2-22-18155/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18155

Kohtuasi

OÜ Eraarendus Grupp hagi If P&C Insurance AS-i

vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Eraarendus Grupp OÜ apellatsioonkaebus ja If P&C

Insurance AS vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Eraarendus Grupp OÜ apellatsioonkaebus 10 259,98

eurot

If P&C Insurance vastuapellatsioonkaebus 539,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Eraarendus Grupp OÜ (registrikood 12960099),

seaduslik esindaja D.O

Kostja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168),

esindaja Allan Habicht

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Eraarendus Grupp apellatsioonkaebusega esitatud tõend (foto) vastu

võtmata.

2. Jätta Eraarendus Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Rahuldada If P&C Insurance vastuapellatsioonkaebus.

4. Tühistada Harju Maakohtu 02.06.2023 otsus osas, milles maakohus rahuldas

Eraarendus Grupp OÜ hagi osaliselt (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3–5), ja

menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 6) ning teha selles

osas uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ning menetluskulud

Eraarendus Grupp OÜ kanda.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2-22-18155

5.1. Jätta rahuldamata P&C Insurance AS-i 13.02.2023 taotlus III isiku

kaasamiseks.

5.2. Jätta rahuldamata P&C Insurance AS-i 13.02.2023 taotlus Eraarendus Grupp

OÜ pangakonto väljavõtte kogumiseks.

5.3. Jätta hagi rahuldamata.

5.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eraarendus Grupp OÜ

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Eraarendus Grupp (hageja) esitas 01.12.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse If P&C

Insurance AS-i (kostja) vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled

16.07.2021

kodukindlustuslepingu elamu aadressil Tapa linn, Jaani tn 35 kindlustamiseks. 2021. aasta

juulis ja novembris on kindlustuslepingu esemeks olnud kinnisasjal toimunud vandalismiaktid

ning kindlustatud varale tekitati oluline kahju.

3. Juulis aset leidnud vandalismiaktiga (I juhtum) tekitati varale järgmine kahju:

-

lõhuti 4 klaaspakettakent, kahjustada said aknaraamid;

-

varastati metallväravad ja aiavärav;

-

piirdeaed on katki: purustatud on betoonsambad, piirde betoonvundament ja osa

puitaiast, ca 20 meetrit;

-

katki on saetud garaažiukse lukk;

-

varastatud on esimese korruse aknaluugid;

-

kahjustatud on tööriistad, mis olid sel ajal garaažis: Makita muruniiduk, Makita

metallilõikusmasin, ABB keevitusmasin;

-

maja esimese korruse aknarestid said kannatada (mitte palju).

4. Novembris aset leidnud vandalismiaktiga (II juhtum) tekitati järgmine kahju: maja fassaad

oli kolmest küljest kaetud värviga (kahjustuse pindala ca 200 m2) ja turvaandur oli lõhutud.

2-22-18155

5. Juulis aset leidnud kahjujuhtumi hüvitamiseks tasus kostja hagejale 1973,40 eurot. Tegelik

kahjusumma on kokku 7803,22 eurot. Seega jättis kostja tasumata 5829,82 eurot (7803,22 -

1973,40). Kahju suurus koosneb järgnevast: 1) kaks akent: valmistamine, tarnimine, vahetus

kokku 2089,42 eurot (1044,71 х 2); 2) metallväravate valmistamine, tarne, vahetus kokku

2692,80 eurot; 3) piirdeaia ehitus ja materjalivedu kokku 2539 eurot; 4) garaažiukse lukk 125

eurot (on kostja poolt tasutud); 5) tööriistad 357 eurot (on kostja poolt tasutud).

6. Novembris aset leidnud kahjujuhtumi hüvitamiseks tasus kostja hagejale 1988,50 eurot (s.o

2173,50 eurot – 185 eurot omavastus). Hageja hinnangul maksab fassaadi remont 5246,40

eurot ning valveandur Ajax 74,40 eurot, kokku 5320,80 eurot. Seega jättis kostja hagejale

tasumata 3332,30 eurot (5320,80 – 1988,50).

7. Hagejal on ka lisakulude nõue 837,73 eurot. Maja seisab ilma klaasideta ning 2022. aasta

märtsis oli hageja ehitise säilitamiseks sunnitud paigaldama maja akendele ning ustele ajutise

kaitse, mille materjalidele kulutas hageja 337,73 eurot ning töö- ja transpordikuludele

täiendavalt 500 eurot, st kokku 837,73 eurot.

8. Hageja selgitas, et kahjujuhtumite toimumise ajal objektil keegi ei elanud, hageja esindaja

viibis sel ajal Tallinnas.

9. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista:

1) 2021. aasta juulis toimunud kindlustusjuhtumi eest kahjuhüvitise 5829,82 eurot;

2) 2021. aasta novembris toimunud kindlustusjuhtumi eest kahjuhüvitise 3332,30 eurot;

3) lisakulude eest 837,73 eurot;

4) viivise põhinõudelt 9999,85 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

10. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et lepingu sõlmimise ajal oli vara korras ja

kostja oli sellest teadlik. Enne lepingu sõlmimist saatis hageja kostjale tema nõudmisel fotod

objektist. Kogu 2021. aasta jooksul elasid majas püsivalt inimesed (peamiselt Ukraina

kodanikud). Püsiv elukoht ei tähenda kasutust 24 tundi ööpäevas. Fakt, et hageja esindaja ei

viibinud süüteo toimepanemise ajal Tapal, ei tähenda, et maja ei kasutatud elamiseks. Hageja

esitatud videofailidest tulenevad kindlustusjuhtumite (vandalismi) toimumise täpsed

kuupäevad: 20.07.2021 jalgvärava ja väravaosa vargus, 22.07.2021 värava vargus, ruloode ja

akende hävitamine ja 26.07.2021 garaažitööriistade vargus.

Kostja vastuväited

11. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

12. Tõendamata on kahju tekkimine kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Lisaks hagiavalduses

välja toodud kahjujuhtumitele on kindlustusobjektil väidetavalt toimunud suurel arvul

erinevaid vandaalitsemise juhtumeid. Hagiavalduses väidab hageja esmalt, et teatas kahjudest

kostjale 04.08.2021. Seejärel kirjutab hageja, et saabus kindlustusobjektile 01.07.2021 ja

avastas kahjud. Hageja on kostjaga sõlminud kindlustuslepingu, mis hakkas kehtima alates

16.07.2021. Arvestades seda, et hageja on erinevatele kindlustusandjatele varem analoogsetest

kahjujuhtumitest teada andnud, siis on eluliselt usutav, et kahjujuhtumid ongi aset leidnud

hageja viidatud kuupäevadel. Kostjal puudub kohustus hüvitada elamule enne

kindlustuskaitse kehtima hakkamist tekkinud kahju. Arvestades seda, et kostja, ADB

Gjensidige Eesti filiaal ja Salva Kindlustuse AS on mitme aasta jooksul samade

ehituselementide kahjustamise eest hagejale rahalist hüvitist tasunud, peaks hageja usutavalt

2-22-18155

tõendama, et ta on vahepeal kahjustused kõrvaldanud, st et tegemist on uute kahjustustega ja

et kahju on üldse toimunud kindlustuskaitse ajal. ADB Gjensidige Eesti filiaali kahjupiltide

kohaselt on elamu aknad katetega kaetud juba 2021. aasta märtsis. Fotodel on tuvastatav, et

majal on kokku 8 akent, millest ainult üks on katmata. Hageja ei ole tõendanud, et uute

väidetavate vandalismiaktidega on hoonele üldse täiendavat kahju tekkinud. Tehniliselt on

väheusutav, et ehitusplaatidega kaetud aknaklaase on võimalik kahjustada.

13. Hageja elamus on toimunud kümneid vandalismi juhtumeid, mille on väidetavalt toime

pannud sama isik varaliste tülide lahendamise tõttu. Juhul, kui kõik erinevad vandalismiaktid

on tõepoolest toimunud, siis niivõrd arvukate vandalismijuhtumite näol ei ole tegemist enam

ootamatute ja ettenägematute juhtumitega. Seega ei ole tegemist kindlustusjuhtumitega.

14. I juhtumi puhul käis kahjustusi üle vaatamas Silverson OÜ, kahjustused on fikseeritud

hageja esindaja juuresolekul. Silverson OÜ hindas kahju suuruseks 1820 eurot. Lisaks

arvestas kostja kahjuna garaaživärava siselukku ja remonti (125 eurot), Makita murutrimmeri

(109 eurot), metalli lõikamismasina (89 eurot) ja keevitusaparaadi (159 eurot) maksumust.

Põhjendatud kindlustushüvitise suuruseks on kokku 1973,40 eurot (kahju 2158,40 eurot –

omavastutus 185 eurot). Kostja on hüvitise hagejale üle kandnud.

15. II juhtumi puhul käis kahjustusi üle vaatamas Trendmaster OÜ, kes hindas kahju

suuruseks 3105,05 eurot. Hageja esindaja selgituse kohaselt ei soovinud ta, et hoone taastaks

Trendmaster OÜ. Hageja pidi hoone ise taastama. Trendmaster OÜ kalkulatsioonist

moodustas tööraha 2071,24 eurot (sh km). Hageja enda tööjõudu kasutades kujuneks kahju ca

30% väiksemaks, sest eraldi ei tule tasuda riigile töörahalt käibemaksu, sotsiaalmaksu,

tulumaksu ja töötuskindlustust. Kostja arvestas kahjuhüvitisest maha omavastutuse 185 eurot.

Kostja on seoses kahjujuhtumiga hagejale maksnud hüvitist 1988,50 eurot.

16. Hageja lisakulude nõue 837,73 eurot on tõendamata. Elamu aknaavad olid juba varem

kaetud. Arusaamatuks jääb, miks oli vaja paigaldada ajutised katted, selle asemel, et katkised

aknaklaasid asendada. Kostja tasutud kindlustushüvitisest (ca 4000 eurot) pidi jätkuma

vähemalt kahe aknaklaasi asendamiseks. Trendmaster OÜ 2021. aasta novembris tehtud

fotodelt on tuvastatav, et elamu edelaküljel on kaks akent juba ehitusplaadiga suletud.

Ebaõige on seega hageja väide, et aknad kaeti alles 2022. aasta märtsis.

17. Hageja on suurendanud kindlustusriski ja kindlustushüvitist oleks tulnud vähendada.

Hageja on lepingu sõlmimisel andnud teada, et elamut kasutatakse alalise elukohana.

Kahjujuhtumite ajal ei kasutanud hageja elamut alalise elukohana. Ainuüksi hoones elamine

vähendab vandalismi riski. Arvestades kindlustusriski suurendamise ulatust, oleks kõigi

juhtumite korral olnud põhjendatud kindlustushüvitise vähendamine vähemalt 85% ulatuses.

18. Elamu on kindlustatud alakindlustusega 47% ulatuses ja kahjuhüvitist oleks tulnud

alakindlustuse ulatuses vähendada. Kindlustuslepingu sõlmimisel on hageja märkinud elamu

üldpindalaks 62 m2. Ehitisregistri andmete kohaselt on elamu üldpindala 162,5 m2.

Tingimuste TH-C-202111 p 143 kohaselt, kui kindlustusvõtja esitatud andmed ei ole õiged

ning kindlustussumma on seetõttu väikesem kui tegelik kindlustusväärtus, on kostjal õigus

rakendada võlaõigusseaduse alakindlustuse sätteid. Trendmaster OÜ on koostanud elamu

ehitusmaksumuse kohta 2021. aasta ehitushindasid arvestades kaks kalkulatsiooni: a) Jaani tn

35 asuva 162,5 m2 maja ehitusmaksumuseks oli 199 133 eurot; b) kindlustuspoliisis

kirjeldatud 62 m2 elamu ehitusmaksumuseks oli 106 864 eurot. Kindlustuslepingu kohaselt on

hageja elamu seega alakindlustatud 47% ulatuses ja kahjuhüvitist oleks tulnud alakindlustuse

ulatuses vähendada, korrutades kahjusumma läbi kordajaga 0,53 (poliisi andmete järgi hoone

2-22-18155

ehitusmaksumus 106 864 eurot / tegelik kindlustusväärtus 199 133 eurot). Kostja on juba

käesolevaks hetkeks hagejale hüvitanud ligikaudu 50% rohkem, kui oleks kindlustuslepingu

kohaselt pidanud.

19. Kindlustusjuhtumi toimumine on tõendamata – hageja esitatud video ei ole usaldusväärne

tõend. Kuna valvekaamera salvestist on filmitud telefoniga, siis ei ole võimalik veenduda

tõendi usaldusväärsuses. Videotelt ei ole võimalik tuvastada, et suurem osa kahjustustest

oleks väidetaval ajal tekitatud. Videosalvestiste kohaselt on kindlustusobjekti kahjustatud

vähemalt 20., 22. ja 26. juulil. Kindlustustingimuste kohaselt on iga vandalismiakti näol

tegemist eraldi kindlustusjuhtumiga. Iga kindlustusjuhtumi korral tuleks rakendada

omavastutust 185 eurot (tingimuste TH-C-20211 p 176).

Maakohtu otsus ja põhjendused

20. Harju Maakohtu 02.06.2023 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja kindlustushüvitis 499,87 eurot ja viivis põhinõudelt 499,87 eurolt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates 01.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis

menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda ja 5% ulatuses kostja kanda. Maakohus jättis

rahuldamata kostja 13.02.2023 taotluse III isiku kaasamiseks ning taotluse hageja pangakonto

väljavõtte kogumiseks.

21. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vaidlus järgmiste asjaolude osas:

1) 16.07.2021 sõlmisid pooled kodukindlustuslepingu elamu asukohaga Jaani tn 35, Tapa

linn kindlustamiseks perioodil 16.07.2021 13:47 – 15.07.2022 23:59;

2) D.O teatas 03.08.2021 kostjale kahjujuhtumist, mille kohaselt on 01.08.2021

kindlustusobjekt saanud kahjustada vandaalitsemise tõttu;

3) kostja on seoses 03.08.2021 teatega hagejale maksnud rahalist kindlustushüvitist

1973,40 eurot;

4) D.O teatas 15.11.2021 kostjale kahjujuhtumist, mille kohaselt on 14.11.2021

kindlustusobjekt saanud kahjustada vandaalitsemise tõttu;

5) kostja on seoses 15.11.2021 teatega maksnud hagejale rahalist hüvitist 1988,50 eurot.

22. Maakohus viitas VÕS § 422 lg-le 1, § 423 lg-le 1, § 450 lg-le 1, § 476 lg-tele 1 ja 3, §- le

477. Hageja on toonud esile, et 2021. aasta juulis ja novembris on kindlustuslepingu esemeks

olnud kinnisasjal toimunud vandalismiaktid. Kindlustustingimuste p 11 sätestab, et

kindlustusjuhtum on äkiline ja ettenägematu kindlustuslepingu dokumentides kirjeldatud

sündmus. Viidatud vandalismiaktid on toimunud vaidlusaluse kindlustuslepingu kehtivuse

ajal ning need tuleb lugeda kindlustusjuhtumiteks. Asjakohatu on kostja argumentatsioon, et

kõnealused juhtumid ei saanud olla äkilised ja ettenägematud. Puudub alus eeldada, et

hagejale kuuluvat kinnistut jäävadki regulaarselt vandaalid külastama. Lisaks puudub alus

kahelda hageja esitatud videomaterjali autentsuses. Kostja viited tõendi puudulikule

usaldusväärsusele on asjakohatud ja üldsõnalised. Turvakaamera salvestise filmimine teise

seadmega on loonud võimaluse kujutada usaldusväärselt turvakaamera salvestiselt nähtuvat

toimumisaega. Kohus on videotõendi pinnalt saanud tuvastada kahjujuhtumite toimumisaja.

23. Poolte esitatud tõenditest saab järeldada, et:

2-22-18155

1) 20.07.2021 on lõhutud kinnistu autovärava laudis ja maha lõigatud jalgvärav (dtl 23-

24 – ekraanikuva turvakaamera salvestiselt; dtl 153 – ülevaatusakt; hageja esitatud

video pealkirjaga „ajavärv“);

2) 20.07.2021 on lõhutud kinnistu aed (eemaldatud laudis) 5m ulatuses (dtl 153 –

ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „värav“);

3) 22.07.2021 on lõhutud elamu esimese korruse kaks akent (dtl 44 – foto; dtl 153 –

ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „aken“);

4) 22.07.2021 on maha lõigatud kinnistu autovärav (dtl 23-24 – ekraanikuva

turvakaamera salvestiselt; dtl 153 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga

„värav2“).

24. Tõendamata on hageja väited, et lõhuti kokku 4 klaaspakettakent ja et kahjustada said ka

aknaraamid. Ülevaatusaktis (dtl 153) ja selle pinnalt koostatud hinnapakkumises (dtl 154) on

arvestatud kahe aknaklaasi vahetusega. Tõendamata on ka hageja väide, et purustatud on

piirdeaia betoonsambad ja vundament. Ülevaatusakti põhjal koostatud hinnapakkumises on

arvestatud üksnes ühe betoonposti ladumisega. Samuti on tõendamata, et piirdeaed on

kahjustada saanud 5 m ületavas osas (hageja väitis, et kahjustuse ulatus on 20 m; ülevaatusel

märgitud 5 m). Tõendamata on, et kahjustada said ka aknarestid.

25. Kostja on hagejale hüvitanud juulis 2021 aset leidnud juhtumist tuleneva kahju Silverson

Advisory OÜ pakkumise alusel 1820,40 eurot (lisandus garaažiga seotud kahju, mis ei ole

vaidluse all). Viidatud pakkumine hõlmas aia, väravate ning akende vahetamisega seotud

kulusid. Kostja on hagejale hüvitanud novembris 2021 aset leidnud juhtumist tuleneva kahju

Trendmaster OÜ pakkumise alusel 1988,50 eurot, arvestades sealjuures asjaoluga, et hageja

teostab kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud tööd ise. Viidatud pakkumine hõlmas elamu

fassaadi, trepi, panduse ja sokli puhastamise ja värvimisega seotud kulusid.

Hinnapakkumistelt nähtuvad kahjustused on tõendatud. Asjaolu, et viidatud töid saab hageja

esitatud tõendite kohaselt ka kallimas ja suuremas (s.o kindlustusjuhtumi tulemusel tekkinud

kahjustuste kõrvaldamisele lisaks täiendavas) mahus teha, ei tähenda, et kostja peaks tasuma

täiendavat hüvitist. Hageja ei ole tõendanud, et hinnapakkumistelt nähtuvad tööd oleksid

kahju hüvitamise eesmärki arvestades ebapiisavad. Hageja ei ole tuginenud väitele, et

pakkumiselt nähtuvad hinnad ei vastaks turuhindadele. Hinnapakkumise on koostanud

ettevõte, kes on kohapealsete oludega vahetult tutvunud ning hinnanud kahjustuste ulatust ja

laadi, mistõttu võib kõnealust hinnapakkumist lugeda adekvaatseks tõendiks.

26. Seoses juulis aset leidnud juhtumiga on hageja esitatud tõendid, mis puudutavad akende

vahetust. Vastavad tõendid hõlmavad kogu akna vahetust, mitte klaasi vahetust, mistõttu on

tõendid asjakohatud. Aeda ja väravaid puudutavad tõendid hõlmavad töid ja toiminguid, mis

ei ole seotud tekkinud kahju kõrvaldamisega ning toodud tööde maht ei vasta tekkinud kahju

ulatusele.

27. Seoses novembris aset leidnud juhtumiga on hageja esitatud tõendid, mis puudutavad

valveandurit. Vastatavad tõendid on asjakohatud. Hageja ei ole kindlustusandjale esitatud

kahjuavalduses valveanduri väärtuse hüvitamist nõudnud. Valveanduri purunemisest on

hageja varem kehtinud kindlustuslepingu raames teatanud 05.05.2021 ning ei ole esile toodud,

et nimetatud kahju ei oleks hagejale korvatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks varem

hävinenud valveandurit asendanud. Hageja on kostjale esitatud kindlustuslepingu sõlmimise

2-22-18155

avalduses märkinud, et hoones puudub valvesignalisatsioon. Kahju ülevaatamisel ei ole

Trendmaster OÜ esindaja valveanduriga seotud kahju tuvastanud.

28. Hageja heidab kostjale ette, et kostja pidanuks kahju hüvitama koos töörahaga. Kostja

märgib, et hageja esindaja selgituse kohaselt ei soovinud ta, et hoone taastaks Trendmaster

OÜ ja pidi ise hoone taastama. Kohus märkis, et hageja ei teavitanud kostjat tähtaegselt (s.o

hiljemalt 08.12.2021) oma soovist teostada parandustööd iseseisvalt. Kaks päeva hiljem

maksis kostja välja hüvitise, mis ei hõlmanud tööraha. Poolte kirjavahetusest ei ole võimalik

järeldada, et hageja oleks soovinud parandustööd ise teha. Vastupidi – hageja on pöördunud

15.12.2021 ehitusettevõtte Trendmaster OÜ poole sooviga tellida tööd temalt. Lisaks on

hageja saatnud 21.12.2021 kostjale kirja, kus on vaidlustanud hüvitise suuruse, leides, et see

on kahju hüvitamiseks ebapiisav. Seega puudus kostjal alus meelevaldselt järeldada, et hageja

soovib parandustööd ise teha ning kostja pidanuks hüvitise välja maksma koos töörahaga, st

kokku 2920,05 eurot (s.o 3105,05 eurot – omavastustus 185 eurot). Kostja on hüvitist tasunud

931,55 eurot (2920,05 - 1988,50) vähem kui pidanuks.

29. Asjakohatu on kostja argumentatsioon osas, mis puudutab hüvitise ülemäärast tasumist

või omavastutuse arvestamist juulis toimunud juhtumite osas, kuivõrd kostja ei ole esitanud

vastuhagi ega ka tasaarvestuse vastuväidet. Asjakohatu on poolte vaidlus ka kostja väite osas,

et vandalismiaktidega ei ole hoonele täiendavat kahju tekkinud, kuna hageja ei ole tõendanud,

et ta on arvukate kindlustusjuhtumite tekitatud kahjustused vahepeal kõrvaldanud. Kostja on

vandalismiaktidega seonduvalt hüvitise juba välja maksnud ning kohus on leidnud, et hüvitise

koosseisu moodustanud kahjustused olid tõendatud ja tegemist oli kahjujuhtumiga. Kostja ei

ole esitanud selles osas vastuhagi ega tasaarvestuse vastuväidet. Lisaks on kostja väited

alusetud, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks varem elamu fassaadi, aia ja

väravatega seonduvalt kahjujuhtumeid olnud. Kohus on lugenud tõendatuks, et kahjujuhtumi

raames on lõhutud kaks aknaklaasi, mistõttu saab eeldada, et need olid enne vandalismiakti

terved.

30. Hageja lisakulude nõue 837,73 eurot (VÕS § 491 lg 2) on alusetu. Tõendatud on, et elamu

aknaavad oli juba enne 2022. aasta märtsi, vähemalt alates 2021. aasta novembrist, kaetud (dtl

101). Samuti ei saa hageja viidatud kulusid pidada vajalikeks, kuivõrd puudus vajadus

paigaldada ajutised aknakatted. Kostja oli selleks ajaks juba hüvitise välja maksnud ning

sellest pidi jätkuma kahe lõhutud aknaklaasi asendamiseks.

31. Hageja ei ole tõendanud, et elamut kasutati alaliselt elamiseks. Esitatud tõenditest

nähtuvalt ei olnud elamu sellises seisukorras, et selles oleks olnud võimalik aastaringselt

elada. Maakohus viitas VÕS §-le 444, § 445 lg-le 2 ning § 445 lg 3 p-tele 2 ja 3. Riigikohus

on leidnud, et hoone jäämist mõneks nädalaks elaniketa ei saa pidada riski suurenemiseks,

kuna on tavapärane, et kindlustatud hoones elavad inimesed võivad viibida mõne nädala

mujal, nt suvepuhkuse ajal või reisides (vt RKTKo 07.11.2012, 3-2-1-133-12, p 25).

Maakohus leidis, et asjaolu, et kahjujuhtumite ajal ei kasutanud hageja elamut alalise

elukohana ei anna alust hüvitise vähendamiseks, kuna kostja väide kindlustusriski

suurenemise kohta on tõendamata. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et alaliselt mittekasutatava

elamu kindlustusrisk on 85% suurem kui alaliselt elamiseks kasutatava elamu puhul. Kostja

on esitanud asjaolu tõendamiseks kaudse tõendi, mis käsitleb vargusi eluruumidesse aastatel

2015-2019. Käesoleval juhul oli tegemist vandalismiaktidega, mida ei ole võimalik

vargustega võrrelda. Lisaks tuleb tähele panna, et vandalismiaktid pani toime kolmas isik,

mistõttu ei saa automaatselt asuda seisukohale, et hageja kohustuse rikkumise tõttu

kindlustusrisk suurenes.

2-22-18155

32. Maakohus viitas VÕS §-le 482, § 479 lg-le 3 ja § 480 lg-le 4 ning märkis, et hagejale

makstavat kahjuhüvitist tuleb alakindlustuse ulatuses vähendada. Kindlustuslepingu

sõlmimisel on hageja märkinud elamu üldpindalaks 62 m2. Tegelikkuses on elamu üldpindala

162,5 m2. Trendmaster OÜ on kostja palvel koostanud vaidlusaluse elamu ehitusmaksumuse

kohta kaks kalkulatsiooni, mille kohaselt 162,5 m2 elamu ehitusmaksumuseks oli 199 133

eurot ja 62 m2 elamu ehitusmaksumuseks oli 106 864 eurot. Seega on poliisi märgitud hoone

ehitusmaksumus hageja elamu ehitusmaksumusega võrreldes 53,66% väiksem ning

kahjuhüvitist tuleb alakindlustuse ulatuses vähendada, korrutades kahjusumma läbi kordajaga

0,5366.

33. Kohus leidis eelnevalt, et hagejal on õigus täiendavale kindlustushüvitisele 931,55 eurot.

Alakindlustust arvestades on väljamõistetavaks hüvitiseks 499,87 eurot (931,55 x 0,5366).

Kostjalt tuleb välja mõista ka viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 01.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

34. Kostja märgib, et on hagejale hüvitanud ligikaudu 50% rohkem kui oleks

kindlustuslepingu kohaselt pidanud. Kohus märkis, et ei arvesta alakindlustuse vastuväidet

juba tasutud summade puhul, kuivõrd kostja ei ole esitanud menetluslikku

tasaarvestusavaldust.

35. Kohus rahuldas hagi 5% ulatuses, mistõttu jäid menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda

ja 5% ulatuses kostja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1).

Apellatsioonkaebus

36. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles

maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies

ulatuses (s.o mõista kostjalt hageja kasuks välja lisaks 9499,98 eurot). Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse lisana esitas hageja foto lõhutud aiast.

37. I juhtumi puhul jättis maakohus ebaõigesti hagi rahuldamata kahe akna maksumuse

hüvitamise osas. Kohus ei võtnud selles osas arvesse hageja esitatud tõendeid ning hindas

tõendeid ebaõigesti. Igas aknas on 2 klaaspaketti. Hageja esitatud videost on selgelt näha,

kuidas lõhutakse 4 klaaspaketti. Ka kostja tõendid kinnitavad 2 akna kahjustamist. Selles osas

moodustas kahju 2089,42 eurot (1044,71x2). Hagi kuulub rahuldamisele ka kahjustatud tara

osas. Vähemalt 5 m piirdeaeda tuleb välja vahetada, sh aia kandekonstruktsioonid: kaks

kivisammast ja aia betoonalus. Meritus Kinnisvara OÜ hinnapakkumise kohaselt on piirdeaia

ehitus ja materjalide vedu 2539 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele ka väravale tekitatud kahju

osas 2692,80 eurot. Vastav nõue on tõendatud videosalvestiste, fotode ja hindamisaktiga.

Maakohus väravale tekitatud kahju osas seisukohta ei võtnud.

38. Seoses II juhtumiga vähendas kohus ebaõigesti fassaadi taastamiseks vajalikku summat

ning ei võtnud arvesse Meritus Kinnisvara OÜ hinnapakkumist. Kohus leidis, et kostja

pidanuks hüvitise välja maksma koos töörahaga 3105,05 eurot. Hageja vastava arvestusega ei

nõustu. Jääb arusaamatuks, millest kohus arvestust tehes lähtus ning kuidas moodustus

summa 3105,05 eurot. Turvaanduri (74,40 eurot) kohta tegi maakohus ebaõige otsustuse ega

hinnanud selles osas tõendeid.

39. Kohus jättis ebaõigesti lisakulude hüvitamise nõude rahuldamata. Hageja vara vajas kiiret

kaitset ja hageja sulges aknaavad enne 2022. aasta märtsi kaitseks ilmastikutingimuste eest.

Alles hiljem paigaldas hageja majale seestpoolt tugeva aknakaitse suurema vara- ja

2-22-18155

siseruumide kahju ärahoidmiseks. Hageja ei saanud aknaid paigaldada ja tellida, sest kostja

tasus akende eest vaid 225 eurot ning hageja ei saanud makstud summat kasutada vaidluse

lõpuni.

40. Maakohus leidis ebaõigesti, et käesoleval juhul on tegemist alakindlustusega. Kohus

kohaldas ebaõigesti VÕS §-i 482. Antud normist ei tulene, et kindlustusandja võib

kindlustushüvitist vähendada. Ei ole tähtis, millise summa eest vara on kindlustatud, kui

kahjutasu ei ületa kindlustussummat, on kindlustusvõtja kohustatud selle täies ulatuses

tasuma. Kindlustusandja on kohustatud tasuma kogu taastamise kulu, mis ei ületa

kindlustussummat.

41. Pooled ei vaielnud kahju suuruse üle. Kostja ei olnud nõus üksnes teatud hageja

kuluartiklitega. Seega ei olnud hagejal vajadust selgitada oma seisukohta kahju suuruse ja

teatud tööde maksumuse hindamise osas.

Vastuapellatsioonkaebus

42. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas,

milles kohus hagi rahuldas ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

43. Kostja hüvitamise kohustuse suuruse hindamisel oleks kohus pidanud arvestama ka

alakindlustusega. 14.11.2021 väidetava kindlustusjuhtumi tõttu tekkis hagejal kahju 3105,05

eurot (millest tuleb maha arvata omavastutus 185 eurot). Arvestades alakindlustust oleks

kostja maksimaalseks hüvitamise kohustuseks 1253,88 eurot (3105,05 x 53,66 - 185).

Kuivõrd kostja poolt 14.11.2021 kahjujuhtumi eest juba tasutud kindlustushüvitis (1988,50

eurot) ületab 1253,88 eurot, siis oleks kohus pidanud jätma hagiavalduse rahuldamata.

Hagiavalduse rahuldamata jätmiseks ei pidanud kostja eraldi tasaarvestuse avaldust esitama.

44. Kohus on jätnud arvestamata sellega, et hageja on suurendanud kindlustusriski ja

kindlustushüvitist oleks tulnud vastavas osas vähendada. Kohus on õigesti asunud

seisukohale, et kahjujuhtumite ajal ei kasutanud hageja elamut alalise elukohana. Arvestades

kindlustusriski suurendamise ulatust, oleks kõigi juhtumite korral olnud põhjendatud

kindlustushüvitise vähendamine vähemalt 85% ulatuses. Kohus oleks pidanud arvestama

kindlustusriski suurendamisega ja jätma hagiavalduse rahuldamata.

Vastustajate seisukohad

45. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

45.1. I kahjujuhtumi kohta märkis kostja, et tõendamata on kahju tekkimine kindlustuslepingu

kehtivuse ajal. Kostjal puudub kohustus hüvitada elamule enne kindlustuskaitse kehtima

hakkamist tekkinud kahju. Hagiavaldus oli niivõrd segane, et arusaamatuks jääb isegi

väidetavate kindlustusjuhtumite toimumise kuupäev. Hageja ei esitanud maakohtu menetluse

kestel tõendeid selle kohta, et eelnevate vandalismijuhtumite käigus (ja kindlustusseltside

poolt hüvitatud) tekkinud kahjustused on üldse kõrvaldatud. Hageja ei ole tõendanud, et uute

väidetavate vandalismiaktidega on hoonele üldse täiendavat kahju tekkinud.

45.2. Hageja esitatud video ei anna tervikpilti toimunust ja sellel olev info ei ole

usaldusväärselt kontrollitav (sh filmitud sündmuste toimumise aeg). Esitatud videote kohaselt

2-22-18155

on osaliselt lõhutud aeda ja ära viidud aiaväravad, aknaklaaside lõhkumist ei ole neil aga

kajastatud.

45.3. Kostja märkis, et ta on hagejale kahju hüvitanud. Hageja esitatud Plasto OÜ

hinnapakkumine sisaldab lisaks aknaklaasidele ka aknalengi ning aknaraamide vahetamise

hinda, seega ei kajasta see tegelikku kahju suurust. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle

kohta, et lisaks aknaklaasidele oleks kahjustada saanud ka aknaraamid. Aknaklaaside

purunemine hageja viidatud ajal on tõendamata ning tõenäoliselt on juba varem katkised

aknaklaasid jäetud parandamata ning aknad on olnud suletud aknakatetega. Hageja on

ülevaatusakti allkirjastamisega kinnitanud, et aed (tara) on saanud kahjustada 5 m ulatuses.

Paljasõnaline on hageja väide, et aed oleks saanud kahjustada suuremas ulatuses kui 5 m.

45.4. Hageja kahju suuruse kohta esitatud tõenditel puudub seos kindlustusjuhtumitega.

Pakkumise teinud ehitusettevõtted ei ole käinud kahjustusi üle vaatamas ja kalkulatsioon ei

kajasta tegelike vandalismikahjustusete kõrvaldamise kulusid. D.O on ehitusfirmadele ette

kirjutanud kalkulatsioonis kajastatavate tööde loetelu ning mahud, samuti on ta ette andnud

materjalide hinnad. Trendmaster OÜ kalkulatsioon kajastab elamu ülevaatusel fikseeritud

kahjustuste kõrvaldamise kulutusi. Hageja seisukohtadest jääb arusaamatuks, miks peaks

lähtuma Meritus Kinnisvara OÜ tööde hindadest ja ehitusmahtudest.

46. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

47. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 657

lg 1 p 1), kuid kostja vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Maakohtu otsus tuleb tühistada hagi osalise rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega jätab hagi tervikuna rahuldamata

ning menetluskulud hageja kanda. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse

resolutsiooni, esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS

§ 654 lg 2 p 2²).

48. Kuna hageja vaidlustas maakohtu 02.06.2023 otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata,

ning kostja vaidlustas sama otsuse osas, milles see rahuldati, siis on maakohtu otsus

vaidlustatud tervikuna ning ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

49. Esiteks lahendab kohus apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendi taotluse. Hageja esitas

ringkonnakohtule foto lõhutud aiast, mis on juba maakohtule esitatud (I kd, tl 56). Kuna sama

tõend on toimikus olemas, ei võta ringkonnakohus seda uuesti toimikusse. Ringkonnakohus

märgib lisaks, et kostja on oma vastuses apellatsioonkaebusele esitanud (teksti sees) samuti

kolm fotot, mis on toimikus olemas (I kd, tl 107–108). Kuna uuesti esitatud fotod on vastuse

teksti sees, siis ei saa kohus jätta neid toimikusse võtmata, kuid ringkonnakohtus lähtub

maakohtus esitatud tõenditest. Kostja oleks oma vastuses saanud viidata toimiku

lehekülgedele ega oleks pidanud tõendeid uuesti esitama.

50. Kuna hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise ning

kostja selle osalise rahuldamise osas – ning poolte väited puudutavad samu asjaolusid –, siis

käsitleb ringkonnakohus mõlema apellatsioonkaebuse väiteid alljärgnevalt koos. Esiteks

2-22-18155

vastab ringkonnakohus kostja vastuväitele hageja apellatsioonkaebusele, et

kindlustusjuhtumeid ei ole üldse toimunud ning hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud (i).

Seejärel käsitleb kohus hageja apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta, et talle on osa kahju

ebaõigesti hüvitamata jäetud ning kostja sellekohaseid vastuväiteid (ii). Kolmandana käsitleb

kohus poolte väiteid hüvitise vähendamise kohta alakindlustuse tõttu, samuti kostja

vastuapellatsioonkaebuse väiteid elamu kasutamise otstarbe asjassepuutuvuse kohta (iii).

Seejärel jagab ringkonnakohus menetluskulud.

51. Ringkonnakohus märgib etteulatuvalt, et ei nõustu hageja väitega, et maakohus ei ole

hinnanud kõiki tõendeid ja on rikkunud menetlusõiguse norme. Hageja on tõenditega seotud

menetlusõiguste rikkumist selgitades viidanud TsMS §-le 232, § 243 lg-le 3 ja §-le 482.

Ringkonnakohus leiab, et hageja viide TsMS §-le 482 ei ole asjakohane, kuna nimetatud norm

reguleerib maksekäsu kiirmenetlust. Asjakohane ei ole ka viide TsMS § 243 lg-le 3, mille

kohaselt on menetlusosalisel õigus osaleda tõendite uurimisel kohtuistungil, kuid kohtusse

kutsutud menetlusosalise puudumine ei takista tõendite uurimist. Käesoleval juhul on hageja

osalenud 17.03.2023 eelistungil ning nõustunud menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses

(II kd, tl 8–13). Mis puudutab väidetavat TsMS § 232 (tõendite hindamine) rikkumist, siis

asjaolu, et pool ei nõustu kohtu hinnanguga tõenditele, ei võrdu menetlusõiguse normide

rikkumisega. Ringkonnakohus nõustub aga kostja vastuapellatsioonkaebuse väitega, et

maakohus oleks pidanud II kindlustusjuhtumi puhul võtma alakindlustust arvesse kogu selle

juhtumi eest tasumisele kuuluva kindlustushüvitise suhtes.

(i)

Kindlustusjuhtumite toimumise tõendatus

52. Maakohus on tuvastanud ning pooled ei ole ringkonnakohtus vaidlustanud, et nende vahel

oli 16.07.2021 sõlmitud kodukindlustusleping elamu asukohaga Jaani tn 35, Tapa linn

kindlustamiseks perioodil 16.07.2021 (kell 13.47) – 15.07.2022 (kell 23.59) (I kd, tl 10–12).

Lepingule kohalduvad kostja e-büroo üldtingimused TGE-20181 (I kd, tl 115–120) ja

kodukindlustuse Klassikpakett tingimused TH-C-20211 (I kd, tl 126–139). Samuti kuuluvad

kohaldamisele VÕS kindlustuslepingut reguleerivad sätted.

53. Hageja seaduslik esindaja D.O teatas 03.08.2021 kostjale kahjujuhtumist, mille kohaselt

on kindlustusobjekt saanud 01.08.2021 kahjustada vandaalitsemise tõttu (I juhtum; I kd, tl

24), ning 15.11.2021 kahjujuhtumist, mille kohaselt on kindlustusobjekt saanud 14.11.2021

kahjustada vandaalitsemise tõttu (II juhtum; I kd, tl 45). I juhtumi eest on kostja maksnud

hagejale kindlustushüvitist 1973,40 eurot, II juhtumi eest 1988,50 eurot. Hageja leidis

hagiavalduses, et mõlema juhtumi puhul on kostja jätnud talle osa kahjust hüvitamata.

Maakohus tuvastas, et I juhtumi puhul ei pidanud kostja hagejale kahju suuremas ulatuses

hüvitama, kuid II juhtumi puhul oli (remonttööde) tööraha jäänud ebaõigesti hüvitamata.

54. Kuna hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud mh I juhtumi eest täiendava hüvitise

välja mõistmata jätmise, siis on kostja uuesti vastuses hageja apellatsioonkaebusele

vaidlustanud I juhtumi toimumise aja. Kostja väidab, et tõendamata on kahju tekkimine

kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Kuigi kahju ei tekitatud

03.08.2021 teates nimetatud ajal ehk 01.08.2021, tõendavad hageja esitatud videod, et juhtumi

järgselt koostatud ülevaatusaktis (I kd, tl 158) kajastatud kahju on tekitatud 20.07., 22.07. ja

26.07.2021 toimunud vandalismiaktidega. Seega on kahju tekkinud kindlustuslepingu

kehtivuse ajal. Seejärel on kahju üle vaadanud Silverson Advisory OÜ koostanud

hinnapakkumise/kahju suuruse arvestuse (I kd, tl 159), mille alusel on kostja hagejale I

kindlustusjuhtumi eest hüvitanud 1973,40 eurot. Seega on ka kostja ise pidanud I juhtumit

kahjujuhtumiks ja kahju osaliselt hüvitanud. Seega on käesoleval juhul vaidluse all kaks

2-22-18155

kindlustusjuhtumit, mis toimusid kindlustatud varaga juuli 2021. a teises pooles ja 2021. a

novembris, st ajal, mil kindlustusleping kehtis.

55. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle kostja väitega, et tegemist ei olnud

kindlustusjuhtumitega, kuna sama vara suhtes on varem korduvalt samalaadset kahju tekitatud

ning seega ei ole tegemist äkilise ja ettenägematu sündmusega (üldtingimuste p 11, I kd, tl

116). On tuvastatud, et mõlema kindlustusjuhtumi puhul oli tegemist vandalismiga. Poolte

vahel sõlmitud kindlustuslepingust nähtub, et kindlustuskaitse hõlmab vandalismi (I kd, tl 11).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et korduv vandalism sama objekti suhtes ei tähenda, et

see oleks ettenähtav sündmus, mis ei kvalifitseeru kindlustusjuhtumiks. Arvestades, et kostja

on hagejale nii 2021. a juuli kui ka novembri kindlustusjuhtumid osaliselt hüvitanud, on

kostja ka ise pidanud vaidlusaluseid sündmusi kindlustusjuhtumiteks.

56. Seega leiab ringkonnakohus, et kostja väited selle kohta, et kindlustusjuhtumeid üldse ei

toimunud või toimusid need osaliselt kindlustuskaitse välisel ajal, ei ole asjakohased ning ei

anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

(ii)

Kindlustusjuhtumitega tekitatud kahju

57. Hageja apellatsioonkaebuse peamised väited puudutavad seda, et mõlema

kindlustusjuhtumi puhul oleks pidanud kostja maksma rohkem hüvitist, samuti oleks pidanud

talle välja mõistma lisakulud, ning et maakohus on jätnud vääralt hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus leiab, et hageja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

58. Ringkonnakohus märgib et maakohus on hagejale 17.03.2023 eelistungil korduvalt

selgitanud, et hageja kohustus on tuua esile asjaolud, millele ta tugineb, ning esitada tõendid

oma väidete kohta, samuti on hagejal kohustus tõendada enda väiteid, kui kostja on esitanud

vastuväite (II kd, tl 9 pöördel, tl 10 ja pöördel). Kohus selgitas, et kohtule tuleb esitada tõeseid

asjaolusid ning kohut on keelatud eksitada ning et kui hageja soovib edukalt vastu vaielda

kostja vastuväidetele, siis peab hageja esitama tõendid (tl 10 pöördel). Kohus on selgitanud ka

hageja tõendamiskoormist olukorras, kus kostja on vaidlustanud tõendi ehtsuse (tl 11 ja

pöördel). Istungi lõpus andis kohus pooltele tähtaja seisukohtade, tõendite ja taotluste

esitamiseks. Seega pidi hagejale olema selge, et tema kohustus on tõendada, milline vara on

konkreetsete kahjujuhtumite tõttu kahjustatud ning milline kahju talle kindlustusjuhtumitega

tekkis.

-

I kindlustusjuhtum

59. Ringkonnakohus toob esmalt I juhtumi kohta välja, et pärast seda, kui hageja oli kostjale

juhtumist 03.08.2021 teatanud, käis kahjustusi üle vaatamas Silverson Advisory OÜ ning

kahjustused on fikseeritud hageja juuresolekul. Hageja allkirjastatud objekti ülevaatuse aktis

on kajastatud, et „lõhutud majal kaks akent, eest lõigatud väravad ja lõhutud aed 5 m, aknad

1,5 * 2,07, suur värav 4,2 m, väike värav 1,1 m“ (I kd, tl 158). Nimetatud kahjustusi

tõendavad ka hageja esitatud videod ja fotod:

1) 20.07.2021 on lõhutud kinnistu autovärava laudis ja maha lõigatud jalgvärav (I kd, tl

37–38, st ekraanikuva turvakaamera salvestiselt; I kd, tl 158 – ülevaatusakt; hageja

esitatud video pealkirjaga „ajavärv“);

2) 20.07.2021 on lõhutud kinnistu aed (eemaldatud laudis) 5 m ulatuses (I kd, tl 158 –

ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga „värav“);

3) 22.07.2021 on lõhutud elamu esimese korruse kaks akent (I kd, tl 158 – ülevaatusakt;

hageja esitatud video pealkirjaga „aken“);

2-22-18155

4) 22.07.2021 on maha lõigatud kinnistu autovärav (I kd, tl 37–38, st ekraanikuva

turvakaamera salvestiselt; I kd, tl 158 – ülevaatusakt; hageja esitatud video pealkirjaga

„värav2“).

Kõnealuse kahju on kostja hagejale Silverson Advisory OÜ hinnapakkumise alusel (1820,40

eurot, millele lisandus garaažiga seonduv kahju, mis ei ole käesoleva vaidluse ese) hüvitanud.

60. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et muud sama kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju

ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hüvitama oleks pidanud suuremas

ulatuses kahju, kui kostja seda tegi.

60.1. Esiteks väidab hageja, et talle on hüvitatud 4 akna asemel 2 akent ning hüvitatud on

üksnes klaasi maksumus, mitte kogu aknapaketi (koos raamidega) maksumus.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kahjustada oleks saanud 4 akent ning

aknaraamid. Ülevaatusaktis ja selle pinnalt koostatud hinnapakkumises on arvestatud kahe

aknaklaasi vahetusega (I kd, tl 158, 159). Aknaraamide purustamist ülevaatusakt ei kajasta,

samuti ei ole see tõendatud hageja esitatud videoga. 22.07.2021 videolt nähtub, et kolmas isik

peksab aknaid kirvega, kuid kuna filmitud on külje pealt, siis ei nähtu, täpselt millist kahju

akendele tekitati. Selle juhtumi kohta koostatud ülevaatusaktis on kirjas aga „aknad 1,5 *

2,07“ ning akti koostamise juures olnud Silverson Advisory OÜ pakkumises on „aknaklaaside

vahetus koos materjaliga“ real märgitud kogusena 2. Aknaklaaside vahetuse kogusumma on

220 eurot, millele lisandub tööde ettevalmistus ja katmine 56 eurot, millele lisandub

käibemaks. Transpordi hind on lisatud kõikide ehitustööde kohta tervikuna (st ka aia ja värava

vahetus). Seega on tõendatud üksnes kahe aknaklaasi purustamine. Asjaolu, et Silverson

Advisory OÜ hinnapakkumises ei ole nimetatud klaaside suurust, ei tähenda, et silmas ei ole

peetud hageja elamul lõhutud aknaklaaside suurusi klaase.

Hageja on aknapakettide kahjustamise tõendamisel viidanud ka hagi lisale 27. Tegemist on

fotoga, kust nähtuvad katkised aknaklaasid ning see, et akende kõrval olevat fassaadi on

kahjustatud värviga (I kd, tl 63). Ringkonnakohus märgib, et tegemist on erinevate

juhtumitega ning kõnealune foto ei tõenda I kindlustusjuhtumi asjaolusid. Fassaadi värviga

kahjustamine toimus hageja väitel alles novembris 2021. Ka nähtub hagi lisaks 27 olevalt

fotolt lumi (vt sama foto dtl 44, kust nähtub laiem plaan kui toimikusse väljaprinditud fotolt).

Seega ei ole see foto tehtud juulis-augustis 2021 ega saa tõendada I kindlustusjuhtumi

asjaolusid.

Hageja on esitanud AS Plasto pakkumise, mille kohaselt maksab üks aken koos raamidega

(1700*2200mm), millele lisandub paigalduse, vana akna äravedamise ning transpordi hind,

870,59 eurot (millele lisandub veel käibemaks) (I kd, tl 71). Ringkonnakohus leiab, et kuna

hageja ei ole tõendanud, et I kindlustusjuhtumi tõttu vajasid vahetamist aknaklaasid koos

raamidega, siis ei ole AS Plasto hinnapakkumine asjakohane. Kostja ei pea hüvitama hagejale

kogu aknapaketi vahetust, mis on märkimisväärselt kallim kui klaaside vahetus. Seega

nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et akende kahjustamise eest ei pidanud kostja hagejale

rohkem midagi hüvitama.

60.2. Teiseks ei nõustu hageja maakohtuga, et talle on hüvitatud liiga vähe seoses piirdeaia ja

väravate lõhkumisega. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu.

Maakohus tuvastas, et ülevaatusaktist nähtub, et aeda on lõhutud 5 m, samuti, et eest on

lõigatud väravad: suur värav 4,2 m ja väike värav 1,1 m. Piirdeaia kahjustusi tõendavad kaks

videot („Värav“) kuupäevadest 20.07.2021 ja 22.07.2021. Videolt nähtub, et esmalt lõhutakse

2-22-18155

ja viiakse ära autovärava lipid, siis jalgvärav ning seejärel kaks päeva hiljem ka autovärava

metallist osad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga nimetatud tõenditele. Samuti

nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et videotelt ei nähtu 2 betoonsamba ega aia

betoonaluse lõhkumist. Seda ei ole kajastatud ka ülevaatusaktis. Kostja hinnapakkumises on

nimetatud ühe posti ladumine (I kd, tl 159). Samuti on tõendamata, et konkreetse juhtumiga

oleks piirdeaed saanud kahjustada 5 m ületavas osas – ülevaatusaktis on kajastatud aia

lõhkumine 5 meetrit. Silverson Advisory OÜ hinnapakkumises on kajastatud värav 4,2 m

koos vahetusega; värav 1,1 m koos vahetusega, aia taastamine (eelvärvitud horisontaallaud) 5

(jm) ning posti ladumine, kokku 995 eurot, millele lisandub käibemaks, ning millele

lisanduvad muud kulud kogumis (ehituspraht, transport jne). Selles ulatuses on kahju hagejale

ka hüvitatud.

Seega ei pidanud kostja hüvitama hagejale rohkem kui 5 m aia ega täiendavate

betoonsammaste või aia betoonaluse taastamise maksumust. Kui ka kõnealuseid objekte on

täiendavalt lõhutud, siis ei ole hageja seostanud tekkinud kahju I kindlustusjuhtumiga.

60.3. Mis puudutab lõhutud väravat, siis on hageja esitanud tunduvalt kallima pakkumise kui

kostja (Stalkmet OÜ, I kd, tl 74). Hageja ei ole samas selgitanud, miks Silverson Advisory

OÜ pakkumine ei ole sobiv või et asjaomaselt hinnapakkumiselt nähtuvad tööd ei olnud kahju

hüvitamise eesmärki arvestades piisavad või hinnad ei vastaks turuhindadele.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna kostja hüvitatud hinnapakkumise koostas

ettevõte, kes on kohapealsete oludega vahetult tutvunud ning hinnanud kahjustuste ulatust ja

laadi, siis saab seda hinnapakkumist pidada adekvaatseks ning hageja tunduvalt kallim

pakkumine ei ole põhjendatud. Samuti nähtub, et hageja esitatud Meritus Kinnisvara OÜ

pakkumine on koostatud alles mitu kuud hiljem, kuna selles on tehtud pakkumine mh ka alles

novembris 2021 toimunud fassaadikahju likvideerimiseks (I kd, tl 75).

60.4. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti jätnud rahuldamata

hageja hagiavalduse I kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju täiendavaks väljamõistmiseks.

61. Ringkonnakohus jätab arvestamata kostja vastuväite hageja apellatsioonkaebusele, et kuna

kahju tekitati kolmel eri päeval (20.07., 22.07. ja 26.07.2021), siis oleks kindlustuslepingu

kohaselt tulnud iga juhtumi puhul maha arvestada omavastutus. Kuna kohus ei rahulda hageja

hagi I kindlustusjuhtumi osas ning kostja ei ole esitanud vastuhagi kohtueelselt tasutud

kindlustushüvitise tagasi nõudmiseks, siis ei oleks ringkonnakohtul võimalik hagejalt kostja

kasuks midagi välja mõista.

-

II kindlustusjuhtum

62. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka selles osas, milles maakohus ei arvestanud

hageja tõenditega II kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju suuruse kohta. Kostja omakorda

leiab, et maakohus on vääralt mõistnud hageja kasuks välja II kindlustusjuhtumiga seotud

tööraha. Ringkonnakohus leiab, et kummagi poole väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks.

62.1. Objekti ülevaatusaktiga on tuvastatud, et majal on kahjustatud 3 seina ja „sokkel koos

kuni kiviga kaetud pandus“ (I kd, tl 160). Seejärel on kahjustused üle vaadanud Trendmaster

OÜ hinnanud kahju suuruseks 3105,05 eurot, sh tööraha. Pakkumine hõlmas elamu fassaadi,

trepi, panduse ja sokli puhastamise ja värvimisega seotud kulusid (I kd, tl 161). Kostja maksis

hagejale selle pakkumise alusel – pärast omavastutuse mahaarvestamist – 1988,50 eurot,

leides, et hageja enda tööjõudu kasutades oleks tööraha 30% väiksem. Maakohus leidis, et

2-22-18155

kostja oleks pidanud maksma hagejale ka tööraha, st oleks pidanud hüvitama hagejale

täiendavalt 931,55 eurot (3105,05 eurot – omavastutus 185 eurot – tasutud 1988,50). Hageja

viidatud valveanduri hüvitamise kohustust kohus tõendatuks ei pidanud, samuti leidis

maakohus, et kostja ei pidanud hüvitama hagejale suuremat summat kui Trendmaster OÜ

pakkumises nimetatu.

62.2. Hageja on apellatsioonkaebuses esmalt märkinud, et ei saa aru, kust tuleneb 3105,05

eurot, kuna tema esitatud Meritus Kinnisvara OÜ hinnapakkumine oli 8836,08 eurot.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on õigesti lähtunud Trendmaster OÜ pakkumisest

(3105,05 eurot), kuna hageja ei ole tõendanud, miks ei ole see pakkumine piisav. Hageja enda

esitatud Meritus Kinnisvara OÜ hinnapakkumine sisaldab lisaks taraga seotud kulutusi ning ei

ole seotud üksnes konkreetse II kindlustusjuhtumiga seotud kahju parandamisega. Hageja ei

ole selgitanud ega tõendanud, et kahjustusi kohapeal hinnanud Trendmaster OÜ pakkumine ei

vastaks turuhinnale. Seega nõustub ringkonnakohus, et maakohus ei pidanud lähtuma

kõrgemast hinnapakkumisest.

62.3. Ka turvaanduri osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et

see sai kahjustada II kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Asjaomases vaatlusaktis puudub viide

turvaanduri kahjustamisele (I kd, tl 160), seega puudus kostjal kohustus selle hüvitamiseks II

kindlustusjuhtumi raames.

63. Ringkonnakohus ei nõustu samas ka kostja apellatsioonkaebusega selles osas, et tööraha

ei oleks tulnud välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti mõistnud hageja

kasuks välja fassaadi korrastamise tööraha. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole

tõendanud, et hageja oleks avaldanud soovi teha fassaaditöid ise, vaid on soovinud nende

tööde teostamist Trendmaster OÜ poolt (nt I kd, tl 47 e-kiri). Seega pidi kostja hüvitamata

hagejale ka kolmandale isikule tööde eest makstava tööraha. Maakohus on õigesti leidnud, et

selleks oli Trendmaster OÜ pakkumisest nähtuv 931,55 eurot. Kuna ringkonnakohus nõustub

selles osas maakohtu põhjendustega, siis ta neid pikemalt ei korda (TsMS § 654 lg 6).

-

Lisakulud

64. Lisaks leiab hageja apellatsioonkaebuses, et maakohus on vääralt jätnud kostjalt välja

mõistmata lisakulud. Hageja leiab, et kostja oleks pidanud talle hüvitama ka lõhutud

klaasidega aknaavade plaatidega katmise kulu. Hageja on esitanud kulutuste tõendamiseks

erinevaid tšekke.

65. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud hagi selles osas rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna kostja hüvitas hagejale klaaside ja nende

vahetuse maksumuse, siis oleks hageja pidanud asendama aknaklaasid hiljemalt hüvitise

saamisel (novembris 2021). Hageja tegevusetusest tulenevat lisakulu ei pea kostja kandma.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et kuna ta sai kostjalt vähe raha, siis ta ei saanud

aknaid tellida. Hageja ei ole tõendanud, et vahetada oleks olnud vaja tervet aknapaketti,

klaaside vahetamine oli talle aga hüvitatud. Samuti ei ole asjakohane väide, et aknad tuli

sellisena säilitada eesoleva vaidluse jaoks. Akende purustamine tuli fikseerida siis, kui

kindlustusjuhtum toimus. Ringkonnakohus jätab arvestamata hageja esitatud tšekid, mis

hageja väitel tõendavad, et ta kattis aknad plaatidega 2022. a märtsis (I kd, tl 65–67).

Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei ole kuidagi seostatavad I

kindlustusjuhtumiga ega akende katmisega ning hageja ei ole ka selgitanud, kuidas need tema

väidetud asjaolusid tõendaksid.

2-22-18155

(iii)

Alakindlustuse sätete kohaldamine. Alalise elukoha küsimus.

-

Alakindlustuse tõttu II kindlustusjuhtumi hüvitise vähendamine

66. VÕS § 482 kohaselt, kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus

kindlustusjuhtumi toimumise ajal (alakindlustus), vastutab kindlustusandja kahju eest

võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal.

VÕS § 479 lg 3 kohaselt loetakse ehitise kindlustusväärtuseks selle tavalist kohalikku

ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja

amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. VÕS § 480 lg 4 sätestab, et ehitise kindlustamise

korral võivad lepingupooled ehitise kindlustusväärtusena kokku leppida kindlustatud ehitise

taastamise maksumuse. Sellisel juhul võib kindlustusvõtja nõuda summat, mis on vajalik

samaväärse ehitise ehitamiseks, kusjuures hävinud ehitise vanust ja amortisatsiooni ei võeta

arvesse.

67. Maakohus võttis arvesse, et kuna hageja oli kindlustuslepingu sõlmimisel esitanud

valeandmeid elamu suuruse kohta (tegelik 162,5 m² vs. deklareeritud 62 m²), siis oli elamu

alakindlustatud. Klassikpaketi tingimuste TH-C-20211 (I kd, tl 126–139) p 138 kohaselt on

hoone kindlustusväärtuseks taastamisväärtus, s.o selle endisel kujul kindlustuskohas

taastamise maksumus (sh lammutamise ja prahi äraveo kulud) ilma amortisatsiooni

arvestamata. Tingimuste p 140 kohaselt määratakse hoone kindlustusväärtus ja

kindlustussumma kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtja poolt esitatud andmete (sh

hoone üldpindala) alusel. Kostja esitas maakohtule Trendmaster OÜ koostatud vaidlusaluse

elamu ehitusmaksumuse kohta kaks kalkulatsiooni, mille kohaselt 162,5 m² suuruse elamu

ehitusmaksumuseks oli 199 133 eurot (II kd, tl 32–35) ning 62 m² suuruse elamu

ehitusmaksumuseks oli 106 864 eurot (II kd, tl 36–39). Hageja neid kalkulatsioone ei

vaidlustanud. Maakohus tuvastas, et poliisi märgitud hoone ehitusmaksumus oli hageja elamu

ehitusmaksumusega võrreldes 53,66% väiksem, ning vähendas kahjuhüvitist alakindlustuse

ulatuses, korrutades kahjusumma läbi kordajaga 0,5366. Kuna maakohus leidis, et hagejal on

II kindlustusjuhtumi eest õigus täiendavale kindlustushüvitisele 931,55 euro ulatuses, siis

alakindlustust arvestades mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 499,87 eurot (931,55

x 0,5366).

68. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et VÕS § 482 kohaldamiseks alust ei olnud. Kostja

väidab vastuapellatsioonkaebuses, et alakindlustuse kohaldamisel tuleb võtta arvesse II

kindlustusjuhtumi eest tervikuna välja makstud summat. Kostja arvutuste kohaselt oleks ta

pidanud 3105,05 euro suuruse hüvitise puhul alakindlustust arvesse võttes maksma hagejale

maksimaalselt 1253,88 eurot (3105,05 eurot * 0,5366 (alakindlustus) – 185 (omavastutus).

Kuivõrd kostja on juba tasunud hagejale II kindlustusjuhtumi eest 1988,50 eurot, siis oleks

maakohus pidanud jätma hagiavalduse rahuldamata.

69. Vastuseks hageja väitele leiab ringkonnakohus, et VÕS § 482 ja alakindlustuse sätted

kuuluvad käesoleval juhul kohaldamisele. Kindlustustingimustest tulenevalt oli hoone

kindlustusväärtuseks selle taastamisväärtus. Hoone kindlustusväärtus ja kindlustussumma

määrati kindlustustingimuste kohaselt kindlustusvõtja esitatud andmete alusel. Kostja on

tõendanud, et hageja esitas kindlustuslepingu sõlmimisel valeandmeid (määras elamu suuruse

100 m² võrra väiksemana), mis tingis selle, et kindlustussumma oli väiksem kui tegelik

kindlustusväärtus. Kindlustustingimuste TH-C-202111 p 143 kohaselt, kui kindlustusvõtja

esitatud andmed ei ole õiged ning kindlustussumma on seetõttu väikesem kui tegelik

kindlustusväärtus, on kindlustusandjal õigus rakendada võlaõigusseaduse alakindlustuse

sätteid (I kd, tl 136). Kostja on tõendanud, et poliisi märgitud hoone ehitusmaksumus on

2-22-18155

elamu tegeliku ehitusmaksumusega võrreldes 53,66% väiksem (eelviidatud Trendmaster OÜ

kalkulatsioonid). Hageja kostja esitatud arvestusi ümber lükanud ei ole.

70. Ringkonnakohus nõustub aga kostja vastuapellatsioonkaebusega, et alakindlustust tuleb

arvesse võtta kogu II kindlustusjuhtumi eest tasutud kindlustushüvitiselt. Kuna maakohus

tuvastas, et hagejale tekkinud kahju suuruseks oli 3105,05 eurot ning et elamu oli

alakindlustatud (kordaja 0,5366), siis oleks maakohus pidanud alakindlustust arvestama

kogusummalt, sõltumata sellest, et osa kahjuhüvitisest oli juba kohtueelselt välja makstud.

Sellises olukorras ei pidanud kostja esitama vastuhagi ega tasaarvestuse vastuväidet. Kuigi

ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse arvutus, et ta oleks pidanud maksma

hagejale maksimaalselt 1253,88 eurot, ei ole korrektne (3105,05 eurot * 0,5366

(alakindlustus) – 185 (omavastutus) = 1481,17 eurot, mitte 1253,88), siis kuna kostja on II

kindlustusjuhtumi eest hagejale tasunud 1988,50 eurot, ei ole alust kostjalt hageja kasuks

täiendavat hüvitist välja mõista. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse ning

jätab hagi tervikuna rahuldamata.

71. Kuna hageja nõue jääb tervikuna rahuldamata, siis ei ole alust ka viivise

väljamõistmiseks.

-

Elamu kasutamise otstarve

72. Teiseks tugines kostja oma vastuapellatsioonkaebuses sellele, et hageja esitas

kindlustuslepingu sõlmimisel valeandmed selle kohta, et ta kasutab kindlustatud elamut

alalise elukohana, kuid on selgunud, et tegelikult elamus keegi ei ela.

73. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja on esitanud vastuolulisi väiteid selle kohta,

kes ja millal elamus elas. Nähtuvalt elamu seisukorrast (ja kui lähtuda hageja enda väitest, et

ta ei asendanud purustatud aknaklaase terve 2021/2022 talve jooksul) ei tundu olevat

võimalik, et elamus oleks elatud aastaringselt.

74. Samas leiab ringkonnakohus, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole sellel asjaolul

tähtsust. Kostja ei ole tõendanud, kuidas on põhjendatud tema väide, et kahjuhüvitist tuleks

vähendada 85% tulenevalt sellest, et tegemist ei olnud alalise elukohaga. Kostja viited selle

kohta, et rohkem vargusi pannakse toime elukohtadest, kus sees ei elata, ei oma tähtsust

vandalismikahju tekkimisel. Tegemist on hoopis teist liiki ja eesmärgiga kuriteoga. Lisaks ei

pea isik elama ka oma alalises elukohas 24/7 – kui isik ei viibi näiteks nädalavahetuseti kodus

või käib pikematel töö- või puhkusereisidel, siis ei saa sel ajal toimunud kindlustusjuhtumi

puhul hüvitist vähendada seetõttu, et isik ei olnud kodus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval

juhul puudub põhjuslik seos selle vahel, et hageja ei pruukinud kasutada kindlustatud objekti

alalise elukohana, ning selle vahel, et toimusid vandalismijuhtumid. Juulis 2021 pandi

vandalismiteod toime päevasel ajal, st ka hea nähtavus ei takistanud kolmandat isikut neid

tegusid toime panemast.

75. Ringkonnakohus märgib lisaks, et käesoleval juhul ei olekski võimalik hüvitist täiendavalt

vähendada, kuna hagi jääb tervikuna rahuldamata ning kostja ei ole vastuhagi juba tasutu

tagastamiseks esitanud.

2-22-18155

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

76. Maakohus jättis menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda ning 5% ulatuses kostja kanda

(TsMS § 163 lg 1). Kuna kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse ja maakohtu otsus

tühistatakse hagi osalise rahuldamise osas, siis tuleb tühistada ka maakohtu otsustus

menetluskulude jaotuse kohta. Kuna hagi jääb tervikuna rahuldamata, jäävad maakohtus

kantud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

77. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kuid kostja vastuapellatsioonkaebus

rahuldatakse (hagi osaline rahuldamine tühistatakse), jäävad apellatsioonimenetluses kantud

poolte menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

78. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 06.11.2024 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2024 otsus

osas, millega

ringkonnakohus rahuldas If P&C Insurance AS-i apellatsioonkaebuse

ja jättis

rahuldamata OÜ Eraarendus Grupp apellatsioonkaebuse, jättis hagi

täielikult

rahuldamata ning jaotas menetluskulud.

2. Tühistada Harju Maakohtu 2. juuni 2023 otsus osas, milles

maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude 499 eurot 87 senti ja sellelt arvutatavat viivist

ületavas osas

ning jaotas menetluskulud.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja

mõista If P&C

Insurance AS-ilt välja OÜ Eraarendus Grupp kasuks kindlustushüvitis 931

eurot 55

senti, Riigikohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis

209 eurot 31

senti ja võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

viivis tasumata

põhivõlalt alates 7. novembrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni, ning

millega jätta 91%

menetluskuludest kõigis kohtuastmetes OÜ Eraarendus Grupp kanda ja 9%

If P&C

Insurance AS-i kanda.

4. Rahuldada OÜ Eraarendus Grupp kassatsioonkaebus osaliselt.

5. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Rahuldada hagi osaliselt.

2-22-18155

5.2. Mõista If P&C Insurance AS-ilt välja OÜ Eraarendus Grupp kasuks

põhivõlg 931

eurot 55 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 209 eurot 31

senti ja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras 931 eurolt

55 sendilt

alates 7. novembrist 2024 kuni selle tasumiseni.

5.3. Jätta hageja nõue põhivõlga 931 eurot 55 senti ja sellelt arvutatavat

viivist ületavas

osas rahuldamata.

5.4. Jätta 91% menetluskuludest kõigis kohtuastmetes OÜ Eraarendus

Grupp kanda ja

9% If P&C Insurance AS-i ka