3-23-856/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-856

Haldusasi

X. X. kaebus Rahapesu Andmebüroo

22.02.2023

ettekirjutuse

nr

3-1/187-2,

28.02.2023

ettekirjutuste nr 3-1/195-2 ja nr 3-1/200-2 ning 01.03.2023

ettekirjutuse nr 3-1/208-2 tühistamisnõudes, alternatiivselt

õigusvastasuse tuvastamisnõudes

Menetlusosalised Kaebaja X. X. (i.k. xxxxxxxxxxx), volitatud esindajad v-

adv. Paul Keres ja adv Joonas Põder

Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindajad Sirle

Kalma ja Merlin Suurna

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 22. detsembril 2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

2. Võtta asja materjalide juurde Harju Maakohtu 24.08.2023 määrus nr X-XX-XXXX

(RP6-11/22/249).

3. Jätta X. X. kaebus rahuldamata.

4. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.02.2024 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

3-23-856

2(11)

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril

saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) 22.02.2023 ettekirjutusega nr 3-1/187-2 kohustati AS-i

LHV Pank kehtestama X. X. arvelduskontol nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX

(edaspidi konto nr 082) olevale varale summas 20 373,97 eurot käsutuspiirangu kuni vara

omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks

kui kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga

mitte kauemaks kui 1 aasta.

2. RAB 28.02.2023 ettekirjutusega nr 3-1/195-2 kohustati Luminor Bank AS-i kehtestama

X. X. arvelduskontol nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (edaspidi konto nr 764)

olevale varale summas 23 214,53 eurot käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks

tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui kuni vara

omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks

kui 1 aasta.

3. RAB 28.02.2023 ettekirjutusega nr 3-1/200-2 kohustati AS-i LHV Pank kehtestama X.

X. investeerimiskontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (edaspidi konto nr 224)

käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu

tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara

legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui 1 aasta.

4. RAB tegi 01.03.2023 ettekirjutuse nr 3-1/208-2, millega kohustas AS-i LHV Pank

kehtestama kaebaja investeerimiskontol nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (edaspidi

konto nr 496) olevale varale käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või

vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks.

5. X. X. esitas 19.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (muudetud 24.05.2023), mille

lõplikeks nõueteks jäid: 1) tühistada RAB 22.02.2023 ettekirjutus nr 3-1/187-2, 2) tühistada

RAB 28.02.2023 ettekirjutused nr 3-1/195-2 ja nr 3-1/200-2 ning 3) tühistada RAB

01.03.2023 ettekirjutus nr 3-1/208-2. Alternatiivselt taotleb kaebaja vaidlusaluste

ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et vaidlusalused ettekirjutused on õigusvastased, kuivõrd ettekirjutusi pole

sisuliselt põhjendatud, täitmata on RahaPTS § 57 lg 6 eeldused.

6.1. Kaebaja ei tea ettekirjutust põhistavaid asjaolusid, sest ettekirjutused neid ei sisalda.

Ettekirjutuste põhjendustega ei ole kaebajal võimalik tutvuda.

3-23-856

3(11)

6.2. Vastustaja on andnud kaebaja õigusi piirava haldusakti, mille mõjul ei ole tal võimalik oma

vara käsutada. Haldusakt on antud RahaPTS § 57 lg 6 alusel ja saab seetõttu tugineda

väitele, et kaebaja ei ole vaidlusalustes ettekirjutustes nimetatud vara omanik. Haldusaktis

peab sisalduma selle faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2), ilma milleta on haldusakt

õigusvastane (HMS § 54). RahaPTS § 55 lg 2 kohaselt esitatakse sellised põhjendused

eraldi dokumendis. Tõendamata on viimati nimetatud dokumentide olemasolu. Tegemist

on täielikult põhjendamata haldusaktidega.

6.3. Vastustaja ei seleta, milliste tõendite pinnalt jõuti järeldusele, et „on teada, et kuritegelikku

päritolu vahendeid liigutati läbi nn Burfa üksuste“ ega seda, milliseid toiminguid on tehtud

ja mida on saadud teada „täiendavate asjaolude tuvastamise“ käigus. Kaebajale on ilmne,

et selliseid tõendeid vastustajal ei ole ning mistahes täiendavate asjaolude tuvastamist ei

ole aset leidnud – vähemasti ei ole RAB sellistele käesolevas menetluses viidanud.

