.2023, 2-23-103885, p 13; 06.07.2023, 2-23-103952, p IV). Kohtu

hinnangul ei tähenda asjaolu, et nõude sissenõudmisega kaasnevad kulud, et tehing oleks tehtud

tingimusel, mis ei ole alaealiste huvides. Hüvitise saamiseks oli vajalik õigusabi kasutamine,

samuti riigilõivu tasumine. Eelnimetatud põhjustel hüvitise ulatuse vähenemist 30% võrra saab

käsitada tasuna lennuhüvitise sissenõudmise eest kolmanda isiku poolt. Juhul, kui

sissenõudmine ei õnnestu või alaealistele on tekitatud kahju, on alaealistel PKS § 133 alusel

nõudeõigus vanemate vastu, kui vanemad on põhjustanud kahju tekkimise.

2-23-10426

10 (15)

21. Tõendamist on leidnud asjaolu, et alaealiste reisijatega seonduvad hüvitisnõuded on

hagejale loovutatud. Seda kinnitavad J. P., M. P., L. W., T. W., H. M. M., M. M. M., A. K., B.

M., S. V., C. B., S. H., J.-F. U., M. U., K. K., M. K., M. M., M.-L. M., N. L., O. V., R. L., R.

I., S. J., S. J., S. S., R. E. (endise nimega R. T.), A. G., A. G., M. L., O. S., S. L., D. L., H. T.,

K. E., M. J., R. T., R. K., R. T. ja T. E. nõude loovutamise lepingud (dtl 12-14; 24; 26; 31; 39;

46; 51; 55; 58; 67; 77-78; 91; 103; 104; 108; 112; 114; 116; 120; 124; 127; 137; 152; 157; 159;

197; 203; 216; 218; 233; 237; 249; 253; 256-259; 263) ja sünnitunnistused/-tõendid ning

rahvastikuregistri väljavõtted (dtl 824-874; dtl 876-905). Alaealiste nimel on hagejale nõuete

loovutamise lepingud allkirjastanud lapse seadusliku esindajana vähemalt üks vanem ning teise

vanema nõusolekut PKS § 120 lg-st 7 tulenevalt eeldatakse. Seega on alaealiste nimel sõlmitud

nõuete loovutamise lepingud allkirjastanud õigustatud isikud ning lepingud on kehtivad.

22. Kostja vastuväite kohaselt tuleb reisijate J. P., M. P., O. P. ja V. P. nõuded jätta

rahuldamata, sest nõude loovutamise lepingus on märgitud, et nõue on loovutatud seoses

09.04.2022 lennuga nr XXX, kuid hagiavalduses on esitatud nõue seoses 09.04.2022 lennuga

nr XXX. Hageja selgitab 09.10.2023 menetlusdokumendis, et J. P., M. P., V. P. ja O. P. on

ekslikult märkinud loovutatavaks nõudeks 09.04.2022 lennuga nr XXX seotud hüvitise. Hageja

on esitanud tõenditena e-kirjad, millest nähtuvalt on V. P. enda ja alaealiste laste J. P. ning M.

P. eest ja O. P. kinnitanud enda eest, et nad soovisid loovutada 09.04.2022 lennuga nr XXX

seotud nõudeid (dtl 906-907). Hageja leiab, et inimlik eksimus arvu märkimisel ei saa mõjutada

nõude loovutamise kehtivust ja nõuded on loovutatud. Kostja ei esitanud pärast hageja tõendite

esitamist nimetatud nõuetele täiendavaid vastuväiteid. Kohus nõustub, et tegemist on ilmse

eksimusega ning J. P., M. P., V. P. ja O. P. nõuded tuleb lugeda hagejale loovutatuks.

23. Kostja leiab, et hageja nõuded seoses reisijatega K. J. ja L. J. tuleb jätta rahuldamata,

kuivõrd nõude loovutamise lepingus on märgitud, et nõue on loovutatud seoses 22.11.2022

lennuga nr XXX, kuid hagiavalduses on esitatud nõue seoses 22.10.2022 lennuga nr XXX.

Hageja täpsustas 09.10.2023 menetlusdokumendis, et reisijad K. J. ja L. J. reisisid 22.11.2022

lennuga nr XXX ning on tõenditena esitanud K. J. ja L. J. pardakaardid broneeringunumbriga

TN401672 (dtl 373-374), flightradar24.ee väljavõtted (dtl 908-909) ja 22.11.2022 tehtud pildi

Hurghada rahvusvahelises lennujaamas saabunud reiside tabloolt, millelt nähtub, et lend XXX

pidi saabuma Tallinnast kell 16.15, kuid saabus 19.40 (dtl 910). Kostja ei esitanud pärast hageja

tõendite esitamist täiendavaid vastuväiteid nimetatud nõuetele. Hageja on faktilisi asjaolusid

piisavas ulatuses täpsustanud ning reisijaid K. J. ja L. J. puudutavas osas on hüvitise nõue

põhjendatud.

24. Eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et reisijate, sh alaealiste nõuded on kehtivalt

hagejale loovutatud. Puudub vaidlus, et Tallinn – Hurghada ja Hurghada – Tallinn lennu

vahemaa on 3 653,67 km. Seega kostjalt väljamõistetav hüvitis 74 400 eurot kujuneb

alljärgnevalt:

Reisija

Arvutuskäik

Hüvitis

J. P., M. P., O. P. ja V. P.

4 × 600

2 400

L. W., R. K., T. W., S. R., K. J. ja L. J.

6 × 600

3 600

H. M. M., K. T., M. M., M. M., M. M. M. ja T. M.

6 × 600

3 600

2-23-10426

11 (15)

C. I., I. V., A. S., K. M., M. M., C. B., E. M., K. B., S. J., S. J., J. L.,

N. L., R. L., R.L., A. M., B. M., J. M., M.-L. M., K. L.M., M. V., O.

V., I. I., R. I., S. I., A. K., A. K., K. K., M. K., M. K., E. H., L. L. S.,

J.-F. U., J. U., M. U., M. U., K. V., V.V., J. M., M. S., V. K., G. H.,

S. S. P. ja S. H.

43 × 600

25 800

K. S., S. S., S. S., J. K. ja V. K.

5 × 600

3 000

E. T., E.N., R. E. (endise nimega R. T.) ja K. H.

4 × 600

2 400

A. A., I. L., M. L., M.L., L. S., M. S., O. S., J. K., N. K., N. M., P. J.

L., R. A., A. G., A. G., S. G., T. G., A. T., D. T., G. K., J. L., R. A.,

U. M., V. T., E. A., D. L., J. L., K. L., S. L., K. M., M. M., A. O., T.

R., A. L., A. M., D. T. ja S. G

36 × 600

21 600

C. A., R. K., E. K., K. E., K. E., M. E., T. E., J. P., R. L., M. J., R. J.,

S. V., K. L, M. K., A. K., H. T., H. T., M. N., R. T. ja R. T.

20 × 600

12 000

Kokku:

124 × 600

74 400 eurot

25. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

25.1. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist nõude esitamisest kostjale

19.05.2023 kuni hagi esitamiseni 23.07.2023 summas 1482,90 eurot. Samuti edasiulatuvalt

alates 24.07.2023 kuni nõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja viivisenõudele ega -arvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Põhinõude

rahuldamise tõttu tuleb rahuldada ka viivisenõue.

25.2. Hageja arvestatud viivis kuni hagi esitamiseni (23.07.2023) on 1482,90 eurot. VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud viivise määr oli 19.05.2023 kuni 30.06.2023 (43 päeva) 10,5%

aastas ja perioodil 01.07.2023 kuni 23.07.2023 (23 päeva) 12% aastas. Hageja on viivise summa

õigesti välja arvestanud [(74 400 × 10,5% × 43 : 365) + (74 400 x 12% x 23 : 365)]. Juhindudes

TsMS § 367 teisest lausest arvutab kohus välja viivise alates 24.07.2023 kuni otsuse

tegemiseni. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhinõudest 74 400 eurot alates 24.07.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 4 395,48

eurot [(74 400 x 12% x 161 : 365) + (74 400 x 12,5% x 18 : 365)]. Kuni otsuse tegemiseni on

sissenõutavaks muutunud viivis kokku 5 878,38 eurot (1 482,90 + 4 395,48), mille kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja koos edasiulatuva viivisega alates otsuse tegemisest kuni

põhinõude täitmiseni.

26. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses.

26.1. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist kokku 4960 eurot, s.o 40

eurot iga reisija (kokku 124) hüvitisnõude kohta. VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise

suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus rahuldab

hageja sissenõudmiskulude nõude 4 960 euro (40 × 124) ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-23-10426

12 (15)

27. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi

kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

28. Hageja on lennuhüvitise nõudest, sellega seotud viivisest ja sissenõudmise kuludest

reisijate S. K. ja L. L. osas loobunud. Loobumise põhjuseks ei olnud asjaolu, et kostja oleks

reisijate nõudeid pärast hagi esitamist (23.07.2023) rahuldanud, vaid hagist loobumise tingis

asjaolu, et nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused olid täitmata. Kostja oli S. K. (K.)

lennuhüvitise nõude täitnud enne hagi esitamist. Hageja nõustus ka kostja vastuväitega Lars L.

osas (alla kaheaastane reisija, kes reisis tasuta) ning loobus L. L. lennuhüvitise nõudest ja

sellega soetud viivise ning seadusjärgsete sissenõudmiskulude nõudest. Kuivõrd nõudest

osalise loobumise põhjuseks oli hageja enda hooletus hagi esitamisel, jäävad hagist osalise

loobumisega seotud kostja menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd hageja loobus hagist

ligikaudu 2% ulatuses, rahuldab kohus esialgselt esitatud hagi ligikaudu 98% ulatuses. Sellest

tulenevalt peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 2%

ulatuses hageja ja 98% ulatuses kostja kanda.

28.1. Kostja leidis, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuna hageja ei olnud nõudekirja

esitamise ega hagiavalduse esitamise hetkel nõuete omanikuks saanud. Hageja esitas mõlema

poole poolt allkirjastatud nõude loovutamise lepingu alles siis, kui kostja oli kohtumenetluses

sellekohase vastuväite esitanud. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Nõude loovutamiseks on

piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule

selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15.01.2014 otsus nr 3-2-1-

149-13, p 27 ja 06.06.2007 otsus nr 3-2-1-62-07, p 12). Kohtu hinnangul ei mõjuta hageja poolt

kohtule esitatud loovutamislepingute kehtivust asjaolu, et loovutamislepingute p-s 11 lepiti

kokku, et leping jõustub allkirjastamisel mõlema poole poolt. Praegusel juhul ei ole

loovutamislepingu vorminõude eesmärk tuua kaasa tehingu tühisust, sest vorminõude

eesmärgiks ei saa pidada vorminõudele mittevastava tehingu kehtivuse välistamist. Lisaks on

hageja esitanud kohtule hageja poolt lisatud allkirjadega nõuete loovutamise lepingud.

Ainuüksi see, kui lepingudokument on allkirjastatud mitte lepingus märgitud ajal, vaid hiljem,

ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt Riigikohtu 23.10.2013 otsus

3-2-1-96-13, p 34). Praegusel juhul ei sisalda nõuete loovutamise lepingud kokkuleppe

sõlmimise kuupäeva, kuid sealt nähtub reisijate selge tahe oma nõude loovutamiseks hagejale.

Seega ei oma kokkuvõttes tähtsust see, millal olid lepingud hageja poolt allkirjastatud. Kostjal

olnuks võimalik nõuete kuuluvus kahtluse alla seada läbirääkimiste käigus enne

kohtumenetluse algust, mistõttu pole menetluskulude osaliselt hageja kanda jätmine kostja

toodud põhjusel põhjendatud.

29. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

29.1. Hageja palub (dtl 937-939) kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 1 680 eurot

ja õigusabikulud 1 475 eurot (14 h ja 45 min tunnitasuga 100 eurot, käibemaksuta), s.o kokku

3155 eurot. Hageja menetluskulud on kujunenud järgmiselt:

Kuupäev

Toiming

Aeg

21.07.2023

Kommunikatsioon kliendiga edasise menetluse osas

0 h 30 min

2-23-10426

13 (15)

22.07.2023

Materjalidega tutvumine, materjalide kokkupanek, kontrollimine ja

päringu(d) www.flightradar24.ee

2 h 00 min

23.07.2023

Hagiavalduse koostamine tsiviilasjas koos lisadega (22 lisa) ja

esitamine e-toimikus

5 h 35 min

11.08.2023

Menetlusse võtmise määrusega tutvumine

0 h 15 min

25.08.2023

Kohtu vastusega kostja tähtaja pikendamise osas tutvumine

0 h 05 min

19.09.2023

Kohtunõudega tutvumine (tähtaja andmine) ja kättesaamise kinnitus 0 h 10 min

19.09.2023

Kostja vastusega hagiavaldusele tutvumine

0 h 45 min

09.10.2023

Kommunikatsioon kliendiga seoses kostja seisukoha ja vastusega,

vastuse koostamine kohtunõudele, sh 78 lisa ja selle esitamine

4 h 05 min

20.10.2023

Kohtunõudega tutvumine (tähtaja andmine kostjale II)

