2-23-126476/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-126476

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V. B. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood

11919806; lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste;

kostja V. B. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-23-126476.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 28. juunil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 148,65 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas kohtunikuabi 22. detsembri

2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis avalduse 22. detsembri 2023 määrusega käiguta ja määras

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh kohtualluvuse põhjendamiseks. Määrus on hageja

esindajale kätte toimetatud elektrooniliselt E-toimiku kaudu.

3. 3. jaanuaril 2024 esitas hageja hagiavalduse.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise

puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse

võtmisest keeldumise põhjus.

5. Juhindudes TsMS § 75 lg-st 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib

kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi ei võta

kohus hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule.

6. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüssel I) artikkel 4 lg 1 järgi esitatakse hagi

isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse

sõltumata nende kodakondsusest ning artikkel 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle

alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse

II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras.

7. Määruse artikkel 18 lg 2 sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija

vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse artikkel

6 lg 1 kohaselt tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis,

liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui art 18

lg-st 1, art 21 lg-st 2 ning art-test 24 ega 25 ei tulene teisiti.

8. Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 62 lg 1 täpsustab, et selleks, et teha

kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on

hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või

peamiselt elab. Kohus selgitab, et isiku peamine või alaline elukoht tuleb välja

selgitada faktiliste asjaolude alusel. Elukoha määramisel on oluliseks kriteeriumiks

vastavasse kohta elama asumise tahe.

9. Hageja nõue põhineb Tele2 Eesti AS ja kostja 12. septembril 2020 sõlmitud

tarbijakrediidilepingul. Puudub vaidlus, et krediidiandja sõlmis lepingu oma

majandus- ja kutsetegevuses ning kostja on tarbija. Hagiavalduses on hageja märkinud

kostja aadressiks xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Rahvastikuregistri

andmetel ei ole nimetatud aadress kunagi olnud võlgniku elukoht, küll aga kantud

registrisse lisa-aadressina. Maksekäsu kiirmenetluses on tuvastatud, et xxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxx korteri omanik üüris korterit ehitusfirmale, kuid hetkel ei ela korteris keegi.

Rahvastikuregistri

järgi

on

kostja

elukoht

alates

6. juunist

2012

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Perioodil 2007-2012 oli kostja elukoht samuti xxxxxxxxxxxxxxxx. Rahvastikuregistri

järgi ei ole kostjal kunagi olnud elukohta Eestis. Kostja on sündinud

xxxxxxxxxxxxxxx, tema emakeel on vene keel. Kinnistusraamatu andmetel ei oma

kostja Eestis kinnisvara. Transpordiameti registri järgi puuduvad tal Eestis

registreeritud sõidukid. Täitemenetluse registri järgi ei ole kostja suhtes läbiviimisel

täitemenetlusi. Töötamise registris on kostja kohta üks kanne, mille järgi on ta töötanud

ehituslihttöölisena, töösuhe on lõpetatud 5. septembril 2022 kostja soovil. Maksu- ja

Tolliameti registri järgi on kostja saanud Eestis maksustatavat tulu viimati 2022. aastal.

Hageja toob esile, et kostja sattus lepingu täitmisega võlgnevusse alates 18. juulist

2022, mis on ajaliselt lähedane töösuhte lõppemisega.

10. Eeltoodust saab järeldada, et kohtule kättesaadavatest andmetest nähtuvalt on kostja

Eestis viibinud seoses töötamisega. Eestis töötamine lõppes 2022. aasta juulis. Kostjal

ei ole Eestis vara, tema tegevusest ei nähtu tahet asuda Eestisse elama ega oma tegevust

siia suunata. Arvestades, et Tartu ja xxx-xxxxxx vahemaa on ligikaudu 130

kilomeetrit, on usutav, et kostja võis säilitada tugevad sidemed oma kodukohaga.

11. Seetõttu on kohus seisukohal, et asi ei allu Eesti kohtule uuesti sõnastatud Brüssel I

määruse artikkel 18 lg 2 alusel, kuna kostja elukoht ei ole Eestis. Kohtu hinnangul ei

saa ka pidada kostja elukohaks kohta, kus ta on mitme aasta eest ajutiselt seoses

töötamisega peatunud, seetõttu ei allu asi Eesti kohtule ka artikkel 6 lg 1 ja TsMS § 79

lg 2 alusel.

12. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

13. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja

menetluses ei ole osalenud, puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

14. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada avaldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik