2-20-11494/111 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-11494

Kohtuasi

X ja Y avaldus kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt

juurdepääsu määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31.05.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Andrus Post

Avaldaja II Y (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Andrus Post

Puudutatud isik I Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu,

registrikood 70001490), lepinguline esindaja EL

Puudutatud isik II Hiiumaa vald (Hiiumaa Vallavalitsuse

kaudu, registrikood 77000424), lepinguline esindaja ÜL

Puudutatud

isik

III

Osaühing

Moonsund

Eco

(registrikood 10848955), lepinguline esindaja OJ

Puudutatud

isik

IV

Eesti

Vabariik

(Riigimetsa

Majandamise Keskuse kaudu, registrikood 77000424),

lepinguline esindaja JH

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X ja Y 02.01.2024 esitatud tõend (e-kirjavahetus

Osaühingu Moonsund Eco lepingulise esindajaga).

2-20-11494

2. Täpsustada Pärnu Maakohtu 31.05.2023 määruse resolutsiooni punkte 1–5

käesoleva määruse tervikresolutsiooni punktides 1, 2, 6 ja 7 märgitud viisil,

tühistada Pärnu Maakohtu 31.05.2023 määruse resolutsiooni punkt 6 ning muuta

osaliselt määruse põhjendusi.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada osaliselt X ja Y avaldus kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt

juurdepääsu määramiseks.

4.2. Määrata tähtajatu, ööpäevaringne juurdepääs jalgsi ja mootorsõidukiga

avalikult kasutatavalt teelt (Ristna majaka teelt) kinnistusraamatu registriossa

nr 926333 kantud kinnistule (Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna)

üle kinnistusraamatu registriossa nr 795833 kantud kinnistu katastriüksuse

nr 39201:001:0706 (Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna tuletorn)

ja kinnistusraamatu registriossa nr 816433 kantud kinnistu katastriüksuse

nr 39201:001:0116 (Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Putkaste

metskond 48) vastavalt kohtumäärusele lisatud Teedeprojekt OÜ koostatud töö

nr T04222 (Ristna tuletorni tee) asendiplaanile.

4.3. Määrata, et kinnistusraamatu registriossa nr 926333 kantud kinnistu (Hiiu

maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna) igakordne omanik maksab

kohtumääruse

tervikresolutsiooni

punktis

4.2

nimetatud

juurdepääsu

kasutamise eest kinnistusraamatu registriossa nr 795833 kantud kinnistu

(katastritunnus 39201:001:0706; Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla,

Ristna tuletorn) igakordsele omanikule tasu 10 eurot aastas.

4.4. Määrata, et kinnistusraamatu registriossa nr 926333 kantud kinnistu (Hiiu

maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna) igakordne omanik maksab

kinnistusraamatu

registriossa

nr

816433

kantud

kinnistu

(katastritunnus 39201:001:0116; Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla,

Putkaste metskond 48) igakordsele omanikule juurdepääsutasu 0,03 eurot iga

juurdepääsutee alla jääva maa ruutmeetri kohta aastas, millele lisandub

käibemaks.

4.5. Määrata, et kohtumääruse tervikresolutsiooni punktis 4.2 nimetatud

juurdepääsu kasutamiseks rajatava juurdepääsutee korrashoiukulud kannab

kinnistusraamatu registriossa nr 926333 kantud kinnistu (Hiiu maakond,

Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna) igakordne omanik.

4.6. Kohustada Eesti Vabariiki (Transpordiameti kaudu) andma nõusolek

kinnistusraamatu registriosa nr 795833 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks

järgmises sõnastuses: „Kinnistu on koormatud kinnistusraamatu registriossa

nr 926333 kantud kinnistu (Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna)

igakordse omaniku kasuks tähtajatu, ööpäevaringse juurdepääsuõigusega

vastavalt tsiviilasjas nr 2-20-11494 tehtud Pärnu Maakohtu 31.05.2023

kohtumäärusele lisatud asendiplaanile. Juurdepääsuteed võib kasutada jalgsi või

mootorsõidukiga. Kinnistusraamatu registriossa nr 926333 kantud kinnistu (Hiiu

maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna) igakordne omanik on kohustatud

maksma juurdepääsu kasutamise eest tasu 10 eurot aastas ja kandma

juurdepääsutee korrashoiukulud.”

4.7. Kohustada Eesti Vabariiki (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) andma

nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 816433 kolmandasse jakku märkuse

kandmiseks järgmises sõnastuses: „Kinnistu on koormatud kinnistusraamatu

registriossa nr 926333 kantud kinnistu (Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana

küla,

Ristna)

igakordse

omaniku

kasuks

tähtajatu,

ööpäevaringse

2-20-11494

juurdepääsuõigusega vastavalt tsiviilasjas nr 2-20-11494 tehtud Pärnu Maakohtu

31.05.2023 kohtumäärusele lisatud asendiplaanile. Juurdepääsuteed võib

kasutada jalgsi või mootorsõidukiga. Kinnistusraamatu registriossa nr 926333

kantud kinnistu (Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna) igakordne

omanik on kohustatud maksma juurdepääsu kasutamise eest tasu 0,03 eurot iga

juurdepääsutee alla jääva maa ruutmeetri kohta aastas, millele lisandub

käibemaks, ja kandma juurdepääsutee korrashoiukulud.”

5. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud X ja Y kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X ja Y (avaldajad) esitasid 08.08.2020 Pärnu Maakohtule avalduse neile kuuluvale kinnistule

(kinnistusraamatu registriosa nr 926333; aadress Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla,

Ristna) (Ristna kinnistu) avalikult kasutatavalt teelt (Ristna majaka teelt) juurdepääsu

määramiseks üle kinnistusraamatu registriossa nr 795833 kantud kinnistu (Ristna tuletorni

kinnistu) katastriüksuse nr 39201:001:0707 (aadress Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla,

Ülevaataja) (Ülevaataja maaüksus) ja Ristna tuletorni kinnistu omaniku kohustamiseks

nõusoleku andmiseks avaldajate juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks.

1.1. Avalduse kohaselt puudub avaldajatel juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma

kinnistule.

Naaberkinnistu

(Ristna

tuletorni

kinnistu)

kuulub

Eesti

Vabariigile

(Transpordiameti kaudu) (puudutatud isik I). Ristna tuletorni kinnistu on jagatud kaheks

katastriüksuseks – Ristna tuletorni katastriüksus (katastritunnus 39201:001:0706; aadress Hiiu

maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna tuletorn) (Ristna tuletorni maaüksus) ja Ülevaataja

maaüksus. 2019. aastal ümbritses puudutatud isik I Ülevaataja maaüksuse traataiaga, mille

tagajärjel avaldajad kaotasid oma kinnistule avalikult kasutatavale teelt juurdepääsu.

1.2. Avaldajad soovivad, et juurdepääs määrataks üle Ülevaataja maaüksuse. Taotletava

juurdepääsutee pikkus oleks 70,5 meetrit ja laius kolm meetrit. Ülevaataja maaüksusel asub

ajalooliselt väljakujunenud juurdepääs, kuna muud juurdepääsu Ristna kinnistule ei ole kunagi

olnud ega ole ka praegusel ajal. Taotletav juurdepääs on kõige lühem võimalik juurdepääs

avalikult kasutatavale teele ja kulgeb Ülevaataja maaüksusel asuvate hoonete vahelt.

Juurdepääs peab olema tagatud jalgsi ja transpordivahenditega ning tähtajatult. Juurdepääsutasu

määramisel tuleks lähtuda tee alla jääva maa maamaksu suurusest.

1.3. Juurdepääs peab võimaldama avaldajatel oma kinnistut otstarbepäraselt kasutada. Ristna

kinnistu on elamumaa. Avaldajatele kuuluvad hooned vajavad hooldamist ja remonti ning ilma

kinnistule sõidukitega ligi pääsemata ei saa avaldajad oma kinnisasja mõistlikult hooldada ega

2-20-11494

kasutada (muu hulgas tuua ehitusmaterjale, viia ära ehitusprahti ja kasutada prügiveoteenust).

Samuti ei ole kinnistule ligipääsu päästeteenistusel, kui selline vajadus peaks tekkima.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu) (puudutatud isik I) vaidles avaldusele vastu.

2.1. Kõrgessaare Vallavolikogu 18.10.2013 otsusega kehtestati Ristna tuletorni lähiümbruse

maa-ala detailplaneering (detailplaneering), millega nähti ette, et juurdepääs Ristna kinnistule

kulgeb mööda Putkaste metskond 3 kinnistu ja Sireeni kinnistu (s.o registriosadesse nr 816433

ja registriossa nr 956633 kantud kinnisasjad) piiri. Detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsu

kasutamine eeldab servituudi kokkulepete sõlmimist asjaomaste kinnistute omanikega.

Avaldajad ei ole teinud vajalikku, et detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääs kasutusele

võtta.

2.2. Kinnistu, mille kaudu avaldajad juurdepääsu taotlevad, ei ole selleks maakorralduslikult

sobiv. Avaldajate taotletav juurdepääs kulgeks elamu ja sauna vahelt, mis poolitaks Ülevaataja

maaüksuse ning oleks vastuolus muinsuskaitsenõuetega. Ülevaataja maaüksusel on terviklik

ehitismälestiste kompleks, mis pärineb 19. sajandist. Elamu ja sauna vahele ei saa rajada

juurdepääsu, mida mööda kulgeks raskeveokite liiklus. Elamu ja sauna vaheline pinnas ei

kannataks liikluskoormust ning tee ehitamine ei oleks võimalik olemasolevaid hooneid

kahjustamata. Ülevaataja kinnistu ehitismälestise säilitamine ja kaitse on avalik huvi. Samuti

kahjustaks avaldajate taotletav juurdepääsutee ebaproportsionaalselt Ristna tuletorni kinnistu

omaniku huve.

3. Hiiumaa vald (Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu) (puudutatud isik II) leidis, et avaldus

tuleb

jätta

rahuldamata,

kuna

juurdepääs

Ristna

kinnistule

on

juba

määratud

detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsu asukohas on osaliselt olemas

pinnasetee, mille lõpu Ristna kinnistuni peaksid avaldajad ise rajama. Tallinna Halduskohtu

12.09.2014 otsusega jäeti Y (avaldaja II) kaebus detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale

rahuldamata. Ekslik on avaldajate seisukoht, et Ristna kinnistule peab olema juurdepääs, mis

on kõige lühem ja mugavam. Ristna tuletorni hoonetekompleks sisaldab ehitismälestisi, mille

kaitsmine on avalikes huvides.

4. Osaühing Moonsund Eco (puudutatud isik III), naaberkinnistu (kinnistusraamatu

registriossa nr 956633 kantud kinnistu; katastritunnus 39201:001:0329; aadress Hiiu maakond,

Hiiumaa vald, Kalana küla, Sireeni) (Sireeni kinnistu) omanik, leidis, et alternatiivselt

avaldajate taotletavale juurdepääsule ja detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsule oleks

võimalik rajada 170 meetri pikkune juurdepääsutee kompleksi lõunapiirile, mis teenindaks

kompleksi läänepoolsemaid hooneid, sealhulgas Sireeni kinnistut ja avaldajate hoonet.

Tee rajamiseks oleks vaja eemaldada paar puud ja võrkaed osaliselt ümber tõsta.

5. Pärnu

Maakohus

jättis

avalduse

15.04.2021

määrusega

rahuldamata.

Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 11.02.2022 määrusega maakohtu 15.04.2021 määruse ning saatis asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Pärnu Maakohus kaasas menetlusse puudutatud isikuna

Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu).

6. Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) (puudutatud isik IV) leidis,

et juurdepääsu määramine üle Ülevaataja maaüksuse ei ole põhjendatud. Võrreldes

detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsuteega pidas puudutatud isik IV otstarbekamaks

juurdepääsutee rajamist üle puudutatud isikule IV kuuluva kinnistu (kinnistusraamatu

registriossa nr 816433 kantud kinnistu; katastritunnus 39201:001:0116; aadress Hiiu maakond,

Hiiumaa vald, Kalana küla, Putkaste metskond 48) (Putkaste metskond 48 maaüksus) koostöös

Sireeni kinnistu omanikuga (puudutatud isikuga III).

2-20-11494

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohus jättis 31.05.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldajate taotletud

juurdepääsu määramata, kuid määras tähtajatu, ööpäevaringse juurdepääsu jalgsi ja

mootorsõidukiga Ristna kinnistule üle Ristna tuletorni maaüksuse, Putkaste metskond 48

maaüksuse ja Sireeni kinnistu vastavalt kohtumäärusele lisatud asendiplaanile. Maakohus

kohustas puudutatud isikuid I, III ja IV andma nõusolekud nende kinnisasju koormava

juurdepääsuõiguse kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Juurdepääsuõiguse

kasutamise eest makstavaks tasuks määras maakohus puudutatud isikule I 10 eurot aastas ja

puudutatud isikule IV 0,03 eurot iga juurdepääsutee alla jääva maa ruutmeetri kohta (millele

lisandub käibemaks). Puudutatud isikule III juurdepääsutasu maksmist maakohus ei määranud,

kuna isik tasu ei soovinud. Juurdepääsutee korrashoiukulud jättis maakohus avaldajate kanda.

7.1. Maakohtu

määruse

põhjenduste

kohaselt

tuleb

asja

lahendamisel

kohaldada

asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-id 1 ja 2. AÕS § 156 lg 2 järgi juhul, kui kinnisasja osalise

võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava

teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul

ühendust pidada oma kinnisasja kaudu AÕS § 156 lg-s 1 nimetatud tingimustel. AÕS § 156

lg 2 eesmärk on säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega,

koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks

kasutatud. Juurdepääsu määramisel tuleb täiendavalt arvestada ka AÕS § 156 lg-s 1 sätestatuga

ning kaaluda nii juurdepääsu taotleja kui koormatava kinnisasja omaniku huve.

7.2. Avaldajad soovivad, et juurdepääsuteed saaksid kasutada muu hulgas päästeteenistus ja

prügiveoteenust ning muid teenuseid osutavad isikud. Päästeteenistuse autodele on

detailplaneeringu järgi vajalik vähemalt 3,5 meetri laiune juurdepääsutee. Maakohus tuvastas

paikvaatlusel, et Ülevaataja maaüksusel asuvate hoonete vahel on vaba ruumi kohati vaid kolm

kuni 3,3 meetrit. Alternatiivne juurdepääsutee on võimalik rajada üle Ristna tuletorni

maaüksuse ja Putkaste metskond 48 maaüksuse, kusjuures juurdepääsutee laius oleks neli

meetrit, mis tagaks nii prügiveoauto kui teiste sõidukite juurdepääsu. Avaldajad väljendasid

maakohtu istungil, et nad ei ole osundatud alternatiivse juurdepääsu vastu, kuid neil ei ole

sellest kasu, kuna alternatiivne juurdepääsutee on alles projekti staadiumis ning avaldajad

vajavad juurdepääsu kohe.

7.3. Avaldajate huvi saada juurdepääs koheselt ja üle Ülevaataja maaüksuse ei ole maakohtu

hinnangul kaalukam kui koormatava kinnisasja omaniku huvid. Seetõttu määras maakohus

juurdepääsu maakohtu tuvastatud alternatiivsesse sobivasse asukohta vastavalt maakohtu

määrusele lisatud juurdepääsutee asendiplaanile.

Määruskaebus

8. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus

määrus, millega avaldus rahuldada.

8.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus vaidlustatud määruse tegemisel piisavalt

arvestanud avaldajate huvidega. Maakohus märkis määruses, et avaldajate nõue juurdepääsu

koheseks saamiseks ei ole kohane, kuid jättis arvestamata, et avaldajad taotlevad juurdepääsu

saamist juba alates 2019. aastast, mil avaldajad pöördusid esimest korda puudutatud isiku I

poole. Seega peaks avaldajate soov kiire lahenduse leidmiseks olema mõistetav. Maakohtu

määratud juurdepääsu rajamine võtab aega: praeguseks on olemas ainult projekt ning

ehitustööde ettevalmistamisega ei ole alustatud.

2-20-11494

8.2. Avaldajate

taotletava

juurdepääsu

näol

on

tegemist

ajalooliselt

kasutatud

juurdepääsuteega. Kuni traataia paigaldamiseni toimis juurdepääs Ülevaataja maaüksuse kaudu

piisavalt hästi. Seega toimiks see ka käesoleval ajal. Päästeautode laius on kõige rohkem

2,5 meetrit, mis tähendab, et need mahuksid Ülevaataja kinnistul asuvate hoonete vahelt läbi.

Taotletava juurdepääsutee kasutamise intensiivsus ei oleks suur, mistõttu see ei koormaks

Ülevaataja maaüksuse omaniku õigusi olulisel määral.

8.3. Maakohtu määrus ei lahenda avaldajate probleemi, kuna määratud juurdepääsu asukohas

ei ole teed. Juurdepääsutee tuleb sinna alles rajada, kuid millal seda tegema hakatakse, ei ole

teada. Seega ei pääse avaldajad endiselt oma kinnistule. Ka detailplaneeringuga ettenähtud

juurdepääsu asukohas ei ole praegu teed, mistõttu viited detailplaneeringule ei ole asjakohased.

8.4. Avaldajate hinnangul oleks maakohus pidanud määrama juurdepääsu Ülevaataja

maaüksuse kaudu, kuna see on praegu ainuke sõidukitega läbitav juurdepääs. Maakohtu

määrusega tekib olukord, kus avaldajate kinnistule ei pääse ligi ka päästeteenistus.

Kui maakohus leidis, et Ülevaataja maaüksuse omaniku huvid saaksid taotletava juurdepääsu

määramise korral ebaproportsionaalselt kahjustada, oleks maakohus pidanud juurdepääsu

tingimusi piirama, mitte jätma avaldajaid täielikult ilma juurdepääsuta. Piiravate tingimustena

oleksid kõne alla tulnud näiteks juurdepääsuteele lubatavate sõidukite liik, mass, kiirus vms.

Maakohus oleks võinud määrata ka tähtajalise juurdepääsu, näiteks kaheks aastaks. Sellisel

juhul oleks arvestatud nii teeniva kinnisasja omaniku huvidega (kuna juurdepääs oleks olnud

ajutine) kui ka avaldajate huvidega (kuna eelduslikult saab maakohtu määrusega määratud

lõplik juurdepääsutee kahe aasta jooksul rajatud).

Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta

9. Puudutatud isik I leiab, et maakohus on avaldajate kinnistule juurdepääsu määramisel

nõuetekohaselt lähtunud avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise

õiguslikest eeldustest. Puudutatud isik I märkis, et Ülevaataja maaüksusel asuvate hoonete

vahel puudub tee – seega on ebaõige avaldajate väide, et tegemist ajaloolise juurdepääsuteega.

Kuivõrd Ülevaataja maaüksusel asuvad hooned on kultuurimälestised, on kohus avaldajate

kinnistule juurdepääsu määramisel põhjendatult analüüsinud Muinsuskaitseameti esitatud

arvamust ja toonud välja Muinsuskaitseameti seisukoha, et kui liikluseks kasutatakse

rasketehnikat, siis võib see kinnismälestiste seisukorda halvendada. Avaldajate etteheide, et

juurdepääsuteed ei ole rajatud piisavalt kiiresti, ei ole kohane, kuna avaldajad on ise väitnud, et

neil puuduvad rahalised võimalused tee ehitust finantseerida ja et see jääb teiste isikute kuluks.

10. Puudutatud isik II leiab, et maakohus on määranud sobiva juurdepääsu, olles seejuures

kaalunud kõigi menetlusosaliste huve. Avaldajate taotletud juurdepääsutee rajamine ei ole muu

hulgas võimalik seetõttu, et päästetehnika juurdepääsuks peab tee laius kehtivate standardite

kohaselt olema vähemalt 3,5 meetrit ja juurdepääsutee kandevõime 25 tonni.

11. Puudutatud isik III leiab, et maakohtu määrus on kõigi menetlusosaliste huvidega arvestav

kompromisslahendus ja edaspidi tuleks keskenduda tee ehitamisele.

12. Puudutatud isik IV leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, ning jääb oma

varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde.

Menetluse edasine käik

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-20-11494

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koostoimes §-ga 659 tuleb täpsustada

maakohtu määruse resolutsiooni punkte 1–5 ja tühistada maakohtu määruse resolutsiooni

punkt 6. Samuti tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koostoimes §-ga 659 osaliselt muuta

maakohtu määruse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ei

täienda, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6

koosmõjus TsMS §-ga 659). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

15. Avaldajad esitasid 02.01.2024 ringkonnakohtule uue tõendi (e-kirjavahetus Osaühing

Moonsund Eco lepingulise esindajaga), millega soovivad tõendada, et maakohtu määratud

juurdepääsu asukohta ei ole 31.12.2023 seisuga veel teed ehitama hakatud. Ringkonnakohus

võtab esitatud tõendi asja materjalide juurde. Tõend on asjakohane.

16. Kuna maakohus määras avalduse alusel juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt avaldajate

kinnistule (kuigi mitte avaldajate taotletud asukohta, vaid alternatiivsesse sobivasse asukohta),

täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 sõnastust selliselt,

et avaldus juurdepääsu määramiseks rahuldatakse osaliselt.

17. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 selles osas, milliseid

kinnisasju avaldajate kasuks määratud juurdepääsuõigus koormab. Maakohtu määrusele lisatud

juurdepääsu asendiplaani järgi kulgeb planeeritav juurdepääsutee üle puudutatud isikule I

kuuluva kinnisasja (registriosa nr 795833; katastriüksus 39201:001:0706) (Ristna tuletorni

maaüksus) ja puudutatud isikule IV kuuluva kinnisasja (registriosa nr 816433; katastriüksus

39201:001:0116) (Putkaste metskond 48 maaüksus), kuid mitte üle puudutatud isikule III

kuuluva kinnisasja (registriosa nr 956633; katastriüksus 39201:001:0329) (Sireeni kinnistu),

nagu on ekslikult märgitud maakohtu määruse resolutsiooni punktis 3. Üle puudutatud

isikule III kuuluva Sireeni kinnistu kulgeb üksnes planeeritava juurdepääsutee see osa, mis on

vajalik Sireeni kinnistul asuva hooneni jõudmiseks; avaldajatele kuuluva kinnisasjani

jõudmiseks asendiplaanist nähtuvalt ei ole Sireeni kinnistu ületamine vajalik. Seega ei ole

vajalik Sireeni kinnistut koormata avaldajate juurdepääsuõigusega ning maakohtu määruse

resolutsiooni punkt 6, millega maakohus kohustas Sireeni kinnistu omanikku andma nõusolek

juurdepääsuõiguse kandmiseks kinnistusraamatusse, tuleb tühistada. Avaldajate kasuks tuleb

kinnistusraamatusse kanda üksnes puudutatud isikule I kuuluvat kinnisasja ja puudutatud

isikule IV kuuluvat kinnisasja koormav juurdepääsuõigus.

18. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi osas, milles maakohus viitas, et

kohaldamisele kuulub AÕS § 156 lg 2. Asja materjalidest ei nähtu, et siinsel juhul oleks

toimunud AÕS § 156 lg 2 kohaldamise eelduseks olev kinnisasja osaline võõrandamine, mille

tagajärjel oleks võõrandatud või allesjäänud osa kaotanud ühenduse avalikult kasutatava teega.

Asjaoludest nähtuvalt ei ole avaldajatele kuuluva Ristna kinnistu koosseisu muudetud.

Detailplaneeringuga muudeti üksnes Sireeni kinnistu ehitusõigust ning jagati puudutatud

isikule I kuuluv Ristna tuletorni kinnistu kaheks katastriüksuseks (Ristna tuletorni maaüksus

katastritunnusega 39201:001:0706 ja Ülevaataja maaüksus katastritunnusega 39201:001:0707).

Avaldajatele kuuluva Ristna kinnistu koosseisu ei muudetud. Avaldajad kaotasid juurdepääsu

avalikult kasutatavale teele seetõttu, et puudutatud isik I ümbritses temale kuuluva Ülevaataja

maaüksuse traataiaga ja läbipääsu enam ei võimalda. Seega ei ole maakohtu viide AÕS § 156

lg-le 2 siinse juhtumi asjaolusid arvestades asjakohane.

19. Olenemata ekslikust viitest AÕS § 156 lg-le 2 kohaldas maakohus asja lahendamisel ka

AÕS § 156 lg-t 1 ning tegi AÕS § 156 lg-s 1 sätestatust juhindudes õige lahendi. AÕS § 156

lg 1 järgi on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu

taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu

2-20-11494

maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja huvi ülekaalukus võrreldes koormatava

kinnisasja omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (RKTKm 16.01.2013,

3-2-1-170-12, p 9 esimene lõik). Maakohus tuvastas, et avaldajate taotletud juurdepääsu

loomine Ülevaataja maaüksuse kaudu ei ole maakorralduslikult võimalik. Paikvaatlusel selgus,

et Ülevaataja maaüksusel asuvate hoonete vahel on ruumi kohati vaid kolm kuni 3,3 meetrit,

mis ei ole piisav sellise tee rajamiseks, mida saaksid kasutada muu hulgas päästeautod ning

prügiveoteenust ja muid teenuseid osutavad isikud. Kuigi määruskaebuse väitel on

päästeautode laius kõige rohkem 2,5 meetrit (ja seega võiks päästeauto kahe hoone vahelt läbi

mahtuda selliselt, et kummalegi poole jääb vaba ruumi ca 25 cm), nõustub ringkonnakohus

maakohtuga, et taotletav juurdepääsutee Ülevaataja maaüksusel asuvate hoonete vahele

piisavalt hästi ei mahuks ja taotletavat juurdepääsu ei saa lugeda maakorralduslikult

võimalikuks.

20. Lisaks avaldajate taotletud juurdepääsule ja detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsule

kaalus maakohus alternatiivseid võimalusi juurdepääsu loomiseks, samuti avaldajate ja

puudutatud isikute huve. Maakohus põhjendas oma järeldust, et maakorralduslikult jätkusuutlik

ja menetlusosalisi kõige vähem koormav lahendus on juurdepääsu määramine üle puudutatud

isikutetele I ja IV kuuluvate kinnisasjade. Maakohus võttis seejuures arvesse avaldajate väiteid,

et Ülevaataja maaüksus on olnud ajalooline juurdepääs, kuna enne traataia paigaldamist käidi

just sealtkaudu, kuid leidis, et avaldajate huvi juurdepääsu saamiseks üle Ülevaataja maaüksuse

ei ole praegusel juhul kaalukam Ülevaataja maaüksuse omaniku huvist säilitada oma kinnisasja

terviklikkus ja kaitsta kinnisasjal asuvaid hooneid kahjulike mõjutuste eest. Huvide kaalumine

on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui maakohus

on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooni piire

ületanud.

21. Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldajatel maakohtu määratud juurdepääsust kasu, kuna

määratud asukohas ei ole teed ja ei ole ka teada, millal see sinna rajatakse. Avaldajatel puudub

endiselt tegelik võimalus oma kinnisasjale sõidukiga ligi pääseda. Vastuseks määruskaebuse

väidetele selgitab ringkonnakohus, et tee puudumine juurdepääsu määramist iseenesest ei

välista. Kui määratud juurdepääsu asukohas ei ole teed, on juurdepääsu määramine tee rajamise

aluseks (RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p 31). Maakohtu määrus annab avaldajatele õiguse

kasutada koormatavaid naaberkinnistuid juurdepääsuks oma kinnistult avalikult kasutatavale

teele. Kui juurdepääsutee ei ole valmis ja koormatavate naaberkinnistute omanikud avaldavad,

et nad ei kavatse teed ehitada, on avaldajatel õigus seda ise teha (RKTKm 09.06.2017,

3‑2‑1‑31‑17, p 13 teine lõik). Juhul, kui teed hakkab lisaks avaldajatele kasutama ka

koormatava kinnisasja omanik (või koormatava kinnisasja omaniku nõusolekul kolmandad

isikud, nt teiste naaberkinnistute omanikud), tekib avaldajatel õigus nõuda tehtud kulutuste

osalist hüvitamist (AÕS I komm (2014), § 156, p 3.4 esimene lõik).

22. Kuigi avaldajate soov saada tegelik sõidukiga juurdepääs oma kinnisasjale võimalikult

kiiresti on mõistetav, ei ole alust juurdepääsu määramiseks (sealhulgas ka ajutiselt) asukohta,

mis ei ole selleks maakorralduslikult sobiv ega koormatava kinnisasja omaniku huve arvestades

vastuvõetav. Seejuures tuleb aga kõigil puudutatud isikutel kuni määratud asukohta

juurdepääsutee rajamiseni arvestada, et kui avaldajate kinnisasjal tekib vajadus kiirabi või

päästeteenuse osutamiseks, saab teise isiku kinnisasja kasutamist või ületamist õigustada

hädaseisund. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 141 lg 1 sätestab, et isik, kes tekitab

kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui

kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes

ebamõistlikult suur (vt ka RKTKo 19.02.2014, 3-2-1-172-13, p 11 viies lõik). Hädaolukorras

on päästeteenistusel õigus avaldajate kinnistule ligi pääseda üle naaberkinnisasjade

päästeseaduse § 132 lg 2 alusel.

2-20-11494

23. Juurdepääsutee korrashoiukulud määras maakohus avaldajate kanda. Seega tugines

maakohus kulude kandmise määramisel reaalservituudi sätetele (AÕS I komm (2014), § 156,

p 3.4 esimene lõik). Juhul, kui juurdepääsuteed hakkavad lisaks avaldajatele kasutama ka

koormatavate kinnisasjade omanikud (või koormatavate kinnisasjade omanike nõusolekul

kolmandad isikud), saavad avaldajad AÕS 179 lg-st 2 tulenevalt nõuda koormatava kinnisasja

omanikult tee korrashoiukulude hüvitamist vastavuses saadava kasuga. Tulenevalt

ringkonnakohtu põhjendustest, mis on esitatud eelnevalt punktis 17, ei pea avaldajad kandma

maakohtu määrusele lisatud juurdepääsu asendiplaanil kujutatud tee korrashoiukulusid selle tee

osa eest, mis viib üksnes Sireeni kinnistuni ja üle Sireeni kinnistu.

24. Sellest, kes juurdepääsutee rajab ja seda hooldab, sõltub muu hulgas juurdepääsutasu

suurus. Maakohus määras, et avaldajad peavad juurdepääsutasuna maksma puudutatud isikule I

kümme eurot aastas ja puudutatud isikule IV 0,03 eurot iga juurdepääsutee alla jääva maa

ruutmeetri kohta aastas, millele lisandub käibemaks. Juhul, kui juurdepääsutasu suurus osutub

tulevikus tegelikku olukorda (muu hulgas juurdepääsutee tegelikke kasutajaid) arvestades

ebaõiglaseks, on avaldajatel või puudutatud isikutel õigus pöörduda kohtusse avaldusega

juurdepääsutingimuste muutmiseks (RKTKm 27.09.2005, 3-2-1-85-05, p 21 kolmas lõik).

25. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks, välja arvatud maakohtu määruse reolutsiooni punkti 6 osas, nagu on

selgitatud eelnevalt põhjenduste punktis 17. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

26. Kuna avaldus ja määruskaebus osaliselt rahuldatakse, jätab ringkonnakohus määruskaebuse

menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldajate kanda. Avaldajate

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks puudub vajadus. Puudutatud isikud

menetluskulude nimekirju ei esitanud ning asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikutel

oleks määruskaebemenetluses menetluskulud tekkinud. Seetõttu jäävad ka puudutatud isikute

menetluskulud kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)