3-23-2277/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2277

Haldusasi

Ühispakkujate IDEMIA IDENTITY & SECURITY

FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaseltsi

Hansab

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni

02.10.2023 otsuse nr 131-23/254499 ning Politsei- ja

Piirivalveameti 21.08.2023 otsuse nr 20-2.27/3-43

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad

(vaidlustajad)

ühispakkujad

IDEMIA

IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA

FRANCE SAS ja Aktsiaselts Hansab, esindajad

vandeadvokaadid Martin Männik, Tambet Toomela ja

Kaarel Berg

Vastustaja (hankija) Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

vandeadvokaat Merit Lind

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS,

IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaseltsi Hansab

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja

Aktsiaseltsi Hansab apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

27.11.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-2277 muutmata.

2. Mõista IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS-lt, IDEMIA FRANCE

SAS-lt

ja

Aktsiaseltsilt

Hansab

solidaarselt

Politsei-

ja

Piirivalveameti

apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 7800 eurot (käibemaksuta). Kaebajate

menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.

3. Jätta avaldamata ringkonnakohtu otsuse p-d 5.2.1, 5.3.1, 7.2.1–7.2.7, 7.3.1–7.3.5, 8.3.1,

8.4.1, 14–17 ja 23–24.

3-23-2277

2(9)

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

hiljemalt

29.01.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada

vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) avaldas 21.09.2022 riigihangete registris võistleva

dialoogi „ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning

isikustamisteenuse ja teiste teenuste tellimine” (viitenumber 254499) hanketeate. Taotluste

esitamise tähtpäev oli 25.10.2022 ja pakkumuste esitamise tähtpäev 09.05.2023. Teiste seas

esitasid ühise pakkumuse IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA

FRANCE SAS ja Aktsiaselts Hansab (ühispakkujad).

2. PPA lükkas 21.08.2023 otsusega nr 20-2.27/3-44 ühispakkujate pakkumuse riigihangete

seaduse (RHS) § 114 lg 2 alusel tagasi. Otsuse põhjendused sisaldusid 21.08.2023 põhjenduste

protokollis nr 20-2.27/3-43, mille kohaselt ei sisalda ühispakkujate pakkumus riigihanke

alusdokumentidega (RHAD) kooskõlas olevat lahendust isikut tõendavate dokumentide

kaugjuhitud muudatuste, paranduste ja uuenduste (kauguuenduste) tegemiseks, dokumentide

väljastamiseks lõppkasutajale ilma turvakoodide ümbrikuta, dokumendi kiibile kantud

sertifikaadi aktiveerimiseks ja dokumentide hävitamiseks. Hankijal ei olnud võimalik veenduda

pakkumuse

vastavuses

RHAD-le

seoses

ühispakkujate

praktikaga

rahvusvaheliste

sanktsioonide järgimisel ja rakendamisel.

3. Ühispakkujad esitasid riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 01.09.2023 vaidlustuse,

milles taotlesid PPA 21.08.2023 otsuse kehtetuks tunnistamist.

4. VAKO jättis 02.10.2023 otsusega nr 131-23/254499 vaidlustuse rahuldamata ning mõistis

vaidlustajatelt hankija kasuks välja menetluskulu 7200 eurot.

4.1. Hankija peab pakkumuste vastavust kontrollides lähtuma taotluse esitamise ettepanekust

(TEE), dialoogi alustamise ettepanekust (DAE) ja pakkumuse esitamise ettepanekust (PEE),

sest need on osa RHAD-st. RHS § 65 lg 6, § 66 lg-d 2 ja 7 või muud normid ei keelanud hankijal

pärast dialoogide lõpetamist koostada kokkuvõtlikku tehnilist kirjeldust (TK), s.o

koondtingimusi taotlejatele lõplike lahenduste (pakkumuste) esitamiseks. RHAD tingimuste

õiguspärasuse üle ei saa pärast lõplike pakkumuste esitamist enam vaielda. Pakkumuste

vastavuse kontrollimisel tuli lähtuda RHS §-st 114.

4.2. Hankija ei saanud pakkumust tagasi lükata vastuolu tõttu TEE p-s 8.6.3.6 ja PEE p-s

3.5.6.11 ettenähtud tingimustega, mis puudutab rahvusvaheliste sanktsioonide järgmist.

Hankija 21.08.2023 otsus lükata pakkumus tagasi on aga õiguspärane, kui vähemalt üks selles

toodud alus on õige.

4.3. Vaidlustajate pakkumus ei vasta PEE lisaks oleva TK lisa 1 p-le 28.1, mis puudutab isikut

tõendavate dokumentide hävitamise nõudeid. Vaidlustusmenetluses esitatud uued tõendid tuleb

jätta tähelepanuta. Hankija võimaldas vaidlustajatel tõendada pakkumuse vastavust, aga

vaidlustajad ei teinud seda.

3-23-2277

3(9)

4.4. Vaidlustajate pakkumus ei vasta TK lisa 1 p-dele 6.12–6.13, mis kehtestasid lõppkasutajale

väljastatud isikut tõendavate dokumentide kauguuendamise lahenduse nõude. Hankija soovis

lahendust, mille kohaselt saab vajadusel kõikidel isikut tõendavatel dokumentidel teha

muudatusi, uuendusi, parandusi kaugjuhtimise teel, viies need turvalist kanalit mööda üle

avaliku interneti lepingupartnerilt (kes teeb uuendused) otse lõppkasutajale väljastatud

dokumendile. Vaidlustajatele ei saanud jääda arusaamatuks, et kauguuendusi peab olema

võimalik teha üle avaliku interneti. Vaidlustajad ei pakkunud üle avaliku interneti

kauguuendamise lahendust ning on ka ise tunnistanud, et nende pakutav lahendus ei vasta igas

olukorras TK-le.

4.5. Vaidlustajate pakkumus ei vasta TK lisa 1 p-des 23.2.6, 23.2.6.2, 23.2.8.3, 23.2.9 ja

23.2.9.1 ning TK lisa 1.1 p-s 2.4 sätestatud nõuetele. Hankija soovis lahendust, mis võimaldab

dokumentide väljastamist teeninduspunktist nii turvakoodide ümbrikuga kui ka ilma selleta.

Vaidlustajad ei pakkunud töötavat lahendust, mis võimaldaks väljastada dokumendi

lõppkasutajale turvakoodide ümbrikuta. Kui aktsepteerida vaidlustajate pakutud lahendust,

oleks see vastuolus TK lisa 1 p-ga 23.2.9, mille kohaselt peab pakutav lahendus olema kasutatav

kõikide dokumentide puhul. Vaidlustaja pakutav lahendus ei vasta ka TK lisa 1 p-s 23.2.7.3

sätestatud nõudele, mis puudutab dokumendi kiibile kantud sertifikaadi aktiveerimist.

5. IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja

Aktsiaselts Hansab esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada VAKO

02.10.2023 otsus ja PPA 21.08.2023 otsus kaebajate pakkumuse tagasilükkamise kohta.

5.1. Hankija tegi olulisi kaalutlusvigu. Hankija oleks pidanud tunnistama vaidlustaja

pakkumuse vastavaks, arvestades võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse

põhimõtet. Võistlevas dialoogis on hankijal lai diskretsiooniõigus. Kaebajad arvestasid sellega,

et hankija kasutab kaalutlusõigust õiguspäraselt ja kaebajad saavad täpsustada esitatud

pakkumuse tehnilisi üksikasju. Tehnilised tingimused, mille kaebajad ja hankija allkirjastasid

dialoogi käigus, ei ole need, mille alusel pidid kaebajad esitama pakkumuse. Kaebajad

kahtlustavad, et hankija alustas läbirääkimisi kaebajatega, allkirjastas protokolli ja asus siis läbi

rääkima ja sama või erineva sisuga protokolle allkirjastama kaebajate konkurentidega. Hankija

ei valinud läbirääkimiste järel enda jaoks välja ühte või mitut lahendust, et teha taotlejatele

pakkumuse esitamise ettepanek, vaid koostas oma nägemuse TK-st, millele vastava pakkumuse

peaksid kõik pakkujad esitama. RHS § 66 lg 1 ja § 65 lg 7 kohaselt pidanuks PEE lisaks olev

TK olema osaks kõigi pakkujatega allkirjastatavast protokollist. Hankija ei oleks tohtinud

lõpetada läbirääkimisi pakkujatega, kuni dialoogi käigus ei ole jõutud ühiselt väljatöötatud

lahenduseni, mis on toodud välja PEE lisas. Vaid sellisel juhul oleks hankija käitunud

läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Kui hankija palub pakkujatel esitada

pakkumused lahendusele, mis hälbib taotlejatega protokollitud lahendusest, on hankija

rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivist 2014/24/EL ja RHS-st

tulenevaid kohustuslikke menetlusnõudeid. Seega ei vastanud hankemenetlus võistlevale

dialoogile kehtestatud nõuetele. Hankija esitas küll kaebajatele pärast pakkumuse esitamist

küsimusi, kuid ei palunud neil pakkumust selgitada, piiritleda või täpsustada, nagu võimaldab

RHS § 66 lg 31. Näib, et hankija oli kohe pärast pakkumuste saamist teinud valiku, millise

pakkumuse ta soovib edukaks tunnistada. Hankija küsis kaebajatelt enne otsuse tegemist vaid

suunavaid küsimusi ja selle pinnalt otsis ettekäändeid kaebajate pakkumuse tagasilükkamiseks.

5.2. Kaebajate pakkumus vastas TK lisa 1 p-le 28.1.

5.2.1. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

5.3. Kaebajate pakkumus vastas TK lisa 1 p-dele 6.12–6.13.

5.3.1. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

3-23-2277

4(9)

5.4. Kaebajate pakkumus vastas TK lisa 1 p-dele 23.2.6, 23.2.6.2, 23.2.8.3, 23.2.9 ja 23.2.9.1

ning TK lisa 1.1 p-le 2.4.

6. PPA palus jätta kaebus rahuldamata.

7. Tallinna Halduskohus jättis 27.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

kaebajatelt hankija kasuks välja menetluskulu 10 000 eurot. Halduskohus nõustus hankija ja

VAKO otsuste põhjendustega ega korranud neid kõiki (HKMS § 165 lg 2).

7.1. Hankija ei rikkunud riigihanke korraldamisel kaalutlusreegleid. Pärast pakkumuste

esitamist ei saa kaebajad enam vaidlustada RHAD-d ega hankemenetluse käiku. Kaebajad

soovivad kohaldada võistleva dialoogi pidamise reegleid pakkumuste kontrollimise

menetlusele, kuid see pole võimalik, sest läbirääkimised on lubatud üksnes dialoogi etapis

(RHS §-d 63–65). Dialoogi pidamisel võib läbi rääkida kõiki tingimusi, mille läbiräägitavust

hankija ei ole piiranud. Eesmärgiks on tuvastada tingimused, mis vastavad kõige paremini

hankija vajadusele, kuid tagavad siiski konkurentsi säilimise pakkumuste esitamise etapiks.

Dialoogi pidamisel ei pea selguma üks lahendus, vaid hankija vajadustele võivad vastata mitme

taotleja pakutud ja dialoogi pidamisel läbiräägitud lahendused. Erialakirjanduse järgi võib

hankija vajadusi parimal viisil rahuldav lahendus seisneda iga taotleja individuaalselt pakutud

lahenduses, eri taotlejate pakutud lahenduste elementide kombineerimises või taotlejate

lahenduste ja hankija enda määratud täiendavate nõuete kombineerimises. Seega pole dialoogi

eesmärk jõuda kõigi taotlejatega ühesuguse lahenduseni. Hankijal ei ole keelatud pärast

dialoogi pidamist kehtestada ühtseid nõudeid (TK-d).

7.1.1. Hankija pidas kaebajatega dialoogi 25.–26.01.2023 (vt helisalvestis ja protokoll). Hankija

ei pidanud jätkama dialoogi pärast 07.02.2023 mittesiduva pakkumuse saamist. RHS § 65 lg-st

7 ja § 66 lg-st 1 tulenevalt on dialoogis väljatöötatud protokolli kantud lahendus hankijale siduv

selles mõttes, et pakkumuste tegemise ettepanek tuleb teha kooskõlas protokollis kajastatud

tingimustega, kuid keelatud pole täiendada ja täpsustada hanketingimusi vastavalt dialoogile.

Kuna võistlev dialoog on piiritletud RHS § 48 lg-s 3 sätestatud olukordadega, peab hankijal

olema võimalik sisustada need hanketingimused, mille pärast selline menetlusliik üldse valiti.

Ka erialakirjanduses on leitud, et võistleva dialoogi alguses ei pea olema hanketingimused

ammendavalt määratletud, vaid need peavad saama lõpliku kuju hiljemalt pakkumuste

esitamise ettepanekus. DAE-st nähtub samuti, et hankija reserveeris õiguse töötada pärast

dialoogi pidamist välja lõplik TK. Seega ei saanud kaebajad eeldada, et TK jääb pärast dialoogi

pidamist samasuguseks ja nad saavad 09.05.2023 pakkumusena esitada hankijale 07.02.2023

saadetud mittesiduva pakkumuse, mille üle hankija ei pidanud dialoogi. Hankijal ei olnud

kohustust anda kaebajate 07.02.2023 mittesiduvale pakkumusele tagasisidet ja jätkata dialoogi.

Otsus, kas ja millal dialoog lõpetada, on hankija pädevuses (RHS § 66 lg 1). Dialoogi käigus

võisid kaebajad oma lahendust muuta, kuid lõplik lahendus pidi kajastuma pakkumuses ja seda

ei saanud pärast selle esitamise tähtpäeva enam muuta (RHS § 66 lg-d 31 ja 4, DAE p-d 4.16.1

ja 14.16.3).

7.1.2. Pole vaidlust, et pärast dialoogi pidamist kehtestas hankija lõplikud hanketingimused,

mis osaliselt erinesid dialoogides läbiräägitust. Kaebajad ei küsinud hankijalt lõplike

hanketingimuste kohta selgitusi ega vaidlustanud neid. Sellega võtsid kaebajad riski, et nende

arusaam hanketingimustest ei pruugi kattuda hankija omaga (vt tõlgendamisreegel TEE p-s

1.3). Seejuures leidsid kaebajad pakkumust esitades näiteks, et hankija kehtestatud TK lisa 1 p-

des 6.12 ja 6.13 kehtestatud kauguuendamise tingimused ei ole täidetavad ning nad ei pakkunud

üle interneti uuendamise lahendust. Kaebajad ei juhtinud sellele tähelepanu ka dialoogi pidades.

7.1.3. RHS § 66 lg-s 31 hankijale antud võimalus paluda pakkujal vajaduse korral lõplikku

pakkumust selgitada, piiritleda või täpsustada tingimusel, et sellega ei muudeta pakkumust ega

3-23-2277

5(9)

RHAD-i ning sellega ei kaasne konkurentsi moonutamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise

ohtu, ei anna võimalust pidada pärast pakkumuse esitamist uuesti dialoogi ja jätkata

läbirääkimisi. See oleks vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Kaebajate

väited, et hankija keeldus nendega riigihangete registri väliselt suhtlema, on kontekstist välja

rebitud. Kui hankija oli dialoogi käigus saavutanud oma eesmärgi, ei olnud tal kohustust jätkata

dialoogi pidamist üksnes selle tõttu, et kaebajad soovisid oma pakkumust jätkuvalt täpsustada.

Pakkumuse muutmine pärast selle esitamist ei ole lubatud. Hankija võimaldas kaebajatel oma

pakkumust selgitada kooskõlas RHS § 66 lg-ga 31. Selgitusi võis küsida ka kirjalikult.

Kaebajatelt küsiti selgitusi kolmel korral ning hankija leidis õigesti, et kaebajate selgitused

kinnitasid hankija kahtlust, et kaebajate pakkumus ei vasta PEE-le ja selle lisadele.

7.2. Kaebajate pakkumus ei vasta PEE lisaks 1 oleva TK lisa 1 p-le 28.1.

7.2.1. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

7.2.2. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

7.2.3. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

7.2.4. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

7.2.5. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

7.2.7. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

7.2.8. Hankija ei pea võimaldama pakkujal lõputult oma pakkumust täpsustada ja täiendada.

Pakkuja hoolsuskohustus seisneb selles, et kui hankijal tekivad küsimused ja ta esitab need

pakkujale, siis tuleb vastata ja täpsustada oma pakkumust piisavalt ning kooskõlas RHAD-ga.

Kuigi hankija 11.07.2023 küsimus ei sisaldanud viidet TEE p-le 2.6, pidid kaebajad mõistma,

et nad peavad tõendama samaväärsust TEE p 2.6 kohaselt. Seda kaebajad ei teinud. Kuna

hankija oli purustaja kohta varem küsimusi esitades viidanud TEE p-le 2.6, mis sätestas reeglid

samaväärsuse tõendamiseks, ei pidanud hankija seda nõuet järgmistes küsimustes üle kordama.

Dokumentide nõuetekohase purustamise nõue ei ole hankelepingu eset silmas pidades

mitteoluline. Kuna hankija oli purustaja nõude kehtestanud algusest peale kohustuslikuna, ei

saanud kaebajad eeldada, et tegemist on hankija jaoks vähetähtsa tingimusega.

7.3. Kaebajate pakkumus ei vasta TK lisa 1 p-dele 6.12–6.13.

7.3.1. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

7.3.2. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

7.3.3. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

7.3.4. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

7.3.5. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

7.3.6. Teiste pakkujate pakkumuste vastavuse kontroll ei muuda kaebajate pakkumust TK lisa

1 p-dele 6.12–6.13 vastavaks. Kaebajate taotlusel kontrollis kohus siiski kahe teise pakkuja

pakkumusi ning mõlemad pakkusid lahendust, mis vastab TK lisa 1 p-dele 6.12–6.13. Puudub

alus arvata, et nende pakkumused vastasid nõuetele põhjusel, et hankija pidas nendega

täiendavaid läbirääkimisi. Ka kaebajatega olid p-d 6.12–6.13 läbi räägitud ning hankija tahe

3-23-2277

6(9)

pidi olema kõigile pakkujatele arusaadav. Asjaolu, et kaebajate tehnoloogilised lahendused,

sisemised turvapoliitikad, ärilised otsused vms subjektiivsed põhjused ei võimaldanud pakkuda

nõuetekohast lahendust, ei tähenda, et sellise lahenduse pakkumine on objektiivselt võimatu.

Tegemist ei ole väheolulise minetusega või minetusega, mida saaks kõrvaldada RHS § 66 lg 31

alusel.

7.4. Puudub vajadus kontrollida, kas kaebajate pakkumus oli muus osas nõuetekohane. Hankija

otsus lükata kaebajate pakkumine tagasi on RHS-iga kooskõlas juba siis, kui kasvõi üks hankija

esitatud põhjus pakkumuse tagasilükkamiseks on õige. Siiski leidis VAKO otsuse p-des 11 ja

12 õigesti, et kaebajate pakkumus ei vastanud TK lisa 1 p-dele 23.2.6, 23.2.6.2, 23.2.8.3, 23.2.9,

ja 23.2.9.1, TK lisa 1.1 p-le 2.4 ning TK lisa 1 p-le 23.2.7.3.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja

Aktsiaselts Hansab paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus

otsus, millega rahuldada kaebus.

8.1. Halduskohus mõistis valesti võistleva dialoogi olemust. Hankija rikkus ühispakkujate

pakkumuse hindamisel kaalutlusõigust. Võistleva dialoogi korral tuleb lahendus saavutada

koostöös taotlejatega, kellel peab olema dialoogi tulemusel selgus, millist tehnilist lahendust

hankija soovib (vt RHS § 65 lg 7 ja § 66 lg 1 koostoimes). Seega peavad hankija ja taotlejad

jõudma lahendus(t)eni, mis protokollitakse kõigi taotlejatega ning mille põhjal koostatakse

PEE. Praeguses asjas ei kajastanud PEE kaebajatega peetud dialoogi tulemusel koostatud ja

protokollitud lahendust. Sellega rikkus hankija RHS § 65 lg-t 7 ja § 66 lg-t 1. PEE pidi

sisaldama RHS § 77 lg-s 4 nimetatud teavet, mis on vajalik pakkumuse esitamiseks ja

nõuetekohaseks hankemenetluseks . Kaebajatel oli pärast nendega peetud dialoogi selge

arusaam hankija soovidest, kuid puudus teadmine teiste taotlejatega arutatust. Hankija pidi

lahendama hanke tehnilised tingimused selgelt ja arusaadavalt, mitte kaebajad ei pidanud

esitama selle kohta küsimusi. Hankija otsis põhjusi kaebajate pakkumuse tagasilükkamiseks.

8.2. Halduskohus tõlgendas RHS § 66 lg-t 31 liiga kitsalt, sest keelatud on muuta vaid

pakkumuse põhiaspekte. See ei hõlma ebaselguse kõrvaldamist kaebajate pakkumusest

arusaamisel, et hankija saaks veenduda selle vastavuses hanke tingimustele. Kui kaebajad

esitasid täpsustavaid küsimusi TK kohta, et jätkata dialoogi, siis keeldus hankija sellest ja

nõustus suhtlema üksnes riigihangete registri vahendusel. Pole eluliselt usutav, et kaebajad

teadlikult esitasid nõuetele mittevastava pakkumuse. Hankija piiras end kaebajate pakkumuse

hindamisel liialt ja otsus põhjusi selle tagasilükkamiseks. See on RHS § 3 p-s 2 nimetatud

rikkumine, mis eraldi võetuna toob kaasa vaidlustatud otsuste tühistamise.

8.3. Kaebajate pakkumus vastab TK lisa 1 p-le 28.1.

8.3.1. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

8.4. Kaebajate pakkumus vastas TK lisa 1 p-dele 6.12–6.13.

8.4.1. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

8.5. Kaebajate pakkumus vastas ka muus osas nõuetele. Halduskohus ei saanud selles osas

tugineda HKMS § 165 lg-le 2, sest kaebajad esitasid kohtumenetluses uusi väiteid.

9. PPA palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ja jäi varasemate seisukohtade juurde.

3-23-2277

7(9)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Hankija otsus lükata kaebajate pakkumus tagasi, sest

see ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele, on õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse p-des 10–39 toodud põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg

4) ning selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.

I

11. Pärast pakkumuse esitamise tähtaega ei saa kaebajad enam vaidlustada RHAD-d, sh pärast

taotlejatega dialoogi lõpetamist hankija koostatud ning pakkumuste esitamise aluseks olnud

PEE-d koos lõpliku TK-ga. Asjaolu, et PEE (sh selle lisaks olev TK) ei kajasta täpselt selliseid

lahendusi, mis protokolliti kaebajate ja hankija vahel pärast dialoogi lõpetamist, PEE ei

kajastanud piisavat teavet nõuetekohase pakkumuse esitamiseks või hankija nõutud lahendus

ei olnud kaebajate hinnangul õiguslikult või faktiliselt teostatav, pidi olema kaebajatele

arusaadav juba enne lõpliku pakkumuse esitamist. Seega ei olnud kaebajatel takistusi, et

vaidlustada vajaduse korral PEE-d enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist, näidates ära

oma õiguste rikkumine või huvide kahjustamine (RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 1).

Apellatsioonkaebuse väited vaidlustuse esitamise võimatusest on otsitud.

12. Halduskohus on õigesti määratlenud võistleva dialoogi kui hankemenetluse liigi olemuse ja

asjakohaselt selgitanud, et pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva ei olnud pakkuja ja hankija

vahelise dialoogi pidamine enam lubatud, mistõttu ei saanud kaebajad seda ka eeldada.

Kooskõlas RHS § 66 lg-ga 31 võis hankija paluda pakkujal vajaduse korral lõplikku pakkumust

selgitada, piiritleda ja täpsustada, kuid seda vaid tingimusel, et sellega ei muudeta pakkumust

ega RHAD-i ja sellega ei kaasne konkurentsi moonutamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise

ohtu. Hankija palus kaebajatel korduvalt oma pakkumust selgitada (sh lubati kaebajatel oma

pakkumust täpsustada), kuid ka selle tulemusel ei vastanud kaebajate pakkumus RHAD-le.

Hankija ei tohtinud tunnistada vastavaks kaebajate lõplikku pakkumust, mis oluliste tingimuste

osas ei vastanud RHAD-i nõuetele, sest see oleks andnud kaebajatele eelise teiste pakkujate

ees. Hankija ei teinud RHS § 66 lg 31 kohaldamisel kaalutlusvigu, mis annaks aluse vaidlustatud

haldusakti tühistamiseks.

II

13. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajate pakkumus ei vastanud TK lisa 1 p-le 28.1, mis

puudutab nõudeid isikut tõendavate dokumentide purustamisele.

14. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

15. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

16. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

17. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

18. Eelnevat arvestades on hankija kaebajate pakkumuse õigesti tagasi lükanud, sest pakkumus

ei vastanud TK lisa 1 p-s 1.28 ettenähtud tingimustele (RHS § 114 lg 2 ls 1, TEE p 9.8.4 ja PEE

p 4.6).

III

3-23-2277

8(9)

19. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajate pakkumus ei vastanud TK lisa 1 p-des 6.12–6.13

ettenähtud nõuetele, mis puudutasid lõppkasutajale väljastatud isikut tõendavate dokumentide

kauguuendamise võimalust üle avalikult kasutatava interneti (nt dokumendi kasutaja kodus).

20. Halduskohus ei pidanud otsuses kordama hankija ja VAKO otsuste põhjendusi, millega ta

nõustus (HKMS § 165 lg 2). Kohtuotsuses on täiendavalt selgitatud, miks kaebajate

kohtumenetluses esitatud vastuväited ei ole asjakohased. Apellatsioonkaebuses ei ole

konkreetselt välja toodud, millised väited jättis kohus hindamata. Motiveerimispuudust ei

kinnita see, kui kaebajad sisuliselt ei nõustu halduskohtu seisukohaga. Seega ei ole alust

tühistada halduskohtu otsust menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.

21. TK lisa 1 p-d 6.12–6.13 nägid ette üle interneti toimuva kauguuendamise võimalikkuse ja

mh apellatsioonkaebuse väiteid arvestades pole kahtlust, et kaebajad said sellest tingimusest

aru. Õige pole aga apellatsioonkaebuse p-s 4.2 toodud väide, et kaebajad pakkusidki TK lisas

1 nõutud kauguuendamise lahendust, sest kaebajate pakkumuses ning 19.06.2023 ja 14.07.2023

vastustes hankija küsimustele on kinnitatud vastupidist (vt halduskohtu otsuse p-d 33 ja 34,

hankija 21.08.2023 otsuse p 2). Hankija tuvastas õigesti, et kaebajad pakkusid oma pakkumuses

üksnes sellist lahendust, kus dokumente sai uuendada PPA ja Välisministeeriumi

teeninduspunktides (n-ö turvalises keskkonnas). Selline pakkumus ei vastanud PEE-le.

22. Kaebajad on leidnud, et kauguuendamine üle interneti QSCD-sertifikaati säilitades ei ole

võimalik iga haavatavuse korral. Sellega on nõustunud ka hankija (vt ka TK lisa 1 p 6.12.2, mis

nõuab kauguuendamise võimalust vähemalt turvauuenduste peale panemiseks). Kaebajad

möönavad siiski apellatsioonkaebuses (p-d 4.4 ja 4.5), et teatud haavatavuste korral on

kauguuendamine QSCD-sertifikaati säilitades võimalik. Ometi ei pakkunud nad oma

pakkumuses kauguuendamise lahendust ka sellisteks juhtudeks. TK lisa 1 p 6.12 nägi ette, et

„dokumendile pakutavat kiipi ja/või platvormi peab saama kaugelt uuendada ning seda

olukorras, kus Dokument on juba väljastatud Dokumendi kasutajale“. TK lisa 1 p-st 6.12.1

tulenes, et „kiirabirakenduste ja/või platvormi kauguuendamisel peab QSCD-sertifikaat jääma

kehtima“. Need punktid ei tähenda, et kauguuendamine peab olema võimalik kõigi

haavatavuste puhul (s.o kõik dokumentide turvavead tuleb alati parandada kauguuendamise

teel), vaid seda, et dokumendi kauguuendamine peab põhimõtteliselt olema võimalik ja

kauguuendamise korral peab QSCD-sertifikaat säilima (vt ka TK lisa 1 p 6.12.2). Seega, kui

lähtuda kaebajate seisukohast, et üle avaliku interneti ei ole õiguslikult ja tehniliselt võimalik

teha dokumentidele kõiki uuendusi, säilitades QSCD-sertifikaadi, ei olnud pakkumus ikkagi

kooskõlas PEE-ga. Kui kaebajad pidasid võimalikuks teatud muudatuste tegemist

kauguuendamise teel, tuli neil pakkuda selleks nõuetekohane lahendus.

23. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

24. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.

IV

25. Ainuüksi eeltoodud põhjustel on hankija ühispakkujate pakkumuse õigesti tagasi lükanud,

mistõttu puudub vajadus kontrollida, kas pakkumuse võis tagasi lükata ka muudel PPA

21.08.2023 otsuses nimetatud alustel.

26. Kuna

apellatsioonkaebus

jääb

rahuldamata,

jäävad

kaebajate

menetluskulud

apellatsiooniastmes nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajatelt tuleb solidaarselt välja

mõista vastustaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mille kohta on esitatud

nõuetekohased kuludokumendid (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1, 11 ja 6). Vastustaja

3-23-2277

9(9)

apellatsioonimenetluse kuluks on õigusabikulu 7800 eurot (käibemaksuta), mille kohta on

esitatud arve (dtl 2654 jj). Arvestades asja mahtu ja keerukust ning apellatsioonimenetluse

käiku, on see kulu vajalik ja põhjendatud. Kuigi apellatsioonkaebusele esitatud vastuses on

vastustaja osaliselt korranud oma varasemaid seisukohti, oli vastuse koostamiseks siiski vajalik

tutvuda nii halduskohtu mahuka otsuse kui ka apellatsioonkaebusega ning välja selgitada, kas

ja millises osas on vaja varem VAKO-le ja halduskohtule esitatud seisukohti täiendada või

täpsustada.

27. Halduskohus tunnistas asja menetluse kinniseks PPA poolt asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teabe ja kaebajate ärisaladuse kaitseks. Kinniseks kuulutamise alust kahjustamata

ning arvestades ka piiranguid, mille seadis oma otsuse avaldamisele halduskohus, avaldab

ringkonnakohus oma otsuse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus üksnes resolutsioonis

märgitud ulatuses (HKMS § 175 lg-d 1 ja 5).

(allkirjastatud digitaalselt)