2-19-9979/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-9979

Kohtuasi

X hagi Zyndilaid OÜ vastu 3750 euro ja viivise nõudes

Zyndilaid OÜ hagi X vastu 12 645,30 euro ja viivise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 04.10.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6178,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (tema vastu esitatud hagis kostja) X (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Andrus Lillo

Kostja (teises hagis hageja) Zyndilaid OÜ (registrikood

12432489), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur

Kivistik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X 22.12.2023 seisukohas esitatud tõendid ning Zyndilaid OÜ 09.01.2024

seisukohas esitatud tõend asja materjalide juurde võtmata.

2. Võtta vastu Zyndilaid OÜ hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus Zyndilaid

OÜ hagis X vastu 1568,93 euro nõudes.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 04.10.2022 otsus osas, millega maakohus rahuldas

Zyndilaid OÜ hagi X vastu põhinõude 4330,16 eurot ületavas osas ning rahuldas

Zyndilaid OÜ hagi viivisenõude 1057,27 eurot ületavas osas ja määras edasiulatuva

viivise maksmise põhivõlalt, milles see ületab 4330,16 eurot, ning jaotas

menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta selles osas Zyndilaid

OÜ hagi X vastu rahuldamata ning jaotada menetluskulud vastavalt kohtuotsuse

tervikresolutsioonis märgitule.

4. Pärnu Maakohtu 04.10.2022 otsus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas

Zyndilaid OÜ hagi X vastu 239 euro nõudes.

2-19-9979

5. X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

6. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Võtta vastu Zyndilaid OÜ hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus

Zyndilaid OÜ hagis X vastu 1568,93 euro nõudes.

6.2. Jätta X hagi Zyndilaid OÜ vastu rahuldamata.

6.3. Rahuldada Zyndilaid OÜ hagi X vastu osaliselt.

6.4. Mõista Xlt Zyndilaid OÜ kasuks välja põhivõlg 4330,16 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 1057,27 eurot ja alates 05.10.2022 viivis põhivõla (4330,16

eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätesatud

määras.

6.5. Jätta menetluskulud maakohtus X hagis Zyndilaid OÜ vastu X kanda ning

Zyndilaid OÜ hagis X vastu 50% ulatuses X ja 50% ulatuses Zyndilaid OÜ

kanda.

6.6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus X hagis Zyndilaid OÜ vastu X kanda

ning Zyndilaid OÜ hagis X vastu 75% ulatuses X ja 25% ulatuses Zyndilaid OÜ

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja, üürnik) esitas 02.07.2019 Pärnu Maakohtule Zyndilaid OÜ (kostja, üürileandja)

vastu hagi (tsiviilasi nr 2-19-9979), mida on kohtumenetluse kestel täiendanud, paludes

üürileandjalt välja mõista üürniku kasuks poolte vahel 12.08.2018 sõlmitud üürilepingu p 4.7

alusel tasutud tagatisraha 3750 eurot ja viivised põhivõlalt seadusjärgses, st VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid üürnik ja üürileandja 12.08.2018 sisustatud maja aadressil

XXX, Kuressaare tähtajalise üürilepingu kuni 31.03.2019. Lepingujärgne üüritasu oli

1250 eurot kuus ja üürile lisandusid kõrvalkulud. Üürnik tasus tagatisraha 3750 eurot. Üürnik

sai maja valduse 27.08.2018. Üürieseme seisukorda üleandmisel ei fikseeritud. Üürileping

lõpetati poolte kokkuleppel 18.03.2019, mil üürnik andis üürileandjale eluruumide valduse

tagasi. Üüripinna tagastamisel lepiti kokku, et üürileandja ootab viimase kuu, s.o märtsi,

kõrvalkulude arved ära ja arvestab need vastavalt kuludele tagatisrahast maha ning tagastab

ülejäänud summa. Üürileandja fikseeris fotoga vee- ja elektrinäidud 18.03.2019. Üürileandja

2-19-9979

vaatas maja koos üürnikuga üle ja eluruumide vastuvõtmisel üürileandjal üürnikule

pretensioone ei olnud. Vee- ja elektrinäitude saatmise ja tagatisraha tagastamise asemel saatis

üürileandja 24.03.2019 üürnikule kirja pretensioonidega ja 29.03.2019 kirja hinnapakkumisega

üüripinna väidetavaks remondiks. Üürileandja kirjadele 03.04.2019 saadetud vastuses üürnik

pretensioonidega ei nõustunud, palus esitada fikseeritud näidud ja tagastada üürnikule deposiiti

tasutud 3750 eurot 14 päeva jooksul. Üürileandja üürniku kirjale ei reageerinud ja tagatisraha

ei tagastanud.

07.05.2019 saatis üürnik üürileandjale nõudeavalduse, paludes tagatisraha tagastada

14.05.2019 või esitada üürileandja poolsed põhjendatud vastuväited. Üürnik teavitas

üürileandjat kõigist asjaoludest, mille suhtes võis üürileandjal põhjendatud huvi olla. Näiteks

juhtumist, mil üürniku lapsed joonistasid magamistoas seinale. Üürnik pakkus välja, et värvib

seina üle, kuid üürileandja selleks vajadust ei näinud. Üürnik teavitas üürileandjat koheselt

diivani võimaliku pesu vajadusest. Üüripinna tagastamisel oli üürileandjaga juttu seinast ja

diivanist (üürnik pesi diivanipatju ja võisid jääda värvitoonide erinevused diivaniga, mis diivani

pesuga taastuks). Lepiti kokku, et kuna üürnik tagastas maja varem ja üür 1250 eurot kuus

sisaldas ka kokkuleppeliselt 250 euro ulatuses kõrvalkulusid, loetakse selle raha arvel tasutuks

seina ülevärvimise kulu ja diivani pesu. Üürniku kätte jäi kraani sõel, mille kogemata enda

asjadega kaasa viis (ja on valmis vajadusel tagastama).

Üürnik on kõik lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud ja vastavalt lepingu

p-le 4.8 on üürileandjal kohustus üürnikule tagatisraha tagastada. Üürileandja tagatisraha

tagastanud ei ole. Üürnikul on õigus tagatisraha tagastamisega viivitamise tõttu nõuda viivist

alates 15.03.2019, s.o üürileandjale tagatisraha tagastamiseks antud tähtaja 14.05.2019

möödumisest. Üürnik nõuab tagastamata tagatisrahalt viivist alates hagiavalduse esitamisest

02.07.2019.

Üürileandja vastuväited

2. Üürileandja palus jätta hagi rahuldamata.

Üürileandja leiab, et üürnik rikkus üürilepingust tulenevaid kohustusi, üürileandja esitas

üürnikule kahju hüvitamise nõude ja üürileandjal on õigus tagatisraha tagastamisest keelduda.

Üürilepingu eseme üleandmisel üürnikule oli see puhas ja korras. Üürnik oli kohustatud

tagastama maja samas seisukorras, millises ta selle vastu võttis. Üürnik tagastas elamu

üürileandjale 18.03.2019 seisukorras, mille tõttu üürileandja pidi elamu lepingueelse seisundi

taastamiseks tellima remondi ning koristus- ja puhastustustööd. Üürileandja teatas üürnikule

21.03.2019, et paljud asjad tuleb majas korda teha. Tekitatud puudustest informeeris

üürileandja üürnikku, saatis pretensiooni ja loetelu olulistest puudustest 24.03.2019.

Kahjustuste kõrvaldamiseks ja koristustööde tegemiseks võetud hinnapakkumise saatis

üürileandja üürnikule 28.03.2019 ja andis võimaluse esitada konkureeriv hinnapakkumine

01.04.2019. Üürileandja teavitas üürnikku puudustest õigeaegselt ja andis võimaluse ise leida

üürilepingu objekti kordategemiseks ehitaja/koristaja. Üürnik seda ei teinud. Üürnik tekitas

üürileandjale üürilepingu eseme ja vallasvara kahjustamisega kahju. Üürileandja kahju koosneb

asja parandamise ja üürilepingu sõlmimise eelsesse olukorda viimise mõistlikest kuludest ning

lõhutud vallasasjade nagu elektripliit, pesumasin, diivan, osa toidunõusid jms asendamise

kuludest. Kuna üürnik ei ole hüvitanud üürileandjale üürniku ja temaga koos elanud isikute

tegevuse tagajärjel eluruumile ja selles paiknevate seadmete ja vallasasjade rikkumisest

tekitatud kahju, ei kuulu tagatisraha tagastamisele. Kõiki ilmnenud puudusi ei ole võimalik

kõrvaldada üürniku poolt lepingu sõlmimisel makstud tagatisraha arvelt. Üürileandjal on õigus

keelduda tagatisraha tagastamisest, seega ei ole põhjendatud ka viivisenõue.

2-19-9979

Zyndilaid OÜ nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

3. Üürileandja esitas 16.09.2019 Pärnu Maakohtule üürniku vastu hagi (tsiviilasi nr 2-19-

14229), milles palus üürnikult välja mõista üürileandja kasuks 12 645,30 eurot (üürilepingu

rikkumisega tekitatud kahju 11 630,91 eurot, tasumata kõrvalkulud 251,39 eurot,

kohtumenetluse eelse õigusabikulu 363 eurot ja saamata jäänud tulu 400 eurot) ja viivised.

12.04.2021 hagi täpsustuse kohaselt nõuab üürileandja 12 645,30 euro suuruselt põhivõlalt

seadusejärgset viivist alates hagi esitamisest 16.09.2019 kuni kohustuse täitmiseni. 09.05.2022

kohtuistungil täiendas üürileandja hagi eset alternatiivse nõudega mõista üürnikult välja

võlgnevus 8895,30 eurot (põhisumma vähendatud tagatisraha 3750 euro võrra) ja viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 16.09.2019 kuni

kohustuse täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 12.08.2018 poolte vahel XXX, Kuressaare kinnistu ja sellel

asuva elamu üürileping tähtajalisena kuni 31.03.2019. Lepingu objektiks oli sisustatud maja

üldpinnaga 212,9 ruutmeetrit. Üürnik tasus üürilepingu sõlmimisel tagatisraha 3750 eurot.

Üürilepingu eseme valduse andis üürileandja üürnikule üle 27.08.2018 kell 12.00. Samal päeval

allkirjastatud üleandmise- ja vastuvõtmise aktis fikseeriti üüripinna seisukord ning elektri- ja

veenäidud. Üürilepingu objekti valduse üleandmisel üürnikule oli XXX kinnistu ja sellel asuv

elamu puhas ja korras. Maja koristati sama päeva hommikul. Üürilepingu esemel üürnikule

üleandmisel puudusi ei olnud. Üürileandja andis üürnikule vastavalt lepingule eluruumi üle

korras,

nõuetekohaselt

funktsioneerivate

ja

kasutamiseesmärgile

vastavate

kommunikatsioonidega (ka elektrisüsteem, veevärk, küttesüsteem, kanalisatsioon jne). Üürnik

kohustus tagastama maja samas seisukorras, milles ta selle vastu võttis. Üürileandja tegi

vahetult enne üleandmist üürilepingu eseme seisukorra fikseerimiseks hulgaliselt fotosid.

Pooled leppisid kokku, et üürileandja laeb fotod üles ja annab üürnikule fotodele ligipääsu.

27.08.2018 e-kirjaga saatis üürileandja üürnikule fotode allalaadimiseks lingi.

Üürnik teatas üürileandja esindajale, et ta soovib anda eluruumi valduse üle enne üürilepingu

lõppemise tähtaega, s.o 18.03.2019. Üürileandja esindaja vaatas elamu üle. Ta ei olnud

üüriobjekti seisukorraga rahul, sest elamu ei olnud seisukorras, millisena see üürnikule üle anti.

Üürnik andis üürileandjale üle elamu ühe võtme öeldes, et ta ei vaja seda enam. Hiljem oli

garaaži pandud veel kaks võtit, üks võti neljast on seniajani tagastama. Üürileandja esindaja

ütles üürnikule ja tema abikaasale, et ta tuleb 18.03.2019 umbes kell 15.00, et koostada ühiselt

pretensioonide nimekiri. Üürnik ei täitnud üürilepingust tulenevat kohustust, sest ta ei tulnud

üürilepingu eseme valduse üleandmise-vastuvõtmise akti koostamisele 18.03.2019 ega ka

hiljem. Üürnik ei täitnud ka üürilepingust tulenevat kohustust anda üürileandjale üle kõik

üürniku valduses olevad eluruumi võtmed.

Kuna üürnik kokku lepitud ajal ei tulnud ega üürileandja kõnedele ei vastanud, koostas

üürileandja 18.03.2019 puuduste nimekirja, mille pealkirjastas „Kuressaares XXX

Vastuvõtuvõtmise Akt 18.03.2019“. Vastuvõtmise aktis fikseeris üürileandja tekitatud

kahjustused elamus olevate ruumide kaupa ja fikseeris meetmed, millise tööga on võimalik iga

konkreetne kahjustus likvideerida. Puuduste fikseerimiseks ja akti koostamiseks kaasas

üürileandja 18.03.2019 ehitusalaste teadmistega isikud MS ja AV. Puudustest ja kahjustustest,

mis tekitati ajal, kui üürilepingu ese oli üürniku valduses, tegi üürileandja seaduslik esindaja

fotod.

18.03.2019 üüriobjekti ülevaatamisel leidis üürileandja hulgaliselt puuduseid. Hoovis oli

betoonpost katki sõidetud ja ebakvaliteetselt remonditud, välisvalgusti posti küljes ja selle pirn

olid katki. Majaseinal oli sinist värvi määrdumist, hoovis maas õlilaik, metallist tuhatoos oli

2-19-9979

roostes, uksekell oli katki, majaesised elektripirnid läbi põlenud. Majas olid toad määrdunud,

kahjustusi oli seintel (praod, tapeet rebitud, spreivärv, määrdumised), põrandaliistudel

(määrdumised ja laht), kahjustusi oli põrandatel, ustel (raamidel, ukselehtedel, hingedel,

linkidel, lukkudel), lagedel. Akendel oli niiskuskahjustusi ja hallitust. Hallitus oli ka vannitoa

kõrvaltoas. Rikutud oli mööbliesemeid (nt kapp, tool, diivan, sahtlisiinid garderoobis), lampe,

vaipu, kattemadratseid, aknakatteid ja radiaator. Katki oli wifi ruuteri antenn.

Kasutuskõlbmatud olid pesumasin ja elektripliit. Nõudepesumasin oli määrdunud. Kamin oli

määrdunud. Puudu olid köögitarvikuid, külmkapist riiul ja hoidik, kahjustatud köögikapid.

Puudu oli osa vannidüüse ja suitsuandureid, katki elektripirne jne. Saun oli määrdunud, lõhutud

oli saunakulp, grill, aiatool. Üürnikul oli kohustus vahetada elektripirne ja hoida toas vähemalt

15 soojakraadi.

21.03.2019 saatis üürileandja üürnikule e-kirja, milles märkis, et majas on vaja paljud asjad

korda teha. Üürileandja saatis üürnikule 24.03.2019 pretensiooni ja loetelu olulistest

puudustest. 28.03.2019 koostas Pihla Grupp OÜ üürileandja esindaja nimele hinnapakkumise

üüriobjektil avastatud kahjustuste kõrvaldamiseks ja koristustööde tegemiseks summas

10 204,80 eurot. 28.03.2019 saatis üürileandja hinnapakkumise üürniku e-posti aadressile ja

andis üürnikule võimaluse esitada teine hinnapakkumine 01.04.2019 kell 18.00. Üürileandja

teavitas üürnikku ilmnenud puudustest üürilepingu p 3.6 järgides ja andis üürnikule võimaluse

leida üürilepingu objekti kordategemiseks teine ehitaja/koristaja, kuid üürnik sellel

ettepanekule ei vastanud, ei esitanud konkureerivat hinnapakkumist ega asunud tema ja ta

perekonnaliikmete poolt tekitatud kahjustusi kõrvaldama.

Üürileandja pidi tellima elamu lepingueelse seisundi taastamiseks remondi ja koristus-

puhastustööd. Üürileandja esitas tellimuse Pihla Grupp OÜ-le. Tegemisele kuuluvate tööde eest

esitas Pihla Grupp OÜ 09.04.2019 arve nr 362 summas 9584,40 eurot (sh käibemaks). Lisaks

tuli üürniku tegevuse tõttu asendada elektripliit (soetamishind 201,89 eurot), pesumasin

(soetamishind 185 eurot), elutoa diivan (soetamishind 1245 eurot), toidunõud, mida oli puudu

21,62 euro eest. Puudu olid: kaks valget lainelise äärega kaussi (kokku 5,80 eurot), valge

lainelise äärega taldrik (1,80 eurot), kaks latte klaasi (kokku 3,95 eurot), puust pannilabidas

(1,49 eurot), mustast plastist pannilabidas (1,50 eurot), köögikäärid (1,99 eurot), riiv (3,49

eurot), teelusikas Köksungen (1,60 eurot). Üürileandja pidi lisaks: asendama puidust uksed

(215 eurot), asendama lõhutud öölambi (18 eurot); tegema nõudepesumasina sügavpuhastuse

(60 eurot), puhastama ja korrastama õues asuva saunahoone ning asendama lõhutud

plastmassist tooli (100 eurot). Kokku on ehitise ja selles olevate vallasasjade kahjustamisega

üürileandjale tekitatud kahju 11 630,91 eurot. Kahjuhüvitis hõlmab eelkõige asja parandamise

ja üürilepingu sõlmimise eelsesse olukorda viimise mõistlikke kulusid ning lõhutud

vallasasjade nagu elektripliit, pesumasin, diivan, osa toidunõusid jms asendamise kulusid.

Üürilepingu p 5.2.2 kohaselt oli üürnik kohustatud tagama lepingu kehtivusajal eluruumi

säilimise ja tavapärase hooldamise. Üürilepingu p 5.2.10 kohaselt oli üürnik kohustatud oma

kuludega kõrvaldama eluruumil lepingu kehtivusajal ilmnenud puudused, mida saab

kõrvaldada eluruumi harilikuks säilimiseks vajaliku väikesemahulise koristamise või

hooldamisega (akende pesu, pirnide vahetus jms). Üürilepingu p 5.2.12 kohaselt oli üürnik

kohustatud hüvitama üürileandjale üürniku või temaga kooselava isiku tegevuse tagajärjel

eluruumile paiknevate seadmete ja vallasasjade rikkumisest tekitatud kahjud. Üürilepingu

p 5.2.16 kohaselt kohustus üürnik eluruumi valduse vabastamisel andma üürileandjale üle

eluruumi mitte halvemas seisukorras, kui see oli lepingu sõlmimisel, arvestades loomulikku

kulumist. Üürilepingu p 3.6 kohaselt kohustus üürileandja eluruumi valduse saamisel mõistliku

aja, s.o hiljemalt 1 nädala jooksul teavitama üürnikku eluruumil ilmnenud nendest puudustest,

milliste olemasolu ei tuvastatud lepingu lõpetamisel, kuid milliste esinemist eelnimetatud

2-19-9979

ajahetkel võis mõistlikult eeldada. Üürnik kohustub eelnimetatud puuduste tagajärjed

kõrvaldama vastavalt üürileandja poolt määratud tähtajaks juhul, kui üürileandjal ei ole

võimalik eelnimetatud puuduseid kõrvaldada üürniku poolt lepingu sõlmimisel makstud

tagatisraha arvelt.

Üürnikul on tasumata üüritud asjaga seotud kõrvalkulud 251,39 eurot. Üürnik oli kohustatud

igakuiselt maksma eluruumi kasutamisega osutatud teenuste eest lähtuvalt tegelikust

tarbimisest ja teenuspakkujate poolt esitatud teenusarvetest. Kõrvalkulude maksumus ei sisaldu

igakuises üürisummas. Üürileandja tasus kõrvalkulud summas 251,39 eurot ja sellega on üürnik

tekitanud üürileandjale kahju summas 251,39 eurot. Tasumata on järgmised arved: RAGN-

SELLS AS-i 02.04.2019 arve 2019. aasta märtsikuus konteineri tühjendamise eest summas

8,83 eurot, aktsiaseltsi Kuressaare Veevärk 31.03.2019 arve vee tarbimise ja heitvee

ärajuhtimise eest märtsis 2019 summas 6,02 eurot, Alexela Energia AS-i 31.03.2019 arve

tarbitud elektrienergia eest summas 120,38 eurot, AS Eesti Energia elektrilevi 31.03.2019 arve

võrguteenuse eest summas 116,16 eurot.

Üürileandja kandis enne kohtusse pöördumist üürilepingust tuleneva vaidluse kohtuvälise

lahendamise eesmärgil õigusabikulu summas 363 eurot. Õigusabikulu oli vältimatu, tegemist

oli kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks tehtud kuludega ning üürnikul tuleb need

üürileandjale hüvitada.

Saamata jäänud tulu nõue: üürileandjal tuli üürniku tegevuse tagajärjel teha XXX elamus

ulatuslikke koristus ja remonditöid. Üürileandja ei saanud seetõttu anda elamut üürile ja tal jäi

saamata tulu 400 eurot. Nõutav kahjuhüvitis vastab üürileandja tõenäoliselt teenitavale tulule

01.04–12.04.2019. Üürileandjal ei olnud võimalik 05.–07.04.2019 broneeringu teinud kliente

ja neile järgnevaid kliente majutada kuni maja eelnev seisukord sai olulises osas taastatud, s.o

kuni 12.04.2019. Arvestades broneeringuid, mille üürileandja pidi maja seisukorra tõttu

tühistama, kui ka võimalikke lisanduvaid broneeringuid, oleks üürileandja teeninud tulu kuuel

päeval ehk 662 eurot (6 x 110,33). Üürileandja on vähendanud teenitava tulu summat

arvestusega, et välistada ei saa mõnevõrra väiksemat täituvust ning on arvestanud ka üürnikuga

sõlmitud üürilepingu alusel kujunevat ligikaudset üürihinda 12-päevase perioodi eest ja asjaolu,

et tavaolukorras oleks läinud paar päeva igal juhul selleks, et üüripind ette valmistada algavaks

suvehooajaks ja lühiajaliseks üürileandmiseks.

Üürniku vastuväited

4. Üürnik palus jätta hagi rahuldamata.

Üürnik ei ole üürilepingut rikkunud ega üürileandjale kahju tekitanud. Üürilepingu objekti

üleandmisel ei fikseeritud üleandmis-vastuvõtuaktis objekti seisukorda. Üleandmis-

vastuvõtmis akti osaks ega lisaks ei ole üürileandja poolt enne üürnikule üüriobjekti näitamist

tehtud fotod. Üürnik ei ole kirja fotodega üürileandjalt saanud. Üleantud maja ei olnud uus, seal

ei olnud eelnevalt tehtud värsket remonti. Üürileandja ütles, et pärast üürniku väljakolimist on

plaanis suurem remont. Maja kulumisaste pidi olema vastav. Üürileandja oli teadlik, et võtab

majja viie lapsega pere. Mõistlikult on ette näha, et kui maja kasutab paljulapseline pere ei ole

see võrdne tavapärase kulumisega juhul kui majas elaks vaid kaks täiskasvanut. Üüripinna

üleandmisel kinnitas üürileandja korduvalt, et üürnikul pole vaja muretseda, näiteks valge

diivani pärast, millele üürnik kohe tähelepanu pööras. Õige ei ole üürileandja väide, et üle antud

majal polnud puudusi. Maja üleandmisel läks katki garaaži uks.

2-19-9979

Üüriobjekti üürnikult vastu võtmisel 18.03.2019 vaatas üürileandja maja koos üürnikuga üle,

võttis maja vastu ning üüripinna vastuvõtmisel ei olnud üürileandjal ühtegi pretensiooni ega

pretensioonide nimekirjast juttu polnud. Tõele ei vasta üürileandja väide, et ta leppis üürnikuga

18.03.2019 kokku hilisema kohtumise, kuhu üürnik kohale ei ilmunud. Üürileandja ei saanud

ilma üürniku osavõtuta puuduste fikseerimiseks üleandmise-vastuvõtmise akti koostada.

Üürileandja pole tõendanud, et väidetavad puudused üldse olid, või et need tekkisid ajal, mil

üürnik maja kasutas. Üürnik teavitas üüriperioodi jooksul üürileandjat kohe kõigist asjaoludest,

mille suhtes võis üürileandjal olla põhjendatud huvi.

Kui üürnik üüripinna 18.03.2019 üle andis, oli poolte vahel juttu vaid seinast ja diivanist.

Üürnikule ei antud võimalust neid puudusi, mida ta on tunnistanud, ise korda teha. Üürileandja

poolt üürnikule pakutud tähtaeg täiendavate hinnapakkumiste võtmiseks oli ebamõistlik, kogu

pretensiooninimekiri ja süüdistused olid üürnikule ootamatud ja väidetavad puudused

tõendamata ning ilmselgelt oli üürileandja juba Pihla Grupp OÜ kasuks otsustanud. Pole

tuvastatud, et hinnad, mida üürileandja nõuab, on mõistlikud.

Üürnik võtab omaks maja kõrval ja seintel oleva kapronvärvi ja puhastamise kulu summas

20 eurot. Õues läks katki laste pall, mille sees on sinine vedelikulaadne materjal ja sellest võisid

sinised laigud jääda. Üürnik oleks võinud selle ise ära puhastada, kui tema tähelepanu oleks

sellele maja üleandmisel juhitud, kuid seda ei tehtud. Üürnik võtab omaks uue laualambi

soetamise summa 30 eurot. Üürniku lapse käes läks aerosoolvärv magamistoa laualambile.

Üürnik üritas seda puhastada, kuid ei saanud värvi maha. Pudelihoidja külmkapis läks katki ja

jäi vahetamata. Köögikraani segisti filtri võttis üürnik ära ja unustas tagasi panna. Filter maksab

80 senti, mitte 10 eurot. Üürnik pesi diivanipatju ja võis esineda tooni erinevusi diivanipatjade

värvi ja diivani värvi vahel. Pole mingisugust põhjust esitada kostjale uue diivani arve, sest

piisanuks pesust ja diivan oli vana ning vormist väljas. Diivani hind 1245 eurot on

ülepaisutatud, uue kvaliteetse nurgadiivani saab poole väiksema summa eest kui üürileandja on

märkinud. Üürniku laps sai kätte aerosoolvärvi ja pritsis seda magamistoa seintele, värvi läks

kapi tagaseinale ja võis pritsida ka aknalauale ja radiaatorile. Aknalaua värvimise kulu 50 eurot

on ülepaisutatud. Aknalauad ei olnud värvivigadeta ning olid kogu aeg niisked, mis soodustas

värvi kulumist. Niiskus tulenes maja ehituspraagist ja energiaklassist. Radiaatorid olid vanad ja

lülitasid end ise välja, mida ka üürileandjale teatati. Üürileandja pidanuks radiaatori välja

vahetama, kuna küttesüsteem oli vigane ja selle kordategemine on üürileandja kohustus. Kapi

papist tagasein ei paista välja, lihtne on see koht värviga üle tõmmata, samuti saab paar naela

tagasi lüüa ja tagasein on jälle kinni. Tegemist oli odava kapiga, on loomulik, et naelad või

kruvid võivad lahti tulla. Kapp polnud olukorras, et seda oleks pidanud välja vahetama. Üürnik

oli kohe valmis selles toas vajalikud parandused tegema, sh kapi taguse aerosoolvärvi pleki

eemaldama. Magamistoa seinast ja diivanist oli koheselt üürileandjaga juttu ja üürileandja ei

soovinud nende kordategemist, seega pole üürileandjal õigust seda tagantjärgi nõuda. Köögi

seinal võis olla tõepoolest lapse poolt harilikuga tõmmatud kriips. See tuleb tavapuhastuse

käigus maha ning seinu pole vaja üle värvida. Lapse kirjutuslaud oli garderoobis vastu seina ja

sellest jäi tõesti seinale teatav joon. See ei olnud visuaalselt häiriv ja ühe joone pärast ei ole

vajadust värvida üle tervet tuba, vaid oleks saanud teha paikparandust. Uksekell oli vana ja ei

töötanud. Üürnik ostis uue uksekella ja jättis selle üürileandjale. Vana uksekell võis minna

üürniku kasutusajal katki (lapsed võisid seda kogemata teha), kuid kuna vana uksekell nagunii

ei töötanud ja uus osteti asemele, siis ei ole alust uksekellaga seoses üürnikult midagi nõuda.

Lahti tulnud vannidüüsidest andis üürnik kohe üürileandjale teada ja andis düüsid üürileandja

kätte. Saunakulbi tinutuse koht läks kohe katki. Tegu oli vana kulbiga. Aiapost kukkus küll

pikali ajal kui maja oli üürniku valduses, kuid üürnik seda ei põhjustanud. Posti all oli

sipelgapesa, mis võis kukkumise põhjustada. Üürniku ettepanekul ja üürileandja nõusolekul

parandas üürniku abikaasa posti. Üürileandjal ei olnud üürnikule etteheiteid ja posti

2-19-9979

parandamise kulu nõuda pole alust. Üürnik võtab omaks, et seintel võisid esineda teatud

kriimud, midagi võis koristamisel jääda märkamatuks, aga tegemist on siiski asja lepingujärgsel

kasutamisel tekkiva kulumise ja muutustega. Üürniku koristusapsakad ei saa minna arvesse

maja kahjustamisena.

Juba vahepealse uputuse (kindlustusjuhtumi) tõttu ei saanud üürnik maja anda üle samas

seisukorras kui see eelnevalt oli, sest vahepeal tehti kahju likvideerimiseks remont. Remonti

teinud töömehed võisid samuti tekitada mistahes kriipse vms seintele ja põrandale või mujale.

Üürileandja ei ole fikseerinud olukorda pärast vahepealset remonti. Majas käis üürniku

teadmata ka üürileandja ja võis ise midagi teha. Niiskuskahjud ja hallitus majas on põhjustatud

maja ehitusvigadest ja energiaklassist. Uksed, mille parandamise kulu üürileandja nõuab, olid

juba enne katki. Majas, nii väljas kui sees, põlesid pirnid pidevalt läbi ning üürnik vahetas neid

ebanormaalselt tihti. Ilmselt oli tegemist majas elektripinge kõikumisega ja seda kurtis üürnik

ka üürileandjale. Kui majas endas on seadme olukord selline, mis tingib lambipirnide pideva

läbipõlemise, siis ei saa selle eest vastutada üürnik. Madratsid ja vaibad saanuks puhtaks pestes

ja asendamiseks polnud vajadust. Aknakatteid pole üürnik lõhkunud ega määrinud. Üürnikult

pole ka põhjust nõuda tervete seinte ülevärvimise maksumust, kui piisanuks pesust või

kohtparandustest.

Pole teada, kas väidetavalt puuduvad köögitarvikud üldse seal olid ja kui olid siis, et need

kadusid kostja kasutusajal. Samuti pole tõendatud, et pesumasin ja pliit vajasid väljavahetust

kostja tegevuse tõttu. Pesumasin ja pliit, samuti külmkapp olid 20 aastat vanad ning nende aeg

oli läbi. Pesumasin ei töötanud enam ja selle pidi ära viima TH, kes aga seda ei teinud.

Nõudepesumasin ei töötanud hästi.

Maja koristuse maksumus 990 eurot on ülepaisutatud. Arusaamatuks jääb maja ümbruse

korrastamise kulu 40 eurot ja kappide korrastamise kulu 70 eurot. Saunahoonet kasutas üürnik

ühe korra.

Kõrvalkulude nõue on põhjendamatu. Üürnik leppis üürileandjaga 18.03.2019 kokku, et kuna

üürnik andis maja üle varem kui kuu lõpus, siis kuu üürisumma 1250 eurot peaks katma

kõrvalkulud, ja ka kattis. Lepiti kokku, et kui selgub, et midagi on tasumata, siis tehakse sellest

tasaarvestus üürisumma arvel või kui sellest ei piisa, siis tagastatava tagatisraha arvelt.

Kohtumenetluse eelsed õigusabikulud on ülepaisutatud ning polnud vajalikud. Üürileandja on

esitanud juba ükskord vastavasisulise nõude kohtusse (tsiviilasi nr 2-19-9456), küll füüsilise

isikuna, kuid sellest võib järeldada, et kohtueelset õigusabi oli saanud füüsiline isik, mitte

käesolevas menetluses juriidilisest isikust üürileandja. Üürileandja eesmärk oli algusest peale

tagatisraha mitte tagastamine, kompromissi mitte sõlmimine, üürnikule põhjendamatute kulude

tekitamine ja võimalikult suure nõude esitamine üürniku vastu.

Saamata jäänud tulu nõuet ei ole üürileandja tõendanud. Pole tõendatud, et üürileandja üldse

oleks vastaval perioodil tulu saanud ja kui ka oleks, et summa oleks just nii suur kui esitatud

nõudes ja et tulu jäi saamata üürniku tegevuse tõttu.

Menetluse käik maakohtus

5. Maakohus liitis 06.11.2019 määrusega üürileandja hagi üürniku vastu (tsiviilasi nr 2-19-

14229) ühte menetlusse üürniku hagiga üürileandja vastu (tsiviilasi nr 2-19-9979), jätkates

2-19-9979

esitatud hagide menetlus ühise tsiviilasjana nr 2-19-9979 ja käsitledes üürileandja hagi üürniku

vastu vastuhagina.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus jättis 04.10.2022 otsusega rahuldamata X hagi Zyndilaid OÜ vastu ja

rahuldas Zyndilaid OÜ hagi X vastu osaliselt ning mõistis Xlt Zyndilaid OÜ kasuks välja

põhivõla 5960,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1453,96 eurot ja edasiulatuva viivise

põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis

maakohus X hagis Zyndilaid OÜ vastu X kanda ning Zyndilaid OÜ hagis X vastu 67% ulatuses

X ja 33% ulatuses Zyndilaid OÜ kanda.

Üürilepingu alusel tasutud tagatisraha nõue

7. Maakohus luges poolte vahel vaidluseta tuvastatuks, et X üürnikuna ja Zyndilaid OÜ

üürileandjana sõlmisid 12.08.2018 eluruumi üürilepingu Kuressaares XXX asuva sisustatud

eramu kasutamiseks tähtajaga kuni 31.03.2019. Üürnik sai üüripinna valduse 27.08.2018 ja

tagastas valduse üürileandjale 18.03.2019. Üürnik tasus üürileandjale 3750 eurot tagatisraha.

8. Üürniku hagi on suunatud tagatisraha tagastamisele. Üürilepingu p 4.7 ja VÕS § 308 lg 1

järgi on tagatisraha mõeldud lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks.

VÕS § 308 lg 3 järgi võib üürnik tagatisraha tagastamist nõuda, kui üürileandja ei ole kahe kuu

jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Üürilepingu p-s 4.8

on pooled leppinud kokku, et üürileandja tagastab tagatisraha lepingu lõppemisest ühe nädala

jooksul juhul, kui üürnik on nõuetekohaselt täitnud kõik lepingust tulenevad rahalised

kohustused.

9. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et üürileping on lõppenud,

kuid pooled vaidlevad selle üle, millal leping lõppes. Üürnik väitis, et leping lõpetati poolte

kokkuleppel 18.03.2019, sest üürnik andis üüripinna tagasi. Üürileandja sellega ei nõustunud

ja leidis, et leping lõppes 31.03.2019 tähtaja möödumisega, sest valduse tagastamine ei tähenda

lepingu lõpetamist ja kokkulepet lepingu lõpetamiseks enne tähtaja saabumist ei olnud.

VÕS § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui üürnik või

üürileandja pole seda varem erakorraliselt mõjuval põhjusel üles öelnud. Ühepoolsele

ülesütlemisele ei ole üürnik hagis tuginenud. Esile toodud asjaoludest ei saaks ka ülesütlemise

võimalust järeldada – pooltel ei olnud vaidlust, et üürnik soovis üüripinna 18.03.2019 omal

soovil üle anda, sest tal polnud selle järele enam vajadust. Üürniku abikaasa C rääkis

kohtuistungil tunnistajana lepingu lõpetamise kohta, et „Üürilepingu varem lõpetamine oli

jutuks, et kui saame oma majja sisse, siis lõpetame enda üürilepingu ära ja oli jutt, et see lõpeb

enne 01. aprilli. Me läksime ära poole märtsi pealt. Siis X ütles, et me läheme nüüd oma koju,

et saime selle nii palju korda, et saame seal ööbida. Üürileandjat oli varem teavitatud.

Üürileandja oli nõus, et me varem üürilepingu lõpetame“. Maakohus leidis, et tunnistaja

ütlustest ei saa järeldada üürileandja nõustumist lepingu lõpetamisega, sest ühtegi selget fakti

väidetavast suhtlusest üürileandjaga tunnistaja välja ei toonud.

10. Üürnik on pidanud lepingu lõppemise varasemat aega oluliseks argumentatsiooniga, et kui

leping lõppes mitte 31.03.2019, vaid 18.03.2019, saanuks terve kuu eest ette makstud üüri arvelt

katta ka märtsi kõrvalkulud. Üürilepingu järgi oli igakuine üür 1250 eurot ja see tuli maksta

jooksuva kuu eest ette (p 4.1 ja 4.2). Kõrvalkulusid üür ei sisaldanud ja nende eest tuli üürnikul

tasuda eraldi lähtuvalt tegelikust tarbimisest ja teenusepakkujate arvetest (p 4.5). Hagiavalduses

väidetut, et üür sisaldas kokkuleppeliselt 250 euro ulatuses kõrvalkulusid, ei ole üürnik

2-19-9979

selgitanud. Üürilepingus kirja pandust see ei järeldu. Teisalt osutas üürnik hagis sellele, et

18.03.2019 üüripinna tagastamisel oli üürileandjaga juttu laste soditud magamistoa seinast ja

ebaõnnestunud pesuga tooni muutnud diivanipatjadest ning üürnik väitis, et lepiti kokku, et

selle raha (250 euro) arvel loetakse tasutuks nii seina värvimine kui diivani pesu. Seega väitis

üürnik vastuoluliselt ühelt poolt tehtuks kokkulepet, mille sisuks on märtsi kõrvalkulude

tasaarvestus märtsi eest ette tasutud üüri arvelt ja teiselt poolt kokkulepet, mille sisuks on

rikutud seina ja diivanipatjade taastamise kulu tasaarvestus märtsi eest ette tasutud üüri arvelt.

Asja materjalide hulgas ei ole kumbagi kokkulepet kinnitavaid tõendeid. Kuna üürniku

väidetud kokkulepped tõendamist ei leidnud ja kohtu ette ei ole toodud muid asjaolusid, millest

järeldada üürileandja nõustumust, et üüripinna tagastamisega lõpeb ka üüri arvestamine ja 19.–

31.03.2019 eest tasutud üürist tasaarvestatakse mingeid muid kohustusi, on üürniku väide

lepingu lõpetamisest kokkuleppel 18.03.2019 tõendamata. Maakohus luges tuvastatuks, et

üürileping lõppes 31.03.2019 tähtaja möödumisega.

11. Üürniku tagatisraha tagastamise nõude rahuldamise eeldus on see, et üürniku üürilepingust

tulenevad rahalised kohustused on täidetud ja üürileandja pole teatanud nõuetest üürniku vastu.

Üürileandja vastuväidete kohaselt on eeldus täitmata, sest üürnikul on maksmata 2019. aasta

märtsi kommunaalkulud ja ta on tekitanud üüritud asjale kahjustused, mille kõrvaldamise kulu

katteks on üürileandjal õigus tagatisraha kasutada. Poolte esile toodud asjaolude järgi, ja mille

üle pooled ei vaidle, saatis üürileandja üürnikule 24.03.2019 kirjaga pretensioonide nimekirja

ja 29.03.2019 kirjaga hinnapakkumise (Pihla Grupp OÜ 28.03.2019 hinnapakkumine)

üürieseme taastamistööde kohta. Kuna üürileandja toetub sellele, et üüriese ei olnud

tagastamisel ettenähtud seisundis ja kahjustuste kõrvaldamise kulu ületab tagatisraha, sõltub

üürniku nõude edukus üürileandja vastuväidete edukusest. Et samadele asjaoludele tugineb

üürileandja oma hagi alusena, ei ole kohtul tarvidust neid eraldi käsitleda ja üürileandja

rahanõudeid üürniku vastu saab hinnata järgnevalt üürileandja hagi raames.

Üüritud asja puuduste kõrvaldamise kulu nõue

12. Üürileandja nõuab enda hagiga üürnikult esmalt varalise kahju hüvitamist tuginedes

asjaolule, et üürilepingu ese ei olnud tagastamisel nõutavas seisundis. Üürileandja nõuet saab

pidada üürilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudeks VÕS § 115 lg 1 alusel.

Viidatud sätte järgi, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui võlgnik rikub kohustust, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seejuures tuleb arvestada VÕS §-s 127 sätestatud kahju

hüvitamise eesmärki ja ulatust. Eelneva kohaselt tuleb üürileandja nõude lahendamiseks

tuvastada, kas kostja rikkus mõnda üürilepingust tulenevat kohustust ning kas selle kohustuse

rikkumise tagajärjel tekkis üürileandjal kahju.Üürnik peab VÕS § 276 lg 2 järgi kasutama asja

hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti ja pärast lepingu lõppemist

peab üürnik tagastama üüritud asja koos päraldistega VÕS § 334 lg 1 järgi seisundis, mis vastab

asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürilepingu p-des 5.2.1, 5.2.2 ja 5.2.10 on üürnik võtnud

kohustuse kasutada üüripinda vastavalt sihtotstarbele eluruumina, tagada selle säilimine ja

tavapärane hooldamine, kõrvaldada oma kulul harilikuks säilimiseks vajaliku väikesemahulise

koristamise või hooldamisega kõrvaldatavad puudused (akende pesu, pirnide vahetus jms). P-s

5.2.16 on üürnik võtnud kohustuse tagastada üüripind mitte halvemas seisukorras kui see oli

lepingu sõlmimisel, arvestades normaalset kulumist ja p-s 5.2.12 kohustuse hüvitada

üürileandjale üürniku või temaga koos elava isiku tegevuse tagajärjel üüripinnal asuvate

seadmete ja vallasasjade rikkumisest tekitatud kahjud. VÕS § 334 lg 2 järgi vastutab üürnik

üksnes sellise üüritud asja kahjustamise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, ning

ta ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja

2-19-9979

lepingujärgse kasutamisega. Samuti ei vastuta üürnik üürilepingu kehtivuse ajal tekkinud kahju

eest, kui ta tõendab, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust,

kellele ta asja kasutamise üle andis. Üürnik vastutab ka temaga koos elavate pereliikmete poolt

eluruumi kasutamise eest. Seega vastutab üürnik üldjuhul üüriesemele hoolsuskohustuse

rikkumise tõttu üürisuhte ajal tekkinud kahju eest.VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest

või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis,

mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja

väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega,

oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on

asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg-

le 1.

15. Kohtul tuleb teha kindlaks, millises seisus üüriese 27.08.2018 üürnikule üle anti ning

millises seisus see 18.03.2019 tagastati ja kas sellel olid tagastamisel üürileandja väidetud

puudused, mida üleandmisel ei olnud. Vaidluseta on tuvastatud, et üüripinna üürnikule

üleandmisel allkirjastasid pooled 27.08.2018 üleandmise ja vastuvõtmise akti. Kui on koostatud

akt, saab VÕS § 334 lg 1 kohaselt eeldada, et üüripind anti üle aktis toodud seisundis. Õige on

üürniku argument, et 27.08.2018 akt üüripinna seisukorda sisuliselt ei fikseeri. Üleandmisakti

mõte seisneb selles, et sinna märgitaks üürieseme (maja ja selle sisustuse) seisukord ja

üürileandjal oleks lihtsam pärast üürisuhte lõppemist kahjustusi tõendada ja hüvitist nõuda.

Informatiivse üleandmisakti tingimusis peaks üürnik tõendama, et kahjustused olid siiski

olemas juba üürieseme üleandmisel. Kui akti pole, või see eesmärgipärast infot ei sisalda, tuleb

üürileandjal tõendada, et kui üüriese üle anti, ei olnud sellel tema väidetud puudusi. Pooled

vaidlesid selle üle, kas üürileandja tegi 27.08.2018 enne üürieseme üleandmist fotosid ja kas

need on üürnikule samal päeval e-kirjaga kättesaadavaks tehtud, kuid 27.08.2018 aktist ei

tulene ja üürileandja pole ka väitnud, et tema tehtud fotod võiksid olla akti osaks. Üürileandja

väitel oli üüripind üleandmisel puhas ja korras, 27.08.2018 hommikul koristatud. Sellisele,

üürileandja etteheidetavaid detailseid tagastamisjärgseid puudusi arvestades üldisele

seisukorrale pole üürnik ka vastu vaielnud. Üürileandja tunnistajate TH (majahaldur), SK

(koristaja) ja LW (üürileandja seadusliku esindaja abikaasa) haakuvad ütlused kinnitavad, et

maja oli puhas, seinad puhtad, määrdumiste ja kriimudeta, mööbel, kodumasinad jm sisustus

korras. Maja üldist normaalset, korralikku seisukorda ja silmatorkavate puuduste puudumist

kinnitasid ka üüripinna vastuvõtmise juures viibinud üürniku tunnistajad LT ja C ja LW ütluste

järgi oli majas tehtud viimane suurem remont, põhjalik värskendus 2017. aastal, LW sõnul

enne, kui otsustasid abikaasaga (KW) maja turistidele bookingus välja üürima hakata. Samas

puudub ka vaidlus, et maja viimistluse ja sisustusse kuulunud asjade (mööbel, seadmed jms)

hulgas polnud 27.08.2018 seisuga midagi uhiuut, enne üürnikule üleandmist kasutamata seisus.

Poolte esiletoodu järgi kasutas üürileandja maja lühiajalisteks väljaüürimisteks enne üürniku

pere sissekolimist kui ka pärast üürniku lepingu lõppemist. Maja ja sisustuse üldine

silmatorkavate kahjustusteta visuaalne pilt vaatab kohtu hinnangul vastu ka kogumis

27.08.2018 fotodelt üürilepingu esemest enne üürnikule üleandmist, millised üürileandja on

toonud välja kohtule esitatud fototabelis. Eelöeldu põhjal tuleb järeldada, et üürilepingu ese anti

üürnikule üle heas seisukorras, mis tähendab mh seda, et üüripind ja sellel olnud asjad olid

puhtad ja neil polnud märgatavaid visuaalseid ega funktsionaalseid kahjustusi. Seda toetab

kaudselt ka asjaolu, et üleandmisaktis puuduste kohta märkeid ei ole. Üürileandja väitel – ja see

tuleneb üürilepingu p-st 1.2 – anti üüriese üle ka korras ning nõuetekohaselt funktsioneerivate

ja kasutuseesmärgile vastavate kommunikatsioonidega (k.a elektrisüsteem, veevärk,

küttesüsteem, kanalisatsioon). Üürnik seda vaidlustanud ei ole. Üürniku väitel, et üüripinna

2-19-9979

üleandmisel rääkis üürileandja plaanist teha pärast üürniku väljakolimist remonti, ei ole sisulist

tähtsust. Üürnik pole väitnud, et üüripind võis vastuvõtmisel olla mistahes mahus remonti või

korrastust üleüldse vajav. Samuti pole üürnik tuginenud sellele, et üürileandja väidetav hilisem

remondisoov pidanuks mõjutama mingil viisil üürniku hoolsusstandardit ja vastutust.

Üürilepingu ja 27.08.2018 augusti üleandmisakti järgi on üürnik võtnud kohustuse tagastada

üüripind vastuvõtmise aegsest mitte halvemas, loomulikku kulumist arvestavas seisukorras,

erikokkulepeteta.

16. Tõendamaks millises seisundis oli üüriese üürnikule üleandmisel ja millises tagastamisel,

ning et tagastamisel olid sellel üürileandja väidetavad kahjustused ja puudused, mida

üleandmisel ei olnud, esitas üürileandja kohtule fototabeli. Fototabelis on toodud üürileandja

tehtud fotod. Kohtuistungil üürnik kinnitas, et fotode tegemise aja osas tal kokkuvõttes

vastuväiteid ei ole, mistõttu kohus saab lähtuda vaidluseta sellest, et pildid fototabelis märkega

„enne“ ja pildid märkega „pärast“ kajastavad ka üürieseme seisundit üürileandja väidetud ajal

ning fotode pealkirjas toodud failinimes sisaldub foto tegemise kuupäev. Samuti esitas

üürileandja 18.03.2019 kuupäevaga akti, milles üürileandja on loetlenud avastatud puudused

(tubade kaupa, kokku üle saja artikli) ja märkinud iga puuduse juures meetme selle

kõrvaldamiseks. Akti on allkirjastanud üürileandja seaduslik esindaja KW ning MS ja AV.

Vaidlust ei ole, et see akt on ühepoolne ja koostatud ilma üürniku osaluseta pärast seda, kui

üürileandja ja üürnik olid 18.03.2019 esmalt südapäeval koos kohapeal käinud. Üürniku väitel

teda hilisemaks tagasi ei kutsutud ja sellest polnud juttu. Seevastu üürileandja väitel oli

üürnikule öeldud, et hiljem samal päeval naastakse pretensioonide ühiseks koostamiseks, kuid

üürnik jättis ülevaatusele ilmumata. Pooltevahelise üürilepingu p 3.5 järgides pidanuks valduse

üürileandjale tagastamisel koostatama selline vastuvõtuakt, milles pooled fikseerivad eluruumi

ja selles asuvate esemete seisukorra, mõõdikute näidud ja muud olulist tähendust omavad

asjaolud. Asja lahendamisel ei ole siiski määravat tähtsust, kas põhjalikumas ülevaatuses lepiti

kokku või mitte, ega selleski, et ühist akti ei koostatud. Üürileandja on vaba otsustama mil moel

ta puudused fikseerib ning kandma seetõttu puudustest teavitamise ja vaidluse korral nende

tõendamise riisikot, kui ta teeb seda erinevalt lepingus sätestatud korrast. Kahepoolse

vastuvõtuakti tegemata jätmine ei võta üürileandjalt õigust puudustele tugineda.

17. Maakohus hindas üürileandja poolt 18.03.2019 akti alusel üürnikule etteheidetavaid

puudusi koos tõenditega, millele üürileandja tugineb vastavate puuduste kõrvaldamise kulu

(kahju) suuruse kinnitamiseks (Pihla Grupp OÜ 09.04.2019 arve nr 362). Maakohus märkis, et

arvel on märgitud teenuste/kaupade kirjed hinnaga ilma käibemaksuta ja koondsummale on

lisatud käibemaks. Hagiavalduse järgi nõuab üürileandja sellele arvele tuginedes kahju

hüvitamist koos käibemaksuga, mistõttu iga arvel käibemaksuta näidatud kulukomponendi

eraldi hindamisel tuleb lähtuda sellest, et vastavale kulule lisandub käibemaks.

Puudused hoovis

18. Üürileandja väitel oli parklas asuv betoonpost katki sõidetud ja ebakvaliteetselt remonditud.

Välisvalgusti posti küljes katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on 200 eurot Pihla Grupp OÜ arve

alusel betoonposti lammutuse ja taastamise eest ning 70 eurot välisvalgusti uuega asendamise

eest. Fototabelis toodud 27.08.2018 fotol on hoovi sissesõidu äärsed kividest laotud aiapostid

püsti, komplektsed, 13.11.2018 fotol (lepingu ajal) on näha ümberkukkunud aiapost ning

18.03.2019 fotodel taastatud aiapost ja selle küljes oleva valgusti deformatsioon. Poolte vahel

polnud vaidlust, et kõnealune post ajal, mil maja üürniku valduses oli, kukkus mingil põhjusel

ümber. Üürniku esimese vastuväite järgi tema ümberkukkumist ei põhjustanud, ei tea kuidas

see juhtus ja peab võimalikuks põhjuseks seda, et sipelgad olid posti uuristanud. Tunnistaja C

ütluste järgi leidis tema ümberkukkunud posti, uurides selle seest mustade sipelgate pesa,

2-19-9979

tõmbas selle käega ära ja tundis, et post oli seest märg. Jälgi selle kohta, et postile oleks autoga

otsa sõidetud ta ei täheldanud. Tunnistaja arvates võis külmaga olla ka muld posti sees

paisunud. Kohtu hinnangul ei saa tunnistaja ütlustest järeldada, et posti ümberkukkumise

põhjuseks pidi olema posti konstruktsiooni kahjustatus sipelgatest, ilmast või ka nende

koosmõjust. Füüsikaliselt on küllalt võimatu, et selline seguga seotud kividest post ilma välise

jõu mõjutuseta ümber kukub. Isegi siis, kui pidada võimalikuks, et sipelgad ja külmudes paisuv

vesi (või märg muld) konstruktsiooni nõrgendada võivad, siis on fotolt näha, et post on

murdunud suuresti altpoolt esimese ja teise kivikihi vahelt. Et post oma raskuse all ümber

kukkuda saaks, pidanuks sipelgad sel juhul posti murdumiskohast kivide vahelt segu täiesti

eemaldama ja ilmselt ka kive välja lükkama. Seega pole üürnik veenvalt tõendanud, et posti

ümberkukkumist põhjustas temast sõltumatu asjaolu. Üürniku teise vastuväite järgi ei ole posti

parandamise kahjunõude esitamine pärast maja valduse tagastamist heauskne, sest üürileandja

oli olnud nõus, et üürnik posti parandab ja pärast seda mingeid pretensioone ei esitanud.

Tunnistaja C rääkis kohtus, et: „X kohe postist (üürileandjat) ei teavitanud, et ei hakka

nädalavahetusel tülitama. Minu teada andis esmaspäeval teada. Täpselt ei tea, mida nad seal

rääkisid, aga kui kohapeal vaatasime, siis ütlesin, et mul oma maja pealt jääb segu üle, et võin

selle uuesti üles lappida, siis ta ei jää vähemalt pikali. Ja võtsin maja pealt ämbriga segu,

lappisin kivid, tõmbasin mulla seest ära, lappisin ära, tõstsin püsti ja muud ma ei teinudki.

Lampi ei hakanud vahetama, sest ma ei teadnud, mis sellest edasi saab. Kui olin posti püsti

tõstnud, siis minu teada mingit akti ega vaatamist polnud. Polnud sellist asja, et see ei kõlba,

vähemalt minuga küll mitte. Üürileandja pretensioone selle posti kohta ei esitanud.“ Sellele, et

üürileandja ümber kukkunud postist teadis, annab kinnitust fototabeli 13.11.2018 foto pikali

postist. Samuti selgitas üürileandja kohtuistungil, et ta oli posti kordategemisega üürniku poolt

nõus, enda sõnul küll tingimusel, kui see tehakse ilusti ja õigesti korda. Üürniku väitel sellise

klauslit kokkuleppes ei olnud ja pärast seda, kui C posti ära parandas, rohkem eraldi suhtlust

üürileandjaga posti osas ka polnud. Kõrvaldamist vajava puudusena on üürileandja tuginenud

mitte üksnes sellele, et üürnik vastutaks posti kahjustumise eest kuna see üürniku valduse ajal

ümber kukkus, vaid siiski sellele, et üürnik oli remontinud posti üürileandja seisukohast

ebakvaliteetselt. Posti lammutuse ja taastamise sai tingida mitte posti ümberkukkumine, vaid

ümbertegemist vajav parandustöö. Kuna üürileandja oli ümberkukkunud posti olukorrast

teadlik ja lubas seda arvestades üürnikul posti parandada, on mõistlik eeldada ka üürileandja

selget huvi kontrollida, kas parandus sai tehtud ja kuidas sai tehtud. Seda eriti olukorras, kus

üürileandja enda väitel oli ta seadnud tingimuseks kvaliteetse ja õige paranduse. Mõistlik

üürileandja vaadanuks remonditud posti üle ja andnuks üürnikule rahulolematusest kvaliteediga

koheselt teada. Vähemalt 2018. aasta novembri lõpus pidanuks üürileandjal olema teada, kas

post on parandatud vastuvõetavas seisus või mitte. See hõlmab kohtu hinnangul ka posti küljes

asunud välisvalgustit, mis posti kukkudes kahjustatud sai. Paranduse ebakvaliteetsusest teavitas

üürileandja üürnikku aga alles järgmise aasta märtsis pärast üüripinna tagastamist.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 ja VÕS § 6 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida

heas usus ja võlasuhte pooled peavad oma käitumises teineteise suhtes hea usu põhimõttest

lähtuma. Kohtupraktika järgi on hea usu põhimõtte funktsiooniks ka lepingust või seadusest

tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate

õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus

hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et aiaposti parandustöö ümbertegemise kulu, st

lammutamise ja taastamise, sh posti küljes olnud valgusti asendamise kulu, hüvitamise

nõudmine üürnikult on praegusel juhul hea usu põhimõttega vastuolus.

19. Üürileandja väitel oli maja vasakul välisseinal sinise värvi laik. Puuduse kõrvaldamise kulu

on 20 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel maja fassaadilt värvi mehhaanilise eemaldamise eest.

2-19-9979

Üürnik võttis kahjustuse omaks ja nõustus ka kahju suurusega. Seega on puuduse kõrvaldamise

kulu 20 eurot (pluss käibemaks) põhjendatud.

20. Üürileandja väitel oli suur must metallist tuhatoos õue jäetud ja rooste läinud. Puuduse

kõrvaldamise kulu on 60 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel metallist tuhatoosi värvimise eest.

Kohus leiab, et fototabelis toodud 18.03.2018 fotol tuhatoosist pärast üüripinna tagastamist ei

ole rooste olemasolu tuvastatav. Muid kahjustust kinnitavaid tõendeid esitatud ei ole ja seega

pole tõendatud, et üüripinna tagastamisel üürileandja etteheidetav puudus esines.

21. Üürileandja väitel oli õues asuv uksekell katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on 10 eurot

Pihla Grupp OÜ arve alusel uksekella paigalduse eest. Fototabelis toodud 27.08.2018 ja

18.03.2019 fotodelt on näha, et enne üürnikule üleandmist on maja välisseinal uksekella nupu

korpus terve ja pärast tagastamist purunenud. Üürnik ei vaidlustanud, et see võis tema

kasutusajal katki minna, mööndes et lapsed võisid seda kogemata teha. Küll tõi üürnik esile, et

uksekell oli vana ja ei töötanud ning ta ostis uue uksekella, mille jättis üürileandjale ja leidis, et

seetõttu pole üürileandjal alust midagi nõuda. 18.03.2019 fotolt on näha, et uksekella purunenud

nupu kõrvale on seinale pandud uus, sootuks teistsugune kellanupp. Üürnik pole väitnud, et ta

uksekella vahetuse üürileandjaga kooskõlastas. VÕS § 285 lg 1 tulenevalt võib üürnik teha

üüritud asjale parendusi ja muudatusi juhul, kui selleks on üürileandja kirjalikult taasesitatav

nõusolek. Ka üürilepingu p-s 5.2.15 on lepitud kokku, et üürnik ei tee ümberehitustöid või -

paigutusi ilma üürileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Seega kui selles kokku lepitud ei ole,

ei vabasta uue uksekella paigaldamine üürnikku vastutusest olemasoleva kellanupu purunemise

eest ja üürileandja on õigustatud nõudma üürniku valduse ajal rikutud uksekella asendamise

kulu hüvitamist. Puuduse kõrvaldamise kulu 10 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

Üürileandja väitel oli viis majaesist elektripirni õues/hoovis läbi põlenud. Puuduse

kõrvaldamise kulu on 40 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel maja esiste lambipirnide vahetuse

eest (5 x 8 eurot). Asjaolule, et pirnid olid läbi põlenud, pole üürnik selgesõnaliselt vastu

vaielnud. Üürniku vastuväide seisnes selles, et kuna pirnid pidevalt, ilmselt elektripinge

kõikumise tõttu, läbi põlesid, ei saa üürnik selle eest vastutada. Üürniku väitel kurtis ta seda ka

üürileandjale. Üürniku möönmine, et elektripirnid kippusid läbi põlema koos tunnistaja AV

öelduga, et pirnid olid läbi, võimaldab teha järelduse, et viis majaesist elektripirni üüripinna

tagastamisel läbipõlenud ka olid ja asendamist vajasid. Pirnide vahetus oli üürilepingu p 5.2.10

järgi üürniku kohustuseks. Üürnik ei ole väidetavat liigset elektripinge kõikumist tõendanud,

nagu pole üürnik tõendanud ka seda, et ta pirnide läbipõlemisest/pinge kõikumisest üürileandjat

lepingu kehtivuse ajal teavitanud oleks. Seega tuli üürnikul tagastada üüripind töökorras

elektripirnidega ja selle puuduse kõrvaldamise kulu 40 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

22. Maakohus leidis, et hooviga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja kahju

üürnikupoolsest lepingu rikkumisest on põhjendatud ja tõendatud summas 70 eurot

(20 + 10 + 40) pluss käibemaks, s.o 84 eurot.

Puudused esikus

23. Üürileandja väitel olid esiku seinad ja ukseraamid määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu

on 144 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel 16 ruutmeetri seinte värvimise eest. Üürnik vaidles

puudusele vastu, leides, et see pole tõendatud. Fototabelis toodud 22.03.2019 fotol esiku

tagastamisjärgse seisundi kohta võrrelduna samas toodud fotoga esikust enne üleandmist on

näha seina (ukse põse) valge osa määrdumist, kuid see ei paista kohtule sellise määrdumisena,

mida ei oleks tõenäoliselt võimalik kõrvaldada puhastamisega. Seda, et ka seina kollane osa

oleks äratuntavalt määrdunud, kohtu hinnangul foto järgi öelda ei saa. Esiku seinad on kollased,

valge on üksnes kitsas ukse põseosa. Kollasest põhiseinast rohkem fotosid tagastamisjärgses

2-19-9979

seisus esitatud ei ole ja ühe lähivõtte alusel pole võimalik tuvastada kas ja mis ulatuses kollased

seinad üüripinna tagastamisel määrdunud võisid olla. Tunnistaja MS märkis kohtuistungil esiku

seinte värvimisega seoses, et seal olid tõenäoliselt mingid väikesed täpid, selgitades juurde, et

ei saa väikesi täppe/kohtparandusi firmana teha, ega saa anda tellijale garantiid, sest visuaalselt

ei pruugi ilus ja tellijale sobiv jääda. Maakohus leidis, et üürileandja ei ole tõendanud sellist

seinte kahjustust, mille kõrvaldamiseks oleks põhjendatud need 16 ruutmeetri ulatuses üle

värvida.

24. Üürileandja väitel oli garaaži ukse võti roostega kahjustatud. Puuduse kõrvaldamise kulu

on 15 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel võtmest koopia tegemise eest. Üürniku arvates ei ole

puudus tõendatud. Kuna 27.08.2018 üleandmisaktist ei nähtu, et üürnikule üleantud võtmete

hulgas oleks ka garaaži võti ning garaaži võtme seisukorra kohta ei ole ka ühtegi tõendit

esitatud, siis ei ole etteheidetav puudus tõendatud.

25. Üürileandja väitel olid uksehinged õlitamata, kägisesid. Puuduse kõrvaldamise kulu on

5 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel uksehingede õlitamise eest. Üürnik leidis, et puudus pole

tõendatud ja (kui ka oleks tõendatud) pole uksehingede õlitamine üürniku kohustus. Maakohus

leidis, et uksehingede selline seisund üüripinna tagastamisel ja õlitamise vajadus on

tõendamata.

Puudused sisemises koridoris/trepikojas

26. Üürileandja väitel olid seinad määrdunud (ka musta hallitusega trepi lähedal seinal), tapeet

rebitud, trepikäigu kipsseinas praod. Puuduse kõrvaldamise kulu on 810 eurot Pihla Grupp OÜ

arve alusel 90 ruutmeetri seinte värvimise eest. Üürniku arvates pole puudus tõendatud. Kohtu

hinnangul on fototabelis toodud 18., 21., 22. ja 24.03.2019 fotode alusel tagastamisjärgse

seisundi kohta tuvastatav, et seintel on nii määrdumist kui ka ilmseid värvipinna kahjustusi,

kraapse ja tõenäoliselt hõõrdumisjälgi. Hallitust seinal foto alusel üheselt järeldada ei saa,

üürniku väitel pole tegu mitte hallitusega, vaid majas toimunud uputuse järel seinale kantud

hallitusvastase vahendiga, mis on tulnud läbi värvi. Üürnik ei ole vaidlustanud, et fotod

kajastavad koridori ja trepikoja seinapindu. Kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et seinad olid

üürnikule üleandmisel märgatavate kahjustusteta ja puhtad, tuleb järeldada, et määrdumine ja

kahjustused on tekkinud ajal, mil maja oli üürniku valduses. Üürnik ei ole tõendanud, et selline

olukord võinuks esineda juba enne valduse saamist või et puudused tekkisid temast

mittetulenevatel asjaoludel. Kohtu hinnangul ei ole fotodelt paistva määrdumise ega kahjustuste

näol tegemist hariliku kulumisega, mis võiks käia kaasas eluruumi lepingujärgse hoolika

kasutamisega. Arvestada tuleb, et maja oli üürniku kasutuses suhteliselt lühikest aega, ligikaudu

seitse kuud, mille kestel tavaline kasutus seintele eelduslikult olulisi kulumisjälgi, määrdumist

ega tugevamaid kahjustusi ei jäta. Ka üürilepingu p-s 4.9 on pooled leppinud kokku, et

harilikuks kulumiseks ei loeta eluruumi või vallasasjade puudusi, mille tekkepõhjuseks on

ebaõige hooldamine ja kasutamine, sh kriimustused, rebendid vms kahjustused. Seina

värvimise kulu hüvitamine on põhjendatud juhul kui seinapindade endise olukorra taastamine

ei ole mõistlikult võimalik seina puhastamise või mehaaniliste kahjustuste kohtparandusega.

Arvestades määrdumise ulatust ja värvipinna kahjustusi ei ole kohtu hinnangul tõenäoline, et

puhastuse ja kohtparandustega võinuks saavutada ruumi ühtse väljanägemise. Seetõttu leidis

maakohus, et puuduse kõrvaldamise kulu 810 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

27. Üürileandja väitel oli trepialune uks määrdunud ja katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on 50

eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel ukse paranduse ja värvimise eest. Üürniku arvates ei ole

puudus tõendatud. Kohtu hinnangul on fototabelis toodud 18.03.2019 fotolt tagastamisjärgse

seisundi kohta tuvastatav kruvi-/naelaaugu sarnane auk ukses ning värvierinevus kapi ja

2-19-9979

kapiukse pinnal. Kuna tuvastatud on, et siseruumide pinnad olid maja üürnikule üleandmisel

märgatavate kahjustusteta ja puhtad, on ukse sisse auk ja uksele värvikahjustus tekkinud ajal,

mil maja oli üürniku valduses. Üürnik ei ole tõendanud, et selline olukord võinuks esineda juba

enne valduse saamist või et puudused tekkisid temast mittetulenevatel asjaoludel. Tegemist ei

ole hariliku kulumisega. Kohus leiab, et puuduse kõrvaldamise kulu 50 eurot (pluss käibemaks)

on põhjendatud.

28. Üürileandja väitel oli seinale ja kapi sisse tekkinud hallitus. Puuduse kõrvaldamise kulu on

30 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel kapi sisemuse värvimise eest. Üürniku väitel oli hallitus

kapis juba eelnevalt ning pole tõendatud, et hallitus oleks põhjustatud tema tegevusest.

Fototabelis toodud 22.03.2019 fotodel üüripinna tagastamisjärgsest seisundist on näha

tõenäoliselt niiskuskahjustus ja hallitus kapis. Fotosid sellest, milline oli kapi seisund enne, kui

maja üürniku kasutusse anti, fototabelis ei ole. Arvestades, et üüripind oli üürnikule

üleandmisel heas seisus, ilma märgatavate kahjustusteta, saab eeldada, et kahjustusteta oli ka

kõnealune kapp. SK, kes töötab majas koristajana ja tunneb maja, kinnitas tunnistajana, et

augustis enne kui üürniku pere sisse kolis, kusagil ruumides hallitust näha ei olnud. Maakohus

järeldas sellest, et üürnikule üleandmise seisuga oli kapp hallituseta, mistõttu kahjustus on

tekkinud ajal, mil maja oli üürniku valduses. Üürnik on küll väitnud, et hallituse põhjuseks võis

olla üürilepingu ajal majas aset leidnud veekahjustus, puudulik ventilatsioon jms, kuid väited

on jäänud paljasõnaliseks. Üürnik vastutab tema valduses oleva asja kahjustumise eest, kui ta

ei tõenda, et kahjustumine on leidnud aset temast olenematutel asjaoludel. Seega kohus leiab,

et puuduse kõrvaldamise kulu 30 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

29. Üürileandja väitel oli trepikäigus läbipõlenud pirn, mis tuli vahetada. Puuduse kõrvaldamise

kulu on 10 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel lambipirni vahetuse eest. Üürnik ei vaielnud, et

majas läbipõlenud pirne oli. Üürniku läbiv vastuväide lambipirnidega seoses on olnud see, et

need põlesid pidevalt läbi, ilmselt elektrikõikumise tõttu ja nende vahetamine polnud tema

kohustus. Kuna elektripinge kõikumine majas polnud tõendatud, pirnide vahetamine oli

üürilepingu järgi üürniku kohustus ja üürnikul tuli tagastada üüripind töökorras

elektripirnidega, siis on puuduse kõrvaldamise kulu 10 eurot (pluss käibemaks) põhjendatud.

30. Maakohus leidis, et elamu sisemise koridori/trepikojaga seotud puuduste kõrvaldamise kulu

ja seega üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest põhjendatud ja tõendatud

summas 900 eurot (810 + 50 + 30 + 10) pluss käibemaks, s.o 1080 eurot.

Puudused alumise korruse tualetis

31. Üürileandja väitel olid kapiuksed määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 100 eurot

Pihla Grupp OÜ arve alusel kapiuste värvimise eest (2 x 50 eurot). Üürnik leidis, et puudus

pole tõendatud. Fototabelis fotosid puudustega ustest ei ole ja muid tõendeid pole esitatud,

mistõttu maakohus nõustus üürnikuga, et üüripinna tagastamisel esinenud puudus ei ole

tõendatud.

32. Üürileandja väitel oli ukselink katki ja lukukate määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on

25 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel ukselingi vahetamise eest. Üürnik väitis, et tegemist on

tavalise kulumisega. Fototabelis toodud 27.08.2018 ja 28.03.2019 fotodelt on näha, et pärast

tagastamist on ukselink veidi kulunum kui see oli enne üleandmist. Samas ei saa mõnd nähtavat

vigastust, mis võiks tingida ukselingi asendamise, üksnes pildi alusel järeldada. Maakohus

leidis, et üüripinna tagastamisel esinenud puudus ei ole tõendatud.

2-19-9979

33. Üürileandja väitel oli üks elektripirn katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on 10 eurot Pihla

Grupp OÜ arve alusel elektripirni vahetuse eest. Asjaolu, et pirn oli läbi põlenud, pole vaidluse

all. Kuna pirnide vahetamine oli üürilepingu järgi üürniku kohustus ja üürnikul tuli tagastada

üüripind töökorras elektripirnidega ning üürniku väidetav elektripinge kõikumine majas pole

tõendatud, siis leidis maakohus, et puuduse kõrvaldamise kulu 10 eurot (pluss käibemaks) on

põhjendatud.

34. Maakohus leidis, et elamu alumise korruse tualetiga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja

seega üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest põhjendatud ja tõendatud summas

10 eurot pluss käibemaks, s.o 12 eurot.

Puudused köögis

35. Üürileandja väitel olid terve köögi seinad ja lagi määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu

on 450 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel 50 ruutmeetri köögi värvimise eest. Üürnik leidis, et

puudused, mis tingiks värvimise vajaduse, pole tõendatud – köögis on ainult tavaline kulumine,

kui mõnd defekti on ka vaja parandada, saab seda teha kohtparandusega. Maakohtu hinnangul

oli fototabelis 18.03.2019 fotodel maja tagastamisjärgse seisundi kohta seina määrdumine

selgelt näha – osalt helepruunikad pritsmed, osalt võimalik et laste käejäljed nagu üürileandja

foto juurde fototabelisse märkinud on, ning väikesed pruunikad täkked. Köögi laest fotosid ei

ole ja lae määrdumine on seetõttu tõendamata. Kuna tuvastatud on, et seinad olid maja

üürnikule üleandmisel märgatavate kahjustusteta ja puhtad, siis tuleb järeldada, et määrdumine

oli tekkinud üürniku valduse ajal. Maakohus ei jaganud üürniku hinnangut, et tegu on hariliku

kulumisega. Samuti pole alust arvata, et vähemasti pritsmeid ja pisitäkkeid saaks efektiivselt

kõrvaldada puhastamise või kohtparandustega. Maakohus leidis, et seinte värvimine on

põhjendatud ja seda kogu seinapinna üle värvimisel isegi kui määrdunud või kahjustatud on

näiteks üks sein. Maakohus vähendas köögi värvimisega seotud 450 euro suurust kahju 50%

võrra tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg-le 1 ja VÕS § 127 lg-le 6,

sest lae määrdumine ei olnud tõendatud ja seetõttu pole ka lae värvimise vajadus põhjendatud.

Maakohus luges puuduse kõrvaldamise põhjendatud kuluks 225 eurot (pluss käibemaks).

36. Üürileandja väitel oli köögikappidega seoses rida puudusi: kapid ja sahtlid pesemata,

peaaegu kõik kapi uste kummist stopperid ära tõmmatud, nõudepesumasinast vasakul oleva

kapi uksehing roostes ja tahvel kapis niiskuskahjustunud ning pundunud, lahti olid ja

kinnitamist vajasid liistud mikrolaineahju kõrval. Puuduste kõrvaldamise kulu on 70 eurot Pihla

Grupp OÜ arve alusel kappide korrastamise eest. Üürnik leiab, et kappide korrastamise kulu

kujunemine ei ole arusaadav. Kapid polnud uued, hingede seisukord maja üleandmise ajal pole

tõendatud. Fototabelis kappide maja tagastamisjärgset seisukorda kajastavatel fotodel

18.03.2019 on kapi sahtli või põhja äärel niiskuskahjustus tuvastatav (mööbliplaadi kattekiht

plaadist lahti löönud ja plaadi äär on kollaka määrdumisega), samuti on kapiukse hing fotol

roostes. Fotosid sellest, milline oli kapi sisu enne, kui maja üürniku kasutusse anti, fototabelis

ei ole. Arvestades, et üüripind oli üürnikule üleandmisel heas seisus, ilma märgatavate

kahjustusteta, saab eeldada, et rooste ja niiskuskahjustusteta oli ka köögikapi sisu. Et köögikapi

sisu kahjustus üürnikust sõltumata, üürnik tõendanud ei ole. Teisi loetletud puudusi (puuduvad

stopperid, lahtised liistud) üürileandja tõendanud ei ole. Kuna Pihla Grupp OÜ arvel märgitud

kappide korrastamise kulu sisaldab eelduslikult kõigi üürileandja loetletud puuduste

kõrvaldamist, vähendab kohus TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 tuginedes kappide

korrastamise kulu 50% võrra. Maakohus luges puuduse kõrvaldamise põhjendatud kuluks 35

eurot (pluss käibemaks).

2-19-9979

37. Üürileandja väitel oli puudu köögi kraani filter. Puuduse kõrvaldamise kulu on 10 eurot

Pihla Grupp OÜ arve alusel köögikraani segisti filtri eest. Üürnik on omaks võtnud, et kraani

filter jäi tema kätte, kuid vaidleb vastu kulu suurusele väites, et filtri hind on 80 senti, mitte 10

eurot. Tõendit odavama hinna kohta üürnik esitanud ei ole. Seega leiab kohus, et filtri

asendamise 10 euro suurune (pluss käibemaks) kulu on põhjendatud.

38. Üürileandja väitel oli külmik pesemata, selles puudus klaasist riiul ja plastikust pudelihoidja

oli katki. Külmik vajas puhastamist, puuduolev ja katkine osa asendamist. Puuduse

kõrvaldamise kulu on 80 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel külmkapi varuosade eest. Üürnik

väitis, et klaasist riiulit tema sissekolimisel külmkapis ei olnud – see oli külmkapi peal ja on

seal ilmselt siiani. Üürnik möönis, et pudelihoidja külmkapis läks katki ja jäi üürnikul

vahetamata. Fototabelis toodud 27.08.2018 ja 18.03.2019 fotodelt on näha, et üürieseme

üleandmise aegsel fotol on klaasriiul külmkapis ning tagastamise aegsel fotol on sama klaasriiul

kapist puudu. Klaasriiuli puudumist külmikust kinnitab ka tunnistaja SK. Klaasriiuli

kaotsiminek on seega leidnud aset ajal, mil maja oli üürniku valduses. Üürnik pole tõendanud,

et riiul oleks kaotsi läinud temast olenematutel asjaoludel. Üürniku väide, et riiulit kapis polnud,

on paljasõnaline ja vastuolus üürileandja esitatud tõendiga. Samuti on tõendamata väide, et

klaasriiul oli üüriperioodi ajal hoopis külmiku otsas. Külmkapi pudelihoidja purunemise võttis

üürnik omaks. Maakohus leidis, et külmkapi klaasriiuli ja pudelihoidja asendamise 80 euro

suurune (pluss käibemaks) kulu on põhjendatud.

39. Üürileandja väitel oli nõudepesumasin määrdunud, hooldamata, puhastamata. Puuduse

kõrvaldamise kulu on 60 eurot, mis on nõudepesumasina sügavpuhastuse tasu. Üürileandja

täpsustas, et kulu kujuneb puhastusvahendi hinnast 11,90 eurot ja koristusteenuse hinna põhjal

arvutatud ligikaudsest tööjõu maksumusest 50 euro ulatuses. Üürnik leidis, et puudus pole

tõendatud, sh see, milline oli masin seest selle üürniku kasutusse andmise ajal. Fototabelis

toodud 18. ja 24.03.2019 fotodel on nõudepesumasina sisemus maja tagastamise järgselt

räpane. Kohus on tuvastanud, et maja anti üürnikule üle koos töökorras ja toimivate

kodumasinatega. Seega on nõudepesumasin jäetud hooldamata ja määrdunud üüriperioodil,

üürnik pole tõendanud, et puudus tekkis temast sõltumatult. Üürileandja on tõendanud, et

puhastusvahendi maksumus jaekaubanduses on 11,90 eurot. Üürileandja tõi välja et ta tegi ise

nõudepesumasinale vajaliku sügavpuhastuse ja pole väitnud, et tal on kohustus puhastustöö eest

kellelgi tasuda. Üürileandja seega ei ole tasunud ega teki talle ka kohustust kellelegi tehtu eest

tasuda, st talle ei ole tekkinud ega teki pesumasina sügavpuhastusega muud kulu kui

pesuvahendi kulu. Seega on põhjendatud puuduse kõrvaldamise kuluks pesuvahendi kulu 11,90

eurot (koos käibemaksuga), kaasnev töökulu mitte.

40. Üürileandja väitel oli osa nõusid ja köögiriistu puudu ja need tuli asendada. Puuduse

kõrvaldamise hinnanguline kulu on 21,62 eurot. Üürnik leidis, et pole tõendanud, et nõud ja

tarvikud, mille asendamise kulu hüvitamist üürileandja nõuab, köögis maja üürnikule

üleandmisel olemas olid. Vaidlust pole, et maja üürnikule üleandmisel ei fikseeritud, millised

kööginõud ja tarvikud üürniku kasutusse anti. Üürileandja hinnangul tõendavad köögist

puuduvaid esemeid inventuuri akt ja tunnistaja LW ütlused, kes akti koostas. Kohus leiab, et

inventuuri akt iseseisvalt ei tõenda, kas seal loetletud esemed ka tegelikult puudu olid. Akt on

mh mistahes viideteta selle koostamise ajale. Tunnistaja LW, kelle ütlustega üürileandja

esemete puudumist täiendavalt kinnitada soovis, märkis kohtus ütlusi andes, et tema pole akti

koostanud. Tunnistaja ütlused ei kinnita ka seda, et ta oleks aktis loetletud nõude ja tarvikute

olemasolus enne maja üürnikule andmist ega nende puudumises pärast maja tagasisaamist ise

veendunud. Maakohus leidis, et üüripinna tagastamisel esinenud eeltoodud puudus ei olnud

tõendatud.

2-19-9979

41. Üürileandja väitel oli elektripliidi keeduplaadile plastmass sisse põlenud, pliit polnud

kasutamiseks kõlblik ja tuli asendada. Puuduse kõrvaldamise kulu on UAB „Kesko Senukai

Digital“ arve alusel uue pliidi maksumus ja tarnekulu 201,89 eurot (sh käibemaks). Üürnik

leidis, et puudus on tõendamata ja kulu liiga suur, pliidi saanuks puhastada ja uue ostmiseks

polnud vajadust, samuti et vana pliidi asendamise eest üürnikult uue maksumuse nõudmine pole

põhjendatud. Maakohus oli tuvastanud, et üürnikule anti koos majaga üle ka töökorras

kodumasinad. Fototabelis pliidi kasutusse andmise eelset ja tagastamise järgset seisukorda

kajastavate fotodega 27.08.2018 ning 18. ja 24.03.2019 on tõendatud, et pliidi keeduplaat on

rikutud. Samuti tõendavad pliidi kahjustumist tunnistaja SK ütlused, kelle sõnul oli pliidi üks

plaat kummis ja sinna peale oli midagi sulanud, mida puhtaks ei saanudki. Puudus oli tekkinud

seega üürniku kasutusajal ning üürnik ei ole tõendanud, et see ei tulenenud temast. Maakohus

leidis, et üürnikul tuleb maksta hüvitis, mis vastab samaväärse asja soetamiseks tehtavatele

mõistlikele kulutustele. Seda, et pliidi väärtus olnuks selle kahjustamise ajal oluliselt vähenenud

või saanuks samaväärse pliidi odavamalt, üürnik tõendanud pole. Maakohus leidis, et

kahjustatud asja asemele uue asja soetamisega seotud mõistlikuks kulutuseks saab pidada ka

uue pliidi tarnimise kulu ning pliidi asendamise kulu 201,89 eurot (koos käibemaksuga) on

põhjendatud.

42. Kokkuvõttes on eeltoodud elamu köögiga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega

üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest põhjendatud ja tõendatud summas

730,90 eurot koos käibemaksuga, s.o 350 eurot (225 + 35 + 10 + 80) pluss käibemaks, s.o 420

eurot, ja 310,90 eurot (11,90 + 210,89).

Puudused alumise korruse tänavapoolses magamistoas

43. Üürileandja väitel olid seinad määrdunud, seinale oli musta spreivärviga soditud. Puuduse

kõrvaldamise kulu on 378 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel 42 ruutmeetri seinte värvimise

eest. Üürnik on võtnud kahjustuse omaks selgitusega, et laps pritsis aerosoolvärvi, kuid leidis,

et kulu on ülepaisutatud, sest kahjustatud seinapind oli väike. Üürniku väitel pakkus ta

üürileandjale, et värvib seinad ise üle, kuid üürileandja ei pidanud seda vajalikuks. Poolte

väidetest tulenevalt pole vaidlust, et sein oli spreivärviga kahjustatud ja kahjustuse põhjustas

üürnik. Vaidlust ei ole ka selle üle, et seina värvimine kahjustuse kõrvaldamiseks on õigustatud.

Fototabelis toodud 18.03.2019 fotodelt maja tagastamisjärgses seisus on ka näha heledal seinal

tumedad värvilaigud, pritsmed ja nired. Maakohtu hinnangul on põhjendatud magamistoa kogu

seinapinna üle värvimine ja üksnes kahjustatud osa värvimisest toa ühtse väljanägemise

taastamiseks ei piisa. Väidet, et üürileandja ei pidanud vajalikuks, et üürnik ise seinad üle

värviks, pole üürnik tõendanud. Kohtuistungil selgitas üürnik, et TH lubas värvida, üürileandja

seaduslik esindaja ütles, et pole vaja. Üürnik tugineb C ütlustele, kes rääkis tunnistajana, et

Toomast teavitati, ta käis vaatamas ja ütles, et pole vaja ise teha. TH ütlustest omakorda selgub,

et värvikahjustusest ta kuulis, mäletamata millal. Pärast üürnike väljakolimist enda väitel nägi,

et kahjustus oli suurem kui ta kuulnud oli. Maakohus leidis, et TH ütlused ei kinnita kuidagi, et

ta oleks käinud majas värvikahjustust vaatamas või kinnitanud üürnikule, et kahjustust

parandada pole vaja. Seega ei kinnita tunnistajate ütlused suhtluse toimumist sellisel moel nagu

üürnik selgitas. Maakohtul pole põhjust ühe tunnistaja ütlusi teisele eelistada ja muid tõendeid

pole üürnik oma väite kinnitamiseks esitanud, seetõttu leidis maakohus, et puuduse

kõrvaldamise kulu 378 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

44. Üürileandja väitel oli aknalaud määrdunud ja sellel tekkinud praod. Puuduse kõrvaldamise

kulu on 50 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel aknalaua värvimise eest. Üürnik võttis omaks, et

värv pritsis lapse käest ka aknalauale. Värvimise kulu peab üürnik ülepaisutatuks, sest

aknalauad olid eelnevalt värvivigadega ja pidevalt niisked. Vaidlust ei ole, et aknalaua

2-19-9979

värvimine oli õigustatud. Kohtu hinnangul see, kas aknalaual võis olla eelnevaid väikseid

värvivigu, ei oma praegusel juhul tähtsust, kuivõrd värvimisvajaduse toovad kaasa üürniku

põhjustatud tumedad aerosoolvärvi määrdumised. Maakohus leidis, et puuduse kõrvaldamise

kulu 50 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

45. Üürileandja väitel oli kontoritool katki, seljatugi ei töötanud, kogu tool oli viltu. Puuduse

kõrvaldamise kulu on 45 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel kontoritooli „Jysk“ eest. Üürileandja

täpsustas, et lisaks on toolil aerosoolvärvi pritsmed ja kraapimisjäljed. Kohtuistungil ei jäänud

vaidlust, et aerosoolvärvi plekid tooli seljatoel ja kulumisjäljed käsitoel põhjustas üürnik. Selle

kohta, milline oli tooli seljatoe funktsionaalne seisukord, tunnistajate ütlustest täiendavat teavet

ei saa. Kohus leiab, et ka fotodega tõendatud kahjustusi arvestades ei ole tooli seisukorda

võimalik puhastamisega taastada. Fototabelis toodud 27.08.2018 fotol on algses seisukorras

tool kulumisjälgedeta ja puhas. Uue tooli maksumuse üle vaidlust ei olnud. Seega tooli

asendamise kulu 45 eurot (pluss käibemaks) on maakohtu hinnangul põhjendatud.

46. Üürileandja väitel oli laualamp musta spreivärviga üle värvitud ja see tuli asendada.

Puuduse kõrvaldamise kulu on Pihla Grupp OÜ arve alusel 30 eurot laualambi „krauta“ eest.

Laualambi puuduse ja lambi asendamise kulu 30 eurot on üürnik omaks võtnud. Seega on

puuduse kõrvaldamise kulu 30 eurot (pluss käibemaks) põhjendatud.

47. Üürileandja väitel oli radiaator musta spreivärviga üle värvitud, termostaat katki. Puuduse

kõrvaldamise kulu on 70 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel radiaatori „glamox 600W“ eest.

Üürnik väitis, et radiaator lülitas end ise välja, ta teavitas sellest üürileandjat ja leidis, et

üürileandja pidanuks selle juba lepingu ajal vahetama. Värvikahjustuse tekitamise on üürnik

omaks võtnud. Aerosoolvärviga kahjustatud radiaatori asendamine on kohtu hinnangul

õigustatud sõltumata sellest, kas termostaat töötas või mitte. Fototabelis toodud pildilt

radiaatorist 18.03.2019 on näha, et pihustivärv on radiaatori välimuse kahjustanud. Radiaatori

hinna üle vaidlust polnud. Seega radiaatori asendamise kulu 70 eurot (pluss käibemaks) on

põhjendatud.

48. Üürileandja väitel olid ribikardin katki ja tuli asendada. Puuduse kõrvaldamise kulu on 45

eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel uue aknakatte „krauta“ eest. Üürnik leidis, et pole tõendatud,

et kahjustust eelnevalt ei esinenud, samuti pole selge, kas ribikardin tuli vahetada või saanuks

seda parandada. Maakohus tuvastas, et fototabelis ribikardinast 27.08.2018 tehtud fotol on

kardinaribid sirged ja visuaalsete kahjustusteta. 18.03.2019 fotol on kardinaribid kahjustatud,

neil on paindumisjäljed ja voldid. Tõendatud on, et puudus on tekkinud üürniku kasutusajal ja

üürnik pole tõendanud, et kahjustus tekkist temast sõltumata. Painutatud-volditud kardinaribid

ei ole miski, mis kaasneks asja tavapärase kasutamisega. Et üürileandjal oli võimalik kardina

välimuse taastamiseks seda parandada ja teha seda väiksema kuluga kui asendamine, on

üürnikul tõendamata. Seega maakohus leidis, et kardina asendamise 45 euro suurune kulu

(pluss käibemaks) on põhjendatud.

49. Üürileandja väitel oli valge riidekapp musta spreivärviga üle värvitud ning selle tagumine

osa välja lükatud, üks sahtel ei sulgunud enam. Puuduse kõrvaldamise kulu on 230 eurot Pihla

Grupp OÜ arve alusel riidekapi „Jysk“ eest. Üürnik ei vaidle, et värvikahjustused kapil tekkisid

tema kasutusajal, samuti ei vaidle üürnik, et kapi tagasein oli lahti. Üürnik leidis, et kapi

asendamine pole põhjendatud, sest värv kapi papist tagaseinal ei paista välja, lihtne on see

värviga üle tõmmata ja naelad tagasi lüüa. Maakohus tuvastas, et fototabelis kapist 27.08.2018

tehtud fotol on kapp puhas. 18.03.2019 fotodel on lisaks üürniku märgitud plekile tagaseinas

nähtavad ka musta värvi jäljed kapi küljeseinal. Kapi asendamise kulu suurusele pole üürnik

2-19-9979

vastu vaielnud. Seega leidis maakohus, et kapi asendamise kulu 230 eurot (pluss käibemaks)

on põhjendatud.

50. Üürileandja väitel oli vaip määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 50 eurot Pihla Grupp

OÜ arve alusel vaiba eest. Üürnik vaiba rikkumist omaks ei võtnud ja väitis, et tema pole vaipa

kasutanud ning vaibal olid ka eelnevalt plekid. Maakohus tuvastas, et fototabelis vaibast

27.08.2018 tehtud fotol on vaip puhas. 18.03.2019 fotodel esinevad vaibal erinevad, sh punased

määrdumised. Seega on tõendatud, et puudus on tekkinud üürniku kasutusajal ja üürnik pole

tõendanud, et puudus tekkist temast sõltumata. Maakohus leidis, et vaiba asendamise kulu 50

eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

51. Üürileandja väitel oli Thompsoni wifi ruuteri antenn katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on

120 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel wifi ruuteri paranduse eest. Üürnik leidis, et ruuteri

antenn ei pruukinud tema ajal katki minna, sest see oli voodi all ja keegi ei tea, kas see oli

kahjustatud või mitte. Maja ja kodumasinate üldisest heast seisukorrast üleandmise ajal ei saa

tuletada, et voodi alla seinale pandud ruuteri antenn oli terve. Üürnikult saab enne maja

vastuvõtmist selle ülevaatamisel mõistlikult eeldada, et ta tutvub maja, selle tehnosüsteemide,

siseviimistluse, kodumasinate ja mööbli seisukorraga. Voodi alla paigutatud ruuteri antenn on

sedavõrd detailne puudus, et selle korrasolekus veendumata jätmist üürnikule ette heita ei saa.

Seega kui üürileandja ei ole maja üleandmisel aktis ruuteri kohta miskit kirja pannud ega ole

muud moodi tõendanud, et maja üleandmisel oli ruuteri antenn terve, siis üürnik selle puuduste

eest ei vastuta. Vaidlus puudub, et üürieseme kasutuse ajal ruuter töötas antenni murdumisest

sõltumata. Ükski üürileandja esitatud tõend ei anna teavet antenni seisukorrast enne maja

üürniku kasutusse andmist. Seega pole tõendatud, et ruuteri antenni kahjustus on tekkinud

üürniku kasutusajal ja ruuteri parandamise kulu üürnikul üürileandjale hüvitada ei tule.

52. Üürileandja väitel olid kaks õhukest madratsikatet määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu

on Pihla Grupp OÜ arve alusel 80 eurot kattemadratsite eest (2 x 40 eurot). Kohtuistungil ei

jäänud poolte vahel vaidlust, et kattemadratsite määrdumise põhjustas üürnik. Üürniku

vastuväiteks jäi, et madratsid saanuks puhtaks pesta ja uute ostmine pole põhjendatud. Üürniku

argument, et kattemadratsite seisukorda saanuks taastada neid pestes on siiski paljasõnaline.

Üürnik ei ole tõendanud, et madratsite puhastus olnuks madratsite asendamise kuluga võrreldes

odavam. Seega kohus leiab, et kahe kattemadratsi asendamise kulu kokku 80 eurot (pluss

käibemaks) on põhjendatud.

53. Maakohus leidis, et alumise korruse magamistoaga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja

seega üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest on põhjendatud ja tõendatud

summas 978 eurot (378 + 50 + 45 + 30 + 70 + 45 + 230 + 50 + 80) pluss käibemaks, s.o

1173,60 eurot.

Puudused elutoas

54. Üürileandja väitel olid elutoa seinad ja aknalauad määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu

on 423 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel 47 ruutmeetri elutoa värvimise eest. Üürnik leidis, et

kogu elutoa värvimine pole põhjendatud – kui mingeid väikseid kahjustusi oli, saanuks need

korda värviparandustega. Maakohtu hinnangul on fototabelis toodud 18., 22. ja 28.03.2019

fotodel maja tagastamisjärgse seisundi kohta seinte kahjustused selgelt näha. Elutoa punastel

seintel on valged plekid või pritsmed, markerijälg, värvi seinalt osaliselt maha võtnud

kraapimis- või hõõrdumisjälg. Elutoa heledal seinaosal on pruunikad määrdumisjäljed,

võimalik, et osalt lapse käe jäljed nagu üürileandja foto juurde fototabelisse märkinud. Nurgas

on rebitud tapeeti ja kraabitud maha värvi. Kuna tuvastatud on, et seinad olid maja üürnikule

2-19-9979

üleandmisel märgatavate kahjustusteta ja puhtad, siis tuleb järeldada, et määrdumine on

tekkinud üürniku valduse ajal. Arvestades määrdumise ulatust ja värvipinna kahjustusi, pole

alust arvata, et puhastuse ja kohtparandustega võinuks saavutada ruumi ühtse väljanägemise.

Kui üürnik enne maja üleandmist seinu pesi, nagu ta väitis, siis järelduvalt üürnik ka ise

määrdumisi seintelt maha ei saanud. Maakohus leidis, et seinte värvimine on põhjendatud.

Kuigi fotode alusel ei saa üheselt järeldada kui suures ulatuses elutoa hele sein või punased

seinad määrdunud olid, on kohus samal seisukohal kui eelnevalt teiste tubade seinte

ülevärvimise puhul: kuna elutoa heleda seina tooni ei saa taastada puhastuse või

kohtparandusega, on seina ülevärvimine õigustatud. Kõigi kolme punase seina ülevärvimine on

toa ühtse väljanägemise taastamiseks õigustatud, seda ka juhul, kui kahjustatud on üks sein (ja

vähemalt üks neist seda kahtlemata on). Seega leidis maakohus, et puuduse kõrvaldamise kulu

423 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

55. Üürileandja väitel oli kamina taha seina ja põranda vahele pragu tekkinud. Puuduse

kõrvaldamise kulu on 20 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel põranda ja seinaosa tulekindla

silikooniga täitmise eest. Üürnik leidis, et puudus on tõendamata. Fototabelis toodud

18.03.2019 foto näitab lähivaates määrdumisega põrandaliistu, seina ja põranda vahelisele

praole ei ole sellelt võimalik mingil moel kinnitust leida. Ka tunnistajate ütlused väidetava

puuduse olemasolu ei kinnita. Seega pole üüripinna tagastamisel esinenud puudus tõendatud.

56. Üürileandja väitel olid toa keskel asuvatel lampidel pesad katki ja 2 pirni puudu. Puuduse

kõrvaldamise kulu on 30 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel lambipirnide ja pesade vahetuse

eest. Üürniku selgituse kohaselt lambid ei töötanud enam, sest pirnipesa oli katki ja seepärast

ei vahetanud ta ka enam pirne. Üürniku kinnitusel teavitas ta üürileandjat. Kohtule fototabelist

katkiste pirnipesade või puuduvate pirnide kohta midagi ei selgu, fotod selle kohta puuduvad.

Samas üürniku selgitust arvestades pole vaidlust, et pirnipesad läksid katki ja uusi pirne ta ei

pannud. Vaidlust pole järelikult ka selles, et lambid olid töökorras, kui maja üürniku kasutusse

anti. Seega on puudus tekkinud üürniku kasutusajal. Et pirnipesad läksid katki või pirnid

puudusid üürnikust sõltumata, üürnik tõendanud ei ole. Samuti on tõendamata üürniku väide,

et ta puudusest üürileandjat teavitas. Seega leidis maakohus, et puuduse kõrvaldamise kulu

30 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

57. Üürileandja väitel oli vaip plekke täis. Puuduse kõrvaldamise kulu on 130 eurot Pihla Grupp

OÜ arve alusel põrandavaiba eest. Üürniku vastuväite sisu on kokkuvõtvalt see, et vaiba algne

seisukord ei ole tõendatud ja plekkidega vaip ei ole sama vaip, mis tema kasutuses oli. Kohtu

hinnangul on fototabelis toodud fotodel vaip 27.08.2018 seisuga puhas ja plekkideta. Ka

eelnevalt on tuvastatud, et maja anti üürnikule üle puhta ja korras sisustusega, sh vaibad.

Fotodel 21.03.2019 vaiba tagastamisjärgse seisundi kohta on sellel värvi-, toidu- ja

vedelikuplekid. Üürniku pole hüpoteesile, et fotodel ei pruugi olla sama vaip, mis üürniku

kasutusse anti, mingeid pidepunkte välja toonud ja kohtul pole põhjust vaiba samasuses

kahelda. Seega määrdumine on tekkinud üürniku kasutusajal. Üürnik pole tõendanud, et puudus

on tekkinud temast sõltumatutel asjaoludel ja tegemist ei ole ka asja tavapärase kasutamisega

kaasneda võiva loomuliku kulumisega. Maakohus leidis, et vaiba asendamise kulu 130 eurot

(pluss käibemaks) on põhjendatud.

58. Üürileandja väitel oli elutoa diivan muutunud kasutamiskõlbmatuks, endist seisukorda

taastada ei saanud ja see tuli asendada. Diivan oli määrdunud ja plekiline. Lisaks pesi üürnik

diivani padjakatteid nii, et need tõmbasid kokku ja jäi värvierinevus diivaniga. Puuduse

kõrvaldamise kulu on 1245 eurot (koos käibemaksuga), mis on uue nurgadiivani maksumus.

Vaidlust pole, et üürnik diivani padjakatteid pesi. Üürnik leiab, et uue diivani ostuks polnud

vajadust – diivanit saanuks puhastada ja padjakatete-diivani võimaliku väikse värvierinevuse

2-19-9979

ülejäänud diivani pesuga kõrvaldada. Sellele, et katted pesus kokku tõmbusid, vaidleb üürnik

vastu. Üürnik vaidleb vastu ka kulu suurusele leides, et diivan oli vana ja vormist väljas juba

eelnevalt ning selle asendamiseks pole põhjendatud nõuda uue ja kalli diivani väärtust – uue

diivani saaks poole odavamalt. Fototabelis 27.08.2018 kuupäevaga lähivaates fotosid diivanist

ei ole, kuid üldvaate põhjal oli diivani seisukord ja vorm üürnikule üleandmisel igati korralik –

diivan on hele (valge) ja puhas. Üürileandjale maja tagastamise järgselt on valge diivani kangal

määrdumiskahjustused (plekid, vedelikujäljed) ja padjad ei kata enam diivani põhja ja seljatoe

alusraami. Üürileandja väidet, et üüripinna tagastamisel oli diivan määrdunud ja patjade katted

kokku tõmbunud, kinnitavad ka tunnistaja SK ütlused. Tegemist ei ole tavapärase kasutamise

käigus diivani loomuliku kulumise või kasutusega kaasneda võiva vähese ühtlase

määrdumisega. Puudus on tekkinud seega üürniku kasutusajal ja üürnik ei ole tõendanud, et

puudus ei tulenenud temast. Üürileandja väide, et diivani endist olukorda ei saanud taastada, on

tõendatud tunnistaja SK ütlustega. Tunnistaja rääkis, et proovis diivanit pesuga puhtaks saada,

kuid tulemusteta. Kohus leiab, et diivani istumis- ja seljaosa patjadel on funktsionaalne otstarve

ja kokkutõmbunud patjadega diivan ei ole enam ka tavapäraselt kasutatav. Seega tuleb üürnikul

maksta hüvitis, mis vastab samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

Vaidlus on pooltel selle üle, milline on diivani asendamise mõistlik kulu. Üürniku väide, et

diivan oli tema kasutusse andmisel vana ja vormist väljas, pole tõendatud. Üürnik on soovinud

tõendada asjaolu, et diivan oli vana tunnistaja AL ütlustega, kes oli koos üürnikuga 27.08.2018

maja vastuvõtmisel kaasas. Tunnistaja kirjeldusel oli majas valge diivan, millel olid

kasutamisjälgi. Täpsemaid detaile tunnistaja diivanist ei mäletanud. Tunnistaja selline kirjeldus

ei kinnita kohtule, et diivani väärtus olnuks uue samaväärsega võrreldes oluliselt vähenenud ja

oleks põhjust kahjuhüvitist VÕS § 132 lg 1 teise lause alusel vähendada. Vaidlust pole, et diivan

oli kasutatud. Üürileandja on diivani soetamishinna kinnitamiseks esitanud väljatrüki Aatrium

sisustuskaubamaja veebilehelt. Kinnitamaks, et uue diivani saanuks poole odavamalt, pole

üürnik tõendit esitanud. Seega leidis maakohus, et diivani asendamise kulu 1245 eurot (sh

käibemaks) on põhjendatud.

59. Maakohus leidis, et elutoaga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja kahju

üürnikupoolsest lepingu rikkumisest on põhjendatud ja tõendatud summas 1944,60 eurot koos

käibemaksuga, s.o 583 eurot (423 + 30 + 130) pluss käibemaks, s.o 699,60 eurot, ja 1245 eurot.

Puudused söögitoas

60. Üürileandja väitel oli söögitoa rulookardin katki (ei lähe üles välja). Puuduse kõrvaldamise

kulu on 40 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel ruloo vahetamise eest. Üürnik leidis, et tema ei

ole rulood rikkunud. Fototabelis on ruloo tagastamisjärgset seisukorda kajastaval 18.03.2019

fotol, ribikardina määrdumisjälgedega ribid lähivaates, kus üürileandja on sealsamas viidanud

määrdumisele rulool. Maakohus leidis, et määrdumine rulool ei tõenda üürileandja väidetud

puudust, mille kohaselt kardin oli katki ja seda ei saanud üles tõmmata. Seega pole üüripinna

tagastamisel esinenud puudus tõendatud.

61. Üürileandja väitel oli sisemine uks ning põrand sisemise ja välimise ukse vahel määrdunud.

Puuduse kõrvaldamise kulu on 40 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel lävepaku valgeks värvimise

eest. Fototabelis lävepaku tagastamisjärgset seisukorda kajastavat fotot ei ole ja muid tõendeid

lävepaku tagastamisjärgse seisukorra kohta üürileandja esitanud pole. Seega pole üüripinna

tagastamisel esinenud puudus tõendatud.

62. Üürileandja väitel olid söögitoa seinad määrdunud, tapeet rebitud. Puuduse kõrvaldamise

kulu on 405 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel 45 ruutmeetri toa värvimise eest. Üürniku väitel

olid seinad kahjustatud juba enne. Fototabelis on söögitoa seinte tagastamisjärgset seisukorda

2-19-9979

kajastavatel 18.03.2019 fotodel söögitoa heledal/kollasel seinal erkpunased plekid, pruunid

kriimud ja vedeliku voolamisjäljed. Punasel seinal on uksepiida kõrval seinal tapeedi

rebimisjälg ja tapeeti kahjustanud täke seinanurgal. Tuvastatud on, et üürnik sai maja enda

kasutusse puhaste seintega. Üürniku väidetud eelnevaid kahjustusi maakohus söögitoa

27.08.2018 seisu kajastavatel piltidel ei näinud. Pole põhjust arvata, et kollaselt seinalt saaks

eelnevalt loetletud kahjustused maha pesuga või piisaks värviparandustest. Kuna vähemalt ühe

söögitoa seina ülevärvimine on puuduste kõrvaldamiseks vajalik, siis on ka kõigi kollaste seinte

ülevärvimine õigustatud. Punase seina taastamiseks on piisav seina kahjustatud otsa värvimine.

Täke seina nurgal ei jää üle värvituna seinapinna üldmuljet varjutama. Maakohus vähendas

TsMS § 233 lg-le 1 ja VÕS § 127 lg-le 6 tuginedes söögitoa värvimisega seotud 405 euro

suurust kahju 25% võrra, sest kõigi nelja seina ülevärvimiseks esitatud fotode alusel

tuvastatavat vajadust ei ole. Maakohus luges põhjendatud puuduse kõrvaldamise kuluks 303,75

eurot (pluss käibemaks).

63. Üürileandja väitel oli söögitoas kaks elektripirni läbi põlenud. Puuduse kõrvaldamise kulu

on 16 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusele kahe elektripirni vahetuse eest (2 x 8 eurot). Maakohtu

seisukoht elektripirnide osas oli sama, mis eelnevate ruumide puhul. Läbipõlenud pirnid ja

vahetamise kulu polnud vaidluse all. Üürnik pole väidetud elektripinge kõikumist tõendanud,

pirnide vahetamine oli üürilepingu järgi üürniku kohustus ja üürnikul tuli tagastada üüripind

töökorras elektripirnidega. Maakohus leidis, et puuduse kõrvaldamise kulu 16 eurot (pluss

käibemaks) on põhjendatud.

64. Söögitoaga seotud puuduste kõrvaldamise kulu kokku ja seega üürileandja kahju

üürnikupoolsest lepingu rikkumisest põhjendatud ja tõendatud summas 319,75 eurot

(303,75 + 16) pluss käibemaks, s.o 383,70 eurot.

Puudused alumise korruse aiapoolses magamistoas

65. Üürileandja väitel on aknalauale tekkinud praod ja aknalaud on määrdunud. Puuduse

kõrvaldamise kulu on 50 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel aknalaua värvimise eest. Üürniku

vastuväite kohaselt oli akna ääres pragu ja mustjas määrdumine juba valduse saamisel.

Fototabelis toodud 27.08.2018 ja 18.03.2019 aknalauast tehtud fotosid võrreldes on näha, et

akna hingedel ja aknalaua äärel on 18.03.2019 määrdumist rohkem kui 27.08.2018. Üürnik ei

ole tõendanud, et aknalaua seisukorra halvenemist tema ei põhjustanud ega saanud seda ära

hoida. Samas ei ole fotol 27.08.2018 aknalaud veatu, aknalaua raami poolses ääres on märgatav

tumedam triip. Olukorras, kus aknalaua värvimise vajadus ei ole täielikult seostav

kahjustustega, mille eest vastutab üürnik, vähendas maakohus TsMS § 233 lg-le 1 ja VÕS § 127

lg-le 6 tuginedes aknalaua värvimisega seotud 50 euro suurust kulu 50% võrra. Maakohus luges

puuduse kõrvaldamise põhjendatud kuluks 25 eurot (pluss käibemaks).

66. Üürileandja väitel oli puukuuri viiv uks hallitanud ja alumised hinged katki. Sellega seoses

nõuab üürileandja ukse asendamise kulu hüvitamist summas 215 eurot. Kulutuse suuruse

tõendamiseks on üürileandja esitanud näite ukse hinnast ehitustarvete kaupluses. Üürniku väitel

oli ukse hing lahti juba maja üleandmisel. Fototabelis ukse seisukorda 27.08.2018 ja 10.04.2019

kajastavate fotodega ja tunnistaja TH ütlustega luges maakohus tõendatuks, et uksehinged olid

maja tagastamisel katki. Üürnikule maja üleandmise eelset seisukorda kajastaval fotol on

uksehinged terved ja maja tagastamise järgselt on alumine hing uksepiidast puudu ning avatud

uks ripub ühel hingel. Maakohus oli tuvastanud, et maja anti üürnikule üle heas seisukorras ja

märgatavate puudusteta, mis tähendab ka terveid uksi. Puudus on seega tekkinud üürniku

kasutusajal ja üürnik pole tõendanud, et temast olenematult. Üürniku väide, et uksehing oli kohe

(maja valduse saamisel) lahti, on paljasõnaline. Aktis maja puuduste kohta märkeid pole. Ukse

2-19-9979

asendamise kulu suurusele pole üürnik vastu vaielnud. Maakohus leidis, et puuduse

kõrvaldamise kulu 215 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

67. Üürileandja väitel oli madratsikate määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 40 eurot

Pihla Grupp OÜ arve alusel madratsikatte eest. Üürniku hinnangul ei olnud madratsikattel

midagi sellist viga, et see tulnuks asendada – madratsikatet saab edukalt pesta. Fototabelis

esitatud fotodel madratsist on seisuga 27.08.2018 madrats puhas ja 18.03.2019 on madratsil

nähtavad tumedad plekid. Üürniku väide, et madratsid saab edukalt pesuga puhtaks, on

paljasõnaline. Üürnik pole ka tõendanud, et puhastamine pesumajas oleks madratsi asendamise

kuluga võrreldes odavam. Seega leidis maakohus, et madratsi asendamise kulu 40 eurot (pluss

käibemaks) on põhjendatud.

68. Kokkuvõttes leidis maakohus, et eeltoodud magamistoaga seotud puuduste kõrvaldamise

kulu ja seega üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest on põhjendatud ja

tõendatud summas 280 eurot (25 + 215 + 40) pluss käibemaks, s.o 336 eurot.

Puudused vannitoas

69. Üürileandja väitel olid vannitoa ukselink ja lukk katki, puuduse kõrvaldamise kulu on 35

eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel ukselingi ja luku vahetuse eest. Üürileandja täpsustas

menetluses, et ukselink käis ringi, ei avanud ega sulgenud ust, lukk oli lõhutud. Üürniku väitel

olid link ja lukk vanad ning töötasid juba eelnevalt halvasti, nende kasutusaeg sai otsa ja üürnik

ei pea kasutusaja ära elanud asjade eest vastutama. Üürnik pole vastu vaielnud, et lukk ja link

läksid tema kasutusajal katki. Maakohus luges seega vaidluseta tuvastatuks, et puudused

tekkisid üürniku kasutusajal. Seda, et lukk ja link läksid katki üürnikust sõltumata, üürnik

tõendanud ei ole. Väidet, et luku ja lingi kasutusaeg sai lihtsalt otsa, ei toeta ükski tõend ja

üürileandja esile toodud seisund ei ole ka ukselingi ja -luku tavapärase kasutamisega tekkida

võiv tagajärg. Kulu suurusele üürnik vastu ei vaielnud, mistõttu leidis maakohus, et puuduse

kõrvaldamise kulu 35 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

70. Üürileandja väitel puudusid Balteco vannil düüsid (ja tihendid) ja duššisegisti otsal esinesid

mehhaanilised kahjustused. Puuduse kõrvaldamise kulu on 265 eurot Pihla Grupp OÜ arve

alusel Balteco vanni detailide asenduse ja segisti eest. Üürnik ei vaielnud vastu, et düüsid tulid

vannist ära tema kasutusajal. Üürnik leidis, et üks düüs oli puudu juba enne. Üürniku väitel

teavitas ta üürileandjat ja andis düüsid tema kätte, üürileandja pretensioone ei esitanud ega

nõudnud hüvitamist. Üürileandja on soovinud vanni üürnikule üleandmise eelset seisukorda

tõendada fotode ja tunnistaja ütlustega. Üürniku väitel kinnitab üürileandja fototõendis esitatud

üldfoto vannist, et üks düüs oli puudu juba vanni üürnikule kasutusse andmisel. Maakohtu

hinnangul üldfoto vannist düüside seisukorra kohta kindlaid järeldusi teha ei võimalda, sh ei

võimalda foto tuvastada düüsi puudumist. Vanni seisukorra kohta on ütlusi andnud tunnistaja

SK, kelle kinnitusel olid mullivanni düüsid korras, vann tervikuna korras ja funktsioneeriv.

Kuna tunnistaja ütluste kohaselt kuulus vanni puhastamine tema tööülesannete hulka, on

tunnistaja vanni seisukorraga vahetult kursis ja maakohus luges tema ütlustega tõendatuks, et

vann oli üürieseme üürnikule üleandmisel komplektne – düüsid olid olemas ja töökorras. Liiati

ei vaielnud üürnik vastu, et düüsid tulid vannist ära tema kasutusajal. Osade düüside puudumine

on tuvastav üürieseme üürileandjale tagastamise järgset seisukorda kajastavatelt 05. ja

08.04.2019 fotodelt. Maakohus luges tuvastatuks, et üürileandja väidetud puudus esines

üürieseme tagastamisel ja puudus tekkis üürniku kasutusajal. Et puudus tekkinuks üürnikust

sõltumata, pole üürnik esile toonud ega tõendanud. Keermetega pesadesse kinnitatud düüside

eraldumine ei ole maakohtu arvates ka vanni tavapärase kasutamisega kaasnev loomulik

tagajärg. Hinnates üürniku väited, et ta teavitas äratulnud düüsidest üürileandjat, andis need

2-19-9979

tema kätte ja üürileandja pretensioone ei esitanud, on tõendamata. Seega leidis maakohus, et

düüside asendamise kulu on põhjendatud. Üürileandja väitel tuli asendada ka vanni segisti.

Üürileandja ei ole esile toonud, mis tingis segisti vahetamise vajaduse, sh milline oli

mehhaaniline kahjustus, mis loomulikule kulumisele ei vasta ja mille olemasolus kohus peab

fototabelis toodud 10.04.2019 fotode alusel veenduma. Üürileandja väide duššisegisti

kahjustamisest ja vahetamise vajadusest on tõendamata. Tunnistaja SK antud ütlus, et

dušširuumis oli vanni duššiga midagi viga, ei selgita probleemi olemust ega kinnita segisti

vahetamise vajadust. Puuduse kõrvaldamise kuluna on üürileandja toonud düüside ja segisti

vahetamise kulu välja ühe summana. Et segisti asendamist üürnikul hüvitada ei tule, lähtub

kohus düüside vahetamise maksumuse määramisel Pihla Grupp OÜ 28.03.2019

hinnapakkumisest, kus vanni detailide asenduse kuluna on märgitud 200 eurot ilma segistita.

Maakohus leidis, et puuduse kõrvaldamise põhjendatud kulu on düüside vahetuse kulu 200

eurot (pluss käibemaks).

71. Üürileandja väitel olid kaks väikest vaipa määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on Pihla

Grupp OÜ arve alusel 80 eurot vaipade eest (2 x 40 eurot). Fototabelis vannitoavaipade üürniku

kasutusse andmise eelset ja järgset seisukorda kajastavate fotodega 27.08.2018 ja 28.03.2019

on tõendatud, et üürnik sai puhtad vaibad ja tagasi andis määrdunud ja plekilised vaibad. Et

vaibad määrdunuks üürnikust sõltumatutel asjaoludel, üürnik tõendanud ei ole. Plekid vaibal

pole ka asja hariliku kasutusega kaasnev kulumine. Võimalust, et vaibad saanuks puhastada

asendamisest väiksema kuluga või uued vaibad soetada odavamalt, üürnik tõendanud ei ole.

Seega on maakohtu hinnangul vaipade asendamise kulu kokku 80 eurot (pluss käibemaks)

põhjendatud.

72. Üürileandja väitel olid pesumasina ukse hinged katki, pesumasin ei töötanud, masinat on

hoitud hoovis ja see vajab asendamist. Puuduse kõrvaldamise kulu on 185 eurot (koos

käibemaksuga) UAB „Kesko Senukai Digital“ arve alusel uue pesumasina Beko WTE6512B0

maksumus. Üürileandja täpsustas, et välitingimustes olid pesumasina sisemuses torud lõhki

külmunud. Üürnik vaidles kulutuse hüvitamisele vastu, tuues esile, et pesumasina uks vajus ära,

üürnikul oli üürileandjaga kokkulepe, et tõstab pesumasina terrassile ja see viiakse sealt ära.

Lisaks leidis üürnik, et pesumasin oli vana ja uue masina hinna nõudmine pole põhjendatud.

Kohtuistungil selgitas üürnik, et ta pesi masinaga seni, kuni uks ära vajus ja masin enam ei

töötanud. Üürniku selgitust arvestades saab kohus lugeda vaidluseta tuvastatuks, et maja anti

üürnikule üle töökorras pesumasinaga. Ka ei ole üürniku selgitust arvestades vaidluse all, et

pesumasina uks vajus ära ajal, mil masin oli üürniku kasutuses ning et seetõttu ei saanud

masinat kasutada. Selles, et üürnik tõstis pesumasina terrassile ja see pikemaks ajaks sinna jäi,

vaidlus puudub. Üürileandja väide, et pesumasina torud lõhki külmusid, on tõendatud tunnistaja

TH ütlustega. Sellele, et pesumasin välitingimustes külmakahjustused sai, üürnik ka vastu

vaielnud pole. Seega on tõendatud, et üürileandja väidetud puudused pesumasinal olid

üürieseme tagastamisel olemas ja tekkisid ajal, mil pesumasin oli üürniku kasutuses. Üürnik

pole tõendanud, et pesumasina uks n-ö ära vajus või külmakahjustused tekkisid temast

sõltumatult. Kokkulepe üürileandjaga pesumasina terrassile tõstmiseks ja selle äraviimiseks

usaldusväärselt tõendatud ei ole ja üürileandja eitas sellist kokkulepet. Üürnik selgitas

kohtuistungil, et rääkis üürileandja seadusliku esindajaga ja ütles, et tal on omal masin ja saab

selle asemele tuua. Üürnik tõstis enda sõnul pesumasina terrassile ja ootas, et masin viiakse ära.

Üürnik soovis kokkulepet tõendada tunnistaja C ütlustega, kes rääkis, et ta teavitas TH, et nad

tõstavad masina terrassile ja TH lubas masina ära viia. Tunnistaja ütlused ei kinnita suhtlust

pesumasina küsimuses üürileandja seadusliku esindajaga nagu üürnik eelistungil väitis, vaid

väidetavalt THga. TH ütluste kohaselt oli pesumasina avastamine terrassilt tema jaoks üllatus,

ta ei teadnud miks see sinna tõstetud on. Maakohtu otsuse kohaselt pole põhjust ühe tunnistaja

ütlusi teisele eelistada, TH ütlused on vastuolus C ütlustega, muid üürniku väidet kinnitavaid

2-19-9979

tõendeid pole. Seega tuleb üürnikul maksta pesumasina eest hüvitis, mis vastab samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Puudub vaidlus, et tegemist oli kasutatud

pesumasinaga, aga üürnik pole tõendanud, et pesumasina väärtus oli selle kahjustamise ajal

juba oluliselt vähenenud. Üürniku väide, et pesumasin oli vana, on tõendamata – C ütlused seda

ei kinnita. C ütlustest ei tulene, et tegemist oli kindlasti sama pesumasinaga, mille ta väidetavalt

20 aastat tagasi sinna majja viis. Maakohus leidis, et pesumasina asendamise kulu 185 eurot (sh

käibemaks) on põhjendatud.

73. Elamu elutoaga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja kahju

üürnikupoolsest lepingu rikkumisest on põhjendatud ja tõendatud kokku summas 563 eurot

koos käibemaksuga, s.o 315 eurot (35 + 200 + 80) pluss käibemaks, s.o 378 eurot, ja 185 eurot.

Puudused elamus asuvas saunas

74. Üürileandja väitel ei olnud saunas enam kulpi. Puuduse kõrvaldamise kulu on Pihla Grupp

OÜ arve alusel 20 eurot kulbi eest. Üürnik võttis omaks, et saunakulp läks tema kasutuses katki,

kuid samas leidis, et kulp purunes vanadusest. Üürnik vaidles vastu kulbi asendamise kulule

väites, et uue kulbi saab 3 euro eest. Üürniku väited sellest, et kulbi purunemine oli seotud selle

vanusega ning, et kulbi saanuks asendada odavamalt, on tõendamata. Seega leidis maakohus,

et kulbi asendamise kulu 20 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

75. Üürileandja väitel oli sauna klaasukse alumise hinge kate katki. Puuduse kõrvaldamise kulu

on 45 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel saunaukse hinge katte asendamise eest. Fototabelis on

üürileandja esitanud sauna ukse seisukorda kajastavad fotod seisuga 27.08.2018. Seda, millised

olid uksehinged 18.03.2019, fototabelist ei nähtu. Tunnistaja TH ütlustes teavet sauna ukse

kohta ei sisaldunud. Maakohus leidis, et üürileandja väidetav puudus üürieseme tagastamisel

on tõendamata.

76. Saunaga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja kahju üürnikupoolsest

lepingu rikkumisest on põhjendatud ja tõendatud kokku summas 20 eurot pluss käibemaks, s.o

24 eurot.

Puudused ülemise korruse tänavapoolses magamistoas

77. Üürileandja väitel olid toa seinad määrdunud, laes markeri jäljed ja värvitriibud. Puuduse

kõrvaldamise kulu on 405 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel 45 ruutmeetri seinte ja lae

värvimise eest. Üürnik leidis, et tõendatud pole lae määrdumine ning see, kus täpselt määrdunud

koht seinal paikneb. Fototabelis toodud 18. ja 21.03.2019 fotodel magamistoa tapeedi üüripinna

tagastamisjärgsest seisukorrast on näha valgel tapeedil musta värvi, tapeedil rebimisjälge,

tumedat määrdumist, punaseid kriipse ja siniseid plekke. Puudustest magamistoa laes fotosid ei

ole ja lae määrdumine on seetõttu tõendamata. Fotodel toast 27.08.2018 on seinad puhtad.

Määrdumine ja värvikahjustused seintel on seega tekkinud ajal, mil maja oli üürniku valduses.

Üürnik ei ole tõendanud, et puudused tekkisid temast mittetulenevatel asjaoludel. Pole alust

arvata, et musta, punast ja sinist määrdumist ning maha tulnud tapeeti saaks heledalt seinalt

efektiivselt kõrvaldada puhastamise või kohtparandustega. Sellel, kus täpselt määrdunud koht

seinal paikneb, määravat tähtsust ei ole. Kuna vähemalt ühe magamistoa seina ülevärvimine on

puuduste kõrvaldamiseks vajalik, on toa ühtse väljanägemise taastamiseks seinte ülevärvimine

õigustatud. Maakohus vähendas TsMS § 233 lg-le 1 ja VÕS § 127 lg-le 6 tuginedes seinte ja

lae värvimisega seotud 405 euro suurust kahju 20% võrra põhjusel, et lae määrdumine on

tõendamata ja sellest tulenevalt pole lae ülevärvimise kulu põhjendatud. Maakohus luges

puuduse kõrvaldamise põhjendatud kuluks 324 eurot (pluss käibemaks).

2-19-9979

78. Üürileandja väitel olid toas kolm elektripirni läbipõlenud. Puuduse kõrvaldamise kulu on

30 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel elektripirnide vahetuse eest (3 x 10 eurot). Läbipõlenud

pirnid ja vahetamise kulu polnud vaidluse all. Üürnik pole väidetud elektripinge kõikumist

tõendanud, pirnide vahetamine oli üürilepingu järgi üürniku kohustus ja üürnikul tuli tagastada

üüripind töökorras elektripirnidega. Maakohus leidis, et puuduse kõrvaldamise kulu 30 eurot

(pluss käibemaks) on põhjendatud.

79. Üürileandja väitel oli kardin katki ja määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 40 eurot

Pihla Grupp OÜ arve alusel kardina vahetuse eest. Üürnik leidis, et puudus pole tõendatud, sest

plekkidega ruloo ei ole sama, mis akna ees oli. Fototabelis on kardinal (rulool) esinenud

puuduste tõendamiseks toodud kolm fotot, kõik väidetavalt kuupäevast 18.03.2019. Kolmest

fotost esimene on seostatud pealkirjas toodud failinime ja selles sisalduva foto tegemise

kuupäevaga 18.03.2019. Järgnevad kaks seevastu mitte, need on ühe failinime all koos. Kumma

fotoga failinimi ja kuupäev 18.03.2019 seostub, ei ole selge ja seetõttu tuleb need kaks fotot

jätta tõenditest kõrvale. Fotol, mida kohus tõendina arvestab, on näha silmatorkavat pruuni

plekki rulookardina alaserval, tõenäoliselt siseküljel. Ruloo seisukorda 27.08.2018 kinnitavalt

fotolt on näha kardina välimist äärt, see on puhas. Ruloo sisemise külje kohta fotolt teavet ei

saa. Asjaolu, et enne maja üürnikule üleandmist olid kõik aknakatted puhtad, kinnitavad

tunnistaja SK ütlused. Kohtul pole põhjust tunnistaja ütlustes kahelda. Seega on ruloo

määrdunud üürniku kasutusajal ja üürnik pole tõendanud, et määrdumine on tekkinud temast

sõltumatutel asjaoludel. Plekk ruloole ei saa ka tekkida asja tavapärase kasutamise tagajärjena.

Pole alust arvata, et rulookardina välimuse saaks puhastamisega taastada. Seega leidis

maakohus, et puuduse kõrvaldamise kulu 40 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

80. Üürileandja väitel olid kaks kattemadratsit määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 80

eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel kahe kattemadratsi eest (2 x 40 eurot). Üürnik leidis, et

üüripinna valduse tagastamisel olid magamistoa kattemadratsitel tavapärased kasutusjäljed.

Vaidlust pole, et enne maja üürniku kasutusse andmist olid magamistoa kattemadratsid puhtad.

Puhtad ja plekkideta kattemadratsid on näha ka fototabelis 27.08.2018 fotodel. 18.03.2019

fotodel on näha kattemadratsil suuremat kaarjat tumedat määrdumisranti ja sarnast väiksemat.

Fototabelist ei ole aga üheselt arusaadav kas välja on toodud määrdumised ühel madratsil või

mõlemal. Tunnistajad LW ja SK rääkisid mõlemad, et pärast üürniku väljakolimist olid kõik

madratsid majas määrdunud. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et madratsid määrdusid

üürniku kasutusajal. Üürnikul oli kohustus tagastada üüripind samas seisus nagu ta selle sai, sh

ka puhaste kattemadratsitega. Kattemadratsid kahtlemata kuluvad tavapärasel kasutamisel, kuid

selge määrdumise näol ei ole tegu kattemadratsi kasutamisega kaasneva loomuliku kulumisega.

Üürnik pole tõendanud, et madratsite puhastus olnuks madratsite asendamise kuluga võrreldes

odavam. Maakohus leidis, et madratsite asendamise kulu kokku 80 eurot (pluss käibemaks) on

põhjendatud.

81. Kokkuvõttes on magamistoaga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja

kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest põhjendatud ja tõendatud summas 474 eurot

(324 + 30 + 40 + 80) pluss käibemaks, s.o 568,80 eurot.

Puudused garderoobis

82. Üürileandja väitel olid garderoobi seinad, lagi ja aknaraam määrdunud, aknal on hallitus

tekkinud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 400 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel toa värvimise

eest. Üürnik võttis omaks, et lapse kirjutuslaud jättis seinale joone, aga selle saanuks üürniku

arvates parandada ka tuba üle värvimata. Aken oli üürniku väitel pidevalt märg ja seetõttu

väljendas üürnik veendumust, et niiskuskahjustus oli olemas ka eelnevalt. Fototabelis toa

2-19-9979

seisukorda 18.03.2019 kajastavatel fotodel on näha, et mustaks värvitud tapeedi pealiskihti on

kahjustatud ja seinal on hele triip. Kohati on värvikiht maas ning paistab valge alussein, seina

nurgas on tapeeti maha tulnud ja tapeedil on heledad pritsmejäljed. Katuseaknast 18. ja

22.03.2019 tehtud fotodel on aknaraamilt klaasi ääres tume värv maha tulnud, raamil on

hallitus. Toast 27.08.2018 tehtud fotodel on seinad ja aknaraami ümbrus kahjustusteta. Üürniku

väide juba varasemast niiskuskahjustusest ja hallitust põhjustanud puudulikust ventilatsioonist

on paljasõnalised. Maakohus leidis, et toa ühtse ilme taastamiseks on selle ülevärvimine

õigustatud ja puuduse kõrvaldamise kulu 400 eurot (pluss käibemaks) seega põhjendatud.

83. Üürileandja väitel oli radiaator katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on 70 eurot Pihla Grupp

OÜ arve alusel radiaatori eest. Üürileandja täpsustas menetluses, et katki oli radiaatori

termostaat, selle toimemehhanismi oli kahjustatud ja seetõttu ei saanud temperatuuri

reguleerida. Üürnik leidis, et puudus pole tõendatud ja maakohus nõustus sellega. Kohtule

fototabelist ega tunnistajate ütlusest radiaatori seisukorra kohta üürieseme tagastamise aegses

seisus midagi ei selgu.

84. Üürileandja väitel olid põrandal asuvad võrgust riiuli sahtlite siinid katki. Puuduse

kõrvaldamise kulu on 60 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel sahtlisiinide asendamise eest.

Üürniku väitel tema siine lõhkunud, korvsahtel oli kogu aeg põrandal. Fototabelis korvriiuli

kohta toodud fotodelt on näha 18.03.2019 fotol murdunud siin. 27.08.2018 fotol nähtavat siini

pikkust ja 18.03.2019 fotol nähtavat murdunud siini pikkust arvestades on kahtluseta arusaadav,

et 27.08.2018 olid siinid terved. Puudus on seega tekkinud üürniku kasutusajal, üürnik pole

tõendanud, et siin murdunuks temast sõltumatult. Siinide asendamise kulu suuruse üle vaidlust

pole. Puuduse kõrvaldamise kulu 60 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

85. Garderoobiga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja kahju

üürnikupoolsest lepingu rikkumisest on põhjendatud ja tõendatud summas 460 eurot (400 + 60)

pluss käibemaks, s.o 552 eurot.

Puudused ülemise korruse rõduga magamistoas

86. Üürileandja väitel oli magamistoa põrandavaip plekke täis. Puuduse kõrvaldamise kulu on

50 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel põrandavaiba eest. Üürniku väitel oli vaip must juba maja

temale üleandmisel, ta püüdis vaipa puhastada ja sellest on vaibal heledamad laigud. Fototabelis

vaibast 27.08.2018 tehtud fotol on vaiba toon ühtlane. Maakohus tuvastas, et üürnikule

üleandmisel oli maja, sh vaibad puhtad. Üüripinna tagastamise järgset seisukorda kajastavatel

21. ja 22.03.2019 fotodel on vaibal heledad ja tumedad plekid. Üürniku vastuväidet arvestades

ei ole vaidluse all, et heledad laigud vaibale tekitas üürnik. Seda, et tumedad plekid olid vaibal

juba siis, kui maja üürnikule üle anti, pole üürnik tõendanud. Seega leidis maakohus, et vaiba

asendamise kulu 50 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

87. Üürileandja väitel oli voodimadrats määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 220 eurot

Pihla Grupp OÜ arve alusel „Sleepwell“ madratsi eest. Üürniku väitel madrats temast plekiline

ei jäänud, plekkidega madrats ei pruugi olla sama madrats, mida üürnik kasutas või plekiline

võis olla madratsi teine pool. Üürnik märkis, et tema ei tea, milline oli madratsi teine pool tema

sisse- või väljakolimisel. Kohtu hinnangul on 27.08.2018 ja 18.03.2019 fotodega madratsist

tõendatud, et üürnikule anti üle puhas madrats ja üürnik andis tagasi määrdunud madratsi, mille

pinda katavad olulises osas erinevad laigud ja plekid. Üürniku väide, et madratsi teine pool oli

plekiline juba siis, kui üüripind talle üle anti, on tõendamata.. Tõsiseltvõetav ei ole ka üürniku

hüpotees, et üürileandja on üürniku lahkumise järgselt keeranud puuduste näitamiseks madratsil

teise külje, toonud mõne teise plekilise madratsi või pildistanud täiendava tõendamise mõttes

2-19-9979

hiljem veel mingit muud määrdunud madratsit. Maakohus leidis, et madratsi asendamise kulu

220 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

88. Üürileandja väitel olid rõduukse ülemised hinged katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on 150

eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel ülemise rõduukse hingede vahetuse eest. Üürniku väitel tema

ust murdnud ei ole, uks käis juba maja üürnikule üleandmise ajal imelikult ja üürileandja ütles,

et uks käib raskelt. Lisaks toob üürnik esile, et fotod katkisest hingest on tehtud mitu nädalat

hiljem. Vaidlus puudub, et rõduukse hinged olid maja üürnikule üleandmise ajal terved ja uks

töötas. Fototabelis rõduukse hingede seisukorda pärast üüripinna tagastamist kajastavatel

08.04.2019 fotodel on uksehinge metallist osa murdunud. Üürileandja on katkised rõduukse

hinged puudusena 18.03.2019 aktis välja toonud. See, et puuduse tõendamiseks esitatud fotod

on tehtud 08.04.2019, ei sea kahtluse alla, et puudus oli olemas akti koostamise ajal. Järeldus

võiks olla teistsugune, kui konkreetset puudust aktis nimetatud ei oleks. Puudus on seega

tekkinud üürniku kasutusajal ja üürnik pole tõendanud, et puudus tekkis temast sõltumatult.

See, kas uks sulgus algselt raskesti või kergelt tähendust ei oma, sest ukse tavapärasel hoolsal

kasutamisel selle metallist hinged ei murdu. Maakohus leidis, et puuduse kõrvaldamise kulu

150 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

89. Üürileandja väitel oli magamistoa parempoolne öölamp katki. Puuduse kõrvaldamise kulu

on 18 eurot. Üürileandja täpsustas menetluses, et 18 euro suurune kulu koosneb lambi jaemüügi

hinnast 8,44 eurot ja lisanduvast lambi transpordi, tarnimise, paigaldamise ja pakendi

kõrvaldamisega seonduvatest kuludest, st tööjuõukulu maksumusest ligikaudu 9,75 eurot.

Üürileandja väitel on lamp asendatud. Lambi maksumust kinnitab väljatrükk kaupluse K-

RAUTA kodulehelt. Asendamisega seonduva tööjõukulu kandmist või kohustuse tekkimist

pole üürileandja tõendanud. Üürniku väitel pole ta seda lampi kasutanud. Fototabelis toodud

fotol lambist 27.08.2018 on näha terve lamp puidust kapil. Teisel fotol on katkine lamp, kuid

puudu on fotofaili nimetuse teave, mis võimaldaks kohtul tuvastada millal on foto tehtud ja

seeläbi siduda lambi võimaliku purunemise aega üürniku tegevusega. Muid tõendeid pole

esitatud ja seega on tõendamata, et väidetud puudus esines üüripinna tagastamise ajal.

90. Üürileandja väitel oli magamistuppa viiva ukse ülemine osa kahjustatud, värv maha tulnud

ja ukselingi kruvi puudu. Puuduse kõrvaldamise kulu on 60 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel

ukselehe asendamise eest. Üürnik väitis, et uks oli juba maja temale üleandmisel katki ja ei

läinud kinni. Fototabelis toodud 28.03.2019 fotodel uksest on näha täkked, värvipinna kahjustus

ja määrdumine. Uksest 27.08.2018 tehtud fotodel hilisemaid kahjustusi näha ei ole. Üürnik pole

vaidlustanud, et fotod kajastavad magamistoa ukse pinda. Üürniku vastuväitest saab kohus aru

selliselt, et üürileandja välja toodud kahjustused tekkisid küll üürniku kasutusajal, kuid kuna

uks ei läinud juba varem kinni, siis pole põhjendatud nõuda ukse asendamise kulu üürnikult.

Üürniku väide, et uks ei läinud juba algselt kinni on paljasõnaline ega seondu ka fotodelt

nähtavate kahjustustega. Seega on ukse asendamise kulu 60 eurot (pluss käibemaks) maakohtu

hinnangul põhjendatud.

91. Üürileandja väitel oli toa korstna sein määrdunud, puuduse kõrvaldamise kulu on 50 eurot

Pihla Grupp OÜ arve alusel korstnaseina värvimise eest. Üürnik ei ole seina määrdumisele

vastu vaielnud. Fototabelis toodud 27.08.2018 fotol on sein puhas ja 18.03.2019 fotol on seinal

näha tume määrdumine või hõõrdumisjälg. Puudus on seega tekkinud üürniku kasutusajal ja

üürnik pole väitnud, et temast sõltumata. Pole alust arvata, et seina ühtse väljanägemise saaks

taastada puhastamise või kohtparandusega. Maakohus leidis, et puuduse kõrvaldamise kulu 50

eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

2-19-9979

92. Kokkuvõttes on eeltoodud magamistoaga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega

üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest põhjendatud ja tõendatud summas 530

eurot (50 + 220 + 150 + 60 + 50) pluss käibemaks, s.o 636 eurot.

Puudused ülemise korruse vannitoas

93. Üürileandja väitel oli vannitoa aknaraam kahjustatud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 150

eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel raamilt laki eemalduse ja raami lakkimise eest. Üürniku väitel

oli aknaraami niiskuskahjustus tingitud maja ehitusveast ja energiaklassist ning tema selle eest

vastutama ei pea. Fototabelis toodud 18.03.2019 fotodel aknaraamist on näha raamilt kooruvat

lakki ja puidul tumedamaid kohti. Üürniku vastuväitest tulenevalt pole vaidluse all, et

aknaraamil üüripinna tagastamise ajal niiskuskahjustus oli. Fotosid selle kohta, milline oli akna

seisund enne, kui maja üürniku kasutusse anti, fototabelis ei ole. Maakohus on tuvastanud, et

üüripind oli üürnikule üleandmisel heas seisus, ilma märgatavate kahjustusteta. Seega saab

järeldada, et üürnikule maja üleandmise seisuga polnud vannitoa aknaraamil kooruvat lakki ega

tumedaid niiskuse või hallitusplekke, mistõttu kahjustus on tekkinud ajal, mil maja oli üürniku

valduses. Üürniku väited, et kahjustus on tingitud liigniiskusest ja maja ehitusveast on

paljasõnalised. Seega leidis maakohus, et puuduse kõrvaldamise kulu 150 eurot (pluss

käibemaks), s.o 180 eurot on põhjendatud.

Muud puudused

94. Üürileandja nõuab üürnikult kahe puudunud suitsuanduri asendamise kulu 28 eurot ja katki

tehtud kuppelgrilli asendamise kulu 120 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel. Üürnik vaidles

kulutuste hüvitamisele vastu muuhulgas sellega, et puudused on fotodega fikseeritud palju

hiljem, s.o 08.04.2019. Üürileandja väitel fikseeris ta kõrvaldamist vajavad puudused

18.03.2019, kuid katkist kuppelgrilli puuduste loetelu, millele üürileandja tugineb ei sisalda.

Üürileandja ei ole tõendanud, et väidetud puudus esines üüripinna tagastamisel. Üürniku väitel

maja temale üleandmise ajal laes suitsuandureid polnud, olid ainult suitsuandurite

kinnituskohad. Üürniku seisukohast järelduvalt ei vaidle ta vastu, et ka ajal kui ta maja

üürileandjale tagastas, polnud vaidlusaluseid suitsuandureid laes. Kohtu hinnangul on

suitsuandurite laest puudumine selline asjaolu, mis pidi olema 27.08.2018 maja vastuvõtmisel

üürnikule hõlpsasti märgatav ja kui üürnik ei soovinud üleandmise aktis andurite puudumist

välja tuua, tuleb eeldada, et suitsuandurid olid olemas. Suitsuandurite olemasolu majas

27.08.2018 kinnitasid ka tunnistajad TH ja LW. Seega on puudus tekkinud üürniku kasutusajal,

puuduse eest vastutab üürnik ja suitsuandurite asendamise 28 euro suurune kulu (pluss

käibemaks), s.o 33,60 eurot on põhjendatud.

Koristamise kulud

95. Üürileandja nõuab üürnikult maja, majaümbruse ja sauna koristamise kulu hüvitamist

tuginedes Pihla Grupp OÜ arvel kajastatud töödele ja nende maksumusele. Lisaks on

üürileandja hagiavalduse kohaselt toimunud ka õues asuva saunahoone puhastamine,

korrastamine ja lõhutud plastmassist tooli asendamine kuluga 100 eurot. Üürnik vaidles

nõudele vastu leides, et koristamise kulu on ülepaisutatud. Üürniku väitel koristas ta maja ja

leidis, et midagi võis jääda koristamisel märkamata, aga tegemis on siiski lepingujärgse

loomuliku kulumisega.

96. Üürileandja väidab, et üürnik andis 18.03.2019 tagasi koristamata ja määrdunud maja.

Üürileandja on hagiavalduses toonud 18.03.2019 aktile tuginedes välja hulgaliselt üürieseme

tagastamise järgselt avastatud puudusi, mille kõrvaldamise kulu ei ole ta konkreetselt välja

2-19-9979

toonud ega iseseisvat hüvitamise nõuet esitanud. Need puudused ei ole seostatud Pihla Grupp

OÜ arvel kajastatud remonditööde, mööbli, kardinate, vaipade jne asendamistega või diivani ja

kodumasinate asendamise kuludega. Maakohus lähtus sellest, et üürileandja on arvanud

järgnevalt loetletud puudused maja koristus- ja puhastustöödega kõrvaldatavate puuduste alla

ja puuduste kõrvaldamise kuluna nõuab koristamise ja puhastamise kulu hüvitamist.

97. Üürileandja on välja toonud, et esikus (18.03.2019 akti jaotis C) oli ukselink määrdunud ja

katki. Sisemises koridoris/trepikojas (18.03.2019 akti jaotis D) olid trepis kruvid, trepiastmed

määrdunud ja vajasid puhastamist; määrdunud olid Devireg 520 põrandasoojenduse

juhtimispult, ukseraamid, peegliga kapp, trepiastmed ja osaliselt lagi. Alumise korruse tualetis

(18.03.2019 akti jaotis E) olid määrdunud ja vajasid puhastamist tualett, kraanikauss ja selle

alune riiul, tualettpaberi rulli hoidja oli lahti; kraanialusel veetorul oli roheline korrosioon.

Köögis (18.03.2019 akti jaotis F) oli pliidi kohal asuv ventilaator ja filter pesemata ja vajasid

puhastamist; pesemata olid ja puhastamist vajasid ka toolid, laud, köögiriistad ja toidunõud.

Alumise korruse tänavapoolses magamistoas (18.03.2019 akti jaotis G) olid põrandaliistud

lahti, laud määrdunud, ukseraamid, uksepõsed ja ukselehed markeriga soditud, seda

liivapaberiga osaliselt maha lihvitud. Elutoas (18.03.2019 akti jaotis H) oli kamin määrdunud

ja pigi sisse põletatud, tuli puhastada, kamina taga olev soe sein oli määrdunud, tuli puhastada;

üks uutest põrandaliistudest, mis on telekast vasakul, oli sinise markeriga soditud, tuli üle

värvida. Söögitoas (18.03.2019 akti jaotis I) oli aknaraamil hallitus tekkinud, tuli eemaldada ja

raam värvida; Devireg 520 põrandasoojendus juhtimispult määrdunud, tuli puhastada; ukse

raam, lävepakk mis viib duširuumi, määrdunud, tuli üle värvida; lauad ja toolid pesemata;

punane värv/küünelakk ühel laual, tuli puhastada. Alumise korruse aiapoolses magamistoas

(18.03.2019 akti jaotis J) olid seinad määrdunud, tuli puhastada. Vannitoas (18.03.2019 akti

jaotis K) oli uks ja kraanikauss küünelakiga määrdunud, tuli puhastada; terve ruum pesemata

ja katlakivi täis, tuli puhastada; prügikast määrdunud, tuli puhastada. Elamus asuv saun

(18.03.2019 akti jaotis L) oli tervenisti pesemata, tuli puhastada; keris katlakivi täis, tuli

puhastada; saunakivid mingi pruuni asjaga kaetud ja haisesid, tuli puhastada. Ülemise korruse

tänavapoolses magamistoas (18.03.2019 akti jaotis M) oli ventilatsioonikate lahti, vajas

kinnitamist; põrandavaip määrdunud, vajas puhastamist. Mustas garderoobis (18.03.2019 akti

jaotis N) olid riiulid pesemata ja vajasid puhastamist. Ülemises rõduga magamistoas

(18.03.2019 akti jaotis O) tuba pesemata ja määrdunud, kaasaarvatud riiulid, tuli puhastada;

voodi peatsi paremal pool määrdunud punaseks, tuli puhastada; voodi peatsi vasakul pool

punase küünelaki plekk, tuli puhastada. Ülemises vannitoas (18.03.2019 akti jaotis P) oli tuba

pesemata, haises, tuli puhastada; bidee dušš katlakivi täis, tuli puhastada.

98. Üürileandja tunnistajate SK ja LW haakuvad ütlused kinnitavad, et maja oli üürileandjale

tagastamisel 18.03.2019 must ja vajas koristamist. Elamu hooldamata ja määrdunud üldmuljet

ja ühtlasi seda, et maja vajas lisaks remonditöödele ning mööbli, kodumasinate jne

asendamisele ka koristustöid, kinnitavad kohtule kogumis fototabelis maja üürileandjale

tagastamise järgset seisu kajastavad fotod. Seega on tõendatud, et üürnik andis maja tagasi

seisus, milles see vajas puhastamist ja koristamist. Üüripinna hooldamata ja koristamata jätmine

ei ole selle loomulik kulumine. Koristamise kulu üürileandja nõutavas ulatuses ei ole kohtu

veendumusel siiski mõistlik ja selle hüvitamine on põhjendatud osaliselt. Üürileandja nõuab

kulu hüvitamist lähtudes Pihla Grupp OÜ arvel toodud töö maksumusest 990 eurot. Kuidas

teenuse hind kujuneb, arvelt ei selgu. Üürileandja põhjendab kulu suurust sellega, et maja

eluruumide pindala on 221 ruutmeetrit, maja on taotluslikult määrdunud ning tegu on paljude

esemete puhul erilist sügavpuhastust vajava teenusega. Millised puudused üürileandja loetelust

vajavad erilisi sügavpuhastusteenuseid jääb selgusetuks. Tunnistajate MS ja SK antud ütlustest

võib järeldada, et Pihla Grupp OÜ koristustöid vähemasti kogu mahus ei teinud. MS ei

mäletanud täpselt, millised arvel kajastatud tööd ära tehti, töid teostati kusagil aprilli alguses,

2-19-9979

kindlasti tehti ära värvimistööd. SK ütluste kohaselt koristas pärast üürniku pere ja

remonditööliste lahkumist elamut tema ja enda sõnul koristas ta maja mitu päeva. Kohtul

puudub põhjus kahelda, et maja koristamine võis päevi võtta, samas erivahendeid- või oskusi

nõudvaid töid ta välja ei toonud. Ka pole üürileandja väitnud, et maja võiks endiselt osaliselt

koristamata olla – kahtluseta oleks see ka ebaloogiline arvestades, et pärast üürisuhte lõppemist

üürnikuga jätkas üürileandja maja väljaüürimist. Koristamise kulu hüvitamine üürileandjale

mõistlikus ulatuses on põhjendatud, kuid maakohus vähendas TsMS § 233 lg-le 1 ja VÕS § 127

lg-le 6 tuginedes maja koristamisega seotud nõutavat 990 euro suurust kahju 50% võrra.

Maakohus luges puuduse kõrvaldamise mõistlikuks ja põhjendatud kuluks 495 eurot pluss

käibemaks, s.o 594 eurot, sest kohtu hinnangul katab selles summas kahjuhüvitis mõistlikult

koristaja töö ja koristusvahendite kulu ning on kooskõlas ka suurpuhastuse maksumusega

üürileandja esitatud väljavõttel SmartlyClean hinnakirjast.

99. Majaümbruse korrastamise 40 euro suurust kulu maakohus põhjendatuks ei pidanud.

Üürileandja ei ole välja toonud, mis konkreetselt maja ümbruses korrastamist vajas.

100. Üürileandja nõuab saunahoone koristamise ja plasttooli asendamise kulu hüvitamist kokku

100 eurot. Üürileandja täpsustas menetluses, et tooli asendamise kulu on sellest 11,17 eurot ja

ligikaudu 90 eurot on kulu seoses saunahoone põhjaliku koristamise ja katlakivi eemaldamisega

ning kulu suurus arvestab vannitoa koristusteenuse hinda. Üürniku väitel kasutas ta

saunahoonet vaid ühel korral ja plasttool oli juba eelnevalt katki. Plasttooli asendamise kulu

hüvitamise nõue on tõendamata. Plasttooli kohta pole üürileandja ühtegi tõendit esitanud.

Lisaks pole plasttooli kui üüriesemel avastatud puuduse kohta märget ka üürileandja

18.03.2019 aktis. Sauna koristamise 90 euro suuruse kulu hüvitamine on kohtu hinnangul

põhjendatud. Puudub vaidlus, et üürnikul oli üürilepingu järgi õigus õuel asuvat saunahoonet

kasutada. 27.08.2018 aktis on märgitud, et üürnik peab hoidma sauna puhta ja heas seisukorras.

18.03.2019 aktis on üürileandja välja toonud, et hoovis asuva palksauna ruumid on koristamata

ja pesemata, tuleb puhastada ja taastada. Saunahoone (palksauna) koristamise vajadust ja seda,

et ta palksauna pärast üürniku väljakolimist ka koristas, kinnitavad tunnistaja SK ütlused.

Samuti kinnitavad tunnistaja ütlused, et tavapäraselt oli saun korras. Üürileandja nõutava

puuduse kõrvaldamise kulu suuruse mõistlikkust kinnitab üürileandja esitatud väljavõte

koristusteenuse hinnakirjast.

101. Maja, selle ümbruse ja sauna koristamise kulud ning seega üürileandja kahju

üürnikupoolsest lepingu rikkumisest on põhjendatud ja tõendatud kokku summas 684 eurot, s.o

maja koristamise kulu 594 eurot (495 pluss käibemaks) ja palksauna koristamise kulu 90 eurot.

Kõrvalkulude nõue

102. Üürileandja nõuab hagiga üürnikult 2019. a märtsi kõrvalkulusid. VÕS § 292 lg-st 1

tulenevalt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid

(kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või

kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Vastavalt VÕS § 76

lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

103. Üürileandja põhjendab nõuet üürnikule üürilepingu p-st 4.5 tuleneva kohustusega tasuda

igakuiselt eluruumi kasutamisega osutatud teenuste eest esitatud kõrvalkulud lähtuvalt

tegelikust tarbimisest ja teenuspakkujate poolt esitatud teenusarvetest. Kõrvalkulude maksumus

ei sisaldu igakuises üürisummas. Üürniku kohustust kinnitab poolte vaheline leping.

2-19-9979

104. Üürileandja nõude suuruse kujunemise aluseks on järgmised 2019. aasta märtsi teenuste

arved: RAGN-SELLS AS-i 02.04.2019 arve 2019. konteineri tühjendamise eest summas 8,83

eurot, aktsiaseltsi Kuressaare Veevärk 31.03.2019 arve vee tarbimise ja heitvee ärajuhtimise

eest summas 6,02 eurot; Alexela Energia AS 31.03.2019 arve tarbitud elektrienergia eest

summas 120,38 eurot; AS Eesti Energia elektrilevi 31.03.2019 arve võrguteenuse eest summas

116,16 eurot. Üürnik ei ole kõrvalkulude koosseisule ega suurusele vastu vaielnud.

105. Seega poolte väidetest tulenevalt puudub vaidlus ka kõrvalkulude suuruse või koosseisu

üle ja kohus loeb vaidluseta tuvastatuks, et 2019. märtsi eest tuli üürnikul tasuda kõrvalkulusid

summas 251,39 eurot. Vaidlus puudub, et kõrvalkulude maksmise nõue on muutnud

sissenõutavaks. Kuna üürileping poolte vahel lõppes tähtaja möödumisega 31.03.2019 ning

tõendamist ei leidnud üürniku väidetud kokkulepe, et pooled lugesid kõrvalkulud kantuks

tasutud üüri arvel ja vaidlus puudub selle üle, et üürnik ei ole 2019. aasta märtsi kõrvalkulusid

tasunud (lepingu p-d 4.4 ja 4.5), siis leidis maakohus, et üürnikul tuleb tasuda üürileandjale

215,39 euro kõrvalkulude katteks.

Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue

106. Üürileandja nõuab üürnikult kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 363 eurot.

Üürileandja põhjendusel kasutas ta õigusabi üürnikuga kujunenud olukorrale lahenduse

leidmiseks ja nõudekirja koostamiseks. Üürileandja põhjendusel oli õigusabi vajalik, sest

üürnik ei vastanud pärast 18.03.2019 ta kõnedele ega kirjadele. Kuna üürileandjal oli põhjust

arvata, et üürnik väldib tema kõnesid, võttis ta ühendust juristiga, et suunata üürnikku lahendust

otsima. Juristi kõnele üürnik vastas. Üürnik andis vastuses teada, et tema ühtegi nõuet ei

tunnista ning peab olukorra lahendamist võimalikuks vaid advokaadi kaudu. Samuti vajas

üürileandja õigusabi üürnikule 13.05.2019 saadetud nõudekirja koostamiseks. Üürniku

hinnangul ei ole üürileandja kohtumenetluse eelsed õigusabikulud vajalikud ja need on

ülepaisutatud. Lisaks on üürileandja esitanud juba ükskord vastavasisulise nõude kohtusse

(tsiviilasi nr 2-19-9456) füüsilise isikuna. Üürnik järeldab sellest, et kohtueelset õigusabi oli

saanud füüsiline isik, mitte käesolevas menetluses juriidilisest isikust üürileandja.

107. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist saab kahjuna nõuda VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115

lg 1 alusel. Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128

lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks. Nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1, täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude

üldised eeldused. Kohtu hinnangul on kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude

hüvitamise nõude eeldused praegusel juhul täidetud: kohus tuvastas, et üürnik on lepingulisi

kohustusi rikkunud, vastutab rikkumise eest ja üürileandjal on seega õigus kahju hüvitamist

nõuda.

108. Maakohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine üürileandja poolt põhjendatud ja vajalik.

Üürileandja väidab, et ta teavitas üürnikku puudustest, kuid üürnik ei vastanud telefonikõnedele

ega kirjadele. Väite kinnituseks, et üürnik pole talle vastanud, on üürileandja esitanud

21.03.2019 sõnumi üürnikule ja 28.03.2019 e-kirja remonditööde hinnapakkumisega. Üürnik

vastupidist väitnud pole. Selles, et üürnik üürileandja välja toodud puuduste või saadetud

kalkulatsiooni kohta midagi sisulist ei vastanud, vaidlus iseenesest ka puudus. Kulu

tõendamiseks esitas üürileandja OÜ VIRU PLATSI ÕIGUSBÜROO 30.04.2019 arve

nr 2019068, millele lisatud spetsifikatsiooni põhjal maakohus tuvastas, et üürileandjale osutati

õigusteenust 01.04.2019 mahus 41 minutit seoses materjalidega tutvumise ning kõnega

üürileandja ja üürnikuga. Arvel on märgitud õigusteenuse maksumuseks 63 eurot (sh

käibemaks 10,52 eurot).

2-19-9979

Nõudekirja koostamisega seotud õigusabikulu tekkimist on üürileandja tõendanud Tuus & Tuus

Õigusabi OÜ 13.05.2019 arvega nr 717-2019. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on õigusteenuse

sisuks vaidluse aluseks oleva dokumentatsiooniga ja üürniku 07.05.2019 nõudeavaldusega

tutvumine, arutelu kliendiga ajakuluga üks tund maksumusega 100 eurot ning nõude ja

tasaarvestusavalduse koostamine ning kliendile edastamine, ajakuluga 1,5 tundi maksumusega

150 eurot. Õigusteenuse maksumus kokku 300 eurot (sh käibemaks 50 eurot). Poolte

09.05.2022 istungil antud kinnitustest tulenevalt puudub vaidlus, et üürileandja seaduslik

esindaja üürnikule 13.05.2019 nõudekirja esitas ja üürniku lepinguline esindaja sai selle kätte.

Puudub ka vaidlus, et nõudekirja koostamise ajaks oli üürnik üürileandjale advokaadist esindaja

vahendusel teada andnud, et ta üürileandja nõuet ei tunnista. Õigusabi kasutamist olukorras,

kus lepingu täitmisel tekkinud küsimuste lahendamiseks teise poolega kontakti saamine on

raskendatud ja ka teine pool kasutab õigusabi, ei saa üürileandjale õigusteenuse kasutamist ette

heita. Üürniku vastuväide, et õigusabi on antud füüsilisele isikule ja seonduvalt teise

kohtuvaidlusega, on paljasõnaline ja tõendamata. Vaidlust pole, et nõudekirja aluseks on samad

puudused üüriesemel, mille üle pooled käesolevas tsiviilasjas vaidlevad ning nõudekirja on

esitanud üürileandja seaduslik esindaja.

109. Üürileandjale osutatud õigusabi raames tehtud toiminguid peab kohus vajalikeks ja nende

ajakulu on mõistlik, samuti vastab esindajate tunnitasu sarnase õigusteenuse keskmisele

turuhinnale ja selle vähendamiseks põhjust pole. Seega on põhjendatud üürileandja

kohtueelsete õigusabikulude kahjuhüvitis summas 363 eurot (63 + 300 eurot).

Saamata jäänud tulu hüvitamise nõue

110. Üürileandja nõuab üürnikult saamata jäänud tulu 400 eurot hüvitamist põhjusel, et üürniku

tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike tööde ajal ei saanud üürileandja elamut üürile

anda ja seeläbi tulu teenida kuni 12.04.2019. Esimene lühiajaline broneering 2019. aasta

suvehoojaks oli üürileandja väitel 05.–07.04.2019 ja üürileandjal ei olnud võimalik siis

broneeringu teinud kliente majutada, sest maja seisukord seda ei võimaldanud. Nõude suuruse

kujunemist põhjendab üürileandja sellega, et keskmine päeva üürihind oli aprillis 2019 teenitud

tulu arvestades 110,33 eurot. Olukorras kus üürileandja oleks saanud aktsepteerida

broneeringuid ka 01.–12.04.2019, oleks üürileandja aprillikuu hilisemat täitumist arvestades

teeninud tulu kuuel päeval ehk 6 x 110,33 eurot, s.o 662 eurot. Üürileandja on hüvitise nõuet

vähendanud 400 euroni selgitusega, et tavaolukorras oleks läinud üüripinna ettevalmistuseks

paar päeva, arvesse on võetud üürnikuga sõlmitud lepingu alusel kujunenud üürihinda ning

seda, et välistada ei saa mõnevõrra väiksemat täituvust. Üürnik vaidleb nõudele vastu

argumendiga, et üürileandja pole tõendanud, et tal oleks broneeringuid olnud ja ta võinuks tulu

saada.

111. VÕS § 115 lg 1 järgi nõutav kahju hüvitamise eeldus on eelnevalt tuvastatud – üürnik

rikkus lepingulist kohustust tagastada üüriese samas seisukorras (loomulikku kulumist

arvestades), milles see temale üle anti. Ka tuvastas kohus, et üürieseme seisukorra taastamiseks

olid vajalikud remondi- ja koristustööd. VÕS § 128 lg 2 alusel on varaline kahju eelkõige otsene

varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 esimeses lause kohaselt on saamata

jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige enda tehtud ettevalmistuste

tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Seega pidi

üürileandja saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks muu hulgas tõendama, et tal oli

kavatsus ja võimalus tulu saada.

2-19-9979

112. Maakohtu hinnangul on üürileandja saamata jäänud tulu nõue põhjendatud osaliselt.

Üürileandja on usaldusväärselt tõendanud kavatsuse ja võimaluse saada tulu 05.–07.04.2019,

s.o kahe päeva eest. Poolte menetluses esile toodut arvestades polnud vaidlust, et üürileandja

kasutas XXX elamut üüriobjektina tulu teenimiseks. Üürileandja on rajanud kaotatud

broneeringupäevade arvestuse väitele, et tavaolukorras saanuks ta võtta vastu broneeringuid ka

1.–12. aprillini. Selline arvestus on siiski vastuolus üürileandja selgitusega, et tavaolukorras

oleks läinud üüripinna ettevalmistamiseks paar päeva. Üürileandjale teadaolevalt pidi

üürileping üürnikuga lõppema ja üürnik välja kolima 31.03.2019. Seega oleks tavaolukorras

üürileandja plaani kohaselt aprilli esimesed päevad läinud üüripinna ettevalmistamiseks.

Üürileandja väitel oli esimene broneering 05.–07.04.2019. Üürileandja väidetud kavatsust ja

võimalust teenida tavaolukorras tulu ka enne seda ei toeta ei üürileandja enda väited ega ükski

tõend. Seda, et broneeringuid oleks olnud tehtud ajavahemikuks 7.–12.04.2019 üürileandja

väitnud ei ole. Üürileandja esitatud väljavõte 2019. aasta aprillikuus tehtud ja tasutud

broneeringutest saab tõendada, et üürileandja teenis pärast 12.04.2019 maja lühiajalisele üürile

andes tulu. Kuid perioodil 12.–28. aprill tehtud broneeringud ei kinnita, et broneeringuid

võinuks ja pidanuks olema ka 07.–12.04.2019 vahelisel perioodil. Üürileandja esitatud maja

keskmisele täituvusele toetuv põhjendus on selleks liialt hüpoteetiline. Tunnistaja LW räägitu,

et aprill on selline kuu, et maja peab olema kohe valmis juhuks kui tuleb äkkbroneering, ei

kinnita, et selliseid broneeringuid perioodiks 7.–12.04.2019 ka tegelikult oleks tehtud.

113. Üürileandja väidet, et esimene broneering oli tehtud 05.–07.04.2019 kinnitavad tunnistaja

LW ütlused. Vaidlust ei jäänud poolte vahel üles selles, et konkreetsest broneeringust oli teadlik

ka üürnik. Üürnik on 09.05.2022 istungil kinnitanud, et üürileandja ütles talle 2018. aasta

augustis, et 05.04.2019 on oodata uut klienti. Tunnistaja MS mäletamisel tegid nad (Pihla

Grupp OÜ) majas tööd aprilli alguses, alates 01.04 ja umbes 3–4 päeva. Tunnistaja SK rääkis,

et ta koristas maja pärast töömeeste lahkumist mitu päeva. Arvestades MS ütlusi, et remonditöid

tehti aprilli alguspäevadel ja SK ütlusi tema poolt koristamisele kulunud ajast, on usutav, et

üürileandja ei saanud 5.–7. aprillini broneeringu teinud klientidele lubatud majutust pakkuda,

broneering tuli tühistada ja üürileandjal jäi kaheöise broneeritud majutuse eest tasu saamata.

Üürileandja leiab, et saamata jäänud tulu tuleks hüvitada kuu keskmise üürihinna alusel.

Maakohus leidis, et lähtuda tuleb kaotatud tuluga päevadele kõige lähemast teenitud tasust, s.o

12–14.04.2019 broneeringu järgsest üürihinnast. Üürileandja aprillikuu broneeringute

väljavõtte kohaselt oli 12.–14.04 ööbimise hind 91 eurot öö kohta. Seega jäi üürileandjal 05.–

07.04.2019 saamata kahe öö broneeringu tasu 182 eurot. Siiski pole põhjust arvata, et

üürileandjal ei oleks tulnud kanda lühiajalisest üürimisest tulu saamiseks mingeid kulusid

(koristus, pesu pesemine, vesi, elekter vms). Kuna saamata jäänud tulu suuruse

kindlakstegemiseks tuleb maha arvata ka võimalikud kulutused, mille suurust pole täpselt teada,

vähendab kohus kahjuhüvitist TsMS § 233 lg-st 1 ja VÕS § 127 lg-st 6 lähtudes 20% võrra ja

seega on põhjendatud üürileandjale hüvitada saamata jäänud tulu 145,60 eurot.

114. Üürnikule pidi olema ettenähtav, et juhul kui ta rikub kohustust tagastada üüripind mitte

halvemas seisus, kui ta selle sai, siis tuleb üürileandjal kanda kulusid üüripinna lepingujärgse

seisukorra taastamiseks. Nagu pidi olema ettenähtav ka see, et olukorra taastamine võib võtta

aega ning üürileandja ei saa seetõttu elamut sihipäraselt kasutada, mh teenida üüritulu.

Vaidluseta on, et üürnik teadis üürileandja kavatsusest pärast temaga üürilepingu lõppemist

anda alates 05.04.2019 elamu lühiajalisele üürile. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu hinnangul

kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja ettenähtav ning rikkumise

ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 2–4).

Tasaarvestus tagatisrahaga

2-19-9979

115. Vaidlust ei ole, et kohtueelselt pole üürileandja oma nõudeid üürniku vastu tagatisrahaga

tasaarvestanud. Üürileandja kinnitas nii 11.03.2021 eelistungil kui 09.05.2022 kohtuistungil, et

13.05.2019 tasaarvestus KW poolt pole asjakohane ja sellele üürileandja praeguses vaidluses ei

tugine. Sellise käsitlusega nõustus ka üürnik. Kui üürileandjal on üürniku suhtes kehtiv nõue,

mida tagatisraha tagab, tuleb tagatisraha kasutamiseks õiguslikult üürileandja nõue

tasaarvestada tagatisraha tagastamise nõudega. Kohtu arvates saab üürileandja alternatiivse

nõude

esitamist

09.05.2022

kohtuistungil

lugeda

kohtumenetluses

tehtud

tasaarvestusavalduseks: üürileandja palus alternatiivselt mõista üürnikult välja 8895,30 euro

suurune põhivõlg, täpsustades, et see on üürniku makstud 3750 euro suuruse tagatisraha võrra

vähendatud põhisumma hagiavalduses toodud algse nõude summaga (12 645,30 eurot)

võrreldes. Üürileandja alternatiivse nõude järgi on selge, et selle mõtteks on hüvitise saamine

üürnikult tagatisraha ületavas osas.

116. Tagatisraha tagab VÕS §-st 308 tulenevalt üürilepingust tulenevaid nõudeid üürniku

vastu. Pooltevahelise üürilepingu p 4.9 järgi võib üürileandja lepingu lõppemisel tasaarvestada

tagatisraha

arvel

lepingust

tulenevaid

üürniku

täitmata

rahalisi

kohustusi

üürileandja/teenusepakkujate ees ja eluruumi või selles asuvate vallasasjade kahjustamisel

nende seisukorra taastamiseks või asendamiseks vajaliku summa ulatuses. Seega üürieseme

puuduste kõrvaldamise 8986,20 euro suuruse kogukulu ja tasumata kõrvalkulude 215,39 euro

suuruse summa osas, kokku 9201,59 eurot, tuleb 3750 euro suurune tagatisraha üürileandja

nõudega tasaarvestada. Selle tulemusel tuleb üürnikult üürileandja kasuks üürieseme puuduste

kõrvaldamise kulu hüvitise ja tasumata kõrvalkulude katteks välja mõista 5451,59 eurot

(9201,59 – 3750). Lisades sellele kohtueelse õigusabikulu hüvitise 363 eurot ja saamata jäänud

tulu hüvitise 145,60 eurot, tuleb kokkuvõttes üürnikult üürileandja kasuks välja mõista

põhisumma 5960,19 eurot.

Viivise nõue

117. Üürileandja palub üürnikult välja mõista viivise põhinõudelt seadusjärgses määras hagi

esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1

esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

118. Rahuldades üürileandja põhinõude kokku summas 5960,19 eurot, siis tuleb rahuldada ka

viivisenõue põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest

16.09.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 1453,96 eurot ja alates 05.10.2022

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla tasumata osalt kuni täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

119. Kuna maakohus jättis üürniku hagi üürileandja vastu rahuldamata, siis jättis maakohus

üürniku hagi menetlemise kulud üürniku kanda. Kuna üürileandja hagi üürniku vastu rahuldas

maakohus osaliselt, siis jaotas maakohus menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise

ulatusele.

Apellatsioonkaebus

120. Üürnik esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 04.10.2022

otsus osas, millega jäeti üürniku hagi rahuldamata ja rahuldati üürileandja hagi enam kui

239 euro ulatuses ning jäeti menetluskulud osaliselt üürniku kanda. Üürnik palub teha uus

2-19-9979

otsus, millega tema hagi rahuldada ja üürileandja hagi jätta osas, milles see on vaidlustatud,

rahuldamata. Menetluskulud palub üürnik jätta üürileandja kanda.

121. Maakohus rikkus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja ei ole kõiki tõendeid kogumis

uurinud, mistõttu on jõudnud ebaõigele seisukohale, et üürnik on üüripinda kahjustanud.

Tagantjärgi ei saa tuvastada üüripinna tegelikku seisukorda, kui seda pole fikseeritud üüripinna

üleandmise-vastuvõtmis aktis üürnikule. Esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada

väidetavaid kahjustusi. Üürileandja ei ole tõendanud peale värvimistööde tegemist, et on teinud

teisi töid üüripinnal ning soetanud üüripinnale hagis märgitud esemed, mistõttu esitatud

hinnapakkumine/arve ei tõenda üürileandjale tekitatud kahju suurust.

122. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et pooltel puudub vaidlus kõrvalkulude suuruse või

koosseisu üle. Arved on esitatud kõik 31.03.2019 seisuga ning kohus oleks pidanud

kontrollima, mis on tegelik kulu, mida üürileandja saab nõuda. Üürileandja saab nõuda kulu

18.03.2019 näitude põhiselt ning kõrvalkulude nõue oli kaetud üüritasust, sest üürileping lõppes

poolte kokkuleppel 18.03.2019, mitte 31.03.2019 nagu on maakohus ebaõigesti leidnud.

123. Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata üürniku väidetega üürileandja kohtueelsete

õigusabikulude põhjendamatuse kohta, leides, et need on paljasõnalised. Maakohus on

ebaõigesti rajanud saamata jäänud tulu hüvitamise nõude vaid tunnistaja ütlustele kui ühtegi

dokumentaalset tõendit tehtud broneeringu kohta esitatud ei olnud.

Vastustaja seisukoht

124. Üürileandja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud üürniku kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

125. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja p 4 alusel tühistada

seoses üürileandja haginõudest osalise loobumisega osas, millega maakohus mõistis üürnikult

üürileandja kasuks välja põhivõlgnevuse 4330,16 eurot ületavas osas, viivise 1057,27 eurot

ületavas osas ning edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 4330,16 eurot ületavas osas, samuti

menetluskulude jaotust puudutavas osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse,

millega jätab eeltoodud osas üürileandja hagi rahuldamata (rahuldades hagi selles osas

väiksemas ulatuses) ning jaotab menetluskulud vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis märgitule.

Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

126. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Üürnik

ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus rahuldas üürileandja hagi üürniku vastu

239 euro ulatuses. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi

kaebamata jõustunud. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus ei

pidanud üürileandja hagi põhjendatuks ja milles maakohus seda ei rahuldanud.

127. Kolleegium nõustub üürileandjaga, et üürnik on vastuoluliselt märkinud, kas ta vaidlustab

maakohtu otsusest p-e 121–139. Üürnik on apellatsioonkaebuses märkinud, et ta vaidlustab mh

2-19-9979

maakohtu otsuse p-d 121–139, ja hoolimata sellest, et üürnik palus järgmises

menetlusdokumendis jätta nende punktide vaidlustamine tähelepanuta, siis on üürnik

omakorda järgmises menetlusdokumendis taas märkinud, et ta neid vaidlustab. Seega ei ole

kolleegiumil põhjust arvata, et üürnik poleks soovinud vaidlustada maakohtu otsuse p-des 121–

139 tehtud järeldusi.

128. Esmalt lahendab kolleegium uute dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise küsimuse.

Kolleegium selgitab, et tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab

kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel. Samuti võtab

kohus TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Kolleegium leiab, et üürniku 22.12.2023 seisukohale lisatud fotod tuleb jätta vastu võtmata,

sest nende vastuvõtmise eeldused ei ole täidetud. Üürniku väidetel kutsuti ta 11.–17.12.2023

sünnipäevale majja, mida ta oli üürinud, ja üürnik tuvastas, et üürileandja maakohtus esitatud

fotod ei vasta tegelikkusele ja üürnik soovib seda oma fotodega tõendada, kuid üürnik ei saanud

seda varem teha. Kolleegium nõustub üürileandjaga, et üürnik oleks saanud soovi korral läbi

viia üüripinna vaatluse juba maakohtu menetluses. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta vastu

võtmata ka üürileandja 09.01.2024 seisukohale lisatud foto üürniku esitatud tõendite

ümberlükkamiseks. Kuna tõendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud

elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.

129. 12.12.2022 vastuses apellatsioonkaebusele on üürileandja loobunud oma nõudest 1568,93

euro ulatuses, milles Pärnu Maakohus on 04.10.2022 otsusega mõistnud üürnikult üürileandja

kasuks välja kahjunõudes sisaldunud käibemaksu summa. Ringkonnakohus võtab nimetatud

osas nõudest loobumise vastu ja lõpetab selles osas menetluse (TsMS § 468 lg 1 p 3 ja § 429

lg 1 alusel).

130. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse

normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kuna

ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

131. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, välja arvatud osas, milles

maakohtu otsus põhinõudelt käibemaksu arvestuse osas tühistatakse seoses hagist osalise

loobumisega ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Üürnik on apellatsioonkaebuses suures

osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest

kui ka õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava

põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud

tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8

tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et üürnik ei nõustu

maakohtu järeldustega, mis on tehtud üürileandja esitatud tõenditele tuginedes, ei tähenda, et

maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.

132. Kolleegium ei nõustu üürnikuga, et üüripinna seisukorda üürnikule üleandmise ajal ei

saanud üürileandja tõendada ja maakohus tuvastada tehtud fotodele ja tunnistajate ütlustele

tuginedes. Fotod on dokumentaalsed tõendid ning tõendite hindamine otsuse tegemisel on

2-19-9979

kohtu ülesanne. Maakohus ei rikkunud tõendite hindamise reeglid. Üürnik kinnitas 09.05.2022

kohtuistungil, et tal ei ole vastuväiteid fotode tegemise aja osas. Seega ei ole põhjust kahelda,

et fotod kajastavad üüripinna seisukorda fotode tegemise ajahetkel ning nende alusel on

võimalik tuvastada üüripinna seisundit üürnikule üleandmise ajal. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et fotode tõenduslikku väärtust ei muuda see, kas nendele oli eraldiseisvalt

12.08.2018 üürilepingus või 27.08.2018 üüripinna üleandmise ja vastuvõtmise aktis viidatud.

Samuti ei saa nõustuda üürnikuga, et üüripinna seisundit üürileandja tagastamisel ei saa

tõendada fotodega, mis on tehtud liiga lähedalt või mida pole piisavalt palju Asjaolust, et fotod

on üürniku arvates tehtud liiga lähedalt või et neid oleks pidanud rohkem tehtama, ei ole

võimalik järeldada, et fotodelt ei saaks usaldusväärselt tuvastada üürileandjale tekkinud

kahjustusi üüripinnal. Kuna tunnistajate ütlused kinnitavad fototabelist nähtuvat üüripinna

seisundit, siis ei ole põhjendatud järeldada, et nende alusel ei saaks täiendavalt tõendada

asjaolusid, mida ei ole olnud võimalik fotodel jäädvustada. Samuti ei ole põhjendatud järeldada,

et vaid tunnistaja ütlustele tuginedes poleks võimalik tuvastada üüripinna seisukorda üürnikule

üleandmisel. Pooled ei vaidle selle üle, et 12.08.2018 sõlmitud üürilepingu p 5.2.16 ja

27.08.2018 üüripinna üleandmise ja vastuvõtmise akti kohaselt oli üürnikul kohustus tagastada

üüripind mitte halvemas seisukorras, kui see lepingu sõlmimisel, arvestades normaalset

kulumist ja p-s 5.2.12 kohustust hüvitada üürileandjale üürniku või temaga koos elava isiku

tegevuse tagajärjel üüripinnal asuvate seadmete ja vallasasjade rikkumisest tekitatud kahju.

Maakohus ei tuvastanud, et üürpinna puuduseid saab pidada loomulikuks kulumiseks. Seega

on põhjendamatu, et maakohus oleks pidanud eraldi tuvastama, mida saaks või saab üldse

pidada asja loomulikuks kulumiseks. Üürniku väide, et ta ei nõustu maakohtuga, et seitse kuud,

mil maja oli üürniku valduses, oli lühike aeg ning üüripinnal olevaid kahjustusi ei saa pidada

loomuliku kulumisena, ei anna iseenesest põhjust arvata, et maakohus on ebaõigesti tõendeid

hinnanud. Kolleegium nõustub üürileandjaga, et asjaolu, kas üüripinnale kolib paljulapseline

pere või mitte, ei vabasta üürnikku kohustusest kasutada üüripinda heaperemehelikult või anda

üüripinna valdus tagasi varasemale kvaliteedile vastavas seisundis. Maakohus on põhjendatult

leidnud, et fototõendid kooskõlas tunnistajate ütlustega kinnitavad seda, et üürilepingu ese anti

üürnikule üle heas seisukorras. Põhjendamatu on üürniku väide, et maakohus poleks ilma eriala

asjatundja arvamuseta saanudki hinnata, et puhastuse või kohtparandusega ei saa üüripinna

endist olukorda taastada. Samuti on põhjendamata üürniku väide, et Pihla Grupp OÜ

hinnapakkumine ja arve ning muud dokumendid, milles on märgitud puuduste kõrvaldamiseks

tehtavate tööde loetelu ja maksumus, ei oleks asjakohasteks tõenditeks kahju ulatuse ja suuruse

kindaks tegemisel.

133. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse

eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1-2, § 230 lg 1). Asjaolust, et üürileandja pidi

TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid

asjaolusid, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest, ei tulene, et üürnik ei oleks pidanud

tõendama oma vastuväiteid. Pool võib TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormuse

kohaselt kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid

esitamata seni, kuni tõendama kohustatud pool ei ole oma väiteid tõendanud. Kuna üürileandja

oli esitanud tõendid oma kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks, siis

pidi ka üürnik esitama tõendid oma vastuväidete tõendamiseks, et tema ei ole üürileandjale

kahju tekitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et üürnikule poleks antud võimalust tuua esile

2-19-9979

asjaolusid ja esitada tõendeid. Asja materjalidest on näha, et üürnikule on olnud selge, et tema

peab tõendama kõiki oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Üürnik seda võimalust ei ole

kasutanud. Kui üürnik jätab oma väidete aluseks olevad asjaolud õigel ajal esile toomata ja

tõendamata, siis on tema risk, et hagi lahendatakse tema kahjuks.

134. Vaidlust ei ole selle üle, et üürnik on maja vasakul välisseinal oleva kahjustuse (sinine

värvilaik) omaks võtnud ja nõustunud kahju suurusega 20 eurot. Üürniku väitest, et ta pole

nõustunud üürileandjale kahju 20 eurot hüvitama, ei ole võimalik järeldada, et maakohus oleks

ebaõigesti tuvastanud, et üürnik peab üürileandjale hüvitama 20 eurot. Selle üle, et üürnik pole

üürileandjale nõustunud mingit kahju, v.a 239 eurot, hüvitama, pole vaidlust. Asjaolu, et

üürnikule on arusaamatu miks üürileandjale ei sobinud üürniku paigaldatud uksekell katki

läinud uksekella asemel, ei muuda ebaõigeks maakohtu poolt tuvastatut, et üürnik peab

hüvitama üürileandjale üürniku valduse ajal rikutud uksekella asendamise kulu 10 eurot.

Kolleegium nõustub kostjaga, et kui katkine uksekell oli ühendatud maja elektrisüsteemiga, siis

uue juhtmevaba uksekella paigaldamisega kahepoolse teibiga katkise paljastatud juhtmetega

uksekella kõrvale ei ole tegemist samaväärse uksekella asendamisega, mistõttu pole

põhjendatud hageja väide, et ta on puuduse juba kõrvaldanud.

135. Üürileandja on tõendanud Pihla Grupp OÜ 09.04.2019 arvega temal üüritud asja puuduste

kõrvaldamise (sh elektripirnide ja pirnipesade vahetamine, trepialuse ukse parandamine,

koridori kapis hallituse likvideerimine, köögikappide korrastamine, külmkapi klaasriiuli ja

pudelihoidja asendamine, magamistubade seinte ja aknalaua värvimine, kontoritooli

asendamine, radiaatori vahetamine, ribikardina asendamine, kapi ja vaipade ning

kattemadratsite asendamine, vannitoa ukselingi ja luku ning vannidüüside asendamine,

pesumasina asendamine, saunakulbi asendamine, määrdunud kardina vahetamine, sahtlisiini

asendamine, madratsi asendamine, ülemise rõduukse hingede vahetus, aknaraami lakkimine,

koristamine) kulutuse kandmist. Asjaolust, et üürnik kahtleb kas arvel märgitud üüritud asja

kõik puudused on kõrvaldatud ja kas selle eest on ikka tasutud, ei tulene, et üürileandja ei saaks

nõuda puuduste kõrvaldamise kulu ka juhul, kui see pole kantud. VÕS § 115, § 127 ja § 128

alusel on hüvitatavaks varaliseks kahjuks juba kantud kulud, aga ka tulevikus tekkivad

kulutused. Kahju nõude esitamise eelduseks ei ole see, et kulud oleksid kohtusse pöördumise

ajaks kantud.

136. Maakohus ei ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kui tuvastas, et üürnik vastutab

ka üüripinna koristamisest tekkinud kulude eest. Maakohus tuvastas fotodele ja tunnistajate

ütlustele tuginedes, et üürileandja on tõendanud, et üürnik tagastas üüripinna üürileandjale

koristamata ja määrdununa. Üürnik vastupidist tõendanud ei ole. Selliselt oli üürnik rikkunud

üürilepingut, sest ei tagastanud üüripinda seisundis, milles see oli temale antud. Seega tuvastas

maakohus, et üüripind tagastati seisus, milles see vajas puhastamist ja koristamist ning üürnik

vastutab lepingu rikkumise eest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et üüripinna hooldamata ja

koristamata jätmine ei ole asja loomulik kulumine. Mõistlik on järeldada, et üürileandjal tuli

kasutada üüripinna puhastamiseks ja koristamiseks tasu eest professionaalset tööjõudu. Kuna

poolte vahel oli kokkulepe, et üürnik peab tagatama üüripinna samasuguses seisundis, kui see

oli temale üleandmisel, siis on üürileandjal tekkinud kahju üüripinna koristamisega hõlmatud

rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ning üürnikule ettenähtav. Juhul, kui üürnik

oleks üürileandjale tagastanud üüripinna koristatuna, s.o puhtana ja ilma seda kahjustamata, siis

ei oleks üürileandjal tekkinud kahju koristamisega. Üürileandja on kinnitanud, et üüripinna

koristamise kulude hulka ei ole arvatud remonditööde järgset koristus. Seega ei ole põhjendatud

üürniku väide, et remonditööde järgset koristuskulu temalt nõuda ei saa. Olukorras, kus maja

ja saun vajasid tervikuna põhjalikku puhastamist ja koristamist, oli maakohtu põhjendatud kogu

koristamise kulu ühtse kuluna suurpuhastuse või koristamise eest arvestada ning selliselt on

2-19-9979

maakohtu põhjendused ka loogiliselt järgitavad. Tunnistajate MS ja SK ütlustega on tõendatud,

et koristustöid tehti kogu üüripinnal ja täies mahus. Tunnistaja SK ütlustega luges maakohus

põhjendatult tõendatuks, et ta koristas üüripinnal mitu päeva. Asjaolu, et üürnik kahtleb

tunnistaja ütlustes, ei anna alust arvata, et maakohus ei oleks saanud tunnistaja ütlustele

tuginedes lugeda tõendatuks, et kogu üüripinna koristamine võttis aega mitu päeva. Maakohus

ei kahelnud, et tuvastatud määrdunud seisus maja koristamine võis võtta päevi nõudes

erivahendeid ja -oskusi ning koristamisega seotud kulu on tõendatud 495 euro ulatuses, mis on

mõistlik kulu, mis katab tasu koristaja töö ja koristusvahendite eest ning on kooskõlas

suurpuhastuse üldise maksumusega SmartlyClean hinnakirjas märgituga. Samuti leidis

maakohus põhjendatult, et sauna koristamisega seotud kulud on tõendatud ja mõistlikud 90 euro

ulatuses koristusteenuse hinnakirjast lähtudes. Üürnik ei ole tõendanud, et üürileandja oleks

saanud üüripinna puhastatud ja koristatud väiksema summa eest.

137. Samuti ei saa nõustuda üürnikuga nagu maakohus poleks põhjendanud üürileandja

nõutava kahjuhüvitise suuruse kujunemist, kui maakohus leidis, et üürileandja konkreetse

puudusega seotud kahju pole tõendatud. Üürileandja nõudis üürnikult seoses köögi seinte ja lae

värvimisega kahju 450 euro hüvitamist; köögikappide korrastamisega seoses kummist

stopperite kadumise, uksehinge roostetamisega, niiskuskahjustusega tahvli asendamist ja

lahtiste liistude kinnitamisega kahju 70 eurot; alumise korruse aiapoolse aknalaua värvimisega

seotud kahju 50 eurot ning ülemise korruse tänavapoolse magamistoa seinte lae (45 ruutmeetri)

värvimisega kahju 405 eurot. Maakohus on vähendanud köögi värvimisega seotud 450 euro

suurust kahju 50%, köögikappide korrastamisega seotud 70 euro suurust kahju 50% ja aknalaua

värvimisega seotud kahju 50% ning ülemise korruse tänavapoolse magamistoa seinte ja lae

värvimisega kahju 20% võrra VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel. VÕS § 127 lg 6

esimese lause kohaselt juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust

ei saa kindlaks teha, siis on kohtul õigus otsustada hüvitise suurus. TsMS § 233 lg 1 järgi, kui

menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju suurust ei õnnestu kindlaks teha, otsustab

kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kolleegiumi

arvates saab maakohtu põhjendusi järgides, mille kohaselt on üürileandjal tekkinud kahju seinte

värvimisega, kuid kahju polnud tõendatud lae värvimisega järeldada, et maakohus pole

hinnanud üürileandjal väidetavalt tekkinud kahju väiksemaks mitte seetõttu, et kahju suurust ei

õnnestuks kindlaks teha, vaid seetõttu, et üürileandja pole tõendanud, et kahju on 450 eurot,

sest lae värvimisega seotud kahju esitatud kahjunõudes pole tõendatud. Seetõttu ongi maakohus

leidnud, et üürileandja kahjunõue seoses seinte värvimisega suuruses 450 eurot ei saa olla

põhjendatud ja tõendatud suuremas summas kui 50% kahjust, mis on väidetavalt tekkinud kõigi

köögi seinte ja lae värvimisega, s.o 225 eurot kogu seinapindade värvimiseks. Kostja ei ole

tõendanud oma väiteid, et lae ruutmeetreid oli rohkem kui seinte omi, mistõttu oleks seinte ja

lae värvimise kulu pidanud vähendama rohkem kui 50%. Maakohtu põhjendusi järgides

köögikappidega korrastamiseks ei olnud üürileandja tõendanud etteheidetavast kahjust poolte

puuduste olemasolu, s.o puuduolevaid stoppereid ja lahtiseid liiste. Kuna ülejäänud puudused

olid tõendatud, siis on tõendatud, et üürileandja kahjunõue seoses kappide korrastamisega ei

saanud olla põhjendatud ja tõendatud suuremas summas kui 50% kahjust, mis oleks olnud kõigi

väidetavate puuduste korral, mistõttu ei saanud kahju olla suurem kui 35 eurot köögikappide

korrastamisel tõendatud puuduste kõrvaldamiseks. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega

tõendanud oma väiteid, et köögikappide korrastamise kahju oleks võinud olla vähendatud ka

75%. Maakohtu põhjendusi järgides, mille kohaselt on üürileandjal tekkinud kahju ülemise

korruse magamistoa seinte värvimisega, kuid kahju polnud tõendatud lae värvimisega, saab

järeldada, et maakohus polnud hinnanud üürileandjal väidetavalt tekkinud kahju väiksemaks

mitte seetõttu, et kahju suurust ei õnnestuks kindlaks teha, vaid seetõttu, et üürileandja pole

tõendanud, et kahjust 405 eurot pole tõendatud see ulatuses, mis on seotud lae värvimisega.

2-19-9979

Seetõttu polnud üürileandja kahjunõue seoses seinte värvimisega suuruses 405 eurot

põhjendatud ja tõendatud suuremas summas kui 80% kahjust, mis on väidetavalt tekkinud kõigi

magamistoa seinte ja lae värvimisega, s.o 324 eurot kogu seinapindade värvimiseks. Kostja ei

ole tõendanud oma väiteid, et seinte värvimise kulu oleks pidanud vähendama rohkem kui 20%

seetõttu, et lae värvimise kahju polnud põhjendatud. Maakohtu põhjendusi järgides aknalaua

värvimisega seoses tekkinud kahjunõudes on maakohus leidnud, et kahju võis osaliselt olla

tekkinud ka kahjustatud isikust tulenevalt või asjaoludel, mille eest kahjusatud isik

(üürileandja) vastutab, sest üürnikule üüripinna üleandmisel ei olnud aknalaud veatu

(VÕS § 139 lg 1). Selliselt oli maakohtul põhjendatud arvata, et ka üürileandja vastutab sellise

kahju eest ning kahju hüvitamise vähendamine 50% kahjust, on kahjunõue 25 eurot siiski

põhjendatud.

138. Juhul kui üürnik leidis, et Pihla Grupp OÜ arvel või muudes dokumentides märgitud

kulutused (kraani filter koos vahetamisega, nõudepesuvahend, pliit, diivan, suitsuandurid) ei

olnud vajalikud, osad puudused oleks saanud kõrvaldada odavamalt või neid ei olnudki vaja

kõrvaldada, siis oleks üürnik TsMS § 230 lg 1 kohaselt pidanud ise selle väite aluseks olevad

asjaolud esile tooma ja neid tõendama. Seda üürnik teinud ei ole. Kuna tunnistajate C ja TH

ütlused olid vastuolus selle kohta, kas üürnikul ja üürileandjal oli kokkulepe, et pesumasin

tõstetakse terassile, siis on maakohus õigesti märkinud, et pole põhjust eelistada ühe tunnistaja

ütluseid teisele. Samas on maakohus leidnud ka, et C ütlustest ei tulene, et tegemist oli sama

pesumasinaga, mille tema väidetavalt 20 aastat tagasi sinna majja viis. Üürnik ei olnud

tõendanud oma väiteid, et pesumasin ei töötanud kohe algusest. Vastupidi, maakohus on

tuvastanud, et üürniku menetluses antud selgitusi arvestades sai maakohus lugeda vaidluseta

tuvastatuks, et maja anti üürnikule üle töökorras pesumasinaga. Kolleegium nõustub maakohtu

põhjendustega, et ühe toa ühe seina määrdumisel on toa ühtse väljanägemise taastamiseks

põhjendatud värvida kõik toa seinad, mitte vaid kahjustatud koht või üks kahjustusega sein.

Samuti ei ole tõendatud üürniku väited, et üürileandja võib rikastuda sellise kahjunõude arvelt.

Ainuüksi konkreetse kahju suurus ei võimalda väita, et see võiks põhjustada üürileandja

alusetut rikastumist.

139. Maakohus on õigesti tuvastanud, et pooltevaheline üürileping lõppes 31.03.2019, mistõttu

on põhjendatud maakohtu seisukoht, et üürnikul tuleb tasuda ka üürilepingu kehtivuse ajal

tekkinud kõrvalkulud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et tunnistajana üle kuulatud

üürniku abikaasa Ca ütlustest üürilepingu varasema lõppemise jutu kohta ei saa järeldda

üürileandja nõustumist lepingu lõpetamisega 18.03.2019. Asjaolust, et üürileandja on üürnikule

edastanud kõrvalkulude summa 31.03.2019 seisuga, ei ole võimalik eeldada, et need oleksid

18.03.2019 seisuga olnud teistsugused ja seetõttu ei peaks üürnik neid tasuma.

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust jätta kõrvalkulud üürnikult välja mõistmata.

140. Üürnik ei ole apellatsioonkaebuses märkinud missuguste tema vastuväidetega pole

maakohus kohtueelsete õigusabikulude nõuet lahendades arvestanud. Maakohus on

põhjendatult leidnud, et üürileandja poolt õigusabikulude kandmine oli vajalik ja põhjendatud,

ning on olnud seotud pooltevahelise üürilepingust tuleneva vaidlusega, mida tõendab

õigusabikulude arve. Kuna õigusabikulude arvelt nähtub, et need on kantud seoses üürileandja

ja üürniku vaheliste vaidluste lahendamisega, siis ei ole põhjendatud ega tõendatud üürniku

väide, et üürileandjale õigusabi esitatud arve alusel ei osutatud. Maakohus on hinnanud nii

üürileandjale osutatud õigusabi raames tehtud toimingute vajalikkust, ajakulu ning osutatud

õigusteenuse hinda. Asjaolust, et üürnik ei nõustu maakohtu seisukohtadega kohtueelsete

õigusabikulude nõude osas ei piisa järeldamaks, et maakohus on rikkunud üürileandja nõude

rahuldamisel menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jõuda

teistsugusele järeldusele kohtueelsete õigusabikulude nõude osas.

2-19-9979

141. Maakohus on õigesti leidnud, et üürileandja on tõendanud, et ta ei saanud maja välja

üürida 05.–07.04.2019, sest üürniku tõttu tuli üüripinnal teostada remondi- ja koristustöid,

samuti tuli asendada kodutehnika ning muid esemeid. Olukorras, kus üürileandja pidi

üüripinnal teostama ulatuslikke remondi- ja koristustöid ning soetama uue kodutehnika ja muid

esemeid kahjustada saanud esemete asemele, on põhjendatud arvata, et üüripinna seisukord ei

võimaldanud seda eelnimetatud kuupäeval välja üürida kasu teenimiseks. Maakohtu otsuse

kohaselt on üürileandja tõendanud, et maja välja üürimiseks 05.–07.04.2019 oli tehtud

broneering. Kolleegium ei nõustu üürnikuga, et üürileandja poleks saanud broneeringu

olemasolu tõendada tunnistaja LW ütlustele tuginedes. Pooled ei vaielnud selle üle, et

konkreetsest broneeringust oli teadlik ka üürnik. Kolleegium märgib vastuseks

apellatsioonkaebusele, et maakohus on hinnanud tunnistajate MS ja Siiri Kanguri ütluseid, ning

leidnud nende ütlustele tuginedes, et üürileandja saamata jäänud tulu nõue peale 07. aprilli pole

tõendatud, sest selleks ajaks olid üüripinnal olevad puudused kõrvaldatud. Maakohus on

põhjendatult leidnud, et üürileandjale tekkis kahju saamata jäänud tulu kujul, sest üüripinna

seisukord ei võimaldanud seda veel 05.– 07.04.2019 uuesti üürile anda ja seeläbi kasu teenida.

142. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohus on otsuses ekslikult sedastanud p-s 76,

et pliidi asendamise kulu 210,89 eurot ja pesuvahendi kulu 11,90 eurot on kokku 310,90 eurot,

kuigi peab olema 213,79 eurot ning p-s 161 tasaarvestust tehes, et kõrvalkulude summaks on

215,39 eurot, mitte 251,39 eurot nagu oli maakohus p-s 145 tuvastanud. Eeltoodud eksimused

ei mõjuta aga otsuse lõppjäreldust, ning on võimalik kõrvaldada arvesse võttes üürileandja

osalist hagist loobumist ja selles osas menetluse lõpetamist.

143. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et üüripinna kahjustamise tõttu puuduste

kõrvaldamise 7422,58 euro suuruse kulutuse hüvitamise nõude, kohtueelsete õigusabikulude

302,48 euro hüvitamise nõude eeldused ilma käibemaksuta ning saamata jäänud tulu 145,60

euro hüvitamise nõude eeldused on täidetud (VÕS §-d 115, 127 ja 128). Samuti on täidetud

üürilepingust tuleneva kõrvalkulude 209,50 euro täitmise nõude eeldused ilma käibemaksuta

(VÕS § 292 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1). Üürileandja on hagist osaliselt loobunud, s.o 1568 euro

nõudest, mis sisaldus üürileandja põhinõudes käibemaksuna. Ringkonnakohus on käesolevas

otsuses loobumise vastu võtnud, lõpetanud selles osas tsiviilasja menetluse ja tühistanud

maakohtu otsuse. Loobumisest tulenevalt on põhjendatud muuta üürileandja üürieseme

puuduste kõrvaldamise nõude suurust 8889,09 eurolt (maakohtu otsuses ekslikult märgitud

8986,20 eurot, milles on arvutusviga, sest 210,89 + 11,90 ei ole 310,90 ) 7422,58 eurole ja

üürilepingu alusel tasumata kõrvalkulude nõude suurust 251,39 eurolt (maakohtu otsuses

ekslikult märgitud 215,39 eurolt) 209,50 eurole ning tasaarvestada need üürniku 3750 eurose

tagatisrahaga. Eeltoodu tulemusel tuleb üürnikult välja mõista üürileandja kasuks üürieseme

puuduste

kõrvaldamise

kulu

hüvitise

ja

kõrvalkulude

katteks

3882,08

eurot

(7422,58 + 209,50 – 3750), millel lisandub 302,48 eurot kohtueelsete õigusabikulude hüvitis ja

saamata jäänud tulu hüvitis 145,60 eurot, s.o kokku 4330,16 eurot (3882,08 + 302,48 + 145,60).

144. Lähtudes eeltoodust on üürileandja hagist loobumisega hageja põhinõue 1568 eurot

väiksem, mistõttu on põhjendatud muuta maakohtu otsust osas, milles üürnikult on välja

mõistetud üürileandja kasuks viivised põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest. Kuna

üürileandja saab peale hagist osalist loobumist nõuda põhivõlga 4330,16 eurot, siis on

hagiavalduse esitamisest maakohtu otsuse tegemise ajaks 04.10.2022 sissenõutavaks muutunud

viivis 1057,27 eurot. Samuti on põhjendatud välja mõista üürnikult üürileandja kasuks

edasiulatuvat viivist põhivõla (4330,16 eurot) tasumata osalt alates 05.10.2022 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

2-19-9979

145. Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest

tulenevalt, vaid seetõttu, et üürileandja on osaliselt oma nõudest üürniku vastu loobunud, siis

jääb üürniku apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

146. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu osas, milles üürnik vaidlustas tema hagi

rahuldamata jätmist, ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust

muuta. Kuna apellatsioonkaebus selles osas jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel üürniku kanda.

147. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse üürileandja hagi osalise rahuldamise ulatuse

osas seoses üürileandja hagist osaliselt loobumisega, kuid maakohus on menetluskulude jaotuse

üürileandja hagis kindlaks määranud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega, siis

muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist

jaotust üürileandja hagis ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.

148. Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium TsMS § 163 lg-s 1 ja TsMS § 168 lg-s 4

sätestatust. Kolleegium ei nõustu üürileandjaga, et hagist osalise loobumise korral ei peaks

senist menetluskulude jaotus muutma tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4, jättes selles ulatuses kulud

üürileandja kanda. Hoolimata sellest, et üürnik polnud maakohtus selgesõnaliselt vaidlustanud

üürileandja nõude osas käibemaksu osa arvestust, on põhjendamatu mõista kahjuhüvitis välja

käibemaksuga olukorras, kus üürileandja pole väitnud ega tõendanud, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada. Maakohus rahuldas üürileandja hagi osaliselt, jaotades proportsionaalselt hagi

rahuldamise ulatusega (5960,19 eurot 8895,30 eurost) menetluskulud. Ringkonnakohus

tühistab maakohtu otsuse osas, milles hageja nõudest loobus, s.o 1568,93 euro nõudest, siis

kuulub üürileandja hagi rahuldamisele 4330,16 euro ulatuses, mis moodustab 60% hageja

nõudest (4330,16 eurot 8895,30 – 1568,93 eurost), millises ulatuses peaksid menetluskulud

60% jääma üürniku kanda ja 40% üürileandja kanda. Samas hagist loobumisega seoses tuleb

menetluskulud jätta selles osas üürileandja kanda. Arvesse võttes nõudest osalist loobumist ja

üürileandja hagi rahuldamis ulatust, on põhjendatud jätta maakohtus kantud menetluskulud

üürileandja hagis üürniku vastu 50% ulatuses üürniku kanda ja 50% ulatuses üürileandja kanda.

149. Kolleegiumi hinnangul on ka ringkonnakohtu menetluskulude jaotamisel põhjendatud

lähtuda TsMS § 163 lg 1 ja 171 lg 1 järgi apellatsioonkaebuses vaidlustatud nõude rahuldamise

ulatusest. Kuna üürileandja hagis apellatsioonkaebuse hinda 6178,69 eurot arvestades on

üürileandja loobunud nõudest 1568,93 euro ulatuses ning apellatsioonkaebus ise jääb

rahuldamata, siis on nõudest loobumisega apellatsioonimenetluses 25% ulatuses põhjendatud

jätta ringkonnakohtus üürileandja hagiga seoses menetluskulud 75% üürniku kanda ja 25%

üürileandja kanda.

150. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

151. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

2-19-9979