2-23-3033/18 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas

Tsiviilasja number

2-23-3033

Tsiviilasi

Advokaadibüroo LMP OÜ hagi A. K. vastu 2500 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2500 eurot

Hageja: Advokaadibüroo LMP OÜ (registrikood

12045166);

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Lee;

Kostja: A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx);

Viimase kohtuistungi aeg

14.09.2023 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Advokaadibüroo LMP OÜ hagi A. K. vastu 2500 euro nõudes

nõude aegumise tõttu.

2. Jätta menetluskulud Advokaadibüroo LMP OÜ kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2 alusel.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Advokaadibüroo LMP OÜ (edaspidi hageja) esitas 22.02.2023 hagiavalduse A. K.

(edaspidi kostja) vastu 2500 euro väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on

hagejal nõue Nordest Cosulting OÜ (edaspidi võlgnik või OÜ) vastu, mis põhineb

jõustunud Harju Maakohtu 04.11.2022 otsusel tsiviilasjas nr 2-20-138315, millega kohus

mõistis võlgnikult hageja kasuks välja võlgnevuse 2413,20 eurot, viivise 308,41 eurot ja

viivise 0,06% päevas summalt 2413,20 eurot alates 11.12.2020 kuni kohustuse täitmiseni.

Kohtutäitur Elin Vilippus algatas hageja avalduse alusel võlgnikult kohtuotsusega

väljamõistetud võlgnevuse sissenõudmiseks täiteasja nr 022/2022/7681. Täitemenetluse

raames arestis kohtutäitur 30.12.2022 võlgniku osakapitali sissemaksmise nõude võlgniku

asutaja ja ainuosaniku, s.o kostja vastu summas 2500 eurot. Seejärel esitas hageja

22.02.2023 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 118 lg 1 alusel kohtusse hagiavalduse,

millega palub kostjalt kui võlgniku suhtes kohustatud kolmandalt isikult hageja kasuks

kohtutäituri ametialasele kontole välja mõista võlgniku osakapitali sissemakse summas

2500 eurot.

2. Kostja vaidles 05.04.2023 hagivastuses hagiavaldusele vastu ja palus selle rahuldamata

jätta. Kostja leidis, et hageja tugineb haginõude puhul kehtetule õigusnormile (kuni

31.01.2023 kehtinud äriseadustiku § 1401). Lisaks väitis kostja, et on rahalise sissemakse

kohustuse OÜ ees täitnud, mistõttu ei vastuta kostja enam sissemakse ulatuses OÜ

kohustuste eest.

3. Kohus kohustas pooli 30.05.2023 kohtunõudega täpsustama erinevaid vaidlusega seotud

asjaolusid. Kohtunõudest lähtuvalt esitas hageja 01.06.2023 taotluse kolmanda isikuna OÜ

kaasamiseks menetlusse. Kohus rahuldas 02.06.2023 määrusega hageja taotluse ja kaasas

menetlusse kolmanda isikuna Nordest Consulting OÜ ning määras talle hagiavaldusele

vastuse esitamiseks tähtaja.

4. Kostja ei esitanud 30.05.2023 kohtunõudele vastust ning ka OÜ ei esitanud hagiavaldusele

vastust.

5. Kohus korraldas 14.09.2023 kohtuistungi, millest võttis hageja lepingulise esindajana osa

hageja tütar Liis Kütt ning kostja lepinguline esindaja advokaat Kristjan Lee. Kohus uuris

ja selgitas pooltele vaidlusega seotud asjaolusid ning proovis suunata pooli

kompromisslahendusele. Kuna pooled kohtuistungil kokkuleppele ei saanud, määras kohus

kostjale täiendava 7-päevase tähtaja 30.05.2023 kohtunõudes esitatud asjaolude kohta

selgituste ja tõendite esitamiseks.

6. Kostja esitas 15.09.2023 taotluse hageja nõude aegumise kohta vaheotsuse tegemiseks.

Kostja tõi välja, et hageja on 22.02.2023 esitanud hagi kohtule OÜ osakapitali sissemakse

tasumiseks. Äriseadustiku (ÄS) § 140 lg 2 kohaselt peavad asutajad tasuma osa eest

täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga

ei ole ette nähtud teisiti. OÜ asutati sissemakset tegemata ja osakapitali suurus oli 2500

eurot, mille kostja kohustus tasuma täielikult ühe aasta jooksul, kuid kõige hiljem ÄS

§ 1401 lg-s 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Osakapitali sissemakse tasumise tähtaeg

oli kindlaks määratud asutamislepingus. Asutamisleping on tehing tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 67 tähenduses ja leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 tähenduses (vt

Riigikohtu 08.12.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-117829, p 10). OÜ esmase

kapitaliseerimise nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 05.03.2019 (s.o ühe aasta

möödumisel OÜ asutamisest 05.03.2018). Osaühingu sissemakse tasumise nõue on

tehingust tulenev nõue, mille aegumisele tuleb kohaldada TsÜS §-s 146 toodud

aegumistähtaegasid. Sissemakse tasumise nõue aegub kolme aasta jooksul sissenõutavaks

muutumisest (TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1). Seega aegus kostja kohustus OÜ

kapitaliseerimise osas 05.03.2022, mistõttu on hageja nõuded aegunud.

7. Hageja vaidles 21.09.2023 seisukohtades hageja aegumise kohaldamise taotlusele vastu,

leides, et hageja nõue ei ole aegunud. Hageja leidis, et kuna tema haginõude aluseks on

TMS § 118 lg 1 ja asjaolu, et kohtutäitur on arestinud võlgniku rahalise nõude summas

2500 eurot kostja vastu, siis tuleneb hageja nõue täitemenetlusest, täitedokumendist ja

seega kohaldub nõude aegumisele TsÜS § 157 lg 1, mille järgi jõustunud kohtulahendiga

tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on

kümme aastat. Seoses kostja viidatud Riigikohtu lahendiga nr 2-19-117829 märkis hageja,

et selles lahendis ei ole midagi täpsustatud täitemenetlusest tuleneva nõudega, vaid nõue

on esitatud otse osaniku vastu ning muul alusel, mistõttu ei ole hageja hinnangule samas

otsuses esitatu kohaldatav antud olukorras. Samas isegi kui tuginedagi eelnevast tehingust

tuleneva nõude aegumisele, siis Riigikohus on lahendi nr 2-19-117829 p-s 11 täpsustanud,

et TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks

muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue

sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava

kohustuse täitmist. Hagejal tekkis vastav nõue ja selle esitamise õigus kõige varasemalt

11.11.2020.a, kui kostja kui Nordest Consulting esindaja andis hagejale teada üheselt, et

kui hagejal olekski mingi nõue, siis selle sissenõudmine oleks perspektiivitu, kuna seoses

COVID-19 viiruse olukorraga riigis Nordest Consulting OÜ-l puudub sissetulek. Seega

tuleks ka nõude aegumist antud juhul arvestada just ajast, mil hagejal üldse tekkis alus

nõude esitamiseks kostja vastu ja põhikirja lisa punktis 2.2 tulenevat alternatiivi, kuivõrd

kostja kui Nordest Consulting esindaja andis üheselt teada, et puudub sissetulek Nordest

Consulting OÜ-l. Sellest ajast alates sai hagejale ka selgeks, et sissemakse on tegemata ja

alles siis oleks saanud hageja üldse esitada hagi kostja kui osaniku vastu, saades teada, et

Nordest Consulting OÜ-l muu vara puudub kostja väitel. Varasemalt selline teadmine

hagejal puudus ja aluseid ei olnud veel olemas. Hagi ei oleks saanud esitada enne, kui oli

selge, et Nordest Consulting OÜ-l igasugune muu vara puudub, mis selgus kõige

varasemalt kostja väitest maksekäsu kiirmenetluses ja üheselt hiljem täitemenetluses, mille

alusel hageja ka nõude otsustas kohtusse esitada. Seega ei ole hageja nõue aegunud ka

eelneva põhjal tehingust tuleneva nõude puhul, arvestades aegumise alguseks

11.11.2020.a.

8. Kohus andis 08.12.2023 kirjaga kostjale ja kolmanda isikuna kaasatud võlgnikule

võimaluse soovi korral vastata hageja 21.09.2023 seisukohtadele ning määras, et teeb

haginõude aegumise kohta vaheotsuse kirjalikus menetluses hiljemalt 15.01.2023.

9. Kostja esitas 27.12.2023 vastuse hageja 21.09.2023 seisukohtadele, milles vaidles neile

vastu ja leidis jätkuvalt, et hageja nõue on aegunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha

vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise

tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta

vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja

asja edasi ei menetle.

11. Hageja esitas 22.02.2023 kohtusse hagiavalduse, millega palub TMS § 118 lõikele 1

tuginedes kostjalt kui võlgniku suhtes kohustatud kolmandalt isikult hageja kasuks

kohtutäituri ametialasele kontole välja mõista võlgniku osakapitali sissemakse summas

2500 eurot.

12. Vastavalt TMS § 118 lõikele 1 on sissenõudjal nõude arestimise puhul õigus nõuda

kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile,

sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu.

13. Selleks, et sissenõudjal (hagejal) oleks TMS § 118 lg 1 alusel õigus nõuda kolmandalt

isikult (kostjalt) võlgniku (OÜ) asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, peab

kohus kindlaks tegema, kas selline võlgniku (OÜ) nõue kolmanda isiku (kostja) vastu üldse

eksisteerib, sh hindama, kas see on kehtiv ega ole aegunud. Sissenõudja (hageja) ei saa

TMS § 118 lg 1 alusel nõuda kolmandalt isikult (kostjalt) kohustuse täitmist võlgniku (OÜ)

asemel enda kasuks kohtutäiturile, sh esitada hagi võlgniku (OÜ) suhtes kohustatud

kolmanda isiku (kostja) vastu, kui kolmandal isikul (kostjal) sellist nõuet võlgniku (OÜ)

vastu ei eksisteeri, see ei ole kehtiv või on aegunud.

14. Kohus tuvastas, et hagejal on kehtiv ja õiguspärane nõue Nordest Cosulting OÜ vastu, mis

põhineb jõustunud Harju Maakohtu 04.11.2022 otsusel tsiviilasjas nr 2-20-138315

(edaspidi kohtuotsus, vt 22.02.2023 hagiavalduse lisa 1). Viidatud kohtuotsusega mõistis

kohus OÜ-lt hageja kasuks välja võlgnevuse 2413,20 eurot, viivise 308,41 eurot ja viivise

0,06% päevas summalt 2413,20 eurot alates 11.12.2020 kuni kohustuse täitmiseni.

15. Samuti tuvastas kohus, et kohtutäitur Elin Vilippus algatas hageja avalduse alusel

kohtuotsusega

OÜ-lt

väljamõistetud

võlgnevuse

sissenõudmiseks

täiteasja

nr

022/2022/7681 ning arestis täitemenetluse raames 30.12.2022 võlgniku osakapitali

sissemaksmise nõude võlgniku asutaja ja ainuosaniku, s.o kostja vastu summas 2500 eurot

(hagiavalduse lisa 2). Seejärel esitaski hageja TMS § 118 lõikele 1 tuginedes kohtusse

käesoleva hagiavalduse, millega palub kostjalt kui OÜ suhtes kohustatud kolmandalt

isikult hageja kasuks kohtutäituri ametialasele kontole välja mõista OÜ osakapitali

sissemakse summas 2500 eurot. Hageja tugines sealjuures (kuni 31.01.2023 kehtinud) ÄS

§ 1401 lõikele 2 ja asjaolule, et kostja ei olnud kuni hagiavalduse esitamiseni tasunud OÜ

osakapitali sissemakset.

16. Kuni 31.01.2023 kehtinud ÄS § 1401 lg 2 nägi ette, et kuni osanik ei ole asutamislepinguga

sõlmitud sissemakse ajatamise kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab

ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu

kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Alates 01.02.2023 on ÄS § 1401

kehtetu, kuid seda asendab rakendussättena ÄS § 5201, mille lg 1 sätestab, et kui osaühing

on asutatud selliselt, et asutajad ei ole asutamisel sissemakseid tasunud, vastutab osanik,

kes ei ole sissemakset täielikult tasunud, osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata

sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.

17. Kohus selgitab, et sissemakse tasumise nõue kuulub ainult osaühingule ning seadus ei näe

ette vastava derivatiivnõude esitamise võimalust osaühingu võlausaldajate poolt. Sellise

nõude maksmapaneku kohustus on osaühingu juhatusel ja kui juhatus ei esita nõuet õigel

ajal, võib see kaasa tuua osaühingu kahju hüvitamise nõude tekkimise juhatuse liikme(te)

vastu.

18. Seega ei ole hageja kui OÜ võlausaldaja õigustatud ÄS § 1401 lg 2 (ega ÄS § 5201 lg 1)

alusel nõudma kostjalt OÜ ees (ja OÜ asemel) kapitaliseerimiskohustuse täitmist. Selline

nõudeõigus on üksnes osaühingul endal ehk OÜ juhatusel. Hagejal kui sissenõudjal on küll

täitemenetluse raames nõude arestimise puhul õigus nõuda TMS § 118 lg 1 alusel seda, et

kostja täidaks OÜ kapitaliseerimiskohustuse OÜ asemel hageja kasuks kohtutäiturile ning

esitada ka vastav hagi OÜ suhtes kohustatud kostja vastu, kuid ka sellise TMS § 118 lg 1

alusel esitatava haginõude kehtivuse üle otsustamisel tuleb hinnata alusnõude (s.o OÜ

kapitaliseerimisnõude kostja vastu) aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas OÜ

kapitaliseerimisnõue kostja vastu on aegunud või mitte.

19. Riigikohus on ÄS § 1401 lõikest 2 tuleneva kapitaliseerimisnõude aegumise küsimust

käsitlenud oma lahendi nr 2-19-117829 p-des 10-13. Riigikohus on selgitanud, et kuna

asutamislepingust tulenev osakapitali sissemakse tasumise nõue on tehingust tulenev nõue,

kohalduvad sellele nõudele TsÜS §-st 146 tulenevad aegumistähtajad. TsÜS § 146 lg 1

järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning TsÜS § 146 lg 4

kohaselt on selle paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat,

kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kui osaühing on asutatud sissemakseid

tegemata (ÄS § 1401) ja asutamislepingus on kokku lepitud sissemakse tasumise

konkreetne tähtaeg, peavad asutajad sissemaksed kokku lepitud ajaks tasuma. Sissemakse

tasumise nõue muutub seega sissenõutavaks alates kokku lepitud ajast. Kui osaühing on

asutatud sissemakseid tegemata, kuid asutamislepingus ei ole määratud kindlaks

sissemakse tasumise tähtaega, tuleb kohaldada ÄS § 1401 lg-t 2. Nimetatud sättes sisalduv

osaühingu sissemakse tasumise nõue osaniku vastu (täitmisnõue) muutub sissenõutavaks

seega hiljemalt juhul, kui ühing ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kui aga

sissemakse tasumise tähtaega pole asutamislepingus kokku lepitud ning osaühingul ei ole

probleeme võlausaldajate nõuete rahuldamisega, võib sissemakse jäädagi tasumata

(sissemakse tasumise nõue ei muutugi sissenõutavaks). Kui asutamislepingus on kokku

lepitud konkreetne sissemakse tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumise aeg, aga

ÄS § 1401 lg-s 2 nimetatud olukord tekib enne kokku lepitud tähtpäeva, muutub

sissemakse tasumise nõue sissenõutavaks alates ÄS § 1401 lg-s 2 kirjeldatud situatsiooni

tekkimisest (ehk ajast, kui ühing ei suuda võlausaldajate nõudeid osaühingu vara arvel

rahuldada).

20. Seega hindamaks osakapitali sissemakse tasumise nõude aegumise küsimust, tuleb kohtul

kindlaks määrata sissemakse tasumise nõude sissenõutavaks muutumise algusaeg. Kohus

tuvastas käesoleval juhul, et 05.03.2018 asutatud OÜ põhikirja lisa p 1 sätestab, et

asutamise hetkel kuulub osaühingu osanikule A. K. osa nimiväärtusega 2500 eurot, mille

eest osanik tasub asutamisel või põhikirja lisa punktis 2.2 nimetatud ajaks vastavalt

nimiväärtusele. Põhikirja lisa p 2.1 järgi ei tasuta osaühingu osa eest täielikult enne

osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist ja p 2.2 järgi tasub osanik osaühingu

sissemakseta asutamise korral osa eest täielikult ühe aasta jooksul, kuid kõige hiljem

äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.

21. Sellest tulenevalt oli praegusel juhul osakapitali sissemakse tasumise tähtaeg kindlaks

määratud OÜ asutamislepingus/põhikirjas ning kostja kohustus OÜ kapitaliseerimise osas

muutus sissenõutavaks hiljemalt ühe aasta möödumisel asutamislepingu sõlmimisest

(st nõue muutus sissenõutavaks) 05.03.2019. Kohus märgib siinkohal, et samasugusele

järeldusele jõudis Riigikohus ka eelviidatud lahendis, kus kohtumenetluse pooleks oleva

osaühingu puhul oli tegemist identse sõnastusega põhikirja sätetega, mistõttu ei ole hageja

21.09.2023 menetlusdokumendi p-s 1.6. toodud käsitlus asjakohane.

22. Arvestades TsÜS § 146 lõikes 1 toodud aegumistähtaega, aegus OÜ nõue kostja vastu

05.03.2022. Kuna hageja esitas hagi TMS § 118 lg 1 alusel kostja vastu kostja

kapitaliseerimiskohustuse täitmiseks OÜ ees OÜ asemel hageja kasuks alles 22.02.2023,

milliseks ajahetkeks oli OÜ kapitaliseerimisnõue kostja vastu aegunud, siis tuleb lugeda

aegunuks ka hageja vastav haginõue, kuna hageja ei saa nõuda kostjalt OÜ ees ja OÜ

asemel sellise nõude täitmist, mis on aegunud.Hageja on 21.09.2023 menetlusdokumendi

p-s 1.14. tuginenud ka sellele, et kostja on jätnud OÜ kapitaliseerimiskohustuse täitmata

tahtlikult, mistõttu peaks praegusel juhul kohalduma TsÜS § 146 lõikes 4 toodud

kümneaastane aegumistähtaeg. Riigikohus on lahendi nr 2-19-117829 p-s 15 selgitanud, et

ainuüksi kohustuste tahtlik täitmata jätmine ilma õigusvastase tagajärje soovimiseta ei ole

aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Juhatuse

ainuliikmeks olek ja äriühingus valitseva positsiooni omamine ei ole piisavad asjaolud

selleks, et lugeda sissemakse tasumata jätmist tahtlikuks tegevuseks, mis võimaldaks

kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega. Kohtu hinnangul

on hageja väited kostja poolt kapitaliseerimiskohustuse tahtliku rikkumise kohta jäänud

paljasõnaliseks ning seda ei tõenda ega põhista ka hageja 21.09.2023 menetlusdokumendis

kirjeldatud asjaolud. Ehkki kostja ja OÜ käitumises võib hageja poolt esile toodud

asjaolude alusel täheldada mõningasi küsitavusi ja võimalikku ärieetikaga vastuolus olevat

tegevust, siis ei nähtu sealt ega ole leidnud ka tõendamist, et kostja eesmärgiks oli OÜ

kapitaliseerimiskohustuse täitmata jätmisel õigusvastase tagajärje soovimine. Seetõttu ei

kuulu antud juhul kohaldamisele TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud kümneaastane

aegumistähtaeg.

24. Kohus

ei

pea

asjakohaseks

ega

põhjendatuks

ka

teisi

hageja

21.09.2023

menetlusdokumendis esitatud vastuväiteid. Kohus ei nõustu viidatud menetlusdokumendi

p-des 1.2. – 1.3. toodud käsitlusega, mille kohaselt tuleneb hageja nõue täitedokumendist,

millele kohaldub TsÜS § 157 lg 1 järgi 10-aastane aegumistähtaeg. Kohus märgib, et

hageja viidatud kohtutäituri rahalise nõude arestimise akti puhul ei ole tegemist

täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 tähenduses, mistõttu ei kohaldu sellele ka TsÜS § 157 lg 1

regulatsioon. Ka hageja 21.09.2023 menetlusdokumendi p-s 1.7. viide hageja poolt

12.10.2020 kostjale kohtuvälise nõude esitamise kohta ei ole asjakohane, sest aegumine ei

peatu kohtuvälise nõude esitamisega (TsÜS § 160). Kohus ei nõustu ka kõnealuse

menetlusdokumendi p-s 1.10. toodud käsitlusega, kuna sellest tulenev loogika kohaldub

hageja nõude puhul OÜ vastu, kuid antud juhul on hageja esitanud haginõude TMS § 118

lg 1 alusel kostja vastu, millise nõude kehtivus sõltub alusnõude, s.o OÜ

kapitaliseerimisnõude kehtivusest kostja vastu. Kuna kohus tuvastas, et OÜ

kapitaliseerimisnõue kostja vastu oli hagiavalduse esitamise hetkeks aegunud, siis tuleb

lugeda aegunuks ka hageja poolt TMS § 118 lg 1 alusel esitatud haginõue kostja vastu.

25. Kuna kohus leiab ülaltoodu alusel, et hageja nõue kostja vastu on aegunud, siis teeb kohus

TsMS § 449 lg 3 III lausest lähtuvalt lõppotsuse, millega jätab hagi kostja vastu

rahuldamata ja tsiviilasja edasi ei menetle. TsMS § 449 lg 2 sätestab, et vaheotsus nõude

põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane

lõppotsusega.

MENETLUSKULUD

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse

üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 1. lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 2 määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või

asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

28. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei

määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2 ja 4 alusel pärast

kohtuotsuse jõustumist.

29. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud

kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik