2-23-137128/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.jaanuar 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-137128

Tsiviilasi

AS-i PlusPlus Capital hagi I. P. vastu võla, viiviste ja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

1012,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood: 11919806;

aadress: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond);

Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (e-post: xxx);

Kostja: I. P. (isikukood: xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht:

xxx, e-post: xxx, tegelik elukoht kohtule teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista I. P.lt AS PlusPlus Capital kasuks Tele2 Eesti AS ja I. P. vahel

06.07.2022 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr 854497801 ja 07.07.2022 sõlmitud

Tele2 liitumislepingust nr 854497801 tulenev võlgnevus summas 717,44 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis summas 128,82 eurot ja sissenõudekulud summas

35 eurot.

3. Välja mõista I. P.lt AS PlusPlus Capital kasuks viivis määras 0,05% päevas alates

23.11.2023 kuni põhinõude 717,44 eurot jäägi täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud I. P. kanda.

5. Välja mõista I. P.lt AS PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 400 eurot. Hageja

õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.

6. Välja mõista I. P.lt AS PlusPlus Capital kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Nõude aluseks on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 06.07.2022 sõlmitud liitumisleping nr

854497801 ja 07.07.2022 sõlmitud liitumisleping nr 854497801. Liitumislepingu nr 854497801

alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma kostjale sideteenust numbrile xxxxxxxx ja xxxxxxxx

ja rentis kostjale seadme Huawei B628 ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest

vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Liitumisleping nr 854497801 alusel

kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma kostjale sideteenust numbrile xxxxxxxx ja rentis kostjale

seadme Piiramatu Kodu Huawei B818 ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest

vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja jättis Tele2 Eesti AS poolt esitatud

arved maksmata. Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev

võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas 17.03.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu

hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

Kohus

tegi

kostjale

menetlusse

võtmise

määruse

ja

hagi

kätte

toimetatavaks

kättetoimetamisportaali kaudu alates 05.12.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud.

Lisaks saatis kohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti aadressile xxx,

xxx, xxx, xxx, kuid kostja materjalide kättesaamist ei kinnitanud. Kohus toimetas kostjale

menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte Ametlike Teadaannete kaudu 21.12.2023.

Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise

korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks

(10.01.2024) ega ka hiljem ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt

arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280

eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja

õigusabikulu 420 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot.

Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse

kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk

20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes

TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20

eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud

seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning

nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul

vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks

ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei

ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse

koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga.

Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh

dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

100 eurot tund käibemaksuta peab kohus põhjendatuks.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 100 eurot

käibemaksuta.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 400 (280+20+100) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 400 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Kohus selgitab, et toimetab ka tagaseljaotsuse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu

TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi, kuna kohtule ei ole kostja elukoht teada. Kohus tegi kostjale

menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks kättetoimetamisportaali kaudu alates

05.12.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud. Lisaks saatis kohus 05.12.2023

hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti aadressidele xxx, xxx, xxx, xxx,

kuid kostja materjalide kättesaamist ei kinnitanud. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise

määruse ja hagiavalduse kätte Ametlike Teadaannete kaudu 21.12.11.2023.

Maksekäsu kiirmenetluses üritati kostjale makseettepanekut kätte toimetada järgmistel

aadressidel:

21.09.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus

26.09.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus

29.09.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus

06.10.2023 aadressil xxx - Tagastatud - ei ela/asu aadressil

06.10.2023 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus,

xxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus.

Varasemas menetluses on xxx omanik kinnitanud, et võlgnik ei ela antud aadressil. xxx

Vallavalitsusest kinnitati 02.11.2023 telefoninumbril xxxxxxxx, et võlgnik xxx ei ela. xxx ei

ole teda juba mitu aastat nähtud. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna

järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 08.11.2023, et

andmebaaside kohaselt on seisuga 20.01.2022 isiku elukohaks märgitud xxx ja

kontakttelefoniks xxxxxxxx. xxx koordinaator kinnitas 08.11.2023, et võlgnik ei ela juba ammu

nende juures. Tema kontaktid ja asukoht on teadmata.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte

toimetada avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik