2-22-145334/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.jaanuar 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-145334

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K. S. vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

130 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490, Estonia pst 9, Tallinn)

Hageja

lepinguline

esindaja

Elari

Arjakas

(e-post

elari.arjakas@eftalegal.ee)

Kostja: K. S. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista K. S.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 130 eurot.

3. Jätta menetluskulud K. S. kanda.

4. Välja mõista K. S.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 430

eurot.

5. K. S.l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule

EUROPARK

ESTONIA

menetluskulude

suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates

04.08.2016 kuni hagi esitamiseni. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte.

2. Kostja sõiduk oli pargitud hageja opereeritavatele parkimisaladele järgmiselt:

• 04.10.2020, Narva mnt 13, Tallinn

• 02.04.2021, Narva mnt 13, Tallinn

• 30.07.2021, Sadama, Tallinn

• 28.08.2022, Roseni tn 9/13, Tallinn

3. Kuna sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes, väljastati kostjale 04.10.2020

leppetrahv 0700 4102 0180 0533 summas 30 eurot, maksetähtaeg 18.10.2020; 02.04.2021

leppetrahv 1410 2042 1141 4252 summas 30 eurot, maksetähtaeg 07.04.2021; 30.07.2021

leppetrahv 1953 0072 1113 8373 summas 30 eurot, maksetähtaeg 13.08.2021 ja

28.08.2022 leppetrahv 0372 8082 2084 3443 summas 30 eurot, maksetähtaeg 11.09.2022.

4. Iga parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus

pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus

tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud

sõiduki

armatuurlaual

vastaval

alal

parkimisõigust

andvat

parkimiskaarti

või

parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ega alustatud ka mobiilset parkimist.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda

leppetrahv.

5. Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle

sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70

mõttes. Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on

pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise

aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal

kõnealuses parklas pargitud. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud

parkimise aeg ja koht.

6. Kohtueelselt saatis hageja kostjale 24.05.2022 ja 21.10.2022 meeldetuletuskirjad

võlgnevuse kohta, kuid kostja meeldetuletuskirjadele ei reageerinud.

7. Kostja pole esitanud tõendeid, et sõidukit kasutas leppetrahvide vormistamise

kuupäevadel teine isik. Leppetrahvide väljatrükkide fotodel on selgelt kujutatud sõidukit

numbrimärgiga xxxx.

8. Hageja juhib tähelepanu, et leppetrahv nr 0372808220843443 on vormistatud 28.08.2022

kell 8:49 ehk enne, kui kostja parkimise eest tasus. Kostja on tasunud parkimise eest

parkimistsoonis EP 5 (Roseni majad, Tallinn) ajavahemikul 9:48 -12:17. Asjaolu, et kostja

on tasunud parkimise eest 1 h hiljem, pole antud menetluses olulise tähendusega, sest

kostja parkis parkimistsoonis Roseni tn 9/13, Tallinn, selleks mitteettenähtud kohale ning

kostjal puudus parkimisluba.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 120 eurot ja sissenõudmiskulu 10

eurot.

Sissenõudmiskuludesse

on

hageja

arvestanud

Transpordiametile

ja

rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete

saamiseks.

Kostja vastuväited

10. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole leppetrahvinõudeid kätte saanud. Samuti

ei ole kostja näinud parkimislepingu tingimustega infotahvlit või muu teavitusmärki.

Hageja esitas trahvinõue nr. 0372808220843443, 28.08.2022 parkimise eest, kuid kostja

on õigeaegselt ja 1902 SMS-kaudu parkimise eest tasunud. Hageja ei ole

leppetrahvinõudest teatanud mõistliku aja jooksul. Kostja sõiduauto pildid on töödeldud,

ümberlõigatud, mõnedel nendest ei ole võimalik tuvastada, mis sõiduautot on pildistatud,

mis parkimistsoonis fotod on tehtud ja mis seina või maja ees väidetavalt sõiduauto on

pargitud.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

12. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses

lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud

õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405

lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud

vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta

ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit

ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna

käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

13. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

14. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

15. Kohus tuvastas, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja

vähemalt alates 04.08.2016 kuni hagi esitamiseni (dtl 81).

16. Kohus tuvastas, et kostja sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale

järgmiselt:

16.1. 04.10.2020, Narva mnt 13, Tallinn (dtl 36-42)

16.2. 02.04.2021, Narva mnt 13, Tallinn (dtl 43-51)

16.3. 30.07.2021, Sadama, Tallinn (dtl 52-60)

16.4. 28.08.2022, Roseni tn 9/13, Tallinn (dtl 61-68).

17. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt

nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt

liiklusseaduse (LS) § 2 punktile 93 on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis

registreeritud

juriidiline

isik,

kes

kasutab

sõidukit

kasutuslepingu

või

omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest

vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka sõiduki

omaniku poolt määratud esindaja. Nimetatud sätetest tulenevalt oli vaid kostjal seadusest

tulenev õigus sõidukit vallata, kasutada ja otsustada, kellele sõidukit kasutada anda. Seega

vastutab kostja igal juhul nimetatud sõiduki parkimise eest tasumata või parkimisõigust

omamata sõiduki parkimise eest hageja opereeritavas parklas.

18. Riigikohus on 25.01.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et kuigi üldjuhul

peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited

(TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja,

on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja

kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle

kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu

põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab

lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Hagejal kui auto vastutaval

kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS §

72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema

valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.

19. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või

vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist

(Riigikohus lahendis nr 3-2-1-3-16 ( p 11), lahendis 3-2-1-68-16 (p 31)).

20. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja

parklasse keegi teine. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, kes oli selleks kolmandaks

isikuks, kes parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavas parklas ning millisel õiguslikul

alusel. Seega tuleb eeldada, et hageja opereeritavas parklas parkis vaidlusalusel ajal

kostja.

21. Pooled ei vaidle, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Igal parkimisala sissesõidul

on esitatud parkimistingimused (dtl 69-81, 295-305). Riigikohus on 20.10.2010 lahendis

tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad

infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lisaks on hageja poolt

paigaldatud mitmeid liiklus- ja teavitusmärke, mis viitavad sellele, et sõiduki juht on

sisenenud

eraparklasse

ning

eraparkla

operaator

on

kehtestanud

parkimiseks

eritingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega

tekkis lepinguline suhe. Kuivõrd kostja on parkinud hageja poolt opereeritavale

parkimisalale, siis andis ta sellega ka nõusoleku lepingu sõlmimiseks.

22. Kohus leiab hageja esitatud fotosid parkimistingimuste kohta kogumis hinnates, et need

kajastavad kostja sõiduki parkimist hageja poolt esile toodud ajal ja kohas ning selle koha

parkimistingimusi. Parkimisalal on nähtavates kohtades infotahvlid, et sisenetakse tasulise

parkimise alale ning parkimine on tasuline. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, et

leppetrahvinõuete väljastamise kuupäeval sissesõidul infotahvel puudus või kehtisid

teistsugused parkimistingimused. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse

olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta

ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise

kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama.

Kostja seda ei ole teinud. Ka ei ole kostja põhistanud, et leppetrahvi päeval vastav

märgistus puudus. Kehtivast kohtupraktikast ei tulene, et hageja peaks leppetrahvinõude

tõendamiseks pildistama sõidukit selliselt, et nähtuks ka kõik parkimisala kinnitavad

liiklus- või teavitusmärgid või parkimistingimusi kehtestavad märgid.

23. Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist,

paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.

24. Kuivõrd Riigikohus on 05.06.2019 lahendis nr 2-17-117146 (punktis 12) pidanud hageja

poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise

tahteavaldused edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.

25. Kohus leiab, et hageja on fotodega tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja

sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teated. Parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud sõiduautot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja

koha. Kostja ei ole tõendanud erandlike asjaolude esinemist. Hageja on leppetrahvid kätte

toimetatud mõistlikul viisil koheselt peale rikkumise tuvastamist ning leppetrahvide

väljastamist.

26. Kostja leiab, et 28.08.2022 leppetrahvinõue 0372 8082 2084 3443 on alusetu, sest ta on

sel ajal ja kohas parkimise eest tasunud. Kostja esitas tõendina mobiilse tasumise

väljavõtte, mille järgi on tasutud 28.08.2022 parkimise eest parkimistsoonis EP 5 (Roseni

majad, Tallinn) ajavahemikul 05:47-13:48 (dtl 325-326).

27. Hageja juhib tähelepanu, et leppetrahv nr 0372808220843443 on vormistatud 28.08.2022,

sest kostja parkis parkimistsoonis Roseni tn 9/13, Tallinn selleks mitteettenähtud kohale

ning kostjal puudus parkimisluba.

28. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus selgitab, et kostjale vormistati leppetrahv põhjusel, et

kostja parkis ilma territooriumi valdaja loata selleks mitte ettenähtud kohas. Ka parkimise

eest tasumine ei anna õigust parkida seal, kus see on keelatud või eeldab territooriumi

valdaja luba. 28.08.2022 väljastas hageja kostjale leppetrahvinõude 0372 8082 2084 3443

põhjusel, et sõiduk pargiti selleks mitte ettenähtud kohale/puudus parkimisluba (dtl 61-

68). Leppetrahvi lisaks olevalt fotolt nähtub, et sõiduk on pargitud keelumärgi

„peatumiskeeld“ ning lisatahvlite „mõjuala“ ning „välja arvatud territooriumi valdaja loal“

vahetusse lähedusse ning sõiduki kõrval asub hageja parkimistingimusi selgitav tahvel (dtl

68). Märk „peatumiskeeld” koos lisatahvliga „mõjusuund” keelab peatumise ja parkimise

märgist vastavalt paremal või vasakul. Koos lisatahvliga „välja arvatud territooriumi

valdaja loal“ saab sellises kohas parkida vaid vastava loa olemasolul. Kohtu ette ei ole

toodud, et kostjal oleks 28.08.2022 vastav luba olemas olnud. Seega on kohtu hinnangul

hageja parkimistingimused olnud piisavalt nähtavad leppetrahvi väljastamise päeval, kuid

kostja ei ole neid järginud. Antud vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, et kostja on

tasunud parkimise eest parkimistsoonis EP 5 (Roseni majad, Tallinn, asukohaga Mere pst

6E, Tallinn). Kostjale on väljastatud 28.08.2022 leppetrahvinõue parkimistsoonis Roseni

tn 9/13, Tallinn selleks mitte ettenähtud kohale parkimise/ parkimisloa puudumise tõttu.

29. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma.

30. Kuna sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes, väljastati kostjale 04.10.2020

leppetrahv 0700 4102 0180 0533 summas 30 eurot, maksetähtaeg 18.10.2020; 02.04.2021

leppetrahv 1410 2042 1141 4252 summas 30 eurot, maksetähtaeg 07.04.2021; 30.07.2021

leppetrahv 1953 0072 1113 8373 summas 30 eurot, maksetähtaeg 13.08.2021 ja

28.08.2022 leppetrahv 0372 8082 2084 3443 summas 30 eurot, maksetähtaeg 11.09.2022.

31. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda.

32. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja

kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1

p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja

võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvide järgi raha

maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 120 eurot hagejale tasumata.

Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja

mõista leppetrahv summas 120 eurot.

33. VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi, pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue

on kuni 500 eurot.

34. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskuluna 10 euro hüvitamist. Sissenõudmiskuludesse on

hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti

nõudekiri võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale (dtl 87-89). Kohus

leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 10

eurot.

35. Menetluskulud

35.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

35.2. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177

lg 1 järgi.

35.3. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot.

35.4. Kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 484²

sätestatud tingimused 20 euro hüvitamiseks ei ole täidetud. Kohus ei ole teinud

käesolevas tsiviilasjas maksekäsku või menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu

vastavalt TsMS §-le 488¹.

35.5. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 7 tundi 30 minutit, hinnaga 110 eurot

tund.

35.6. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud

toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et

antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 3,5 tunni

ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid

on hageja esitanud maakohtusse sadu kui mitte tuhandeid. Õigusabi on osutatud hinnaga

110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale ja esindaja kvalifikatsioonile.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 385 eurot. Kokku

tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 485 eurot (100+ 385).

35.7. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab

taotluse.

35.8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik