3-24-155/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2024, Tallinn (täiendatud kirjeldava ja põhjendava

osaga)

Haldusasja number

3-24-155

Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Anastassia

Donets

Puudutatud isik – X (yy.yy.yyyy)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 17.01.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

taotlus.

Anda

Politsei-

ja

Piirivalveametile

luba

X

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui üheks kuuks (kuni 17.02.2024 k.a).

2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused

inglise keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult Xle

tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle pärast selle valmimist

3. Määruse avaldamise korral asendada X nimi ja sünniaeg tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 16.01.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse

Kameruni kodaniku X (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks loa saamiseks kuni 1 kuuks. Taotluse põhjendused ja asjaolud on järgmised:

a)

Isik peeti kinni 15.01.2024 kell 11:30 pärast seda, kui ta leiti Tallinna Vanasadama

Dterminalis. Isikul puudus kehtiv Schengeni konventsiooni liikmesriigi elamisluba, viisa vm

õiguslik alus. Isik oli eelnevalt saabunud Schengeni viisaruumi Poola Vabariigi pikaajalise viisa

2(4)

alusel 16.12.2020 läbi Belgia. Hiljem läks isik Poolasse, kus ta taotles ning ka sai elamisloa

õppimiseks, mis kehtis kuni 30.06.2023. Eestisse saabus isik Poolast 14.01.2024 bussiga, tema

eesmärgiks oli minna Soome Vabariiki. Isik plaanis seal osaleda kahel kooli

sisseastumiseksamil.

b)

Vastuseks PPA päringule selgitas Poola, et isiku varasem elamisluba kehtis kuni

30.09.2023, tema uus elamisloa taotlus jäeti 10.11.2023 läbi vaatamata. Seega oli isiku viimane

seaduslik Schengeni viisaruumis viibimise päev 10.11.2023. Isik ei lahkunud pärast taotluse

läbi vaatamata jätmist Schengeni viisaruumist. Seega on isik viibinud 66 päeva ebaseaduslikult

Schengeni territooriumil.

c)

PPA alustas isiku suhtes illegaalimenetlust ja viis läbi küsitluse. Selgus, et isik saabus

Schengeni viisaruumi õppimise ja töötamise eesmärgil. Isiku selgitusel oli tal plaan minna

õppima Soome ja taotleda seal viibimiseks dokumente. Isik väitis, et tema elamisloa

pikendamise taotlus on menetluses, kuid Poola ametivõimude vastuse kohaselt see nii ei ole.

Isik pidanuks lahkuma enne seadusliku viibimisaluse lõppemist Schengeni territooriumilt või

veenduma, et ta viibib Eestis ja Schengenis seaduslikult. Isik väitis, et ei soovi lahkuda

kodakondsusjärgsesse

riiki,

seega

ei

soovi

ta

täita

kaasaaitamiskohustust

oma

lahkumiskohustuse täitmiseks. Isik on ebausaldusväärne, arvestades tema suhtumist

seadustesse, teadlikku ebaseaduslikku viibimist Schengeni viisaruumis ja kohustuste täitmisest

kõrvale kaldumist, ning põgenemisohtlik, arvestades tema reisiteekonda ja käitumist.

d)

Isiku väitel peaks piisama elamisloa saamiseks taotluse esitamisest, kuid ta pole ise

kindlaks teinud, milline otsus taotluse suhtes on tehtud. Isik vihjas, et ta jättis Poola

ametivõimude juurde ilmumata, ta ei näidanud ka initsiatiivi enda viibimisõiguse osas selguse

saamiseks. Isiku arvates ei pea Schengeni riikides reisides näitama isikut ja viibimisalust

tõendavaid dokumente. e) PPA koostas isikule 15.01.2024 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse

Eestist ja Schengeni alalt lahkumiseks ja kohaldas sissesõidukeeldu 5 aastaks.

f)

Isik ei ole avaldanud terviserikkeid, mis takistaksid tema lahkumist. Isik soovib enda

saatmist Poolasse, kuid see pole elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu võimalik. Isik

on küsitluses öelnud, et ei soovi koduriiki naasta, samuti puuduvad tal selleks rahalised

vahendid. Isikul puudus ka Soomest Poolasse naasmise pilet.

g)

Isiku suhtes esinevad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi: VSS) §

23 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alused. Isiku kinnipidamine ja paigutamine

kinnipidamiskeskusesse on vajalik põgenemisohu tõttu. Isik on väljendanud soovimatust

kodakondsusjärgsesse riiki naasta. Isik soovib teha otsuseid vastavalt enda äranägemisele,

ignoreerides Schengeni alal kehtivaid seaduseid. Tema käitumine viitab, et vabaduses viibides

puudub tal ajend aidata kaasa enda väljasaatmisele. Isik esitas PPA-le vastuolulisi selgitusi enda

väidetava viibimisaluse kohta. Isiku soov on jääda Schengeni viisaruumi mistahes viisil ja

vabaduses võib ta proovida seda täide viia.

h)

Isiku kinnipidamine on vajalik väljasaatmise täideviimiseks. Vabaduses viibides võib

isik omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise liikmesriiki. Isikut pole võimalik 48 tunni

jooksul välja saata, kuna puudub tihe lennuühendus Kameruniga.

2. Isik selgitas kohtuistungil, et tema eelmine elamisluba aegus ja nagu eelmise puhul, võib

ka uue elamisloa saamine võtta mitu aastat. Elamisloa taotluse protsessi jälgimine on keeruline.

Poola ametivõimud käskisid tal otsust oodata ja lubasid sellest teada anda. Ta ei saa aru, miks

ta ei või minna edasi või siis tagasi Poolasse. Ta töötas Poolas. Eestis saaks ta elada koos oma

3(4)

sõbra ja tema abikaasaga. Ta on nõus Eestist lahkuma ja minema Poolasse, kuid mitte Kameruni,

kuna ta lahkus sealt 2020. a sõja tõttu.

3. PPA selgitas kohtuistungil, et isiku väljasaatmine seisab ennekõike lennupiletite

leidmise ja hankimise taga ning vajaduse korral tuleb hankida ka transiidiluba. Viimasega võib

aega minna 10 päeva. Eelduslikult on võimalik protsess lõpule viia 1 kuu jooksul

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesoleva määrusega täiendab kohus 17.01.2024 resolutsioonmäärust kirjeldava ja

põhjendava osaga.

5. VSS § 23 lg 1 kohaselt võib PPA paigutada Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase

kinnipidamiskeskusesse halduskohtu loal. Halduskohus otsustab väljasaadetava kinnipidamise

halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi (VSS § 26 lg 1).

Loa saamiseks peab PPA esitama taotluse kirjalikult koos põhjendusega ning vajalike tõendite

ja seletustega. VSS § 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus välismaalase kinnipidamiseks loa

kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alused ning samas seaduses

sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

6. Puudutatud isikule on 15.01.2024 tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja

kohaldatud sissesõidukeeldu 5 aastaks. Seega on isik väljasaadetava staatuses.

7. PPA taotluse ja selgituste kohaselt on isiku kinnipidamine vajalik lahkumisettekirjutuse

täitmiseks ja väljasaatmise tagamiseks. Kohtule teadaolevalt ei ole isiku Kameruni

väljasaatmiseks takistusi. Isikut ei ole praegu võimalik välja saata, sest puudub tihe

lennuühendus Kameruniga ja PPA-l on vaja leida ning hankida lennupiletid. PPA selgitas

kohtuistungil, et kuni 1-kuuline tähtaeg on vajalik, sest pole teada, kas isiku väljasaatmisel on

vaja ka transiidiluba, mille saamine võtab aega umbes 10 päeva. Isiku väljasaatmise aeg sõltub

seega piletite olemasolust, lennu teekonna ettevalmistusest ja vajadusel transiidiloa saamisest.

8. PPA tugineb kinnipidamise alusena VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 2. Need võimaldavad

välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1) või kui välismaalane ei

täida kaasaaitamiskohustust (VSS § 23 lg 1 p 2).

9. PPA tugineb põgenemisohu sisustamisel VSS § 68 p-le 6. Selle kohaselt esineb

välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan

järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisohu

kindlakstegemiseks hinnatakse lisaks muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid.

Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel.

10. Kohus nõustub, et põgenemisoht esineb põhjusel, et isiku käitumisest järelduvalt ei soovi

ta lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Tõenäoliselt ei püsi ta vabaduses viibides PPA-le

väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks kättesaadav ja asub ennast varjama või hoopis

üritab lahkuda mõnda teise Schengeni riiki. Selliseks arvamuseks annab aluse puudutatud isiku

senine käitumismuster. Ta oli teadlik, et tema Poola elamisloa kehtivus oli lõppenud, kuna ta

esitas taotluse selle pikendamiseks. Ta pidi aru saama, et üksnes taotluse esitamisest elamisloa

pikendamiseks ei piisa. Elamisloa pikendamise menetluses tulnuks korrektselt osaleda, ilmudes

nõutaval ajal kohale. Samuti tulnuks ära oodata otsustus elamisloa pikendamise kohta. Eelnevat

seisukohta ei muuda asjaolu, et varasema elamisloa saamise menetlus Poolas võis venida pikale.

Sellises olukorras riigist lahkumine ja vastavalt oma paremale äranägemisele teise Schengeni

riiki minemine näitab isiku hoolimatust kehtivatest reeglitest ja süvendab kahtlust, et ta üritab

4(4)

vabaduses viibides ka Eestist lahkuda. Seda ei muuda asjaolu, et isik enda väitel ei teadnud, et

temalt võidakse piiriületusel dokumente küsida.

11. Seda, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita, kinnitavad lisaks ka isiku enda väljendatud

seisukohad. Isik on kinnitanud PPA-le ja selgitas ka kohtuistungil, et ta ei soovi

kodakondsusjärgsesse riiki minna. Tema sihtriigiks oli praegusel juhul Soome ning tema

seisukohast nähtuvalt oleks ta nõus minema Poolasse. Isiku eelnevat käitumist arvestades on

usutav, et ta vabaduses viibides püüab leida võimalusi Eestist teise riiki lahkuda, et vältida

väljasaatmismenetluse toiminguid ja enda välja saatmist Kameruni. Schengeni viisaruumis

kehtivat liikumisvabadust arvestades ei ole see keeruline.

12. PPA on taotluses viidanud ka VSS § 23 lg 1 p-s 2 sätestatud kinnipidamise alusele, kuid

sellekohased põhjendused on kesised. Kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmist ei saa tuletada

ainuüksi isiku väljendatud soovimatusest koduriiki naasta.

13. Isiku kinnipidamise lubatavuseks peab esinema vähemalt üks kolmest kinnipidamise

alusest. Praegusel juhul esineb PPA põhjendustest nähtuvalt puudutatud isiku põgenemisoht

(VSS § 23 lg 1 p 1, koosmõjus VSS § 68 p-ga 6).

14. Isiku kinnipidamine on lubatav üksnes juhul, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (VSS § 23 lg-d 1 ja 11). Kohus

leiab, et leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu praegusel juhul tõhusad.

15. Isiku kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (VSS § 23

lg 11). Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid. Isikul ei ole tervisemuresid.

Pole ka ühtki muud puudutatud isikuga seotud kaalukat asjaolu, mis välistaks tema edasise

kinnipidamise. Isiku väljasaatmine võtab hõreda lennuühenduse tõttu aega ja PPA on menetluse

staadiumit arvestades piisavalt põhjendanud, miks ei ole hetkel täpset tagasisaatmise aega

võimalik

prognoosida.

PPA

selgitusi

arvestades

ei

kujune

isiku

kinnipidamine

kinnipidamiskeskuses siiski pikaajaliseks.

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada taotluses

märgitud isik kinnipidamiskeskusesse kuni 1 kuuks. Kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud

oluliselt muutuvad või selguvad asjaolud, mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses,

ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta

vabastada. Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine,

siis tuleb puudutatud isik väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata.

(allkirjastatud digitaalselt)