0 h 05 min

03.11.2023

Kostja vastusega tutvumine ja kommunikatsioon kliendiga

0 h 20 min

07.12.2023

Kirjalikku menetlusse määramise määrusega tutvumine

0 h 10 min

19.12.2023

Lõpliku seisukoha koostamine

0 h 20 min

19.12.2023

Menetluskulude nimekirja koostamine

0 h 25 min

Kokku: 14 h 45 min

30. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja puhul tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete

ettevõttega, kelle peamiseks majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja

lennuettevõtetelt sissenõudmine. Seejuures on hüvitisnõuete puhul tegemist tüüpnõuetega,

mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi ning mistõttu kasutavad hageja ja

hageja esindaja üldjuhul kohtumenetlustes ka juba väljakujunenud argumente ning

hagiavalduse tüüppõhjasid, mistõttu kattuvad hagiavalduste põhjendused sisuliselt sõna-sõnalt.

Hagides erinevad üldjuhul üksnes reisijate ja lendude andmed ning nõude summad ehk hagide

koostajal tuleb arvutada kokku üldjuhul üksnes nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida

hagi lisad. Kostja hinnangul ei eelda selliste hagide esitamine ka mingisugust ulatuslikku

õiguslikku analüüsi.

31. Kooskõlas TsMS § 138 lg-ga 2 kuulub hagejale põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

hüvitamisele riigilõiv 1 680 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud

õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja

materjalidega. Arvestades, et hagi puudutab suurt hulka reisijaid ja mitmeid erinevaid lende, on

materjalide komplekteerimise ja analüüsimise ning hagiavalduse ja selle täienduse koostamise

kulud põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu määr 100 eurot ei ületa sarnase õigusteenuse turu

tavapärast hinda ja on kooskõlas kohtupraktika, esindaja kvalifikatsiooni ning asja mahu ja

keerukusega. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulud kokku 1475 eurot. Kokku on hageja

põhjendatud menetluskulud 3155 eurot.

31.1. Kuivõrd kohus jättis kostja menetluskulud 2% ulatuses hageja kanda, siis määrab kohus

kindlaks ka kostja menetluskulud. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena

õigusabikulu 1 539,30 eurot (9 h 38 min tunnitasuga 155-175 eurot, käibemaksuta, lisaks

menetluskulude nimekirja koostamise tunnitasu 70 eurot käibemaksuta). Kostja menetluskulud

on kujunenud järgmiselt (dtl 928-930):

Kuupäev

Toiming

Aeg

11.08.2023

Tutvumine hagi materjalidega; kokkuvõte kliendile; e-kiri kohtult

seoses esindamisega

0 h 42 min

2-23-10426

14 (15)

23.08.2023

Meeldetuletusmeil kliendile

0 h 09 min

25.08.2023

Kirjavahetus kohtuga seoses tähtaja pikendamise taotlusega;

kokkuvõte kliendile

0 h 15 min

06.09.2023

Meeldetuletusmeil kliendile

0 h 09 min

07.09.2023

E-kiri kliendilt ja kliendile seoses teise tähtaja pikendamise

taotlusega

0 h 12 min

08.09.2023

E-kiri kliendilt seoses nõuetega; vastuse koostamine; esitamine

kohtule; kokkuvõte kliendile

3 h 45 min

16.09.2023

Kompromissläbirääkimised kliendiga

0 h 15 min

19.09.2023

Tutvumine kohtu kirjaga seoses hagejale tähtaja andmisega

0 h 09 min

11.10.2023

Tutvumine hageja vastusega; kokkuvõte kliendile

0 h 27 min

24.10.2023

Tutvumine kohtu kirjaga (tähtaeg); kokkuvõte kliendile

0 h 18 min

30.10.2023

E-kiri kliendile seoses kompromissiga/tähtaegadega

0 h 09 min

31.10.2023

Lõpliku vastuse koostamine; tutvumine tõenditega (78)

1 h 51 min

31.10.2023

Lõpliku vastuse koostamine; tutvumine tõenditega (78)

0 h 21 min

03.11.2023

Vastuse esitamine; kokkuvõte kliendile

0 h 12 min

08.12.2023

Tutvumine

kohtumäärustega

(nõuetest

loobumine;

tähtajad);

kokkuvõte kliendile

0 h 24 min

15.12.2023

Menetluskulude nimekirja koostamine

0 h 20 min

Kokku: 9 h 38 min

31.2. Hageja vastuväidete kohaselt on kostja 23.08.2023 ja 06.09.2023 meeldetuletusmeilide

saatmine 18 minutit (9x2) põhjendamata. Hageja hinnangul ei pea hageja kinni maksma kostja

esindaja ja kliendi halba kommunikatsiooni, mis eeldab pidevat meeldetuletuskirjade saatmist.

Hageja ei pea ka usutavaks, et kogenud esindajal kuluks taotluse esitamisele ja lühikese

kohtuvastuse lugemiseks kokku 15 minutit. Samuti on kostja menetluskulude nimekirjas välja

toodud 07.09.2023 e-kiri kliendilt ja kliendile seoses teise tähtaja pikendamise taotlusega,

millele kulus 12 minutit. Hagejal puudub võimalus kontrollida, kas nimetatud tegevus oli

seotud käesoleva kohtuasjaga ja kas see oli põhjendatud kulu, sest ühtegi täiendavat taotlust

kohtule tähtaja pikendamiseks ei esitatud. Täiendavalt juhib hageja tähelepanu, et kostja on

esitanud kompromissiga seotud ajakulu 24 (15+9) minuti ulatuses, kuigi pooled ei ole asjas

läbirääkimisi pidanud. Samuti ei ole hageja hinnangul põhjendatud 31.10.2023 ja 03.11.2023

lõpliku seisukoha koostamisele kulutatud 2 tundi ja 24 minutit, kuivõrd hageja on esitanud

samasisulisi seisukohti ka teistes menetlustes ning kostjal kui professionaalsel esindajal ei

saanud seisukoha koostamisele kuluda rohkem kui 20 minutit.

31.3. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt.

31.4. Kostja esindajal on kulunud 18 minutit (2x9 min) meeldetuletuskirjade saatmisele

kliendile. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et kliendile meeldetuletuskirjade saatmine ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud õigustoiminud vajalikud tsiviilasja

lahendamiseks ega põhjustatud kohtu või hageja toimingutest. Samuti ei pea kohus

põhjendatuks 07.09.2023 tehtud menetlustoimingut (12 min), arvestades, et kohtute

infosüsteemi ja digitoimiku kohaselt ei ole kostja sellel kuupäeval täiendavat tähtaja

2-23-10426

15 (15)

pikendamist taotlenud. Kohus vähendab 23.08.2023, 06.09.2023 ja 07.09.2023 toimingute

ajakulu 30 minuti võrra.

31.5. Kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud õigusabitoimingute

põhjendatust ja vajalikkust, leiab kohus, et kostja õigusabitoimingud on märgitud ulatuses

põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei

nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.

31.6. Kostja esindaja tunnitasu määr 155–175 eurot (lisaks menetluskulude nimekirja

koostamise tunnitasu 70 eurot) eurot ei ületa sarnase õigusteenuse turu tavapärast hinda ja on

kooskõlas kohtupraktika, esindaja kvalifikatsiooni ning asja mahu ja keerukusega.

31.7. Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks mahus 9 h ja 08 min

(9 h 38 min – 30 min). Kuivõrd kohus ei pidanud põhjendatuks 23.08.2023, 06.09.2023 ja

07.09.2023 toimingute ajakulu, jääb vastavalt kostja menetluskulude nimekirjale kostja

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata 77,5 euro ulatuses (23,250+23,25+

31). Seega määrab kohus kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1 461,80 eurot

(1 539,30-77,50).

31.8. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jättis kohus menetluskulud 2% ulatuses hageja ja 98%

ulatuses kostja kanda. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja

mõista 3091,90 eurot (3 155 x 98%). Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja

mõista 29,24 eurot (1 461,80 x 2%). TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus

eelmistes p-des märgitud menetluskulude hüvitamise nõuded, mille tulemusel peab kostja

hagejale hüvitama menetluskuludena 3062,66 eurot (3091,90-29,24). Vastavalt hageja

taotlusele tuleb hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

32. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust

saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga