3-23-3028/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-3028 Haldusasi X kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitise 50 000 eurot väljamõistmiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse ja muude taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Jätta X riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 01.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks 28 000 eurot. Kaebaja viitas haldusaktile nr 5-37/23/80-2. Kaebaja heitis ette tema väärkohtlemist CPT alusel, ruumis kinnihoidmist 4 tundi ja haigusseisundis kehavigastuste tekitamist, kaebaja kui invaliidist kinnipeetava väärkohtlemist ja talle meditsiinilise abi andmata jätmist. Vangivalvur mõnitas kaebajat läbi uksesilma. Kaebaja vigastas ennast löökidega pähe – 4 lahtist suurt haava. Täkkeid oli peas 8, kokku 13 haava.

2. Kaebaja täiendas kaebust mitmel korral, sh esitas 09.12.2023 esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja palus lõpetada õiguste rikkumise, mõista välja kahju hüvitise 50 000 eurot, viia kaebaja tagasi osakonda, anda võimalus poeostudeks ja tagastada asjad. Kaebajat hoiti 08.12.2023 julgeolekumeetmena mitmeid tunde V hoone ruumis 05 ja eirati kaebaja palvet kutsuda meedik. Meedikul tuli puhastada lõikehaavad vasakus käes ja tuua silmatilgad. Äärmuslik abinõu rikub inimõigusi ja pidev ruumis kinni hoidmine suunab enesetapukatsetele. Vanglatingimused ei tohi rikkuda inimõigusi. Teotati kaebaja au ja head nime. Kaebajat hoiti 1000 päeva üksikvangistuses, sellest 1 kuu avatud osakonnas. Kaebajat hoiti 7-8 kuud

3-23-3028 2(2) mürarikkas kartseriosakonnas luku taga 28.06.2022–16.01.2023. Tallinna Vangla tekitas kaebajale hingelise kahju ruumis kinni hoidmisega ja terviserikkumisega 2020.-2023. aastatel. Kaebaja taotles riigi õigusabi määramist, kuna haldusasja piirid on „õhukesed“ ja kaebaja ei pruugi protsesse enam hallata tervislikel põhjustel. Kaebaja taotles kaebuse aluse muutmist, jättes summad muutmata. Kaebaja taotles kahju hüvitamist 1000 päeva isolatsioonis olemise ning valvurite teotava ja mõnitava suhtumise eest ning kaebaja enesevigastamiseni viimise eest (20 peavigastust 2023. a-l ja 6 enesetapukatset, vasakul randmel 6 lõikehaava ja veenides 12 lõikehaava, parema käe luumurd). Kaebajal ei ole

3 aasta jooksul võimaldatud osaleda füüsilistes tegevustes ja tegeleda huvitegevusega ega muude vabaaja tegevustega.

3. Tallinna Halduskohus eraldas 08.01.2024 määrusega kaebaja nõuded erinevatesse menetlustesse. Haldusasjas nr 3-23-3028 jäi kaebaja nõudeks mõista Tallinna Vanglalt välja kahju hüvitis 50 000 eurot 08.12.2023 V hoone üksikkambris 05 hoidmise ja meediku kutsumata jätmise eest. Samasse nõudesse jäi kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi osutamiseks.

4. Tallinna Vangla edastas 17.01.2024 kohtule kaebaja 11.01.2024 pöördumised (reg. nr 5-37/24/7-1). Kaebaja 11.01.2024 pöördumine on haldusasjas nr 3-23-2815 kaebuse väljatrükk. Pöördumise lahendamise tähtpäev on 11.03.2024.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus pöörduda halduskohtusse tingimusel, et isik on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

6. Kuna vangla ei ole veel kaebaja pöördumiste osas otsust teinud ja võimalike kahjunõuete esitamisest ei ole veel möödunud RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg, siis on kaebaja hüvitamisnõudega kohtusse pöördunud ennatlikult. Kaebajal on läbimata nõutav kohustuslik kohtueelne menetluskord. Seega tuleb kaebus kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kaebajal on võimalik kohtusse pöörduda pärast seda, kui vangla on kahjunõude lahendanud või selle tähtaegselt lahendamata jätnud.

7. Kaebaja taotleb üldsõnaliselt esialgset õiguskaitset, toomata välja, millise meetme rakendamist ta soovib. Samuti ei ole kaebaja taotlust sisuliselt põhjendanud. Kohus ei pea vajalikuks taotlust käiguta jätta, kuna kaebaja esitas hüvitamisnõude, mille puhul ei saa kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata (HKMS § 249 lg 1), s.o kaebajal puudub õiguskaitsevajadus. Seega jääb taotlus rahuldamata.

8. Kaebaja palub menetlusabi korras vabastada end kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Samuti palub kaebaja määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, jätab kohus läbi vaatamata ka kaebaja menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused.

/allkirjastatud digitaalselt/