6.4. Kaebaja on enda vaidlusaluse vara saanud Burfa Capital OÜ-lt, mis sai need varad

omakorda Burfa Media OÜ-lt, Burfa Media OÜ osas on RAB leidnud, et nende varade

päritolu seaduslikkus asub väljaspool kahtlust. Kaebaja on Burfa Capital OÜ osanik ning

talle kuulub 40% ettevõtte osalusest. Burfa Capital OÜ tasus 2017. a dividende 1 000 000

eurot; Burfa Capital tasus 2018. aastal dividende 1 000 000 eurot; Burfa Capital OÜ tasus

2019. a dividende 1 000 000 eurot ja 2020. a dividende 1 000 000 eurot. 40% nimetatud

dividendidest kuulub kaebajale.

6.5. Burfa Capital OÜ on Burfa Media OÜ ainuosanik. 2017. a sai Burfa Media OÜ osanik

Burfa Capital OÜ 500 000 eurot dividende; 2018. a sai Burfa Media OÜ osanik Burfa

Capital OÜ 500 000 eurot dividende; 2019. a sai Burfa Media OÜ osanik Burfa Capital OÜ

1 000 000 eurot dividende; 2020. a sai Burfa Media OÜ osanik Burfa Capital OÜ 500 000

eurot dividende; 2021. a sai Burfa Media OÜ osanik Burfa Capital OÜ 1 047 762 eurot

dividende. Ühing on teeninud järjepidevalt kasumit ja vaieldamatult omab piisavaid

vahendeid, et kõnealune laenuleping sõlmida ja seda täita. Burfa Media OÜ

majandustegevusest saadud tulu on seaduslik ja seda on vastustaja varasemalt kinnitanud.

RAB on eelnevalt 2018. a piirangud Burfa Media OÜ Tallinna Äripanga AS-i kontol olnud

vara käsutamist. Toona, 2018. a, edastasid Burfa Media OÜ esindaja vastustajale selgitused

Burfa Media OÜ vara päritolu ja majandustegevuse sisu kohta. Selgituste andmise järel ei

pikendanud vastustaja Burfa Media OÜ varakäsutuse piiranguid. Sellest järeldub üheselt,

et RAB-i kahtlused Burfa Media OÜ vara päritolu õiguspärasuse osas kadusid. Burfa Media

OÜ majandustegevus ja tuluallikad ei ole võrreldes toonase ajaga märkimisväärselt

muutunud. Kaebaja nõustub Burfa Media OÜ 31.10.2018 seisukohtadega ja tugineb

nendele ka käesolevas menetluses. Selle tõttu soovib kaebaja tugineda ka Burfa Media OÜ

31.10.2018 seisukohtades viidatud tõenditele. Kaebajal ei ole nendele tõenditele ligipääsu,

kuivõrd kaebaja, viibides kinnipidamisasutuses, ei saa ligipääsu enda arvutile, milles

kõnealused dokumendid paiknevad. Need tõendid on vastustaja valduses.

6.6. Kõik Burfa Media OÜ vara ei saanud ka 2022. a olla kuritegeliku päritoluga, st mh seda,

et vähemalt see 7 713 836 eurot, mis 2018. a Burfa Media OÜ-l oli, ei pärinenud

rahapesukahtlusega allikatest. RAB ei ole selle vara õiguspärast päritolu kahtluse alla

seadnud. Kõnealusest varast piisas ka kaebajale dividendide maksmiseks, mistõttu on

ilmne, et kaebaja vara pärineb õiguspärastest allikatest.

6.7. Kaebaja on esitanud alternatiivselt vaidlusaluste ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamise

taotluse. Kaebajal on õigustatud huvi vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse

tuvastamise suhtes, kuivõrd sellisel juhul ei saa vastustaja samadele asjaoludele tuginedes

3-23-856

4(11)

tulevikus kaebaja vara käsutamist piirata. Samuti on nende õigusvastasuse tuvastamine

oluline kaebaja menetluskulude hüvitamise soovist tingitult.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebuse ese ja alus. Tallinna Ringkonnakohus on oma

mitmes lahendis nr 3-23-716, p 9.2 ja 3-23-643 p 12 leidnud, et kaebaja ei saaks küll

tugineda väitele, et halduskohus andis loa õigusvastaselt, kuid halduskohus saab

ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel kontrollida, kas ettekirjutuse tegemisel on järgitud

loa piire ning kaebajal on võimalik esitada sisulised vastuväited ja tõendid RAB-i

hinnangutele, et tegemist pole kaebaja omandiga ning kontol oleva vara tegelik kasusaaja

ei ole teada; samuti on kaebajal võimalik väita, et rahapesu kahtlus pole põhjendatud.

Vastustaja saab Tallinna Ringkonnakohtu suunistest aru, et halduskohus asub käesolevas

asjas hindama, kas RAB on vaidlusaluste ettekirjutustega järginud loa piire ja kaebajal on

võimalik esitada vastuväited ja omapoolsed tõendid RAB-i seisukohale, et kontol oleva

vara tegelik omanik on just kaebaja. Lisaks on kaebajal RahaPTS § 57 lg 10 alusel õigus

esitada kohtule ja haldusmenetluses RAB-le tõendeid vara legaalse päritolu kohta. Kui vara

legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral või vara mitteseotus terrorismi rahastamisega

terrorismi rahastamise kahtluse korral leiab tõendamist enne RahaPTS § 57 lg-s 1, 3 või 6

nimetatud tähtaja möödumist, on RAB kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata

lõpetama.

7.2. Kuna kaebaja ei ole kaebuses mitte ühtegi tõendit ega väidet vara legaalse omandiõiguse

tõendamise osas esitanud, siis selles osas on kaebus jäänud tõendamata. Kaebaja on üksnes

väitnud, et kuna ettekirjutused piiravad kaebaja vara kasutamist ja käsutamist, rikuvad need

kaebaja õiguseid, kuid ei ole põhjendatud ega tõendatud, et vara, mida soovitakse piirangu

alt vabastada, on legaalse päritoluga ja vara omandiõigus kuulub kaebajale.

7.3. Vastutaja on vaidlusaluste ettekirjutuste andmisel järginud kohtu loa piire.

7.4. Tõendite kogumise taotlus pole põhjendatud. Burfa Capital OÜ pole esitanud

majandusaasta aruannet.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ei ole ületanud loa piire,

vaidlusalustes ettekirjutustes on toodud asjaolud, mis viitavad kahtlusele, et kaebaja

vaidlusalustel kontodel olev vara on seotud rahapesuga ning RahaPTS § 55 lg 2 alusel antud

dokumentides on toodud põhjendused, et käsutuspiirang on vajalik vara säilimise

tagamiseks; kaebaja pole tõendanud vara legaalset päritolu.

9. Esmalt lahendab kohus menetluslikud küsimused (I) ning seejärel kaebuse sisuliselt ja

jagab menetluskulud (II).

I

10. HKMS § 90 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevusele

menetluse

juhtimisel,

samuti

vastuväite

menetlussätte

rikkumise,

eelkõige

menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus

määrusega.

11. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud vastuväite kohtu tegevusele, mille kohaselt keeldus

kohus kogumast kaebaja 15.12.2023 taotluses loetletud tõendeid. Kohus jääb oma

3-23-856

5(11)

22.12.2023 määruses nr 3-23-856 toodud seisukohtade juurde, et tegemist ei ole

asjakohaste tõenditega. Kohus ei asu tuvastama, kas rahapesu on aset leidnud või mitte.

Kohus vaid kontrollib, kas haldusmenetluses on kaebaja suutnud kõrvaldada kahtluse, et

vara ei pärine legaalsest allikast. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole esitanud selliseid

tõendeid RAB-le.

12. Ka sisuliselt on tegemist tõenditega, mis ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kaebaja on

põhistanud tõendite kogumise taotlust asjaoluga, et soovib tõendada, et kõik Burfa Media

OÜ vara ei saanud ka 2022. a olla kuritegeliku päritoluga, st mh seda, et vähemalt 7 743

836 eurot, mis 2018. a Burfa Media OÜ-l oli, ei pärinenud rahapesukahtlusega allikatest.

Käesoleval juhul on vaidlustatud RAB-i 22.02.2023 ettekirjutust nr 3-1/187-2, 28.02.2023

ettekirjutusi nr 31/195-2 ja nr 3-1/200-2 ning 01.03.2023 ettekirjutust nr 3-1/208-2.

13. Vaidlusaluste ettekirjutuste aluseks olnud dokumentides (vastavalt 22.02.2023 nr 3-1/187-

1, p 2; 27.02.2023 nr 3-1/195-1, p 4; 28.02.2023 nr 3-1/200-1, p 1 ning 01.03.2023 nr 3-1/2081,

p 1) on märgitud, et teadaolevalt suunati kuritegelikul teel saadud tulu äriühingute Burfa Capital

OÜ (12504237), Burfa Tech OÜ (12490015; endine HashCoins OÜ) ja Burfa Media OÜ

(12495372) kasutusse. See tähendab, et isegi kui eeldada kaebaja väite õigsust, et osaliselt oli

Burfa Media OÜ-l 2018. a varasid, mis pärinesid legaalsest allikast, siis ei tõenda kaebaja

taotletud tõendid, et just nimelt legaalsest allikast kantud vara laekusid kaebaja vaidlusalustele

kontodele. Taotletud tõenditel puudub otsene põhjuslik seos allikate legaalsest päritolust ning

kaebaja kontodele laekunud summadest. Olukorras, kus väidetavalt oli Burfa Media OÜ-l

varasid nii legaalsetest allikatest kui ka kuritegelikul teel saadud allikatest ei ole piisav

väidetavalt legaalsetest allikatest pärit vara tõendavate dokumentide esitamisest, järeldamaks,

et kaebaja vaidlusalustele kontodele on just nendest allikatest pärit vara kantud. Nimelt ei saa

olla vaidlust selles, et Burfa Media OÜ kontol olevad varad moodustavad ühtse terviku. Veelgi

enam, kaebaja vaidlusalustele kontodele ei ole varad liikunud otse Burfa Media OÜ-lt, vaid läbi

teiste äriühingute (sh Burfa Capital OÜ) ning seejärel kaebaja ja ka teiste isikute kontode (vt

RAB-i 22.02.2023 dokument nr 3-1/187-1, p 3; 27.02.2023 dokument nr 3-1/195-1, p 6;

28.02.2023 dokument nr 3-1/208-1 p-d 6, 13-14; 01.03.2023 dokument nr 3-1/208-2, punktid

2, 6, 10-11). Vaidlusalustele pangakontodele on seatud käsutuspiirangud seonduvalt 2022. a

kaebaja vaidlusalustele kontodele toimunud laekumistega. Sellest johtuvalt ei saa asjakohased

olla tõendid, mis tõendavad 2017-2021 väidetavalt Burfa Media OÜ poolt dividendide

maksmist Burfa Capital OÜ-le, kuivõrd eelkõige on vaidluse all küsimus, millistest allikatest

on pärit vara, mis on kantud 2022. a kaebaja vaidlusalustele kontodele. Äriloogikaga ei ole

kooskõlas, et äriühing hoiab saadud dividende oma pangakontol, ilma likviidsematesse

varadesse investeerimata. See tähendab, et ka juhul kui eeldada kaebaja väidete õigsust, et Burfa

Capital OÜ-le tasus 2021. a dividende Burfa Media OÜ, siis ei ole usutav, et Burfa Capital OÜ

on nimetatud väidetavaid dividende hoidnud aasta aega pangakontol ning alles 19.10.2022.

aastal on kandnud kaebaja kontole. Veelgi enam, kaebuse täienduses on kaebaja väitnud, et on

enda vaidlusaluse vara saanud Burfa Capital OÜ-lt, mis tasus dividende 2017-2020 (vt kaebaja

15.12.2023 menetlusdokument, punktid 4-7). Kaebaja ei ole väitnud, et ka 2022. a on Burfa

Capital OÜ dividende kaebajale tasunud. Seejuures ei ole ka majandusaasta aruannet, mis

tõendaks dividendide väljamaksmist aastal 2022.

14. Vastustaja seisukoht 2018. a ei saa kuidagi mõjutada hinnangut ajaliselt hilisemalt

toimunud ülekannete/tehingute. Seetõttu ei oma käesolevas asjas tähtsust vastustaja 2018.

a kujundatud seisukoht ega Burfa Media OÜ 31.10.2018 vastus koos nende lisadega.

3-23-856

6(11)

15. Seega ka juhul, kui kohus rahuldaks kaebaja tõendite kogumise taotluse, ei kummutaks

kaebaja loetletud tõendid vastustaja kahtlust, et 2022 tehtud ülekannete puhul on tegemist

kuritegelikul teel saadud varaga.

16. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebaja vastuväite rahuldamata.

17. Vastustaja on 02.01.2024 teatanud, et RAB-i 28.02.2023 ettekirjutus nr 3-1/200-2 on

tunnistatud 29.12.2023 kehtetuks (RahaPTS § 57 lg 5). Arvestades, et kaebaja on esitanud

alternatiivnõudena RAB-i 28.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/200-2 õigusvastasuse

tuvastamisnõude, siis analüüsib kohus alljärgnevalt ka RAB-i 28.02.2023 ettekirjutuse nr

31/200-2 õigusvastasust.

II

18. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

kohaldanud kaebaja vara suhtes käsutuspiiranguid RahaPTS § 57 lg 6 alusel.

19. Tulenevalt RahaPTS § 57 lg-st 6 kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku

kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara

käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda

ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks.

20. Tallinna Ringkonnakohus on nimetatud sättega seoses selgitanud järgmist: „Kuna RahaPTS

§ 57 lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud

võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendunud ja vara ei ole (enam) arestitud ka

kriminaalmenetluse huvides, peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt

täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud materiaalsed tingimused varale

käsutuspiirangu seadmiseks. Eelkõige peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud

rahapesu või terrorismi rahastamisega (RahaPTS § 57 lg 1), piirang peab olema vajalik vara

säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara

valdaja või omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p

1) või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud

kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). Lisaks

tuleneb RahaPTS § 57 lg-st 6 nõue, et RAB-l endal või kriminaalasja menetlejal pole samuti

õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat.“

(Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2023 määrus nr 3-23-352/8, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu

14.07.2023 määrus nr 3-23-476/9, p 6).

