2-22-676/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.01.2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-676

Tsiviilasi

T.P hagi K.O, G.S-i ja E.T vastu elatise vähendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T.P; isikukood XXX

Hageja lepinguline esindaja: E.F

Kostja I: K.O; isikukood XXX

Kostja II: G.S; isikukood XXX

Kostja III: E.T ; isikukood XXX

Kostjate seaduslik esindaja: G.G ; isikukood XXX

Kostjate lepinguline esindaja: D.K

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 04.04.2022, 08.05.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue

1. Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-3364 on mõistetud

hagejalt välja tema 3 lapse ülalpidamiseks igakuine elatis K.O-le 168 eurot, G.S-ile 168

eurot ning E.T-le 148 eurot. Õiguslik olukord on võrreldes lahendi tegemise ajaga

oluliselt muutunud. Hageja ei ole väljamõistetud elatise suurusega nõus. Hageja

vanemana ei keeldu katmast laste kulutusi vastavalt oma võimalustele ja laste vajadustele

tulenevalt PKS § 101. Hageja palub arvestada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega

ning asjaoluga, et lapsed viibivad tema juures umbes 10 päeva kuus, sel perioodil kannab

hageja kulud laste toitlustele ja meelelahutusele, tasub laste tarbitud elektri, vee ja

kommunaalkulude eest. Lisaks tasub hageja sõidukulude ja sidekulude eest. Ta on

ostnud lastele riideid ja jalatseid. Kostjate esindaja toodud arvestused laste kulude kohta

ei ole usutavad ega mõistlikus suuruses.

On põhjendatud, et elatise suuruse muutmisel arvestab kohus laste isa juures viibimise

aega ning lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Täidetud ei ole tingimused, mis

võimaldaksid erineva ulatusega ülalpidamiskohustust määrata, selleks peaks olema

tuvastatud, et lapse miinimumvajadused on suuremad kui seaduses sätestatud elatise

miinimummäär. Mõlemad vanemad suudavad oma sissetulekust katta kostjate

ülalpidamise kohustuse võrdses osas ilma oma toimetulekut kahjustamata.

Hageja taotleb kõigi 3 lapse osas vähendada elatist 65 euroni kuus, lõppseisukohtades

taotleb vähendada laste elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise suuruseni.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hageja majanduslik olukord ei ole halvenenud, laste ema

majanduslik olukord on palju halvem kui hagejal. Elatise vähendamiseks puudub alus.

Hagejal ei ole tekkinud probleemi elatise maksmisega. Hageja soov on

seadusemuudatusest tulenev lootus elatise suurust vähendada. Pere üldised kulud

hõlmavad elamu renoveerimise kulusid, lastele on vaja soetada uued arvutid õppimiseks.

Pere elab maal, xxx koolis ja treeningutes käimisega kaasnevad kulud autole ja kütusele.

Kokku kulub K.O-le kuus vähemalt 950 eurot, G.S-ile 810 eurot, E.T-le 950 eurot. Kaks

last on kaksikud ning mastaabisäästu nende puhul ei ole. Lasterikka pere toetuse arvelt ei

ole põhjendatud isa elatise vähendamine. Lapsed viibivad küll osa aega ema juures, kuid

vaatamata sellele on laste emal ikkagi igapäevased kulud, mida ta ei saa jätta tegemata.

Isa kulutab ajal, mil lapsed on tema juures, raha ainult nende söögile. Otstarbekas oleks

kohtuotsuses tuua ära, et isa makstavat elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil lähtuvalt

tarbijahinna indeksi muutumisest, esimene kord 1. aprillil 2022.

Hageja peaks maksma elatist arvestatuna kuupalga alammäärale, s.o elatis muutub ka

edaspidi vastavalt kuupalga alammäära muutumisele. Arvestades laste ema ja isa

majandusliku olukorra suurt vahet, on põhjendatud, et laste isa kannaks laste kulutustest

suurema osa kui pool.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Vaidlust pole selles, et K.O (sündinud xxxxxxxxxx), G.S (sündinud xxxxxxxxxx) ja E.T

(sündinud xxxxxxxxxx) on T.P ja G.G ühised alaealised lapsed. Vanemate kooselu on

lõppenud. Lapsed elavad oma ema juures.

4. Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-3364 mõisteti T.P-lt välja

elatis alates 02.10.2017 kuni K.O, G.S-i ja E.T täisealiseks saamiseni. Igakuiselt tasutav

elatise summa tuleb arvestada kokkuvõttes järgmiselt: PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise

minimaalmäärast arvestada maha ½ lapsetoetusest ja saadud summat vähendada veel

20% võrra. Kui lapsetoetuse maksmine lõpetatakse, siis selle elatisest mahaarvamise

õigust enam ei ole. Kohtuotsus jõustus 28.05.2018.

5. Hageja taotleb tsiviilasjas nr 2-17-3364 jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise

vähendamist alates hagi esitamisest 15.01.2022. Hageja toob elatise vähendamise alusena

õigusliku olukorra muutumise, s.o alates 01.01.2022 perekonnaseaduses muutunud elatise

arvestamise alused.

6. PKS § 217² lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt

on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha

miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022.

aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot

kuus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise

suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

7. Kohus leiab, et tegemist ei ole PKS § 217² lg 1 sätestatud olukorraga. Tsiviilasjas nr 2-

17-3364 ei ole hagejalt välja mõistetud elatist seadusega kehtestatud elatusraha

miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Jõustunud kohtulahendis on

arvestatud asjas tähtsust omavate asjaoludega (lapsetoetus, lapserikka pere toetus,

kohustatud vanema ning laste koosveedetud aeg ning vahetult kantavad kulud).

8. Kohus leiab, et vaidlus tuleb lahendada TsMS § 459 lg 1 alusel. TsMS § 459 lg 1

kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või

kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda

maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete

suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja

2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist,

mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui

seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

9. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama

nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

10. Vaidlust ei saa olla selles, et õiguslik olukord on muutunud. PKS § 101 sätestab alates

01.01.2022 alaealisele lapsele makstava elatise arvutamise alused, mis erinevad eelmise

lahendi ajal kohaldatud elatise miinimummäära arvutamise alustest.

11. Juhindudes Riigikohtu seisukohtadest tuleb kohtul asja lahendamisel elatise suuruse

muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastada, kas

need on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse muutmiseks.

12. Tartu Maakohtu 02.10.2017 ning Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2018 otsustest tsiviilasjas

nr 2-17-3364 nähtub, et kohtud on pidanud laste põhjendatud vajaduste eelduslikuks

suuruseks otsuste tegemise ajal kehtiva PKS järgi kahekordset elatise miinimummäära

ning selgitanud, et tegemist ei ole tavapärase miinimumelatise nõudega, kuivõrd lapsed

viibivad aasta lõikes umbes 1/3 ajast isa juures, kes kannab sel perioodil lastega seotud

kulud.

Kohtud on hinnanud T.P varalist seisundit ning leidnud, et see võimaldab maksta K.O-le,

G.S-ile ja E.T-le miinimumelatist ilma, et kostja enda või tema teiste laste huvid saaksid

kahjustatud. Lapsed viibivad aasta lõikes umbes 1/3 ajast isa juures ning isa kannab sel

perioodil lastega seotud kulud – põhikuludest eelkõige toit ja kommunaalteenused, emal

sel ajal vastavaid kulutusi laste ülalpidamiseks teha ei tule. Isa on teinud laste

ülalpidamiseks ka muidu kulutusi. Seega rahuldab isa perioodil, mil lapsed viibivad tema

juures, osa laste vajadustest vahetult. Kohtud on arvestanud elatise väljamõistmisel laste

isa juures viibimise aega ja isa poolt lastele tehtud kulutusi ning vähendanud igale lapsele

väljamõistetavat elatist 20%.

Samuti on kohtud arvestanud lapsetoetust ning lasterikka pere toetust, vähendades elatise

miinimummäära poole lapsetoetuse võrra. Lasterikka pere toetuse arvel isa makstava

elatise vähendamist ei ole kohtud pidanud põhjendatuks. Ringkonnakohus on märkinud,

et elatise väljamõistmisel arvestatakse ka nn mastaabisäästu. Ka on ringkonnakohus

leidnud, et isa poolt lastele antav ülalpidamine vastab isa varalisele seisundile ja

elulaadile, st isa makstav elatis ja vahetult lastele tehtud kulutused kokku ületavad

oluliselt miinimumelatise summat.

13. Käesolevas menetluses on nii hageja kui kostjate seaduslik esindaja kinnitanud, et ei

hageja ega kostjate ema majanduslik olukord ei ole oluliselt muutunud võrreldes

ringkonnakohtu otsuse ajaga 2018. aastal. Kohtu uuritud tõenditest ei nähtu selliseid

asjaolusid, mis annaksid alust teistsuguseks järelduseks.

14. Vaidlust ei ole selles, et lapsed viibivad isa juures 9-10 päeva kuus, mis on võrdne

eelnevas menetluses tuvastatud 1/3 isa juures viibimise ajaga. Kohus on tuvastanud, et isa

kannab ka käesoleva menetluse ajal jätkuvalt laste ülalpidamiskulusid ajal, mil lapsed on

tema juures. Samuti teeb isa lastele muid kulutusi. Kohtu hinnangul on tsiviilasjas nr 2-

17-3364 võetud arvesse samasid asjaolusid, mida saab arvestada kehtiva PKS § 101

kohaldamisel.

15. Seega ei ole võrreldes tsiviilasjas nr 2-17-3364 tuvastatud ja arvesse võetud asjaoludega

muutunud muud olulised asjaolud kui minimaalse elatise regulatsioon. Kohus leiab, et

õigusliku olukorra muutumisest käesoleval juhul hagi rahuldamiseks ei piisa. Üksnes

seadusjärgse elatise miinimummäära vähenemine ei too kaasa väljamõistetud elatise

ümberarvestamist. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Nimetatud põhimõtteid ei ole muudetud

ka alates 01.01.2022 kehtivas perekonnaseaduses. Laste eelduslike vajaduste suurust ja

nende elulaadi on eelmises tsiviilasjas arvestatud. Olulisi muudatusi, mis annaks alust

elatise vähendamiseks, kohtu hinnangul toimunud ei ole.

16. Hageja taotleb praegu tasutava elatisega võrreldes märkimisväärset elatise suuruse

vähendamist. Kohus nõustub kostjatega selles, et pole alust arvata, et laste vajaduste

katmiseks kuluks võrreldes 2018. aastaga vähem raha. Kohus märgib, et Statistikaameti

andmetel on tarbijahinnaindeks alates 2018. aasta I kvartalist (Tartu Ringkonnakohtu

otsuse tsiviilasjas nr 2-17-3364 tegemise aeg) kuni 2023. aasta IV kvartalini tõusnud

41,8%, sealjuures on tõusu mõjutanud toidukaupade kallinemine.

Asjaolu, et hageja hinnangul võib laste vajaduste katteks piisata ka väiksemast elatise

tasumisest, ei anna alust varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmiseks.

Kohus leiab, et praegu makstava elatisega on kostjate vajalikud kulud kostjate ema juures

seadusega sätestatud minimaalses ulatuses kaetud.

17. Hageja ei ole tõendanud, et pärast Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2018 otsust tsiviilasjas nr

2-17-3364 oleksid oluliselt muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud. Kohus ei asu

seetõttu analüüsima poolte esitatud seisukohti ja tõendeid lastele tehtavate kulutuste

kohta. Hagi tuleb jätta rahuldamata.

18. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin