3-22-1352/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1352

Haldusasi

Kaljula Arenduse OÜ kaebus Kiili Vallavalitsuse

17.05.2022 korralduse nr 218 tühistamiseks ja Kiili valla

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Kaljula Arenduse OÜ, esindaja ML

Vastustaja Kiili vald, esindaja TT

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.10.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kiili valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kiili valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2022

otsus haldusasjas nr 3-22-1352 muutmata.

2. Mõista Kiili vallalt Kaljula Arenduse OÜ apellatsioonimenetluse kulude katteks välja

1620 eurot (käibemaksuta). Muud menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse

peale

võib

Riigikohtule

esitada

kassatsioonkaebuse

hiljemalt

19.02.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-1352

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kiili Vallavolikogu kehtestas 12.09.2006 otsusega nr 52 Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee

maaüksuste detailplaneeringu (Kaljula DP), mis nägi ette 16 elamumaa, kahe transpordimaa,

ühe tootmismaa ja kolme sotsiaalmaa sihtotstarbega krundi moodustamise. Kruntidele määrati

hoonestuse maksimaalne korruselisus, täisehitusprotsent ja lubatav hoonete arv.

2. Kaljula Arenduse OÜ esitas Kiili Vallavalitsusele 07.04.2021 taotluse algatada

detailplaneering eesmärgiga muuta ja täpsustada Kaljula DP-s määratud ehitusõigust ning maa

kasutamise sihtotstarbeid, täpsemalt muuta olemasoleva seitsme üksikelamu krundi ja kaheksa

paariselamu krundi ehitisealust pindala ning täpsustada nende arhitektuurseid tingimusi, samuti

jagada Kaljula tee 14 (sihtotstarve tootmismaa) ja Kaljula tee 16 (sihtotstarve üldkasutatav maa)

kinnistud üheks loodusliku haljasalamaa, üheks transpordimaa ja kaheks elamumaa

sihtotstarbega krundiks ning muuta Kaljula tee 17 kinnistu sihtotstarve üldkasutatavast maast

elamumaaks. Taotlusele oli lisatud AKOS Arhitektuuribüroo OÜ 07.04.2021 töö nr 21836

„Kaljula elamuala detailplaneering“.

Taotluse ja selle lisade kohaselt on enamus Kaljula DP-s ettenähtud elamuid valmis ehitatud

või ehitamisel. Olemasolevatele 23 elamuühikule lisanduks kolm. Ehitusõiguse võiks määrata

selliselt, et krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9 m ja ühe

abihoone kõrgusega 4,5 m ning krundi suurim ehitusalune pind on 300 m2. Kaljula DP-s

kavandati veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamiseks keskmisest suuremas mahus

üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistuid (25,1% planeeringualast). Nüüdseks on

planeeringualal välja arendatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon, mistõttu on kadunud vajadus nii

suures mahus tootmis- ja üldkasutatavate maade järele. Teed ja tehnovõrgud, sh lisanduvaid

elamukrunte teenindavad tehnovõrgud, on planeeringualal juba välja ehitatud ja kasutuses.

Muutunud on maaparandussüsteemide eesvoolude kaitsevööndi suurust reguleerivad

õigusaktid, mistõttu on vähenenud Sausti peakraavi kaitsevöönd ja ehitised on võimalik rajada

kraavile lähemale. Kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili

valla üldplaneeringuga jääks üldkasutatavaks maaks vähemalt 15% planeeringualast. Kaljula

tee 14 ja Kaljula tee 17 kinnisasjade täpsem kasutus on Kaljula DP-s määratlemata. Kavas on

moodustada eraldiseisev üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistu, mis heakorrastatakse ja

rajatakse piirkonda naaberaladega ühendav jalgrada. Planeeringualale on tagatud juurdepääs

avalikult teelt (Sausti-Kiili maanteelt mööda Küttimi teed ja planeeringuala läbivat Kaljula

teed), kuid Kaljula DP-s on reguleerimata transpordimaade omandi ja kasutuse küsimused.

Ettepaneku tegemisel on arvestatud Kiili valla huviga määrata transpordimaa sihtotstarbega

Kaljula tee T2 ja Kaljula tee T3 kinnisasjad avalikuks kasutamiseks. Planeeringualale jäävad

üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud võõrandatakse tasuta kohalikule

omavalitsusele või piirkonna elanike asutatud mittetulundusühingule.

3. Kaljula Arenduse OÜ ja Kiili Vallavalitsus allkirjastasid 25.05.2021 halduslepingu nr 8-

15/80-21 detailplaneeringu koostamise või koostamise tellimise üleandmiseks ja rahastamiseks

ning detailplaneeringu kohaste avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatiste väljaehitamiseks.

Halduslepinguga võttis Kaljula Arenduse OÜ kohustuse kanda kõik detailplaneeringu

väljatöötamisega seotud kulud. Halduslepingu kohaselt algatatakse detailplaneering tingimusel,

et huvitatud isik võtab kohustuse ehitada oma kulul välja detailplaneeringuga kavandatud

avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja tehnorajatised. Huvitatud isik peab tagama

planeeringualalt tasuta juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Halduslepingu sõlmimine ja

täitmine on detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise eeldus. Elamukruntidele ei anta

ehituslubasid enne tehnilise taristu väljaehitamist. Halduslepingu p 10.2 kohaselt jõustub leping

detailplaneeringu algatamise korralduse jõustumisest.

3-22-1352

3(11)

4. Pärast halduslepingu allkirjastamist teatas Kiili Vallavalitsus Kaljula Arenduse OÜ-le, et

soovib Kaljula tee T2, Kaljula tee T3 ja Kalju tee kinnistute tasuta võõrandamist Kiili vallale

enne detailplaneeringu algatamist. Pooled pidasid läbirääkimisi, kuid uut halduslepingut ei

allkirjastatud.

5. Kiili Vallavalitsus jättis 17.05.2022 korraldusega nr 218 detailplaneeringu koostamise

algatamata, viidates planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 2 p-le 2. Korraldusele lisatud

seletuskirja kohaselt on keeldumise aluseks PlanS § 128 lg 2 p 3.

Seletuskirja kohaselt puudub detailplaneeringu vastuolu Kiili valla üldplaneeringuga, kuid

Kaljula DP on suures osas realiseeritud (sh on 15 elamut valmis ehitatud) ja taotlejal puudub

õigustatud huvi selle olukorra muutmiseks. Piirkonna elanikud arvestavad kehtiva Kaljula DP-

ga ja neil on õiguspärane ootus selle elluviimisele. Kaljula DP alale jäävate elamute omanikud

on pöördunud valla poole murega, et elamute ehitamisega on ära kasutatud kogu

detailplaneeringus lubatud ehitisealune pind, mistõttu ei ole võimalik rajada abihooneid, kuid

alla 20 m2 suuruseid abihooneid võib tegelikult ehitada ka Kaljula DP alusel.

Alates 2021. a aprillist on peetud taotlejaga läbirääkimisi PlanS § 131 kohase halduslepingu

sõlmimiseks, et leppida kokku transpordimaade võõrandamise tingimustes, kuid kokkulepet ei

ole saavutatud. See, et avalikule teele juurdepääsu küsimus on lahendamata, on oluline

argument, mille tõttu keelduda detailplaneeringu algatamisest (PlanS § 126 lg 1 p-d 4, 17 ja 20

ning lg 2).

Taotleja ettepanek ei vasta kvaliteetse ruumiloome nõuetele (vt võrkdiagramm). Taotletavas

detailplaneeringus ületavad negatiivsed mõjud positiivseid. Elamumaade kasv rohealade arvelt,

eesmärgiga tõsta elanike arvukust, ei ole põhjendatud, sest n-ö tühjalt seisev vaba maa on rohe-

ja puhkealana väärtus neile, kes seal elavad. Juba kehtestatud ja menetletavate

detailplaneeringute elluviimine võib viia valla finantsraskustesse. Kaks kavandatud elamumaa

sihtotstarbega krunti (pos 16 ja 17) asuvad kõrgepingeliini mõjualas. Selliste elamumaade

moodustamine põhjustab põhjendamatult palju piiranguid ja üleliigseid tingimusi tulevasele

maaomanikule täisväärtusliku elukeskkonna loomisel ja kasutamisel ning võib põhjustada

tulevase elamumaa omaniku organismile otsest biofüüsikalist mõju. Üks kavandatud elamumaa

sihtotstarbega krunt (pos 18) asub Sausti peakraavi mõjualas. Sausti peakraavi kaudu toimub

Kiili valla loodeosast liigvee ärajuhtimine Vääna jõkke. Soovitav ei ole moodustada nimetatud

asukohta elamumaa kinnistut ja vähendada Sausti peakraavi ehituskeeluvööndit.

6. Kaljula Arenduse OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 218

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks otsustada uuesti kaebaja 07.04.2021 ettepaneku üle

30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Korraldus nr 218 on vastuoluline. Korralduses ja seletuskirjas on viidatud erinevatele

keeldumise alustele. Vastustaja möönab, et kaebaja taotletud detailplaneeringu lahendus oleks

kooskõlas Kiili valla üldplaneeringuga, mis kajastab samuti ühiskondlikku kokkulepet.

Seletuskirjas esitatud sündmuste kronoloogia on moonutatud, sh on sellest välja jäetud

vastustaja nõue kolme kaebajale kuuluva transpordimaa kinnistu tasuta võõrandamiseks vallale

detailplaneeringu algatamise eeltingimusena.

Korraldus on kaalutlusvigadega. Vastustaja on taandanud avaliku huvi üksnes Kaljula DP alal

asuvate kinnistute omanike soovile rajada olemasolevale hoonele lisaks kuni 20 m2 ehitisealuse

pinnaga abihooneid, kuid ei ole välja selgitanud, kas elanikel võiks olla huvi suuremate

abihoonete rajamise vastu. Välja ei ole toodud selget avalikku huvi, mis tingimata välistaks

kaebaja taotletud detailplaneeringu algatamise või kehtestamise. Kaalutud pole avalikku huvi,

mis toetaks kaebaja taotluse rahuldamist. Sellises olukorras tuleks algatada detailplaneeringu

3-22-1352

4(11)

koostamine, et koostöös avalikkusega välja selgitada planeeringualale sobivaim lahendus.

Vastustaja pole arvestanud, et 25.05.2021 sõlmitud halduslepingu kohaselt kohustub kaebaja

oma kulul rajama kavandatavale üldkasutatava maa krundile heakorrastatud pargiala, mis on

avalikes huvides. Väär on vastustaja seisukoht, et detailplaneeringu algatamisest tuleb

keelduda, kuniks ei ole lahendatud avalikule teele juurdepääsu küsimust. Selle saab lahendada

ka detailplaneeringu koostamise käigus (PlanS § 126 lg 1 p 4). PlanS § 131 lg-s 3 sätestatud

vastustaja kohustus tagada, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele, ei

tähenda, et juurdepääsuks vajalikud kinnistud peaks olema enne detailplaneeringu algatamist

vastustaja omandis. Vastustaja delegeeris oma kohustuse kaebajale ning kaebaja nägi

detailplaneeringu

algatamise

ettepaneku

seletuskirjas

ette

planeeringualale

jäävate

transpordimaa sihtotstarbega kinnistute tasuta võõrandamise vastustajale. Põhjendus, et

detailplaneeringu algatamisest tuleb keelduda elektriliini läheduse tõttu, ei ole asjakohane.

Kaebaja planeeringulahenduse kohaselt ulatub elamukruntidele pos-ga 16 ja 17 elektriliini 25

m laiune kaitsevöönd, kuid mitte liin ise, sh jääb ehitusala kaitsevööndist väljapoole. Sama liini

kaitsevööndisse on juba esitatud mitmeid elamuid. Ka Sausti peakraavi ehituskeeluvöönd ei ole

alus keelduda detailplaneeringu algatamisest, sest kruntide ehitusala ei asu kraavi kaitsevööndis

(vt looduskaitseseaduse § 38 lg 1, veeseaduse § 118 lg 2 p 3, maaeluministri 10.12.2018

määruse nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 3).

Korraldus on oluliste põhjendamispuudustega, sh ei ole võimalik kontrollida kvaliteetse

ruumiloome võrkdiagrammi koostamise aluseks olevate andmete õigsust ja võimalikku

koormust vastustaja eelarvele. Põhjendusi ei ole täiendatud ka pärast kaebaja ärakuulamist.

Vastustaja viivitas kaebaja taotluse lahendamisega enam kui aasta, kuigi otsus tulnud teha 30

või mõjuval põhjusel 90 päeva jooksul (PlanS § 128 lg 4). Vastustaja on asunud kaebajat

õigusvastaselt survestama transpordimaade tasuta võõrandamiseks, et vältida nende

omandamise menetlust kooskõlas kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega.

Vastustaja laiendas omaalgatuslikult planeeringuala, hõlmates sinna ka 1860 m2 suuruse

Kaljula tee T1 kinnistu, mille kohta kehtib Kiili Vallavolikogu 13.08.2002 otsusega nr 37

kehtestatud detailplaneering. Kaebajat ei ole koheldud võrdselt teiste isikutega. Vastustaja on

tegutsenud vastuoluliselt ja sõnamurdlikult.

PlanS § 128 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud eeldused detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks

ei ole täidetud. Kaebaja pole keeldunud teede ja tehnorajatiste rajamisega seonduvate kulude

kandmisest, mida tõendab sõlmitud haldusleping. Pealegi on Kaljula DP alal teed koos

tänavavalgustusega juba välja ehitatud ning rajatud on ka tehnorajatised, v.a elektrivõrgu

liitumispunktid uutele kruntidele, kuid nendega seoses ei teki vastustajale kulusid. Puudub

ülekaalukas avalik huvi, mis välistaks detailplaneeringu algatamise. Puuduvad andmed

avalikkuse vastuseisu kohta. Piisav pole paljasõnaline viide elanike õigustatud ootusele Kaljula

DP elluviimiseks, sest 2006. a-st alates on olukord muutunud, sh kehtestati 2013. a-l Kiili valla

uus üldplaneering ning kaebaja pakutud planeeringulahendus on sellega kooskõlas.

7. Kiili vald palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes korralduse nr 218 põhjenduste juurde.

Peamine keeldumise põhjus oli see, et põhjendatud pole muuta üldkasutatava maa sihtotstarvet

elamumaaks. Kohalikel elanikel on õigustatud ootus, et ellu viiakse Kaljula DP. Kaebajal ei

saanud olla õiguspärast ootust, et ta saab ehitusõiguse üldkasutatava maa sihtotstarbega

kinnistutele. Kaebaja väited vastustaja sõnamurdlikkusest on alusetud. Vallavalitsus kui

kollegiaalorgan võib otsustada teisiti kui kaebajaga läbirääkimisi pidanud ametnik.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.10.2022 otsusega kaebuse, tühistas korralduse nr 218

ja kohustas vastustajat otsustama uuesti kaebaja 07.04.2021 ettepaneku kohase

detailplaneeringu koostamise algatamise üle 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse

3-22-1352

5(11)

jõustumisest. Halduskohus mõistis vastustajalt välja kaebaja menetluskulud 2860 eurot ning

jättis vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

Korralduses nr 218 tugines vastustaja PlanS § 128 lg 2 p-le 2, kuid seletuskirjas PlanS § 128 lg

2 p-le 3. Korralduses nr 218 oleks pidanud märkima mõlemad õiguslikud alused, kuid see viga

üksinda ei too kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist (haldusmenetluse seaduse § 58).

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist,

kuid ta on õigustatud nõudma, et haldusorgan kaaluks õiglaselt erinevaid õiguslikke hüvesid.

Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ettepanek uute kruntide moodustamiseks (eskiislahenduse

pos 16–18) on kooskõlas Kiili valla üldplaneeringuga. Olemasolevate kruntide puhul

(eskiislahenduse pos 01–15) suurendatakse ehitisealust pinda kuni 300 m2-ni, mis pole samuti

Kiili valla üldplaneeringuga vastuolus.

Kaljula tee seitsme kinnisasja omanikud on pöördunud Kiili valla poole sooviga rajada

paarismajade juurde abihooneid. Õige on kaebaja viide, et 30.11.2020 kirjas pidas vastustaja

võimalikuks lahendada see probleem detailplaneeringu algatamise (muutmise) kaudu.

Korralduse nr 218 seletuskirja p-s 9.4 (lk 13) leidis vastustaja, et alla 20 m2 hooneid võib

planeeringualale ehitada, olenemata Kaljula DP-s määratud hoonete arvust jm tingimustest,

kuid ei võtnud seisukohta suuremate kui 20 m2 abihoonete rajamise võimalikkuse kohta.

Detailplaneeringu positiivsed ja negatiivsed mõjud on kajastatud seletuskirja p-s 9.2, kuid seal

ei ole hinnatud, kas kohalike elanike heaolu väheneb määral, et kaebaja taotletud

detailplaneeringu realiseerimine (sh kolme elamumaa kinnistu rajamine) on võimatu.

Vastustaja on välja toonud, et elamumaade kasv rohealade arvelt ei ole põhjendatud, sest vabad

rohe- ja puhkealad on väärtuseks kohalikele elanikele ja olemasolevate ja planeeritavate

detailplaneeringute elluviimine võib viia kohaliku omavalitsuse finantsraskustesse (seletuskirja

p 9.3). Samas ei nähtu, et vastustaja oleks kaebajale selliseid asjaolusid menetluse käigus ette

heitnud.

Asja materjalide hulgas on 25.05.2021 haldusleping nr 8-15/80-21 (ei nähtu, kas see on ka

allkirjastatud) detailplaneeringu koostamise ja selle täitmise tingimuste kohta. Pärast

läbirääkimisi leidis vastustaja esindaja 18.06.2021, et arendajal tuleb teealused kinnistud tasuta

ja tingimusteta üle anda. Kaebaja nõustus seda tegema pärast detailplaneeringu kehtestamist ja

vaidlustamistähtaja möödumist. Vastustaja edastas 19.07.2021 kaebajale detailplaneeringu

algatamise dokumendid, sh detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu. Seejärel selgitas

valla esindaja, et tagamata on juurdepääsuteed ning tegi ettepaneku saavutada selles kokkulepe.

Vastustaja pidas 04.02.2022 seisukohas võimalikuks jätkata detailplaneeringu algatamise

menetlusega, kuid edastas 12.04.2022 kaebajale arvamuse avaldamiseks detailplaneeringu

algatamisest keeldumise korralduse eelnõu. Kaebaja palus 19.04.2022 kirjas algatada

detailplaneeringu menetlus, tulenevalt 25.05.2021 sõlmitud halduslepingus nr 8-15/80-21

kokkulepitud tingimustest ja 19.07.2021 edastatud detailplaneeringu algatamise korralduse

eelnõust. Samas kirjas tõi kaebaja välja, et vastustajal ei ole õigust nõuda täiendavate

läbirääkimiste objektiks olevate transpordimaa kinnistute tasuta võõrandamist Kiili vallale.

Korralduse nr 218 seletuskirja lk-l 21 on vastustaja leidnud, et kohalikul omavalitsusel on

võimalik juurdepääsutee küsimus lahendada läbirääkimiste vormis enne detailplaneeringu

algatamist ning kui avalikule teele juurdepääsu küsimus on lahendamata, siis on see oluliseks

argumendiks, mille alusel võib keelduda detailplaneeringu algatamisest.

Eespool toodud kirjavahetusest ja tõenditest nähtub, et vastustajal ei olnud õiguslikke või

faktilisi takistusi detailplaneeringu algatamiseks, mh korralduse nr 218 seletuskirjas toodud

põhjustel. Vaidlust tekitas üksnes asjaolu, et kaebaja ei olnud nõus võõrandama vastustajale

3-22-1352

6(11)

kinnistuid, mille kaudu pääseb avalikule teele, enne detailplaneeringu kehtestamist. Õige on

vastustaja viide, et PlanS § 126 lg 1 p-dest 4, 17 ja 20 ning § 126 lg-st 2 tulenevalt lahendatakse

detailplaneeringuga avalikule teele juurdepääsu küsimus, kuid see ei pea toimuma enne

detailplaneeringu algatamist. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et avalikule teele

juurdepääsu rajamine on võimalik ning kaebaja on nõus asjaomased teede alused kinnistud

vallale tasuta üle andma. PlanS § 126 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2 tuleneb, et koostatavas

detailplaneeringus tuleb määrata detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste

toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele

juurdepääsuteede võimalik asukoht, samuti otsustada servituutide vajadus jms küsimused.

Sellega tekib kindlus, et detailplaneering on realiseeritav. Siinsel juhul ei ole kaebaja keeldunud

oma kohustuste täitmisest, mistõttu ei kohaldu PlanS § 128 lg 2 p 2. Õigusaktidega ei ole paika

pandud, millises detailplaneeringu menetlemise etapis on kaebaja kohustatud teed vallale

võõrandama. Kuigi kaebaja ei olnud nõus teede aluseid kinnistuid vallale tasuta üle andma enne

detailplaneeringu kehtestamist, ei saanud jätta sellel põhjusel detailplaneeringut algatamata.

Ainuüksi eeltoodud põhjustel on vaidlustatud korraldus õigusvastane ja tuleb tühistada,

mistõttu pole vaja hinnata muid kaebuses toodud väiteid.

9. Tallinna Halduskohus parandas 31.10.2022 määrusega HKMS § 156 lg 2 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 447 lg 2 alusel ilmse arvutusvea ning asendas kohtuotsuse

resolutsiooni p-s 2 vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulude summa 2860

eurot summaga 2840 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. Kiili vald palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega jätta kaebus rahuldamata.

Halduskohus kohaldas valesti PlanS § 128 lg 2 p-i 2. Halduskohtu otsus ei ole nõuetekohaselt

põhjendatud. Olulised asjaolud on jäänud hindamata. Vastustaja keeldus detailplaneeringu

algatamisest, sest ei pea õigeks muuta Kaljula tee 5, Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 kinnistute

sihtotstarvet üldkasutatavast maast elamumaaks. Kiili vald ja kaebaja ei ole sõlminud

halduslepingut nr 8-15/80-21 detailplaneeringu koostamise ja selle täitmise tingimuste kohta.

On tavapärane, et vallavalitsus kollegiaalse organina otsustab teisiti, võrreldes kaebajaga

läbirääkimise pidanud ametnikuga. Halduskohtu otsusest ei selgu, et kuidas oleks õige teostada

planeerimisdiskretsiooni kollegiaalorgani tasandil. Kaljula tee ja lähipiirkonna elanikel on

õiguspärane ootus, et ellu viiakse kehtiv detailplaneering (vt ka PlanS § 8; Riigikohtu

02.12.2019 otsus nr 3-17-1909, p 21). Pole põhjendatud, et õiguspäraselt kehtestatud

detailplaneeringu

alusel

kindlaksmääratud

maakasutus

muudetakse

intensiivsemaks

üldkasutatava maa arvelt. Kaebaja majanduslikke huve ei ole jäetud tähelepanuta, vaid neid on

nõuetekohaselt kaalutud. Juurdepääsuteede aluseks olevate kinnistute üleandmise küsimus ei

olnud eraldiseisvalt detailplaneeringu algatamisest keeldumise alus.

11. Kaljula Arenduse OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate

seisukohtade juurde.

Halduskohus ei jätnud vastustaja seisukohti tähelepanuta. Taotletud detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks ei ole üldkasutatava maa sihtotstarbega Kaljula tee 5 kinnistu

sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Kaebaja esitatud planeeringulahenduse kohaselt säilib

Kaljula tee 5 kinnistu senine sihtotstarve. Planeeringu koostamise üheks eesmärgiks on Kaljula

tee 14 (sihtotstarve üldkasutatav maa) ja Kaljula tee 16 (sihtotstarve tootmismaa) kinnistute

jagamine üheks looduslikuks haljasalamaa krundiks, üheks transpordimaa krundiks ja kaheks

elamumaa krundiks ning Kaljula tee 17 kinnistu sihtotstarbe muutmine üldkasutatavast maast

3-22-1352

7(11)

elamumaaks. Üldkasutatavate maade osakaal planeeringualal vastab Kiili valla üldplaneeringu

tingimustele. Halduskohus leidis õigesti, et vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendusi

arvestades puuduvad õiguslikud või faktilised takistused detailplaneeringu algatamiseks.

Vastustaja tegevus on olnud sõnamurdlik ja vastuoluline. Haldusleping nr 8-15/80-21 on

allkirjastatud. Vastustaja ei saa oma diskretsiooni taandada üksnes kehtiva detailplaneeringuga

määratud maakasutuse ja kaebaja arendushuvi kaalumisele. Arvestada tuleb ka Kiili valla üldisi

ruumilisi suundumusi, mis on toodud Kiili valla üldplaneeringus. Kaljula DP-st hiljem

kehtestatud üldplaneering näeb Kaljula DP alal ette tihedamat asustust. Kiili valla üldplaneering

on samuti ühiskondlik kokkulepe, mis toetab kaebaja taotletud planeeringu algatamist.

Piirkonna elanikud pidid Kaljula DP ala tihedama asustuse võimalusega arvestama juba Kiili

valla üldplaneeringu kehtestamisel, kui üldplaneeringuga nähti ette väiksem üldkasutatava maa

osakaal ja alale määrati elamumaa juhtotstarve. Halduskohus kohaldas õigesti PlanS § 128 lg 2

p-i 2.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

13. PlanS § 128 lg 2 p 2 sätestab, et detailplaneeringut ei algatata, kui on ilmne, et algatatava

planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise

korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee

ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate

tehnorajatiste

ehitamise

kohustuse

täitmiseks

vajalike

kulude

kandmiseks

ning

detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast. PlanS § 128 lg 2 p 3

kohaselt ei algatata detailplaneeringut, kui selleks on muu avalikul huvil põhinev põhjus.

Tegemist on alternatiivsete detailplaneeringu algatamata jätmise alustega.

14. Vaidlustatud korraldust nr 218 ja selle seletuskirja koostoimes hinnates tugines vastustaja

sisuliselt mõlemale tsiteeritud õiguslikule alusele neid selgelt eristamata. Selliseid täpsustusi ei

ole vastustaja esitanud ka kohtumenetluses. Apellatsioonkaebuses pidas vastustaja

detailplaneeringu algatamisest keeldumisel määravaks argumenti, et ta ei pea õigeks muuta

Kaljula tee 5, Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 kinnistute sihtotstarvet üldkasutatavast maast

elamumaaks. Samuti märgib vastustaja, et kaebajaga ei olnud sõlmitud halduslepingut nr 8-

15/80-21 detailplaneeringu koostamise ja selle täitmise tingimuste kohta ning juurdepääsuteega

seonduv ei olnud detailplaneeringu algatamisest keeldumisel määrav.

15. PlanS § 130 lg 1 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja võib detailplaneeringu

koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu

koostamise

tellimise

üleandmiseks.

Planeerimisalase

tegevuse

korraldaja

ei

või

halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel

vajalike menetlustoimingute tegemist. PlanS § 131 lg 1 järgi on planeeringu koostamise

korraldaja kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks

kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning

tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole

kokku leppinud teisiti. PlanS § 131 lg 2 sätestab, et planeeringu koostamise korraldaja võib

detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab

kohustuse PlanS § 131 lg-s 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse

elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või

väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. PlanS § 128 lg 2 p-s 2

peetaksegi peaasjalikult silmas PlanS § 131 lg-s 1 nimetatud kulude kandmisega seotud raskusi.

16. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et Kiili vald ja kaebaja ei ole sõlminud

halduslepingut nr 8-15/80-21 kaebaja taotletud detailplaneeringu koostamise ja selle täitmise

3-22-1352

8(11)

tingimuste kohta. Kaebaja esitas kaebuse lisas 2 (dtl 131 jj) kõnealuse numbriga halduslepingu,

mille on 25.05.2021 digitaalselt allkirjastanud Kaljula Arenduse OÜ, keda esindas juhatuse liige

EA, ja Kiili Vallavalitsus, keda esindas Kiili Vallavolikogu 18.03.2021 määruse nr 2 „Kiili valla

põhimäärus“ alusel vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja-abivallavanem

vallavanema ülesannetes KS.1 Selle halduslepinguga võttis kaebaja endale kohustuse rahastada

detailplaneeringu koostamist (PlanS § 130 lg 1) ning ehitada omal kulul välja detailplaneeringu

kohased rajatised (PlanS § 131 lg 2) vastavalt lepingus ettenähtud tingimustele. Asja materjalide

juures ei ole tõendeid selle kohta, et pooled oleksid kõnealuse halduslepingu lõpetanud või seda

muutnud, järgides lepingu p-des 9 ja 10 ettenähtud tingmusi. Vastustaja esitas pärast 25.05.2021

halduslepingu allkirjastamist kaebajale detailplaneeringu algatamise eeldusena täiendavaid

tingimusi, mis sisuliselt seisnesid nõudes anda planeeringualale jäävate teede alused kinnistud

vastustajale tasuta üle juba enne detailplaneeringu algatamist. Pooled arutasid mitmeid

erinevaid variante, kuid ei sõlminud uut halduslepingut, samuti ei saavutanud kokkulepet

25.05.2021 halduslepingu mõne konkreetse punkti muutmises (vt kirjavahetus kaebuse lisades

3–6, dtl 139 jj).

17. Vastustajal on iseenesest õigus, et PlanS § 126 lg 1 p-dest 4, 17 ja 20 ning § 126 lg-st 2

tulenevalt peab detailplaneeringuga lahendama ka avalikule teele juurdepääsu küsimused, sh

määrama avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha, vajaduse seada servituut või

määrata

tee

avalikuks

kasutamiseks

ning

vajaduse

omandada

avalikes

huvides

juurdepääsuteede alused kinnistud või seada neile sundvaldus. See tagab, et detailplaneeringu

kohustuslike hoonete rajamisel vaadeldakse planeeritavat ala tervikuna ega jäeta lahendamata

neid aspekte, mis on nimetatud hoonete toimimiseks vältimatult vajalikud. Sellega tekib

kindlus, et detailplaneering on realiseeritav (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2021 otsus

nr 3-20-945, p 19). Õigusaktidest ei tulene siiski kohustust leppida neis küsimustes kokku juba

enne detailplaneeringu algatamist.

18. Vastustaja ei ole veenvalt ära näidanud, et kaebajaga eespool nimetatud kokkulepete

saavutamine ja sellega ka kaebaja taotletud detailplaneeringu elluviimine tulevikus oleks

võimatu. Kaebaja võttis endale 25.05.2021 halduslepingu nr 8-15/80-21 alusel rahastamise

kohustuse vastustaja poolt sel ajal soovitud mahus, kooskõlas PlanS §-dega 130 ja 131. Kaebaja

kinnitas 19.04.2022 arvamuses detailplaneeringu algatamata jätmise korralduse eelnõule

(kaebuse lisa 8, dtl 224 jj), et on jätkuvalt valmis täitma 25.05.2021 halduslepinguga

kokkulepitud tingimusi. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et juurdepääs avalikult teelt

planeeringualale, sh kavandatavatele uutele kruntidele, on juba välja ehitatud. Lahendamata on

teede aluse maa omandiõiguse küsimus, kuid vastustaja ei ole korralduse nr 218 seletuskirjas

ega kohtumenetluses arusaadavalt selgitanud, miks on vältimatult vajalik, et kaebaja

võõrandaks teealused kinnistud vastustajale tasuta juba enne detailplaneeringu algatamist.

Korralduse nr 218 seletuskirjas (lk 21) viitab vastustaja kartusele, et kaebaja ähvardab piirata

juurdepääsuteede avalikku kasutust, kuid 25.05.2021 halduslepinguga on kaebaja võtnud

kohustuse tagada, et planeeringualalt on tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele, ning mh

selle tingimuse täitmine on kaebaja taotletud detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise

eelduseks ning kui kaebaja ei täida halduslepinguga ettenähtud kohustusi, võib vastustaja

tunnistada detailplaneeringu kehtetuks või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest (vt

lepingu sissejuhatus ja p 6.1). Korralduse nr 218 seletuskirjas (lk 21) on viidatud ka kaebaja

09.05.2022 pöördumisele, milles kaebaja väidetavalt ähvardas piirata Kalju tee avalikku

kasutust, kuid seda pöördumist ei ole vastustaja kohtule esitanud ja selle täpsemat sisu ei ole

Kiili

valla

dokumendiregistris

on

leping

nr

8-15/80-21

registreeritud

17.05.2021,

vt

https://wd.kiilivald.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=2444869&desktop=1017&u=20240117111519, vaadatud

17.01.2024.

3-22-1352

9(11)

korralduse seletuskirjas avatud, mistõttu puudub ringkonnakohtul võimalus kontrollida selle

väite paikapidavust.

19. Vastustaja väidab apellatsioonkaebuses, et avalikule teele juurdepääsu küsimus ei olnudki

detailplaneeringu algatamisest keeldumisel oluline ning peamine põhjus oli vastuseis Kaljula

tee 5, Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 kinnistute sihtotstarbe muutmisele üldmaast elamumaaks.

See vastustaja seisukoht ei ole kooskõlas korralduse nr 218 seletuskirjas (lk 21) märgituga, et

tegemist on olulise argumendiga detailplaneeringu algatamisest keeldumisel (vt ka seletuskirja

p 6, milles vastustaja märgib, et kaebajaga peeti alates 2021. a aprillist läbirääkimisi PlanS §

131 kohase halduslepingu sõlmimiseks, kuid kokkulepe puudub). Ka kaebaja ja vastustaja vahel

pärast 25.05.2021 halduslepingu allkirjastamist toimunud kirjavahetusest saab järeldada, et just

see küsimus oli vastustaja jaoks detailplaneeringu algatamisest keeldumisel määrav (vt kaebuse

lisa 3, dtl 139 jj).

20. Kinnistute sihtotstarbe üldkasutatavast maast elamumaaks muutmise võimalikkuse

küsimuses ei ole vastustaja seisukohad olnud järjekindlad. Seejuures märgib kaebaja õigesti, et

07.04.2021 taotluses ei tehtud ettepanekut muuta uue detailplaneeringuga Kaljula tee 5

kinnisasja sihtotstarvet, nagu vastustaja väitis apellatsioonkaebuses – selle kinnisasja

kasutusotstarbeks jääb kaebaja ettepaneku kohaselt üldkasutatav maa (seal asuvad praegu

palliplatsid ja laste mänguväljak, vt dtl 43). Ettepaneku sisuks oli jagada Kaljula tee 14

(sihtotstarve tootmismaa) ja Kaljula tee 16 (sihtotstarve üldkasutatav maa) kinnistud üheks

loodusliku haljasalamaa, üheks transpordimaa ja kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning

muuta Kaljula tee 17 kinnistu sihtotstarve üldkasutatavast maast elamumaaks. Pole vaidlust, et

07.04.2021 ettepanekus toodud üldkasutatavate maade osakaal vastab Kiili valla

üldplaneeringus sätestatule, samuti on üldplaneeringus määratud planeeringuala maakasutuse

juhtotstarbeks väikeelamumaa ning kõik soovitud moodustatavad krundid (eskiislahenduse pos

16–18) järgivad üldplaneeringus esitatud nõudeid (vt ka korralduse nr 218 seletuskirja p 3, lk

3–4). Vähemalt 19.07.2021 seisuga ei näinud vastustaja kinnistute sihtotstarbe muutmisega

seotud takistusi, sest kaebajale saadeti korralduse eelnõu, mille sisuks oli algatada kaebaja

taotletud detailplaneering, viidates mh 25.05.2021 sõlmitud halduslepingule nr 8-15/80-21

(kaebuse lisa 4, dtl 152 jj). Ka hilisemas kaebaja ja vastustaja vahelises kirjavahetuses, mille

kaebaja on kohtule esitanud, ei ole vastustaja väljendanud sisulist vastuseisu kinnistute

sihtotstarbe muutmisele elamumaaks. Selle argumendi tõi vastustaja välja alles 12.04.2022

kirjas, millega saadeti kaebajale arvamuse avaldamiseks detailplaneeringu algatamisest

keeldumise korralduse eelnõu (kaebuse lisa 7, dtl 202 jj). Vastustaja ei ole veenvalt ära

näidanud, et tema meelemuutuse põhjuseks oli mõni muu asjaolu peale selle, et kaebaja ei

soostunud andma juurdepääsuteede aluseid kinnistuid vastustajale üle enne detailplaneeringu

algatamist.

21. Vastustaja sisulised põhjendused, mis puudutavad kinnisasjade sihtotstarvete muutmist, ei

ole samuti veenvad. Korralduse nr 218 seletuskirja p-s 9.1 pidas vastustaja kaebaja ja avalike

huvide kaalumise oluliseks kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid ning leidis, et asjaomase

küsimustiku põhjal koostatud võrkdiagrammi kohaselt ei ole kaebaja 07.04.2021 ettepanek

kooskõlas kvaliteetse ruumiloome nõuetega. Kaebaja tõi juba halduskohtule esitatud kaebuses

(p 2.4.1) asjakohaselt välja, et vastustaja seisukohad ei ole kontrollitavad, sh ei ole aru saada,

milliste andmete põhjal on selline järeldus tehtud. Vastustaja ei ole esitanud selle kohta

kohtumenetluses mitte mingeid selgitusi ega tõendeid. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik

hinnata seletuskirja p-s 9.1 tehtud järelduse paikapidavust.

22. Korralduse nr 218 seletuskirja p-s 9.2 hindas vastustaja täiendavate elamumaade

moodustamise mõjusid kooskõlas Kiili valla üldplaneeringus toodud põhimõtetega ning leidis,

et kaebaja taotletud detailplaneeringu negatiivsed mõjud ületavad positiivseid. Negatiivsete

3-22-1352

10(11)

mõjudena on välja toodud järgmised asjaolud: Kaljula DP on suures osas realiseeritud ja

elamistingimused kohalikele elanikele ei parane; suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad

negatiivsed mõjud; kolme uue elamumaa sihtotstarbega kinnistu moodustamisega kaasnev

majanduslik mõju on minimaalne, kuid suureneb koormus valla eelarvele; kolm uut elamumaad

moodustatakse olemasolevate rekreatiivalade arvelt. Seletuskirja p-s 9.3 hindas vastustaja eraldi

rekreatiivalade vähenemist ja elamualade suurenemist, viidates samuti Kiili valla

üldplaneeringus toodud põhimõtetele. Seletuskirja p-s 9.3 toodud tabelis on võrreldud Kaljula

DP-d ja kaebaja taotletavat detailplaneeringut ning toodud välja, et planeeringualal oleks

väikeelamuala osakaal senise 59% asemel 71%, liiklusmaa osakaal 15% asemel 13%,

tootmismaa 1% asemel 0% ning üldkasutatav maa 25% asemel 17%. Vastustaja tõi välja, et

rekreatiivalade sihtotstarbe muutmine ei tohi olla lihtne ning arvestada tuleb ka teisi

detailplaneeringuid, millega samuti lisanduvad Kiili valda täiendavad elamuühikud, kuid mille

menetlemine või elluviimine on veel pooleli. Kokkuvõttes märkis vastustaja p-s 9.3, et

elamumaade kasv rohealade arvelt eesmärgiga tõsta elanike arvukust ei ole põhjendatud, sest

n-ö tühjalt seisev vaba maa on rohe- ja puhkealana väärtus neile, kes seal elavad. Juba

kehtestatud ja menetletavate detailplaneeringute elluviimine tulevikus võib viia vastustaja

finantsraskustesse.

23. Vastustaja eespool toodud kaalutlused on põhimõtteliselt asjakohased. Samas tõi kaebaja

juba kaebuses (p 2.4.2) asjakohaselt välja, et vastustaja väited kolme elamumaa sihtotstarbega

kinnistu lisandumisega kaasnevast mõjust valla eelarvele on väga üldsõnalised, sest mingeid

arvulisi näitajaid ei ole välja toodud. Vastustaja ei ole vaielnud vastu kaebaja seisukohale, et

Kaljula DP elluviimise käigus on asjakohane taristu faktiliselt juba välja ehitatud ning

25.05.2021 halduslepinguga võttis kaebaja kohustuse kanda ka võimalikud täiendavad kulud.

Kõnealuses halduslepingus (p 2.1) on märgitud, et „detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut

elamumaa kinnistut ning seoses sellega pole kohustust tasuda sotsiaalse infrastruktuuri tasu“.

Sellest saab järeldada, et halduslepingu sõlmimise ajal ei näinud vastustaja kaebaja taotletud

detailplaneeringul sellist mõju Kiili valla eelarvele, mida tulnuks sotsiaalse taristu tasuga

leevendada. Lisaks ei ole korralduse nr 218 seletuskirja kohaselt mõjude hindamisel arvesse

võetud, et kaebaja 07.04.2021 ettepaneku kohaselt nõustub ta andma vastustajale tasuta üle

planeeringualasse jäävad transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Vastustaja ei ole

kohtumenetluses esitanud mingeid täpsustavaid selgitusi või tõendeid, mistõttu ei ole

ringkonnakohtul võimalik kontrollida, kas vastustaja on hinnanud korralduses nr 218 õigesti

kaebaja taotletud detailplaneeringu mõju valla eelarvele. Seoses kinnisasjade sihtotstarbe

muutmisega üldkasutatavast maast elamumaaks ei ole vastustaja hinnanud kaebaja 07.04.2021

taotluses tehtud ettepanekut (ja 25.05.2021 halduslepinguga endale võetud kohustust), et

kaebaja rajab oma kulul moodustatavale üldmaa sihtotstarbega kinnistule heakorrastatud

pargiala, mida saavad kasutada kõik piirkonna elanikud ning mis kaebaja hinnangul edendab

kohalike elanike rekreatsioonivõimalusi ja parandab oluliselt ka piirkonna visuaalset kvaliteeti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtumenetluses sisulist vastust ka kaebaja väitele, et selles

küsimuses ei ole teda koheldud võrdselt teiste isikutega, kes on taotlenud väikese mahuga

detailplaneeringu algatamist (kaebuse p 2.6 ja lisa 14).

24. Vastustaja toob korralduses nr 218 olulise avaliku huvina välja kohalike elanike õigustatud

ootuse, et Kaljula DP viiakse ellu kehtival kujul. Samas ei ole vastustaja kaalumisel sisuliselt

arvestanud kaebaja 07.04.2021 taotluses toodud väiteid, et 2006. a-st alates on mitmed faktilised

asjaolud muutunud (vt otsuse p 2). Asja materjalidest ei ole ka näha, kas ja milliseid toiminguid

on vastustaja teinud kohalike elanike soovide ja ootuste väljaselgitamiseks, arvestades Kaljula

DP kehtestamisest möödunud aega ja muutunud asjaolusid.

25. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu algatamist, veel enam

konkreetse sisuga detailplaneeringu kehtestamist, kuid vastustajal lasus kaebaja 07.04.2021

3-22-1352

11(11)

taotluse lahendamisel kohustus kaaluda õiguspäraselt kõiki asjaolusid ja huve. Eespool toodud

põhjendused on piisavad järeldamaks, et vastustaja tegi kaebaja taotluse lahendamisel olulisi

vigu, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus ei ole asja materjalide põhjal

veendunud, et kaebaja taotletud detailplaneeringu elluviimine tulevikus on võimatu või esineb

detailplaneeringu algatamata jätmiseks muu oluline avalikul huvil põhinev põhjus, mis kaalub

üles kaebaja huvid. Seega kokkuvõttes rahuldas halduskohus õigesti kaebuse, tühistas

korralduse nr 218 ja kohustas vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama.

26. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude

vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Vastustaja menetluskulu (apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv) jääb tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud ringkonnakohtus olid

õigusabikulud 1620 eurot (käibemaksuta). Õigusabikulude kohta on esitatud arve ja tööde

aruanne (dtl 420 jj). Apellatsioonimenetluse käiku ning vaidluse keerukust ja mahtu arvestades

on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks

välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)