„RAB-i üheks põhiülesandeks on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, mille

käigus kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude

tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB

vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel

materjali viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja lg-d 2-3). See, kas rahapesu

kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes

kriminaalmenetluses. RAB ei otsusta, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud (nt

Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13, p 13).“

(Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2023 määrus nr 3-23-476/9, p 8).

21. Eeltoodust tulenevalt ei saa RahaPTS § 57 lg 6 sisustamisel lähtuda üksnes grammatilisest

tõlgendusest, vaid tuleb arvestada ka sätte eesmärki ning kasutada süstemaatilist

tõlgendamist.

22. RahaPTS eelnõu 459 SE seletuskirjas on märgitud RahaPTS § 57 kohta mh järgmist: „Kui

vara legaalset päritolu ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult

3-23-856

7(11)

luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, seda ka

kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks.“ 1 Seega ei ole

RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamise esmaseks eelduseks, et ei ole õnnestunud vara omanikku

või tegelikku kasusaajat kindlaks teha, vaid esmane eeldus on, et RAB-il esineb kahtlus

vara legaalsest päritolust.

23. Seega tuleb alljärgnevalt kontrollida, kas vaidlusaluste ettekirjutuste andmiseks olid

täidetud järgmised eeldused: 1) esineb kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesuga; 2)

käsutuspiirang on vajalik vara säilimise tagamiseks; 3) rahapesukahtlusega vara valdaja või

omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu ning 4) RAB-l või kriminaalasja

menetlejal pole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku

kasusaajat. Küsimust, et vastustaja oleks ületanud Tallinna Halduskohtu 21.02.2023

määrusega nr 3-23-371, 23.02.2023 määrusega nr 3-23-401, 22.02.2023 määrusega nr 3-

23-387 ja 27.02.2023 määrusega nr 3-23-417 antud lubade piire, menetlusosalised

tõstatanud ei ole. Ka kohtule selliseid asjaolusid ei nähtu, mistõttu puudub vajadus asuda

detailsemalt analüüsima, kas haldustoiminguks antud loa piire on vastustaja järginud.

Ühtlasi tähendab eelnev ka seda, et käesoleva vaidluse esemeks ei ole üksnes küsimus, kas

haldustoimingu sooritamiseks antud loa piire on vastustaja järginud, vaid kohus kontrollib

vaidlusaluste haldusaktide õiguspärasust ka sisuliselt, st kas on täidetud RahaPTS § 57 lg

6 materiaalsed tingimused.

24. Kaebaja hinnangul on vaidlusalused ettekirjutused õigusvastased, kuivõrd ei sisalda

põhjendusi. Kuigi HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti

andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, näeb

RahaPTS § 55 lg 2 ette erinormi. Viidatud sätte kohaselt RahaPTS § 57 alusel tehtud

ettekirjutuses tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ning

rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjaolude, tehingute ja isikute kohta

teabe saamiseks tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist

põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Seega ei pidanudki

vaidlusalustes ettekirjutustes olema kajastatud faktilised asjaolud.

25. HMS § 56 lg 1 teine lause näeb ka ette võimaluse, et haldusakti põhjendus esitatakse

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Käesoleval

juhul on vaidlusalustes ettekirjutustes viidatud dokumentidele, kus on esitatud faktilised

asjaolud: 1) RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuses nr 3-1/187-2 on märgitud, et ettekirjutuse

tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis (22.02.2023 nr 3-

1/187-1) (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 13); 2) RAB-i 28.02.2023 ettekirjutuses nr 3-

1/195-2 on märgitud, et ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse

eraldi dokumendis (27.02.2023 nr 3-1/195-2) (dtl 79); 3) RAB-i 28.02.2023 ettekirjutuses

nr 3-1/200-2 on märgitud, et ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud

kajastatakse eraldi dokumendis (28.02.2023 3-1/200-1) (dtl 81); 4) RAB-i 01.03.2023

ettekirjutuses nr 3-1/208-2 on märgitud, et ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised

asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis (3-1/208-1, 01.03.2023) (dtl 15). Nimetatud

dokumendid on kohtule esitatud ning osaliselt kaebajale ka nähtavaks tehtud (RahaPTS §

1 RahaPTS eelnõu

SE seletuskiri,

lk

52. Kättesaadav internetist:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb03e20e-caf7-463d-9b60-ddf6021742b2

3-23-856

8(11)

55 lg 3; dtl-d 147-167). Kuigi vaidlusalustes ettekirjutustes oleks võinud õiguslik

argumentatsioon olla põhjalikum ja selge, siiski ei too see kaasa haldusaktide

õigusvastasust.

26. Kohtu hinnangul on vaidlusalused ettekirjutused õiguspärased, kuivõrd haldusakti andmise

ajal olid RahaPTS § 57 lg 6 tingimused täidetud.

27. Kaebaja ei ole vastu vaielnud järgmistele faktilistele asjaoludele (ning seda ka peale

12.12.2023, mil kaebajale tehti nähtavaks vaidlusaluste ettekirjutuste aluseks olevad

dokumendid):

1) 19.10.2022

laekus

kaebaja

AS

LHV

Pank

kontole

nr

EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX Burfa

Capital OÜ kontolt nr CHXXXXXXXXXXXXXXXXXX, 400 000 eurot selgitusega

„DIVIDENDS“;

2) 31.10.2022 ja 02.11.2022 kanti kaebaja kontolt nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX

vastavalt 25 000 eurot ja 50 000 eurot selgitusega „Payment“ kaebaja kontole nr

EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS LHV Pank).

3) 05.11.2022 kanti kaebaja kontolt nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX, 12 000 eurot ja

9000 eurot selgitusega „Perevod“ kaebaja Luminor Bank AS kontole nr

EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

4) Lisaks

oli

varasemalt

(09.09.2022)

kaebaja

kontolt

nr

EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX laekunud 6000 eurot selgitusega „perevod“ kaebaja

kontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

5) RAB-le

sai

teatavaks

kaebaja

investeerimiskontol

nr

EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s LHV Pank 22.11.2022 seisuga vara

turuväärtuses 418 680,82 eurot. Analüüsi käigus tuvastati, et varade esialgsel soetamisel

(s.o investeerimisel virtuaalvääringutesse bitcoin ja ether) u 150 400 euro eest on

kasutatud kas tervenisti või osaliselt Dalmeron Projects LP vara; kahtlustuse kohaselt

oli Dalmeron Projects LP variäriühing, mille kaudu kanti kuritegelikul teel saadud tulu

äriühingute Burfa Capital OÜ, Burfa Tech OÜ (endine HashCoins OÜ) ja Burfa Media

OÜ kasutusse.

6) RAB-le

sai

teatavaks

kaebaja

investeerimiskontol

nr

EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s LHV Pank seisuga 22.12.2022 olnud vara

turuväärtuses 42 436,68 eurot; analüüsi käigus tuvastati, et varade esialgsel soetamisel

on kasutatud kas osaliselt või täielikult Burfa Capital OÜ vara; nimelt laekus 19.10.2022

X. X. kontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX Burfa Capital OÜ Šveitsi kontolt

400 000 eurot, mis segunes konto jäägiga 87 352,43 eurot, mis moodustus suures osa I.

T. ja

A. A.enti

poolt

varasemalt

üle

kantud

varadest;

kontolt

nr

EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX tehti

22.10.2022 50 000 euro suurune ülekanne kaebaja investeerimiskontole 26.10.2022,

ostes selle eest erinevaid aktsiaid /…/ ja 9900,99 eurot 28.10.2022, ostes /…/ osakuid.

28. Samuti puudub vaidlus, et haldusmenetluses ega kohtumenetluses ei ole kaebaja

esitanud tõendeid, mis kinnitaks 2022. a toimunud tehingute esemeks olnud vara legaalset

päritolu. Kaebaja poolt 15.12.2023 esitatud tõendid seonduvad Burfa Media OÜ äritegevusega

2018. a ning ei saa kuidagi kõrvaldada kahtlust, et kaebaja vaidlusalustel kontodel olev vara on

saadud kuritegelikul teel (vt käesoleva kohtuotsuse põhjenduste punkte 11-15).

3-23-856

9(11)

29. Rahapesu mõiste on toodud RahaPTS §-s 4. Vastavalt RahaPTS § 4 lg-le 1 on rahapesu

kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või

üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus

tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2)

omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud

kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha,

käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude

õiguste varjamine. RahaPTS eelnõu 459 SE seletuskirjas on rahapesu definitsiooni osas

selgitatud järgmist: „Mõiste on sarnane kehtivas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduses nimetatuga ja tuleneb IV rahapesu tõkestamise direktiivist [direktiiv 2015/849].

Rahapesu mõistel on oluline roll rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

sisustamisel, sest kohustatud isikud, järelevalveasutused ja rahvusvahelised koostöö-partnerid

lähtuvad oma tegevuse sisustamisel samuti sellest mõistest. /…/ Rahapesu ning rahapesu

kokkulepe on karistatavad ka kuriteona (vastavalt KarS §-d 394 ja 3941). Karistusseadustikus

ei ole rahapesu mõistet eraldi defineeritud, mistõttu sisustatakse seda läbi rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (vt nt RKKKo 13.12.2010, nr 3-1-1-68-10, p 11). Seega

juhinduvad RahaPTS-s sätestatud rahapesu mõistest ka uurijad, prokurörid ja kohus.

Karistusõiguslik rahapesu mõiste ei pruugi siiski täielikult RahaPTS-s sätestatud rahapesu

definitsiooniga kokku langeda.“

2 Samas on Riigikohus aastate jooksul korduvalt

rahapesukuriteo grammatilist tõlgendust kitsendanud (vt nt RKKKo 27.06.2005, 3-1-1-34-05,

p 25; RKKKo 03.06.2011, nr 3-1-1-41-11, p 23.3; RKKKo 13.12.2020 nr 3-1-1-68-10, p-d

1215; RKKKo 03.05.2011, nr 3-1-1-21-11, p 13). 3 Eelnev tähendab, et olukorras, kus

kriminaalmenetluses on tuvastatud, et esineb põhjendatud kuriteokahtlus (rahapesu

toimepanekuks), siis olukorras, kus uusi faktilisi asjaolusid ei esine käesolevas asjas, ei ole

põhjust asuda teistsugusele seisukohale RahaPTS § 57 lg-dest 1, 3 ja 6 tuleneva kahtluse

sisustamisel. On ilmne, et kui kitsama tõlgenduse kohaselt esineb samadel faktilistel asjaoludel

rahapesu kahtlus, siis laiema tõlgendusega haldusmenetluses, kus ei ole esitatud uusi tõendeid,

saab esimese eelduse täidetust ilmselgelt jaatada.

30. Ilmestamaks võrdlust viitab kohus Harju Maakohtu 24.08.2023 määruses nr X-XX-

XXXX leitule. Kohus võtab nimetatud määruse asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).

Tegemist on jõustunud kohtulahendiga, milles toodud alljärgnevate õiguslike hinnangutega

kohus nõustub ka käesolevas asjas.

31. Harju Maakohtu 24.08.2023 määruse nr X-XX-XXXX (jõustunud 29.11.2023) punktis

11 on leitud järgmist: „Varasemas kohtumääruses ammendavalt käsitletud küsimustes, mille

osas ei ole uusi olulisi fakte ilmunud, võib kohus piirduda viitega varasemale määrusele (vt

RKKKm nr 3-1-1-21-15 p 16). Seega ei hakka kohus käesoleval juhul täiendavalt analüüsima

õigusabitaotluses esitatud kuriteokahtluse põhjendatust, vaid nendib, et Eesti Vabariigis

toimuva väljaandmise õigusliku lubatavuse menetluse käigus on leidnud kinnitust, et Ameerika

Ühendriikides esitatud kahtlustuse pinnalt on X. X.t ja /…/ teod karistatavad Ameerika

Ühendriikide seadustiku 18. jaotise § 1349 järgi kuritegeliku kokkuleppena elektroonilise

kelmuse toimepanekuks, 18. jaotise § 1343 järgi elektroonilise kelmusena ja 18. jaotise §

2 RahaPTS eelnõu

SE seletuskiri,

lk

28. Kättesaadav internetist:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb03e20e-caf7-463d-9b60-ddf6021742b2

3 Markus Kärner. Direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil. Juridica 7/2019,

lk 520.

3-23-856

10(11)

1956(h) järgi kuritegeliku kokkuleppena rahapesu toimepanekuks. Eesti karistusseadustiku

järgi on nimetatud teod kvalifitseeritavad KarS § 209 lg 2 p-de 3, 4 ja 5; § 211 lg 1 ja § 394 lg

2 p-de 1 ja 3 järgi. Seega tegemist on kuritegudega, mis on karistatavad nii õigusabitaotluse

välja andnud riigis kui ka Eesti Vabariigis.“ Seega on maakohus lugenud täidetuks eelduse, et

esineb põhjendatud kuriteo kahtlus. Seejuures on maakohus leidnud sama määruse punktis 15,

et Ameerika Ühendriikide õigusabitaotlusest tulenevalt on piisavalt alust arvata, et just X. X. ja

I. T. eelpool välja toodud kuritegelikust tegevusest pärineb ka rahapesu objektiks olev vara ja

et sihtmärkvara (taotluses nimetatud sihtmärkkontod) on rahapesuga seotud. Kuigi nimetatud

maakohtu

määruses

on

resolutsioonis

nimetatud

üksnes

kaebaja

kontot

nr-ga

EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX, siiski on kõikide vaidlusaluste kontode puhul tegemist

varaga, mis pärineb 19.10.2022 Burfa Capital OÜ-lt.

32. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et pelgalt asjaolu, et vaidlusalustel

kontodel olev vara on kaebaja valduses, ei tähenda automaatselt, et tegemist on legaalse

päritoluga kaebaja omandiga. See on sätestatud ka RahaPTS § 57 lg-s 8. Eelnevalt on kohus

leidnud, miks on käesoleval juhul täidetud eeldus, et esineb kahtlus, et vaidlusalune vara on

seotud rahapesuga. Seetõttu ei saa vaikimisi eeldada, et kontol olev vara on legaalset päritolu,

vaid kahtluse esinemisel peab vara legaalset päritolu tõendama kaebaja. Veelgi enam,

vaidlusalustest ettekirjutustest nähtuvad asjaolud, miks selline kahtlus vastustajal esineb. Lisaks

on Euroopa Kohus selgitanud, et ka rahapesukuriteo eest saab karistada eelkuriteo toimepanijat

(vt Euroopa Kohtu 02.09.2021 kohtuasjas C-790/19, p 72). Sisuliselt tähendab eelnev, et ka

juhul, kui kaebaja on seotud rahapesu kahtlusega tehingutega, kuid kannab vara äriühingute

kontolt oma isiklikele kontodele, ei tähenda see, et kaebaja on saanud vara oma isiklikuks

tarbeks ning automaatselt on tegemist legaalset päritolu varaga. Vastustaja kahtluste

kummutamiseks on vaja selgeid tõendeid, kuidas on vara liikunud erinevatelt kontodelt kaebaja

kontodele. Sest rahapesu eesmärk ongi varjata kuritegelikul teel saadud vahendeid ning jätta

mulje, et tegemist on legaalsest allikast pärit varaga (vt RahaPTS § 4).

33. Vastustaja on põhjendanud kahtlust, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga

22.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/187-2 aluseks oleva 22.02.2023 dokumendi nr 3-1/187-1

punktides 4, 6, 7, 10; 28.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/195-2 aluseks oleva 27.02.2023

dokumendi nr 3-1/195-1 punktides 4, 7, 11, 15; 28.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/200-2 aluseks

oleva 28.02.2023 dokumendi nr 3-1/200-1 punktides 2, 3, 8, 14 ning 01.03.2023 ettekirjutuse

nr 3-1/208-2 aluseks oleva 01.03.2023 dokumendi nr 3-1/208-1 punktides 2, 11, 12, 14-15. 34.

Kuigi kaebaja on väitnud, et osaliselt vähemalt peaks olema varad legaalset päritolu, siiski

nähtub vaidlusaluste ettekirjutuste aluseks olevatest dokumentidest, et vastustaja on teinud

pingutusi selgitamaks välja vara tegelikku omanikku, kuid kahjuks tulemusteta (vt 22.02.2023

dokumendi nr 3-1/187-1 punktid 5, 8,11; 27.02.2023 dokumendi nr 3-1/195-1 punktid 8-10, 13,

16; 28.02.2023 dokumendi nr 3-1/200-1 punktid 9-10, 12-13 ja 15; 01.03.2023 dokumendi nr

3-1/208-1 punktid 9 ja 16). Kaebaja kohustuseks on tõendada, milline osa kontodel olevast

varast pärineb legaalsest allikast. Seda kaebaja tõendanud ei ole, mistõttu on tõendamata

kaebaja väited, et osaliselt on vara legaalset päritolu.

35. Vaidlust ei saa olla selles, et olukorras, kus esineb kahtlus, et vara ei ole legaalset päritolu,

käsutuspiiranguta vara ei säiliks. Asja materjalist nähtub, et kaebaja on teinud mitmeid

tehinguid ja ülekandeid erinevate kontode vahel, mistõttu on tõenäoline, et kui

käsutuspiirangut ei kohaldataks, vaidlusalune vara ei säiliks. Seega on täidetud ka teine

eeldus.

3-23-856

11(11)

36. Kahtluse olemasolu viitab selgelt asjaolule, et tõendamata ja ebaselge on, kes on vara

tegelik omanik. Ekslik on seejuures kaebaja lähenemine, et kuivõrd kontol oleva vara

suhtes on kaebajal nõudeõigus panga ees, siis ei saa olla tegemist olukorraga, kus teadmata

on vara tegelik omanik. RahaPTS § 57 lg 8 sõnaselgelt välistab sellise eelduse, mistõttu

nõuab tegeliku omaniku selgitamine kindlaid tõendeid vara päritolu kohta, kui on täidetud

RahaPTS § 57 lg 6 esimene eeldus (kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesuga).

Käesoleval juhul selliseid tõendeid kaebaja esitanud ei ole. Seega on täidetud ka viimane

eeldus.

37. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.

38. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

otsus on tehtud kaebaja kahjuks, siis jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja

menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad võimalikud vastustaja

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)