2-23-2749/28 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-2749

Tsiviilasi

G.S. hagi K.S. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G.S. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja

seaduslik

esindaja: J.S. (isikukood

xxxxxxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin

Antsov

Kostja: K.S. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin

Orav

Kohtuistungi toimumise aeg

22.11.2023

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt K.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja G.S. (isikukood

xxxxxxxxxxx) kasuks elatis perioodi 06.01.2023-20.03.2023 eest 212,07 eurot.

3. Välja mõista kostjalt K.S.ilt hageja G.S.i kasuks alusetult saadu 142,30 eurot.

4. Määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja määrata, et punktis 2 ja 3 nimetatud summa

tuleb kanda J.S.i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

2-23-2749

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. G.S. (seadusliku esindaja J.S.i vahendusel) palub kostjalt K.S.ilt välja mõista elatis perioodi

06.01.2023 kuni 20.03.2023 eest. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis perioodi 06.01.2023-

31.01.2023 eest 242,74,64 eurot, perioodi 01.01.2023-28.02.2023 eest 220,14 eurot ning

perioodi 01.03.2023-20.03.2023 eest 57,51 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt alusetult

saadu 191,79 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja on hageja ema ja J.S. on hageja isa. Kuni 05.01.2023 elas hageja peamiselt kostja

juures ning sel ajal täitis hageja ülalpidamiskohustust isa, tasudes iga kuu 5. kuupäevaks PKS

§ 101 alusel arvutatud miinimumelatise summas 191,79 eurot. Viimase makse hagejale elatise

tasumiseks on hageja isa teinud 05.01.2023 summas 191,79 eurot, s.o üks päev enne seda kui

hageja läks isa juurde elama. Alates 06.01.2023 elab hageja oma isa juures. Alates sellest

kuupäevast on hageja isa täitnud hageja ülalpidamiskohustust vahetult, s.o taganud talle

elukoha ning hoolitsenud tema igapäevase heaolu eest. Kohtumenetluse ajal, s.o 21.03.2023

asus hageja elama ema juurde. Seega viibis hageja märtsis 2023 isa juures 20 päeva ning ema

juures 11 päeva.

3. Hageja kulud isa juures elades olid: 1) elektrienergia hinnanguliselt 50 eurot kuus; 2) vaba

aeg, meelelahutus, hobid (sh arvutihiir, klaviatuur, muu meelelahutus koos isaga) 170 eurot; 3)

riided 30 eurot (aluspesu, sokid, dressid); 4) hügieenitarbed 10 eurot kuus; 5) taskuraha (sh raha

päevaprae jaoks kui isa kodus ei olnud, 6-7 eurot kord) ca 100 eurot kuus; 6) toit, jook

hinnanguliselt 200 eurot kuus. Tegemist on peamiste hagejaga seotud kulude koosseisus olevate

kuludega, kuid mitte ainult. Siia lisanduvad muud kaubad ja teenused, sh eluasemega seotud

kulud (ruumide kasutus, prügi, kindlustus jms), mille kandmist tuleb eeldada ning mille

tõendamine ei ole vajalik. Kasvõi kulu transpordile on hagejaga seotud kulu isegi juhul, kui

hageja on käinud koolis jalgsi, sest toidu vms jaoks on olnud vajalik korduvalt poodi minna

transpordivahendiga, millega kaasneb kulu. Väide, et hageja ülalpidamisega hageja isa juures

elamise ajal ei kaasnenud kulusid, on ilmselgelt ebaõige. Perioodil, kui hageja elas isa juures,

kaasnesid tema ülalpidamisega kulud ning tasumisele kuulub elatis antud perioodi eest ulatuses,

mis vastab seadusandja poolt ette nähtud miinimumelatisele.

4. Hageja on asunud isa juurde elama alates 06.01.2023 ning on olnud sellest ajast arvates isa

ülalpidamisel. Hageja isa on tasunud 05.01.2023 hageja ülalpidamiseks 191,79 eurot, mille

kostja on võtnud endale. Kuna hageja ei ole alates 06.01.2023 elanud kostja juures, tuleb kostjal

tagastada hageja arvele 191,79 eurot, mille hageja isa tasus 05.01.2023 hageja ülalpidamisena

hageja arvele. Kuna alates 06.01.2023 on isa täitnud ülalpidamiskohustust vahetult ja isalt

puudub sellest tulenevalt elatise tasumise kohustus, on tegemist summaga, mis hagejal tuleb

tagastada isale. Kuna alates 06.01.2023 ei ole kostja täitnud hageja ülalpidamiskohustust, tuleb

tal tagastada hagejale 191,79 eurot, sest tegemist oli hageja ülalpidamiseks ette nähtud

summaga, mida ei ole kasutatud lapse huvides. Hageja isa on tasunud hageja kontole jaanuar

2023 elatise summas 191,79 eurot. Hageja kontol olevate rahaliste vahendite tagastamise osas

2-23-2749

on õigustatud isikuks hageja, seega on ebaõige kostja seisukoht, et nõude peaks esitama hageja

isa. Kostja on antud summa kandnud enda arvele, mitte ei ole kasutanud hageja huvides.

5. Hageja poolt loetletud igakuised kulud ei ole ülepaisutatud, vaid tegelikud ja kuuluvad

ülalpidamiskulude hulka. Kostja arvamine ei muuda olematuks asjaolu, et nii nagu kostja juures

elamisel, nii kaasnesid hagejal ka isa juures elamisega kulud. Kulude olemasolu eeldatakse ning

selle üle ei saa olla vaidlust. Kostja ei ole lükanud ümber eeldust, et hageja elamisega isa juures

ei kaasnenud mingeid ülalpidamiskulusid. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et arvutihiir ja

klaviatuur ei kuulu hageja ülalpidamiskulude hulka, sest tegemist on arvuti kasutamiseks

hädavajalike esemetega. Tähendust ei oma siinjuures asjaolu, et klaviatuur ja arvutihiir jäid

hageja isa juurde. Tegemist on hageja tarbeks soetatud esemetega, mis on tal isa juures olemas

ning mida on isa juures olles võimalik kasutada. Asjaolu, et hagejal on kostja juures elades

olemas ka kostja soetatud riided, ei tee olematuks seda, et hageja isa on hagejale soetanud

käesolevas tsiviilasjas nimetatud riideesemed. Taskuraha ca 100 eurot kuus on reaalne ning

hageja on spetsiaalselt toonud välja selgituse päevaprae osas, mille jaoks hageja isa andis

hagejale rahalised vahendid. Isegi kui nõustuda kostja käsitlusega, et päevapraega seotud kulu

peaks olema mitte taskuraha, vaid tavapärane toidukulu, siis on tegemist ikkagi kuluga, mis on

kantud ja mis lisanduks nagunii toidukulule, mitte ei ole selle hulgas.

Kostja vastuväited

6. Kostja oma vastuses hagiavaldusele palub hagi jätta läbi vaatamata. Alternatiivselt palub

kostja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta J.S.i kanda.

7. Hagiavaldusest ei nähtu, kas ja milliseid kulutusi teeb isa igakuiselt hageja vajaduste

katmiseks. Hageja on xxxxxxxxxxx noormees, kellel on diagnoositud xxxxxxxxxxx. Hageja

xxxxxxxxxxx. Hageja on isa juures hooldamata ning hageja heaolu tema isa tegelikult ei huvita.

Olukorras, kus isa on teadlik hageja xxxxxxxxxx, on isapoolne elatise nõudmine äärmiselt

pahatahtlik. Emale teadaolevalt elab hageja isaga küll samas majas, kuid mitte ühes korteris.

Olukorras, kus isa ei pööra hageja abivajadusele mingisugust tähelepanu, on selge, et hageja

jääb ilma vajalikust hoolitsusest ja ülalpidamisest, mistõttu on kostjalt elatise nõudmine alusetu

ja äärmiselt pahatahtlik.

8. Hageja elatise nõue on selgelt ülepaisutatud ja arusaamatu, arvestades, et ajal, mil hageja

viibis isa juures, ei käinud hageja koolis, ei tegelenud huvitegevusega, talle ei ostetud riideid,

jalanõusid, ei käidud juuksuris jms. Kostja on sellega nõus, et isa juures viibides tekkisid

mõningased kulud hageja toidule ja eluasemele, kuid need ei olnud sedavõrd suured, mis annaks

aluse nõuda kostjalt elatist hagiavalduses toodud ulatuses. Kostja ei nõustu, et hageja kulud

toidule ja eluasemele isa juures olid ühes kuus kahekordne miinimumelatis + riiklik lastetoetus

ehk kokku 571,28 eurot (2x255,64+60). Teiseks, ei ole elatise suuruse arvutamisel arvestatud

asjaoluga, et jaanuaris 2023 viibis hageja 16 päeva, sh 8 ööpäeva kostja juures. Vaidlust ei ole

selles, et hageja läks isa juurde alles 6. jaanuaril 2023. Täiendavalt ööbis hageja kostja juures

9, 10 ja 12. jaanuaril. Lisaks ööbimistele, veetis hageja kostja juures aega 7, 14, 15, 21, 23, 26,

27 ja 28. jaanuaril alates lõunast kuni õhtuni. Hageja sõi kostja juures, käis kostjaga poes,

kohvikus ja pinksi mängimas. Viidatud perioodil andis kostja hagejale ülalpidamist vahetult.

Veelgi enam, kostja on tasunud hageja xxxxxxxxxxx arve jaanuari eest summas 42,90 eurot

(60% ulatuses vastavalt kooliga saavutatud kokkuleppele). Kuivõrd hageja elas kostja

(kohustatud vanem) juures jaanuaris 8 ööpäeva so. 53,33% kohustatud ajast (8 päeva x

100%)/15 päeva=53,33%, tuleb elatise suurust vastava protsendi võrra vähendada.

Miinimumelatis jaanuari eest ei saa olla seetõttu rohkem, kui 133,31 eurot. Kuivõrd kostja on

tasunud hageja Waldorfkooli arve jaanuari eest summas 42,90 eurot, tuleb see elatisest maha

arvata. Jaanuari elatis saab seega olla maksimaalselt 133,31-42,90 = 90,41 eurot. Veebruari

elatisest tuleb maha arvata hageja Waldorfkooli arve veebruari eest summas 75,50 eurot.

2-23-2749

Veebruari elatis ei saaks olla mingil juhul suurem kui 220,14 eurot (295,64-75,50). Märtsi elatis

ei saa olla suurem kui 57,55 eurot, mida on hageja ise kinnitanud.

9. Kostja vaidleb vastu alusetult saadud elatise nõudele 2023 jaanuari eest. Käesolevas

tsiviilasjas on hagejaks alaealine laps, mitte hageja isa. Kuivõrd hageja ei ole kostjale mistahes

elatist üle kandnud, puudub hagejal alusetult saadud elatise tagasinõudeõigus. Hageja isa ei ole

kohtule hagi kostja vastu esitanud. Hagi alusetult saadud elatise tagasinõue tuleb seetõttu jätta

täies ulatuses rahuldamata.

10. Hageja pendeldas 2023 jaanuaris mõlema vanema kodu vahel selliselt, et veetis sageli

päevased ajad kostjaga, sh sõi kostja kulul ja veetis täiendavad kolm ööd, 9., 10. ja 12. jaanuaril

oma kodus kostja juures. Arvestades, et hageja xxxxxxxxxxx, ei nõustu kostja hageja poolt

välja toodud kulude suurusega. Hageja poolt esitatud väidetavad igakuised kulud on suures

ulatuses ülepaisutatud. Veelgi enam, osad kuluartiklid ei kuulu üldse elatise hulka. Hageja on

märkinud, et vaba aja, meelelahutuse ja hobide tarbeks kulus hagejal 170 eurot kuus. Kostjale

teadaolevalt puuduvad hagejal mistahes hobid. Kuivõrd hageja ei olnud sel perioodil nõus

xxxxxxxxxxx, ei ole eluliselt usutav ega põhjendatud vaba ajale, meelelahutusele ja hobidele

viidatud summas kulude kandmine. Viidatud kulud on selgelt hageja poolt kunstlikult otsitud

ja ülepaisutatud, et põhjendada kuidagigi miinimumsuuruses elatise nõuet. Elatise suurus peab

lähtuma lapse tegelikest vajadustest. Vaba aja, meelelahutuse ja hobide kulu summas 170 eurot

kuus ei kuulu kindlasti selliste vajaduste hulka, mida peaks elatise tasumise teel kinni maksma

teine vanem ehk kostja. Olukorras, kus hageja vaidlusalusel perioodil xxxxxxxxxxx, on hageja

tegelikeks vaba aja kulude suuruseks 0 eurot. Hageja on igakuiste kulude hulka arvestatud kulud

arvutihiirele ja klaviatuurile, mis tegelikkuses ei kuulu hageja igakuiste ega ka mitte iga-

aastaste väljaminekute hulka. Tegemist on esemetega, mille eluiga isegi regulaarse kasutuse

korral on vähemalt kaks aastat, mistõttu tuleb vastavad kulud jaotada mitte vähem kui 24 kuu

vahel. Arvestades, et arvutihiir ja klaviatuur jäid peale hageja väljakolimist hageja isa

ainuvaldusesse ja -kasutusesse, on hageja isal võimalik need soovi korral maha müüa ja kantud

kulud tagasi teenida. Neid kulusid ei pea hüvitama kostja. Kostjale üllatuslikult, on hageja enda

igakuiste vajaduste all nimetanud muu hulgas kulu riietele. Kostja ei ole siiani ühtegi uut, hageja

isa poolt ostetud riideeset hageja seljas näinud, mistõttu ei ole viidatud kuluartikkel põhjendatud

ja on ebatõenäoline. Põhjendatud ja tegelikud hageja kulud riietele isa juures viibimise ajal olid

0 eurot. Hagejal on olemas kostja poolt ostetud vajalikud riided ja jalanõud. Kostja ei ole nõus

hageja poolt nimetatud taskuraha suurusega 100 eurot kuus. Kuivõrd isa juures elades hageja

väljas ei käinud, oli tema tegelik kulu taskurahale sel perioodil 0 eurot. Sealjuures ei ole

lõunasöögikulude näol tegemist eraldiseisva kuluartikliga (ega taskurahaga), vaid tavapärase

toidukuluga. Kostja on nõus lugema hageja tegelikuks ja põhjendatud söögikuluks 150 eurot

kuus. Hageja esitatud kulutabelist nähtuvalt on hageja ülalpidamiskulu suuruseks 560 eurot

kuus. Olukorras, kus hagejal isa juures viibimise ajal tegelikult kulusid riietele, vabale ajale ja

taskurahale ei tekkinud, tuleb vastavad kulud tabelis märgitud ulatuses hageja

ülalpidamiskuludest maha arvestada. Hageja ülalpidamiskulu isa juures oli seega 210 eurot

täiskuu kohta, mis koosneb elamiskuludest summas 50 eurot, toidust 150 eurot ja

hügieenitarvetest summas 10 eurot.

11. Arvestades, et hageja elas 2023 jaanuaris kostja juures 8 ööpäeva, tuleb jaanuarikuu elatist

53,33% võrra vähendada (8 päeva x100%)/15 päeva=53,33%). Lisaks tuleb jaanuarikuu

elatisest võtta maha kostja poolt tasutud Waldorfkooli arve summas 42,90 eurot. Jaanuarikuu

elatis saab seega olla maksimaalselt 20,10 eurot ((210 / 2) + 30)) - 53,33% - 42,90). Arvestades

hageja tegelikest ülalpidamiskuludest maha kostja poolt veebruaris 2023 tasutud Waldorfkooli

arve summas 75,50 eurot, ei saa elatis veebruarikuu eest olla suurem kui 69,50 eurot (210 / 2 +

40 - 75,50). Hageja tegelikest vajadustest lähtuvalt ei saa elatis märtsi eest olla suurem kui 17,36

eurot ((210 / 2 - 40) - 73,33%).

2-23-2749

Kohtuotsuse põhjendused

12. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja esitatud tõenditega, kuulanud ära

pooled kohtuistungil ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude

ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega.

14. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista

kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on

baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.

aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

15. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:

-

hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad (dtl 12);

-

Pärnu Maakohtu 02.06.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-11903 on kinnitatud hageja

vanemate kompromiss, mille kohaselt vanemad lõpetavad alaealise hageja ühise

ainuhooldusõiguse osaliselt s.o lapse viibimiskoha, sealhulgas lapse elukoha osas

(elukoha osas Eesti Vabariigi piires ning viibimiskoha osas Eesti Vabariigi piires ja

väljaspool Eesti Vabariiki kuni 90päeva ühe kalendriaasta jooksul) ja lapse

ainuhooldusõigus viibimiskoha, sealhulgas lapse elukoha osas jääb emale (dtl 33-35),

-

hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale;

-

hageja ema tasus hageja 60% kooli õppemaksust jaanuarikuu 2023 eest summas 42,90

eurot (dtl 95-96) ning veebruarikuu 2023 eest summas 75,50 eurot (dtl 97);

-

kuni 05.01.2023 ning alates 21.03.2023 elas hageja emaga.

16. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis perioodi 06.01.2023 kuni 20.03.2023

eest, kuivõrd nimetatud ajal elas hageja isa juures. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis

perioodi 06.01.2023-31.01.2023 eest 242,74 eurot, perioodi 01.01.2023-28.02.2023 eest 295,64

eurot ning perioodi 01.03.2023-20.03.2023 eest 57,51 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt

alusetult saadu 191,79 eurot.

17. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) vaidlusalusel perioodil viibis hageja

märkimisväärse aja oma ema elukohas, mistõttu täitis kostja ülalpidamiskohustust vahetult ning

(ii) hageja poolt välja toodud kulud on suures ulatuses ülepaisutatud.

18. Hageja on esile toonud, et isa juures viibimise ajal olid hageja kulud järgmised 1)

elektrienergia hinnanguliselt 50 eurot kuus; 2) vaba aeg, meelelahutus, hobid (sh arvutihiir,

klaviatuur, muu meelelahutus koos isaga) 170 eurot; 3) riided 30 eurot (aluspesu, sokid,

2-23-2749

dressid); 4) hügieenitarbed 10 eurot kuus; 5) taskuraha (sh raha päevaprae jaoks kui isa kodus

ei olnud, 6-7 eurot kord) ca 100 eurot kuus; 6) toit, jook hinnanguliselt 200 eurot kuus. Kokku

560 eurot kuus. Hageja toob välja, et perioodil, kui hageja elas isa juures, kaasnesid tema

ülalpidamisega kulud ning tasumisele kuulub elatis antud perioodi eest ulatuses, mis vastab

seadusandja poolt ette nähtud miinimumelatisele.

19. Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt vaidlusaluse perioodi eest elatist

miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kostja on osaliselt

vaidlustanud hageja kulude suuruse. Kohus leiab, et isa juures viibitud ajal olid põhjendatud

hageja igakuised kulud 340 euro ulatuses, mis kujunevad alljärgnevalt:

-

Eluasemelukud: 50 eurot kuus;

-

Vaba aeg, meelelahutus, hobid (sh arvutihiir, klaviatuur, muu meelelahutus koos isaga):

kostja vaidlustas nimetatud kulu täies ulatuses, kuna tõi välja, et isa juures viibitud ajal

ei käinud hageja koolis, ei suhelnud sõpradega ega ülejäänud perekonnaga, veedab aega

üksnes arvutis mängides, tegeleb hasartmängudega, ei liigu ega hoolitse oma hügieeni

eest. Hagejal on hasartmängusõltuvus ning diagnoositud segatüüpi reaktsioon käitumis-

ja emotsionaalsete häiretega. Kohtu hinnangul on hageja poolt hagiavalduses märgitud

170 eurot ilmselgelt ülepaisutatud ning põhjendatud hageja kulud nimetatud perioodil

vaba aja, meelelahutuse ja hobidele 25 eurot kuus;

-

Riided: 30 eurot – kostja on küll vaielnud nimetatud kulule vastu, kuna leiab, et uue

aluspesu, sokkide ja dresside ostmise vajadus ei teki üldjuhul igakuiselt, kuid kohtu

hinnangul tuleb siiski lugeda kulutused riietele põhjendatuks. Asjaolu, et inimene vajab

elamiseks riideid ja jalanõusid ning, et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, on

üldteada;

-

Hügieenitarbed: 10 eurot – kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kuluga.

-

Taskuraha: 25 eurot – kostja on hageja poolt märgitud taskuraha suurusele vastu

vaielnud ja leidnud, et taskuraha tegelik kulu sel perioodil oli 0 eurot, sest hageja ei

käinud väljas. Kohtu hinnangul tuleb mõistlikuks taskuraha kuluks siiski lugeda 25

eurot kuus.

-

Toidukulud: 200 eurot – kostja on leidnud, et põhjendatud toidukulud on 150 eurot.

Kohtu hinnangul tuleb lugeda põhjendatud toidukuluks 200 eurot, kuna tegemist on

kasvavas eas noormehega ning hageja on välja toonud, et vaidlusalusel perioodil käis

hageja ka väljas söömas, mistõttu võis toidukulu olla mõnevõrra suurem kui kostja on

pidanud mõistlikuks.

20. Kostja märgib, et on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud. Kohtupraktikast

tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv

elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust

piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on

tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat

elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari

2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 8. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-

16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe

või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse

vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse

ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu

8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema

juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud

vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades)

2-23-2749

võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures,

peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema.

21. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures

olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka

eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse

majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt

lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab

eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks

osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei

sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või

lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti

sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).

22. Kuivõrd hageja on esitanud hagi alates 06.01.2023, siis ei saa kohtu hinnangul olla vaidlust,

et perioodil 01.01.2023-05.01.2023 elas laps ema juures. Kostja on oma vastuses välja toonud,

et hageja viibis ka 9., 10. ja 12. jaanuaril kostja juures. Kostja tõendab nimetatud asjaolu

perekonnaliikmete ja hageja enda kirjalike selgitustega (dtl 146-152). Kohus leiab, et kostja on

käesoleval juhul tõendanud, et hageja viibis jaanuaris 2023 8 päeva kostja juures. Eeltoodust

tulenevalt tuleb jaanuarikuu eest elatist vähendada 53,33% võrra. Seega tuleb kostjal hagejale

tasuda jaanuarikuu eest elatist 42,90 eurot ((340 / 2) + 30 – 53,33% - 42,90). Kuna kohus on

leidnud, et hageja põhjendatud kulud isa juures viibides olid 340 eurot kuus ning vaidlust pole,

et kostja tasus veebruaris hageja kooli arve summas 75,50 eurot, siis veebruari kuu eest tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 134,50 eurot (340 / 2 + 40 – 75,50). Kuna poolte vahel

puudub vaidlus, et alates 21.03.2023 asus hageja taas elama ema juurde, siis märtsi kuu eest

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 34,67 eurot ((340 / 2 – 40) – 73,33%). Kokku

tuleb kostjalt hageja kasuks perioodi 06.01.2023-20.03.2023 eest välja mõista elatis 212,07

eurot.

23. Hageja on palunud kostjalt välja mõista jaanuaris 2023 alusetult tasutud elatis summas

191,79 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nimetatud nõue põhjendatud osaliselt. Kohtule

esitatud konto väljavõttest nähtuvalt on hageja isa tasunud hageja kontole 05.01.2023 elatise

191,79 eurot, märkides selgitusse „G.S., elatis, Jaanuar 2023“. Samal päeval on hageja kontolt

kantud kostja kontole 194 eurot selgitusega „laste elatis“ (dtl 140). Hageja on märkinud, et kuna

laps asus alates 06.01.2023 elama isa juurde, siis puudus isal sellest tulenevalt elatise tasumise

kohustus ning tegemist on summaga, mis hagejal tuleb tagastada isale. Kuivõrd käesolevas

menetluses on kohus tuvastanud, et hageja elas ema juures jaanuaris 2023 8 päeva ja isa juures

23 päeva ning isa andis lapsele elatist tema pool viibitud ajal vahetult, siis puudus kohtu

hinnangul kohustus hageja isal elatist täis summas tasuda ning kostjalt tuleb alusetult saadud

elatis välja mõista. Küll aga leiab kohus, et nimetatud summat tuleb vähendada 8 päeva võrra,

mil laps viibis jaanuaris ema juures. Kohus leiab, et alusetult saadud elatise hüvitamise nõue on

põhjendatud 142,30 euro ulatuses (191,79 / 31 x 23).

24. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja elatise perioodi 06.01.2023-20.03.2023 eest 212,07 eurot ning alusetult saadud

elatise hüvitis 142,30 eurot.

25. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse

täitmise korra vastavalt taotlusele.

26. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

2-23-2749

Menetluskulude jaotus

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise

lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud

jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi

kanda ka põhjusel, et kohus rahuldas hageja hagi osaliselt.

28. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

Kohtunik