2-20-12198/124 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Mari Schihalejev, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-12198

Tsiviilasi

N.P. hagi L.T. vastu ühisvara jagamiseks

L.T. vastuhagi N.P. vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Apellatsioonkaebuse I osas 3500 eurot

Apellatsioonkaebuse II osas 3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. märtsi 2023 otsus

Kaebuste esitajad ja kaebuste

liigid

N.P. apellatsioonkaebus

L.T. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

14. november 2023 ja 5. detsember 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I / vastustaja II (hageja/vastuhagis kostja):

N.P.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja Igor Sumarok

Apellant II / vastustaja I (kostja/vastuhagis hageja):

L.T.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 10. märtsi 2023 otsus tühistada osas, milles maakohus jagas N.P.

ja L.T. ühisvarana sõiduauto Citroen Jumperi reg nr XXXXXX ja määras selle

müügi avalikul enampakkumisel ja müügist saadava tulu jagamise N.P. ja L.T.

vahel võrdsetes osades; jättis sõiduki Volkswagen Transporteri reg nr XXXXXX

N.P. ainuomandisse ja mõistis temalt L.T. kasuks välja hüvitise 750 eurot; mõistis

L.T.lt N.P. kasuks välja hüvitise 22145, 73 eurot ja tööpanuse eest 865, 54 eurot

ning menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus

muutmata.

2. Teha asjas uus otsus, millega jätta sõiduauto Citroen Jumperi reg nr XXXXXX

ühisvarana jagamata ja jagada ühisvara sõiduki Volkswagen Transporter reg nr

XXXXXX osas selle müümisega avalikul enampakkumisel ning müügist saadud

raha jagada N.P. ja L.T. vahel võrdsetes osades.

3. N.P. nõue poolte ühisvara L.T. lahusvara huvides kasutamise ja enda tööpanuse

eest hüvitise kokku 31 424, 45 eurot saamiseks saata maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. L.T. nõue N.P. vastu jagada ühisvarana

laenukohustus 8000 eurot saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:

4.1. Jätta N.P. ja L.T. 7. märtsi 2023 kompromiss kinnitamata.

4.2. Kinnitada N.P. ja L.T. 8. märtsi 2023 kompromiss järgnevalt:

4.2.1. Pooled kinnitavad, et ühisvaraks olevad sõidukid Ford Transit 350L SCAB,

reg nr XXXXXXX ja Iveco Turbodaily 49.10V, reg nr XXXXXXX on

võõrandatud ja rahalised vahendid on jagatud kokkuleppe alusel poolte vahel.

4.2.2. Pooled lepivad kokku, et nad loobuvad hagis ja vastuhagis teineteise vastu

esitatud nõudest järgmise ühisvara suhtes:

4.2.2.1. Kaubik Ford Transit 350L SCAB, reg nr XXXXXXX;

4.2.2.2. Kaubik Iveco Turbodaily 49.10V, reg nr XXXXXXX.

4.2.3. Pooled lepivad kokku, et punktis 4.4. nimetatud vara osas puuduvad pooltel

igasugused rahalised nõuded teineteise vastu, s.h. menetluskulude osas, mis on

tekkinud menetluses antud ühisvara suhtes.

4.2.4. Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-12198 menetlus N.P. ja L.T. ühisvara kaubiku

Ford Transit 350L SCAB, reg nr XXXXXXX ja kaubiku Iveco Turbodaily

49.10V, reg nr XXXXXXX jagamise osas.

4.3. Rahuldada N.P. hagi L.T. vastu ühisvara jagamiseks osaliselt.

4.4. Rahuldada L.T. vastuhagi N.P. vastu ühisvara jagamiseks osaliselt.

4.5. Jätta L.T. vastuhagi sõiduki Citroen Jumper ühisvarana jagamise osas

rahuldamata.

4.6. Lõpetada N.P. ja L.T. varaühisus ning jagada N.P. ja L.T. ühisvara järgmiselt:

müüa Volkswagen LT28, registreerimismärgiga nr XXXXXXX, Volkswagen

Transporter,

registreerimismärgiga

XXXXXX

ja

Peugeot

Boxer

registreerimismärgiga XXXXXXX avalikul enampakkumisel ning jagada müügist

saadav tulu N.P. ja L.T. vahel võrdsetes osades.

4.7. N.P. nõue L.T. vastu hüvitise kokku 31 424, 45 eurot saamiseks poolte ühisvara

kasutamise ja N.P. tööpanuse eest L.T. lahusvara huvides saata maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.

4.8. L.T. nõue N.P. vastu jagada ühisvarana laenukohustus 8000 eurot saata

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

5. Poolte menetluskulude jaotuse mõlemas kohtuastmes määrab kindlaks maakohus

asja uuel läbivaatamisel.

6. Jätta Viru Maakohtu 24.08.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-12198 kohaldatud

hagi tagamise abinõu kehtima kuni tsiviilasja lahendamiseni.

7. Rahuldada N.P. ja L.T. apellatsioonkaebused osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.P. (hageja) esitas 24. augustil 2020 L.T. (kostja) vastu hagi ühisvara jagamiseks, milles

palus:

-

jagada kostja lahusvaraks oleva maja renoveerimisele, ümberehitamisele ja lahusvara

huvides kasutatud ühisvaraks olevad rahalised panused summas 47 848,90 eurot

kohustusega hüvitada hagejale pool ühisvaraks olevast rahalisest panusest, s.o

23 924,45 eurot;

-

jagada kostja lahusvaraks oleva maja renoveerimisele, ümberehitamisele ja lahusvara

huvides kuulutatud poolte poolt ehitustööde teostamisel tehtud panus 15 000 eurot

kohustusega

hüvitada

hagejale

7500 eurot,

arvestades

tema

panust

maja

ümberehitamisel;

-

jätta kaubik Ford Transit 350L SCAB (reg nr XXXXXXX) väärtusega 4500 eurot

hageja ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale pool sõiduki väärtusest, s.o 2250

eurot;

-

sõiduauto Volkswagen Transporter (reg nr XXXXXX) väärtusega 1500 eurot jätta

hageja ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale pool sõiduki väärtusest, s.o 750

eurot;

-

kaubik Volkswagen LT28 (reg nr XXXXXXX) väärtusega 1200 eurot jätta kostja

ainuomandisse kohustusega hüvitada hagejale pool sõiduki väärtusest, s.o 600 eurot;

-

kaubik Iveco Turbodaily 49.10V (reg nr XXXXXXX) väärtusega 2500 eurot jätta kostja

ainuomandisse kohustusega hüvitada hagejale pool sõiduki väärtusest, s.o 1250 eurot;

-

kaubik Peugeot Boxer (reg nr XXXXXXX), väärtusega 600 eurot jätta kostja

ainuomandisse kohustusega hüvitada hagejale pool sõiduki väärtusest, s.o 300 eurot;

-

peale tasaarvestuse tegemist moodustab kostja kohustus hageja ees kokku

31 824,45 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 5. juulil 2002 Venemaal abielu. Abielu lahutati

19. juuni 2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-8326. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele

ühisvara jagamises.

A.T. kinkis 8. märtsil 2012 kostjale kinnistu asukohaga XXXXXXXXXXXXX. Kostja on

alates 16. märtsist 2012 kinnistu omanik. Tegemist on kostja lahusvaraga. Kinnistul asuv maja

oli halvas seisundis ja pooled alustasid maja renoveerimisega. Hageja tellis 2015. aastal

projekti, 17. oktoobrist 2016 valmis rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojekt

nr XXXXXX. Alates 2014. aastast soetati maja renoveerimiseks vajalikke materjale. Perioodil

juuni 2014 – märts 2020 osteti materjale kokku 38 637,36 euro eest. Lisaks telliti teenuseid

(ehitusprojekt, elektritööd, betoonitööd, soojusvõrgu ehitustööd, tehnika rent), perioodil juuni

2016 - märts 2020 kokku 9211,54 euro eest. Kokku on kostja lahusvara renoveerimisele

ühisvara arvelt kulutatud 47 848,90 eurot. Hageja nõudis kostjalt hüvitist sellest poolt, st

23 924,45 eurot tuginedes perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg-le 1 ja § 37 lg-le 3.

Lisaks panustas hageja maja renoveerimisele ka ehitustööde ja abitööde tegemisega. Perioodil

juuni 2014 – juuni 2020 on poolte ühiseks panuseks maja ümberehitamisel 3000 tundi, s.o

500 tundi aastas hinnaga 5 eurot üks töötund. Seega on hageja panus kokku 7500 eurot (250 ×

6 × 5), mis tuleb kostjal hagejale PKS § 34 lg 1 alusel hüvitada. Kui panust ei ole kohtu

hinnangul võimalik tõendada, siis palus hageja kohtul hinnata tema tööpanust siseveendumuse

kohaselt kõiki asjaolusid arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg-te 1 ja 2

alusel.

2. Kostja nõustus ühisvara jagamisega, kuid vaidles vastu hageja valitud ühisvara jagamise

viisile.

Hagis toodud ehitusmaterjalide maksumus on vale ja tõendamata. Puuduvad tõendid, et maksed

on tehtud ühisvara arvelt. Venemaa äriühingutelt ostetud materjalid on kasutatud poolte

Venemaal asuva maja renoveerimiseks. OÜ-lt Viktan, OÜ-lt Elbrus Service OÜ, N-E-S-A-

GROUP OÜ ei ole töid tellitud ega tasutud, need tööd on kostja ise teinud. Hageja ei ole

panustanud maja ehitamisesse. Elamu renoveerimisega tegeles kostja koos oma tuttavatega.

Ühisvara jagamisel ei saa arvestada poolte töötundide ja füüsilise panusega.

Kostja nõustus, et hageja ainuomandisse jääb sõiduk Volkswagen Transporter turuväärtusega

1500 eurot. Kostja ei nõustunud, et hageja omandisse jääb Ford Transit ning soovis sõidukit

endale. Kostja vaidles vastu hageja märgitud turuväärtusele Ford Transiti osas ning leidis, et

see on 1800 eurot. Teisi autosid kostja endale ei soovinud ning samuti ei soovi ta nende eest

hüvitist maksta.

3. Kostja esitas 2. augustil 2021 vastuhagi paludes lõpetada hageja ja kostja ühisomandi

sõidukite suhtes järgmiselt: jätta sõiduk Volkswagen Transporter (reg nr XXXXXX)

turuväärtusega 1500 eurot hageja ainuomandisse, jätta Ford Transit (reg nr XXXXXXX)

turuväärtusega 1800 eurot kostja ainuomandisse ning müüa sõidukid Volkswagen LT

(reg nr XXXXXXX), Iveco Turbodaily (reg nr XXXXXXX) ja Citroen Jumper (reg nr

XXXXXXX) ja Peugeot Boxer (reg nr XXXXXXX) avalikul enampakkumisel kohtutäituri

kaudu ja müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. Lisaks palus kostja mõista

hagejalt kostja kasuks välja XXXXXXXX müügist saadud summast 6500 eurot. Kostja palus

mõista hagejalt kostja kasuks välja sõidukite Volkswagen Transport ja Ford Transit

turuväärtuste hinnavahe 300 eurot. Samuti palus kostja tasaarvestada hagejalt kostja kasuks

väljamõistetava hüvitise 6500 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitisega 300 eurot

ja lõplikult mõista hagejalt kostja kasuks välja 6200 eurot.

Kostja leidis, et XXXXXXXXXXXXX asuva eramu remondiks tehtud kulud tuleb hüvitada

hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et ehitusmaterjalid oleks ostetud ühisvara arvelt. Tõendina

esitatud ehitusprojekt on põhiprojekti staadiumis, eelarvet elamu ehitamiseks ei ole tehtud.

Puuduvad tõendid tehtud tööde mahu osas.

Pooled soetasid abielu ajal elamu XXXXXXXX. Elamu omanik on hageja ja vähemalt need

ehitusmaterjalid, mis on ostetud Venemaalt on kasutatud Venemaal asuva elamu remondiks.

Eramu on tänaseks müüdud ja hageja sai eramu müügist 13 000 eurot, millest pool tuleb

kostjale hüvitada.

Pooled on enne lahutamist sõlminud abieluvaralepingu, ühisvara jagamise lepingu ja tegid

avalduse

abieluvararegistrile.

Lepinguga

läks

korteriomand

asukohaga

X

hageja

ainuomandisse. Tehingu tegemise ajal olid poolte suhted lõppenud ja tehingu eesmärgiks oli

tagada kostjale eluase. Kooselu lõppes 1. mail 2020 ja korteri jagamisel ei esitanud kostja nõuet

hüvitada pool korteri maksumusest. Kostja lähtus sellest, et tehinguga lõpetatakse

pooltevahelised võimalikud ühisvaraga seonduvad vaidlused. Hageja nõuet hinnates on vajalik

ka nimetatud asjaolusid arvestada. Kahe ühisvarasse kuulunud kinnisasja müügist sai hageja

raha, et omandada korteriomand asukohaga XXXXXXXX.

3. veebruari 2023 kohtukõne teesides palus kostja juhul, kui kohus jätab rahuldamata hageja

nõuded seoses XXXXXXXXXXXXX maja rekonstrueerimisega seotud kulude jagamisega ja

otsustab, et sõidukid jagatakse poolte vahel avalikul enampakkumisel müümisega, hagejalt

välja mõista 4000 eurot seoses 6. juuni 2017 laenust tulenevate kohustuste jagamisega.

Alternatiivselt palus kostja tasaarvestada 4000 eurot hageja nõuetega.

4. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostjale kuuluva maja renoveerimine toimus pere huvides

ja materjalide soetamine toimus ühisvaraks olevate rahaliste vahendite arvel. Kostja ei ole

vastupidist tõendanud. Kuna kostja lahusvaraks oleva maja renoveerimiseks kasutati ühisvaraks

olevat raha 46 342 eurot, peab kostja hagejale hüvitama pool majale tehtud kulutuste väärtusest,

s.o 23 171 eurot.

13. mail 2020 sõlmitud abieluvaraleping on kehtiv ja seda ei ole vaidlustatud, mistõttu ei oma

lepinguga seonduv käesoleva vaidluse ja ühisvara jagamisel tähtsust.

Hageja leidis, et ühisvaraks olevate sõidukite müügiks tuleks korraldada avalik

enampakkumine ja sõidukite müügist saadud raha tuleb jagada poolte vahel võrdsetes osades.

5. Maakohus jättis 19. detsembri 2022 määrusega läbi vaatamata kostja vastuhagi

XXXXXXXX jagamise nõude osas.

MAAKOHTU LAHEND

6. Maakohus kinnitas poolte 8. märtsi 2023 kompromissi sõidukite Ford Transit 350L SCAB,

ja Iveco Turbodaily 49.10V osas ning lõpetas selles osas menetluse. Maakohus rahuldas hageja

hagi ja kostja vastuhagi osaliselt. Maakohus lõpetas poolte varaühisuse ning jagas ühisvara

jättes Volkswagen Transporter hageja ainuomandisse ning märkis, et hagejal tuleb tasuda

kostjale omandiõiguse kaotamise eest hüvitis 750 eurot. Maakohus määras, et Volkswagen

LT28, Citroen Jumper ja Peugeot Boxer tuleb müüa avalikul enampakkumisel ning jagada

müügist saadav tulu poolte vahel võrdsetes osades. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja poolte ühisvara kostja lahusvara huvides kasutamise eest hüvitise 22 145,73 eurot.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise hageja tööpanuse eest kostja lahusvarale

865,54 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus viitas PKS §-le 25 ja § 37 lg-tele 1 ja 3 ning tuvastas, et pooled abiellusid 5. juulil

2002 ja abielu lahutati 19. juuni 2020 kohtuotsusega, mis jõustus 13. augustil 2020. Pooled ei

vaidle, et XXXXXXXXXXXXX kinnistu on kostja omand. Seega kuulub kinnistu kostja

lahusvarasse.

Pooled on soovinud sõiduauto Volkswagen Transporter, kaubiku Volkswagen LT28, sõiduauto

Citroen Jumper ja kaubiku Peugeot Boxer jagamist. Puudub vaidlus, et tegemist on ühisvaraga.

Hageja soovib Volkswagen Transporteri jagamist selliselt, et see jääks hagejale. Kostja nõustub

sõiduki jätmisega hagejale ega vaidle vastu selle turuväärtusele 1500 eurot. Seega tuleb sõiduk

Volkswagen Transporter jätta hageja ainuomandisse ning hagejal tuleb kostjale tasuda hüvitis

omandiõiguse kaotamise eest 750 eurot. Kumbki pool ei soovi endale sõidukeid

Volkswagen LT28, Peugeot Boxer ja Citroen Jumper. Maakohus leidis, et viidatud sõidukid

tuleb müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades.

Hageja soovib saada hüvitist abielu ajal kostja lahusvarale (XXXXXX kinnistu) tehtud

kulutuste eest. Samuti soovib ta hüvitist abikaasa lahusvarale panustatud töö eest. PKS § 34

lg 1 sätestab, et kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara

huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama ning hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Kostja

leiab, et PKS § 34 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et üks abikaasadest on õigustatud ühisvara

valitsemiseks ja kasutab ühisvara enda huvideks ning seega säte praegusel juhul ei kohaldu.

Maakohus lähtudes Riigikohtu seisukohast tsiviilasjades nr 3-2-1-164-14 ja 2-14-18828 leidis,

et on põhjendatud kohaldada PKS § 34 lg-t 1. PKS § 34 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud

eriregulatsioon käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete suhtes.

Hageja väidete järgi on pooled panustanud maja renoveerimisel materjalidesse 38 637,36 eurot

ja tellitud töödesse 9211,54 eurot (dtl 12). Hageja on selle tõendamiseks esitanud arved

(dtl 203-442, dtl 721-904). Lisaks on hageja esitanud tabeli (dtl 706-711), millest nähtub,

kuidas on omavahel seotud kohtule esitatud arved ning majas tehtud tööd. Kohtule on esitatud

ka pildid, mis on tehtud maja renoveerimise käigus ning mis ilmestavad maja seisukorra

paranemist (dtl 29jj). Tunnistaja V.E. ja N.S. ütlustest selgus, et maja on renoveeritud tööliste

abiga ning sellega ei ole tegelenud pooled üksi. Seega on tõendatud, et maja renoveerimisel

tehtud tööde eest tuli tasuda ka kolmandatele isikutele. Kohtule esitatud piltidelt nähtub, et

plokkidest püstitati seinad (dtl 175), paigaldati katus (dtl 184), põrandasoojustus (dtl 187) ja

aknad (dtl 197). Tunnistaja J.T. sõnul oli maja algselt halvas seisus ning seal ei olnud võimalik

elada (dtl 986). See tähendab, et majas tehti parendusi, mis muutsid oluliselt selle väärtust.

Kostja ei ole menetluse käigus väitnud, et majas parendusi poleks tehtud ning samuti on leidnud

kinnitust asjaolu, et mõlemad pooled panustasid maja renoveerimisse rahaliselt (dtl 1043,

1047).

Maakohus hinnates esitatud tõendeid leidis, et maja renoveerimiseks tehtud tööde väidetav

maksumus 9211,54 eurot ei ole täies ulatuses tõendatud. Kohtule esitatud tabeli kohaselt

puuduvad OÜ Viktaan ja Elbrus Service OÜ teostatud tööde kohta dokumendid (dtl 706).

Nimetatud tööde maksumus on tabeli järgi 2827 eurot. Need kulud ei ole leidnud kinnitust ka

tunnistajate ütlustega. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus tõendatuks, et maja renoveerimisel

on tehtud töid 6284,54 euro eest.

Kostja on seadnud kahtluse alla hageja väidetud materjalikulu (38 633,30 eurot) arvestuse,

samuti selle, kas materjale kasutati talle kuuluva maja renoveerimisel. Menetluse kestel ei ole

kinnitust leidnud, et hageja esitatud tabelis (dtl 706-711) kajastatud materjalid oleks kasutust

leidnud mõnel teisel ehitusobjektil. Samas on tunnistaja J.T. oma ütlustega kinnitanud, et

samaaegselt XXXXXX maja renoveerimisega ei tehtud perekonnas muid remonditöid

(dtl 986). Tabelis kajastatud materjalid on kooskõlas piltidega, millelt nähtuvad majas tehtud

parendustööd, st materjale kasutati seinte püstitamiseks, küttesüsteemi renoveerimiseks, katuse

ja vahelagede ehitamiseks ning põrandasoojustuse paigaldamiseks. Tabelis esitatud materjalide

maksumuse tõendamiseks on hageja esitanud kuludokumendid. Maakohus leidis, et kulud

materjalidele on tõendamata 626,38 euro ulatuses, s.o akende osas, mille kohta ei ole esitatud

arvet. Maakohus luges tõendatuks, et maja renoveerimisel kasutatud ehitusmaterjalide

maksumus on 38 006,92 eurot.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et pooled on XXXXXX maja renoveerimisse rahaliselt

panustanud ühisvara arvelt 44 291,46 eurot. Seeläbi on kasvanud ka renoveeritud elamu väärtus

ning kostja lahusvara. Elamu seisukord on aastatel 2014 kuni 2020 oluliselt muutunud ning

pooled on elamu renoveerimise tulemusel muutnud selle elamiskõlblikuks. Ühisvara jagamisel

lasub ühisvara väärtuse tõendamise koormus mõlemal poolel selliselt, et kui pool esitab tõendi

jagatava ühisvara väärtuse kohta, siis peab teine pool juhul, kui ta ei nõustu esitatud tõendiga

ühisvara väärtuse kohta, esitama omapoolse tõendi ühisvara väärtuse kohta. Kostja ei ole

menetluse käigus vastavaid tõendeid esitanud. Seega kui lähtuda sellest, et maakohus on

eelnevalt tuvastanud, et pooled on kostja lahusvarasse panustanud ühisvara arvelt

44 291,46 eurot, on selliselt kasvanud ka kostja lahusvara väärtus. Seega tuleb kostjal hüvitada

hagejale pool panustatud ühisvara väärtusest, s.o 22 145,73 eurot.

Hageja väidab, et tema ja kostja ühine panus kinnistu renoveerimisel ehitustööde ja abitööde

tegemise näol on kuue aasta jooksul kokku 3000 töötundi ehk 500 tundi aastas hinnaga 5 eurot

töötuni eest. Hageja väitel on poolte ühiseks panuseks kostja lahusvaraks oleva maja

ümberehitamisele 15 000 eurot. Hageja palub sellest talle hüvitada 7500 eurot. Hageja viitas,

et ta korraldas ehitustööde teostamist, st otsis töölisi ning tegeles hinnapäringute tegemisega

(dtl 711). Seda on kinnitanud oma ütlustega ka tunnistaja J.T. (dtl 987). Seega ei saa väita, et

hageja maja renoveerimisse ei panustanud. Maakohus leidis, et asjas on tõendatud hageja töine

panus maja renoveerimisse.

Maakohus nõustus kostjaga selles, et hageja panus ei ole eluliselt usutav. Maakohus nentis, et

maja renoveerimisega seonduv asjaajamine võib olla ajamahukas, kuid tegeleda sellega 6 aastat

igapäevaselt ligikaudu 1 tund, ei ole eluliselt usutav. Samuti ei ole kohtule selge, mille alusel

on hageja võtnud töö tunnitasuks 5 eurot. Hageja ei ole suutnud tõendada enda panust

XXXXXX maja renoveerimisel, mille ta on osutanud enda tööga. Maakohus pidas vajalikuks

määrata hageja tööpanuse kohtu siseveendumuse kohaselt (TsMS § 233 lg-d 1 ja 2). Hageja

panustas oma tööga maja renoveerimisse peaasjalikult asjaajamisega seonduvalt. Maakohus

pidas mõistlikuks ajakuluks 1 tund nädalas, s.o 52 tundi aastas ning 312 tundi 6 aasta jooksul.

1 tunniga on võimalik käia ehituspoes ja tegeleda kirjavahetusega või otsida parimaid

pakkumisi ehitusmaterjalidele. Silmas peab ka pidama, et maja renoveerimise alguses võis

ajakulu olla suurem ning maja valmimise käigus võis ajakulu vastavalt väheneda. Maakohus

pidi võimalikuks lähtuda kõne all olevate aastate töötasu tunni alammäärast, mis oli 2014. aastal

2,13 eurot; 2015. aastal 2,34 eurot; 2016. aastal 2,54 eurot; 2017. aastal 2,78 eurot; 2018. aastal

2,97 eurot; 2019. aastal 3,21 eurot; 2020. aastal 3,48 eurot. Seega luges maakohus hageja

tööpanuseks XXXXXX maja renoveerimiseks 2014. aastal 55,38 eurot; 2015. aastal

121,68 eurot; 2016. aastal 132,08 eurot; 2017. aastal 144,56 eurot; 2018. aastal 154,44 eurot;

2019. aastal 166,92 ning 2020. aastal 90,48 eurot – kokku 865,54 eurot.

Kostjal tuleb hagejale hüvitada poolte ühisvara oma lahusvara huvides kasutamise eest

22 145,73 eurot ning hageja tööpanuse eest kostja lahusvarale 865,54 eurot, kokku

23 011,27 eurot.

Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hagi ja vastuhagi osaliselt.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Hageja (apellant I) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada osas, millega jäeti Volkswagen Transporter hagejale ja mõisteti hagejalt kostja

kasuks välja omandiõiguse kaotuse eest 750 eurot ning teha tühistatud osas uus otsus, millega

müüa Volkswagen Transporter avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadav tulu poolte

vahel võrdsetes osades. Lisaks palub hageja maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi

rahuldamata ühisvara lahusvara huvides kasutamise ja hageja tööpanuse hüvitamise osas ning

teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja ühisvara lahusvara huvides

kasutamise eest 3453,38 eurot ja hüvitis hageja tööpanuse eest 6634,46 eurot. Lisaks palub

hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda ning teha

uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus ei ole põhjendanud Volkswagen Transporteri jätmist hageja ainuomandisse ja

hagejalt kostja kasuks hüvitise väljamõistmise osas. Pooled olid oma lõppseisukohtades nõus

nimetatud sõiduki müügiga avalikul enampakkumusel ning müügist saadud tulu poolte vahel

võrdsetes osades jagamisega. Seega saavutasid pooled kokkuleppe ühisvara jagamise viisi osas.

Asjaolu, et pooled ei ole selles osas kompromissi sõlminud ei tähenda, et kohus võis jätta poolte

arvamused ühisvara jagamise viisi kohta tähelepanuta.

Hageja ei nõustu maakohtu põhjendustega, et OÜ Viktaan ja Elbrus Service OÜ tehtud tööde

osas dokumendid puuduvad. Pooled ei vaidle, et tabelis nimetatud töid abielu ajal tehti ning

nende eest maksti ühisvara arvelt. Üksnes tasumist tõendavate dokumentide puudumine ei ole

aluseks järeldamaks, et töid ei tehtud ja nende eest tasumist ei toimunud. Olukorras, kus

maakohus tuvastas, et ühisvara arvelt remonditöid tehti, pidi maakohus lugema tõendatuks, et

tehtud olid ka OÜ Viktaan ja Elbrus Service OÜ tööd ning nende eest on tasutud ühisvara arvelt.

Kui tegemist on ühisvara arvelt tööde tasumisega, puudub pooltel kohustus tõendada nimetatud

tööde eest tasu tasumist.

Hageja ei nõustu maakohtuga, et kulud materjalidele on tõendamata 626,38 euro ulatuses, s.o

akende osas. Pooled materjalide soetamise üle ei vaielnud ning nende eest on tasutud ühisvara

arvelt. Maakohus kinnitas, et kajastatud materjalid on kooskõlas piltidega. Asjaolu, et

materjalide tasumist tõendavaid dokumente ei ole esitatud, ei anna alust järeldada, et

materjalide eest ei tasutud. Olukorras, kus tegemist on ühisvara arvelt materjalide eest

tasumisega, puudub pooltel kohustus tõendada nimetatud materjalide eest tasu tasumist.

Hageja ei nõustu maakohtuga, et hageja panus maja renoveerimisse oli 1 tund nädalas.

Arvestades, et tegemist oli maja renoveerimisega, ei ole eluliselt usutav ega loogiline kohtu

määratud ajakulu. Tegemist ei olnud liht- või abitööga ning õige ei ole lähtuda palga

alammäärast. Tasu 5 eurot/tunnis on hageja tehtud tööpanust arvestades põhjendatud ja vastab

tegelikkusele. Statistikaameti andmetel olid ehitussektori keskmised palgad 2015-2020

vahemikus 6,46-8,07 eurot. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale kogu hagiavalduses nõutud

tööpanus, st 7500 eurot.

Maakohus jättis menetluskulude jaotamisel kohaldamata TsMS § 164 lg 2, mille järgi võib

kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lg-st 1. Hageja oli sunnitud tegema ühisvara

kindlaksmääramiseks jagamiseks suuremaid pingutusi, mistõttu ei ole õiglane jätta kulusid

TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

8. Kostja (vastustaja I) palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud

palub kostja jätta hageja kanda.

9. Kostja (apellant II) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsuse osas, millega rahuldati hageja hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks

välja ühisvara lahusvara huvides kasutamise hüvitis 22 145,73 eurot, hageja tööpanuse hüvitis

865,54 eurot, jäeti kostja vastuhagi osaliselt rahuldamata ja müüdi Volkswagen LT28, Citroen

Jumper ja Peugeot Boxer avalikul enampakkumisel ja jagati müügist saadava tulu poolte vahel

võrdsetes osades. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hageja nõue

ühisvara lahusvara huvides kasutamise hüvitise ja hageja tööpanuse hüvitise kostjalt

väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamata, müüa Volkswagen LT28 ja Peugeot Boxer

avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadav tulu poolte vahel võrdsetes osades.

Kostja palub jätta kostja ainuomandisse 6. juuni 2017 võlakirjast tulenevad kohustused ning

mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 4000 eurot 6. juuni 2017 võlakirjast tuleneva nõude

kostja ainuomandisse jätmise eest.

Maakohtu otsusest ei ole jälgitav, milliste konkreetsete õigusnormide alusel asus maakohus

seisukohale, et kostja peab maja renoveerimiskulud hagejale hüvitama. Maakohus ei andnud

õiguslikku hinnangut poolte suhtele seoses maja renoveerimisega. Maakohtu otsusest jääb

ebaselgeks, kas kohus kvalifitseerib hageja nõude käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise

sätete järgi. Isegi kui maakohus soovis tugineda Riigikohtu 25. veebruari 2015 otsuse

tsiviilasjas nr 3-2-1-164-14 seisukohtadele, ei saa jätta tähelepanuta, et Riigikohus on nimetatud

otsuse p-s 13 rõhutanud, et PKS§ 34 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud eriregulatsioon käsundita

asjaajamise või alusetu rikastumise sätete suhtes. Seega ei ole maja renoveerimiskulude

väljamõistmine sellisel kujul võimalik. Samuti pole nõude kvalifitseerimata jätmise tõttu

võimalik hinnata nõude aegumist.

Maakohus tõlgendas valesti PKS § 34 lg-t 1. Sätte peamine eesmärk on tagada, et üks abikaasa

ei kasutaks ühisvara enda lahusvara huvides. Samas eeldatakse, et ühisvara valitsetakse ja

käsutatakse abikaasade poolt ühiselt (PKS §-d 28 ja 29). PKS § 23 lg 1 ja § 34 lg 1 koostoimes

sätestavad, et PKS § 34 lg 1 kohaldub juhul, kui ühisvara või osa sellest valitsemisõigus on ühel

abikaasal. Poolte vahel on sõlmitud abieluvaraleping (dtl 522-526), mis lõpetas varaühisuse

korteriomandi asukohaga XXXXXXXX suhtes. Seega tegemist ei ole lepinguga, mis annaks

tagasiulutavalt (2014 kuni 2020) kostjale õiguse ühisvara valitseda PKS § 28 lg 2 mõistes. PKS

§ 34 lg 1 kohaldamise eelduseks on aga, et kostja oleks üksi olnud õigustatud valitsema

ühisvara, millega renoveeriti maja ja ta tegi seda teise abikaasa nõusolekuta.

Hageja ja kostja on vande all ütlustega kinnitanud, et kostja teenitud raha hoiti korteris „karbis“,

mida mh kasutati ehitusmaterjalide ostmiseks. Kostja omandas seega maja renoveerimiseks

materjalid tema valitsemises/valduses oleva raha arvel. Isegi kui tõlgendada PKS § 34 lg-t 1

kitsamalt, siis ei ole hageja kordagi väitnud, et ehitusmaterjalide ost toimus kostja korraldusel

või poolte kokkuleppel.

Maakohus ei ole hageja tööpanuse nõude lahendamisel andnud hinnangut poolte õigussuhetele.

PKS § 34 lg 1 kohaldamise eelduseks on ühisvara kasutamine lahusvara kasuks. Tööpanus ei

vasta TsÜS §-s 66 tähenduses vara tunnustele.

Maakohus ei ole arvesse võtnud, et abieluvaralepingu sõlmimisel oli kostja eesmärgiks lõpetada

kõik ühisvara jagamisega seotud vaidlused ja hageja oli sellest teadlik. Seega on 13. mai 2020

abieluvaralepingu sõlmimisega lõppenud hageja nõuded seoses ühisvara jagamisega (mh maja

renoveerimisega seotud nõuded). Maakohus ei ole kostja väitele hinnangut andnud.

Kostja esitas toimikusse 6. juunil 2017 võlakirja (dtl 947, tõlge dtl 948). Võlakirjast tulenevalt

võttis kostja pere huvides laenu 8000 eurot. Laenu võtmise eesmärgiks oli hageja poolt maja

Jaanilinnas ostmine. Hageja kinnitas 31. jaanuari 2023 istungil, et kostja teenitud või laenuks

saadud raha laekus pere eelarvesse. Kostja selgitas samal istungil, et hageja küsis temalt

ligikaudu 7000 eurot, et tasuda õele hüvitist Jaanilinnas asuva maja osa eest. Puudub vaidlus,

et raha kasutati pere huvides ja seetõttu tuleb see jagada PKS § 38 alusel. Kostja palus

kohtukõnedes arvestades sellega, et võlakirjast tulenev kohustus kuulub ühisvara hulka ja

hageja peab seega kostjale hüvitama 4000 eurot. Maakohus jättis kostja väite põhjendamatult

kõrvale.

Kohtuotsus tuleb sõiduki Citroen Jumper osas tühistada, sest sõidukit ei ole olemas.

10. Hageja (vastustaja II) palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise

ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osas, milles maakohus jagas poolte ühisvarana

sõiduauto Citroen Jumperi reg nr XXXXXX, määras selle müügi avalikul enampakkumisel ja

müügist saadava tulu jagamise poolte vahel võrdsetes osades; jättis sõiduki Volkswagen

Transporteri reg nr XXXXXX hageja ainuomandisse ja mõistis temalt kostja kasuks välja

hüvitise 750 eurot; mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitisena 22145, 73 eurot ja tööpanuse

eest 865, 54 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu

otsus muutmata.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega

jätab vastuhagi sõiduauto Citroen Jumperi reg nr XXXXXX ühisvarana jagamiseks

rahuldamata ja lõpetab sõiduki Volkswagen Transporter reg nr XXXXXX osas poolte ühisvara

sõiduki müümisega avalikul enampakkumisel ning müügist saadud raha jagamisega poolte

vahel võrdsetes osades.

Hageja nõudes kostjalt hüvitise kokku 31 424, 45 eurot saamiseks poolte ühisvara kasutamise

ja hageja enda tööpanuse eest kostja lahusvara huvides saadab ringkonnakohus TsMS § 657 lg

1 p 3 alusel asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.

Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel otsustada ka kostja nõude jagada ühisvarana

võlakirjast tulenev laenukohustus 8000 eurot menetlusse võtmine.

Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsioonis ka otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse

(TsMS § 654 lg 22 ).

Poolte apellatsioonkaebused tuleb rahuldada osaliselt.

12. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille

peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1).

Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust p-s 1 (7. märtsi 2023 kompromissi kinnitamata

jätmine) ja p-s 2 (8. märtsi 2023 kompromissi kinnitamine), samuti Volkswagen LT28

reg nr XXXXXXX ja Peugeot Boxer reg nr XXXXXXX jagamises ühisvarana sõidukite

müümisega avalikul enampakkumisel ja müügist saadava tulu jagamisega poolte vahel (p 5.2).

Märgitud osas on maakohtu otsus jõustunud.

13. Maakohus jagas poolte ühisvarana kuus sõidukit. Pooled saavutasid kompromissi kahe

sõiduki jagamise osas. Maakohus otsustas jätta sõiduki Volkswagen Transporter hageja

ainuomandisse, mõistes hagejalt välja kostja kasuks hüvisena 750 eurot ja müüa ülejäänud kolm

sõidukit (sh Citroen) avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha poolte vahel võrdsetes

osades.

Maakohus jättis sõidukeid jagades tähelepanuta, et kohtukõne teesides oli hageja nõustunud

sõidukite osas, mille jagamise osas pooled kompromissi ei saavuta, müügiga avalikul

enampakkumisel ja müügist saadud tulemi jagamisega poolte vahel (IV kd lk 77). Seega olid

maakohtu menetluses mõlemad pooled nõus, et ka sõiduk Volkswagen Transporter tuleks müüa

avalikul enampakkumisel. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja soovis

sõidukit Volkswagen Transporter enda ainuomandisse. Maakohtu otsust tuleb selles osas muuta

ja lõpetada poolte ühisvara ka selle sõiduki osas sõiduki müümisega avalikul enampakkumisel

ning jagada saadud raha poolte vahel võrdsetes osades.

Sõiduki Citroen Jumper jagamist ühisvarana nõudis vastuhagis kostja. Ringkonnakohtu

menetluses avaldas kostja, et kuivõrd nimetatud sõidukit ei eksisteeri (seda ei ole registris) ei

saa seda sõidukit ühisvarana jagada. Arvestades kostja seisukohta tuleb maakohtu otsust

sõiduki Citroen Jumper osas muuta ja jätta kostja vastuhagi sõiduki Citroen Jumper jagamise

osas ühisvarana rahuldamata.

14. Asjas puudub vaidlus, et, XXXXXX kinnistu on kostja lahusvara. Samuti puudub vaidlus

selles, et poolte abielu ajal toimusid XXXXXX kinnistul ehitustööd. Hageja nõuab PKS § 34

lg 1 alusel kostja ühisvarale tehtud kulutuste, sh tööpanuse hüvitist. Nõude tõendamiseks on

hageja esitanud arved, maja renoveerimise käigus tehtud pildid ja palunud üle kuulata

tunnistajatena kaks ehitustöölist ja poolte tütre. Samuti kuulas maakohus pooled ära vande all.

Hageja esitas ka tabeli, millest nähtub hageja seisukoht, millised arved on esitatud milliste

ehitusmaterjalide ostmise ja tööde tegemise kohta. Maakohus jättis kostja vastuväited selle

nõude (sh tõendite) osas tähelepanuta, pidas hageja tõendeid piisavaks, et tõendada kinnisasja

väärtuse suurenemist ning hagi PKS § 34 lg 1 alusel osaliselt rahuldada. Maakohus mõistis

kostjalt välja hageja kasuks XXXXXX renoveerimise eest poole panustatud ühisvara

väärtusena 22145, 73 eurot. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ja hinnanguga tõenditele

ei nõustu.

15. Hagi on esitatud PKS § 34 lg 1 alusel, mille kohaselt kui ühisvara valitsema õigustatud

abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama.

Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hageja on oma nõude

rajanud valele õiguslikule alusele. Maakohus viitas põhjendatult Riigikohtu seisukohale

tsiviilasjas nr 3-2-1-164-14, et PKS § 34 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud eriregulatsioon käsundita

asjaajamise või alusetu rikastumise sätete suhtes (maakohtu otsuse p 47). Põhjendamatu on

kostja seisukoht apellatsioonkaebuses, et hageja peab nõude esitamisel viidatud alusel

arvestama lisaks võlaõigusseaduse alusetu rikastumise ja käsundita asjaajamise sätetega ning

need sätted on olulised nõude aegumise arvestamisel. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 34

lg 1 kohaldamise eelduseks on, et hageja kasutas poolte ühisvara lahusvara huvides ja tähendust

ei oma asjaolu, kumma abikaasa sissetulekust kulutusi kostja lahusvaraks oleva elamu

renoveerimiseks tehti.

16. Pooled ei vaidle selle üle, et abielu ajal parendati kostja lahusvarasse kuuluvat XXXXXX

kinnisasja ja tehti seal erinevaid töid. PKS § 27 lg 3 kohaselt ei arvata lahusvara hulka neid

kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste

soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus

arvestatakse abikaasade ühisvara hulka.

Ringkonnakohtu hinnangul on kinnisasjal asuva elamu parendamine selgelt suunatud varalt

kasu saamisele, mis seisneb kinnisasja väärtuse tõusus ja kinnisasja suuremates kasutuseelistes.

PKS § 27 lg 3 järgi ei ole oluline kumb abikaasadest töö või varaliste sooritustega panustas.

Oluline on, et see on toimunud varaühisuse ajal. Ka enne 1. juulit 2010 sai lugeda abikaasade

panustega tekitatud vara väärtuse juurdekasvu ühisvaraks, mida saab jagada (vrdl Riigikohtu

9. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-09, p 15). Kuna abielu ajal tehtud parendused

on tehtud eelduslikult ühisvara arvel ning kostja ei ole vastupidist tõendanud, ei ole vaja

PKS § 34 lg 1 kohaldamisel tuvastada üksikute panuste suurust, vaid võimalik on lähtuda

sellest, kui palju kulutused tervikuna kinnisasja väärtust on tõstnud. Parenduste tulemusel

kinnisasja väärtuse suurenemist saabki pidada abikaasade abielu ajal tehtud kulutuste

väärtuseks. Selliseid tõendeid hageja maakohtule ei esitanud, mistõttu ei ole kohane ka

maakohtu etteheide kostjale, et kostja pole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja

esitatud tõendid kulutuste tegemise kohta.

17. Maakohus rikkus selgitamiskohustust (TsMS § 348 lg 1, § 400 lg 5), sest jättis pooltele

selgitamata, et PKS § 34 lg 1 kohaldamisel on tõendamisesemeks abielu ajal ja ühisvara arvel

tehtud parenduste tulemusel kinnisasja väärtuse võimalik tõus ja milliste tõenditega saab seda

tõendada. Kohtul on õigus teha pooltele ettepanek esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230

lg 2). Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, mida ringkonnakohtul ei ole võimalik

endal kõrvaldada.

Ringkonnakohus ei saa hageja hüvitise nõuet ise lahendada seetõttu, et asja materjalide kohaselt

ei ole võimalik tuvastada kinnisasja väärtust kostjal lahusvara tekkimise ajal ning võrrelda selle

muutumist poolte abielu ajal tehtud parenduste tulemusena. Kinnisasjal kasutatud

ehitusmaterjalide maksumus ja tehtud töötundide arvestuslik väärtus ei pruugi võrduda

kinnisasja väärtuse suurenemisega. Pooled ringkonnakohtu istungil neis asjaoludes

kokkuleppele ei jõudnud ega suutnud sõlmida kompromissi kostja poolt hagejale makstava

kinnisasja

väärtuse

tõusu

hüvitise

suuruse

osas.

Seetõttu

kuuluvad

mõlemad

apellatsioonkaebused kostjalt hageja kasuks XXXXXX kinnisasja parendamisse panustatu eest

välja mõistetud hüvitise suuruse osas rahuldamisele ja tsiviilasi tuleb saata selles osas

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb hageja hüvitisenõuet uuesti hinnata. Hageja peab tõendama, et

poolte abielu ajal ühisvara arvel tehtud parenduste tulemusel kinnisasja väärtus suurenes ja

millises ulatuses. Kui kostja hageja seisukoha ja tõenditega ei nõustu, saab kostja esitada

nimetatud asjaolu osas omapoolsed tõendid hageja tõendite kummutamiseks.

18. Ringkonnakohtu hinnangul on vara väärtuse juurdekasvu mõistlik tõendada eelkõige

eksperdi- või asjatundja arvamusega. Eksperdile tuleb anda ülesandeks määrata kindlaks abielu

ajal tehtud abikaasade kulutuste väärtus, kuivõrd see näitab, mil määral mõjutavad abielu ajal

tehtud kulutused kinnisasja väärtust täna. Ekspert saab anda hinnangu kinnisasja

hetkeväärtusele kahes erinevas hüpoteetilises olukorras. Esiteks olukorras, kus kinnisasjale ei

oleks abielu ajal parendusi tehtud ja teiseks olukorras, kus kinnisasjale oleks tehtud parendused

abielu ajal, kuid mitte pärast seda. Tegemist on sobiva meetodiga tuvastamaks abielu ajal tehtud

abikaasade kulutuste väärtust, kuivõrd see näitab, mil määral mõjutavad abielu ajal tehtud

kulutused kinnisasja väärtust täna (vt selle kohta ka Tartu Ringkonnakohtu 13. septembri 2022

otsus tsiviilasjades nr 2-19-10554 ja 9. veebruari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-14-51919).

Kuivõrd parenduste tulemusel kinnisasja väärtuse suurenemist saabki pidada abikaasade abielu

ajal tehtud kulutuste väärtuseks, saab selle arvata ühisvara hulka ning ühisvara jagamisel on

hagejal õigus nõuda pool sellest kostjalt välja.

19. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et 13. mai 2020 abieluvara lepingu sõlmimisega lõppesid

hageja nõuded kostja vastu seoses ühisvara jagamisega. Maakohus ei ole selle kostja väite osas

otsuses seisukohta võtnud, millega on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Samas ei ole see

maakohtu minetus toonud kaasa ebaõiget otsust. Ringkonnakohus tuvastab, et 13. mai 2020

abieluvaralepingu (II kd lk 214) p-s 3.3 leppisid pooled kokku üksnes korteriomandi

XXXXXXXXX hageja ainuomandisse jätmises. Lepingu p-s 3.2.4. kinnitasid pooled, et nad ei

soovi lisaks lepingu esemele käesoleva lepingu alusel muud ühisvara jagada ning nad on

teadlikud, et vastavalt seadusele on ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara, sealhulgas ka

varalised kohustused, abikaasade ühisvara. Seega ei lõppenud kõik hageja nõuded kostja vastu

ühisvara jagamiseks 13. mai 2020 lepinguga.

20. Kostja palub apellatsioonkaebuses arvestada, et ühisvarasse kuulub ka pere huvides võetud

laenukohustus 8000 eurot. Kostja esitas selle kohta maakohtule tõendina 6. juuni 2017 võlakirja

(dtl 948). Kostja palub apellatsioonkaebuses jätta laenukohustus 8000 eurot tema

ainuomandisse ja mõista hagejalt välja kostja kasuks hüvitis 4000 eurot. Samuti esitas kostja

alternatiivse tasaarvestusavalduse. Kostja esitas nimetatud nõude ja taotluse esmakordselt

maakohtule 3. veebruaril 2023 kohtukõne teesides (IV kd lk 68), mil märkis, et hageja esitatud

ühisvara loetelu ei ole täielik.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus ei ole nimetatud kostja nõude ja taotluse osas

seisukohta võtnud, millega on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Samas tuleb märkida, et

kui kostja soovis ühisvara koosseisus jagada ka abikaasade ühist kohustust, pidi kostja esitama

selle nõude vastuhagina. TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi tuleb hagiavalduses mh märkida hageja

selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka

menetletakse. Kuigi kostja on esitanud menetluses ise vastuhagi, ei ole ta vastuhagis 6. juuni

2017 võlakirjast tuleneva laenukohustuse ühisvarana jagamist taotlenud. Seega tuleb kostja

3. veebruaril 2023 esitatud nõuet pidada vastuhagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 tähenduses.

TsMS § 376 lg 2 kohaselt kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige

siis, kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi

lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Hagi muutmise avaldusele kohaldatakse

hagiavalduse kohta sätestatut (TsMS § 376 lg 3 esimene lause). Asja uuel läbivaatamisel tuleb

maakohtul võtta seisukoht ka kostja nõude, jagada ühisvarana 6. juuni 2017 võlakirjast tulenev

laenukohustus, menetluse võtmise osas, andes eelnevalt kostjale võimalus seaduse nõuetele

vastava nõudeavalduse esitamiseks. Asja uuel arutamisel saab maakohus võtta ka seisukoha

kostja tasaarvestuse vastuväite osas, mida maakohus ei ole menetlenud ja seisukohta võtnud.

21. Kuivõrd ringkonnakohus saadab tsiviilasja osaliselt maakohtule uueks läbivaatamiseks,

otsustab maakohus ka menetluskulude jaotuse mõlemas kohtuastmes asja uuel läbivaatamisel

(TsMS § 173 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/