3-23-1922/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1922

Haldusasi

X. Xe kaebus Saue valla vastu kahju hüvitamiseks ja viivise

tasumiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Vastustaja – Saue vald, volitatud esindaja Anni Lehtmaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt

kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 51,44 eurot,

mille moodustab põhinõue 49,68 eurot ja viivis 1,76

eurot.

2. Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast

päevast kuni põhinõude tasumiseni.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu

2,60 eurot.

4. Tagastada kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivust 15,52

eurot.

5. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.

6. Otsuse jõustumisel asendada kaebaja nimi ja isikukood

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.02.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X pöördus 05.06.2023 Saue valla poole taotlusega (dtl 22) hüvitada tema xx.xx.xxxx sündinud

lapse lapsehoiuteenuse kasutamisega seotud lisakulutused. Taotluse kohaselt tekkisid erahoiu

kasutamisest ajavahemikul 09.08.2021–30.06.2022 lisakulud summas 368,85 eurot (enammakstud

toiduraha ja saamata jäänud tulumaksutagastus). Lisaks taotles X. X kahjusummalt viivist alates

15.07.2022. Saue vald ei pidanud põhjendatuks enammakstud toiduraha ja saamata jäänud

tulumaksutagastuse hüvitamist olukorras, kus X. X on hoiu kohatasudelt säästnud 417,30 eurot

(04.08.2023 vastus pöördumisele nr 9-2/11506-4; dtl-d 4-5).

1(9)

2. X. X esitas 30.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et Saue vald hüvitaks

tekitatud varalise kahju summas 368,85 eurot. Kahju on tekkinud, sest vald ei taganud kaebaja lapsele

lasteaiakohta õigeaegselt. Koos kaebusega esitatud kulude arvestustabeli (dtl 21) kohaselt on lapse

eest makstud ajavahemikul 09.08.2021–30.06.2022 toiduraha rohkem 178,55 eurot ja kaebaja on

jäänud ilma tulumaksutagastusest summas 190,30 eurot. Kaebaja taotleb kahjusummalt viivist alates

15.07.2022.

Kaebuse põhjendused:

1. Saue vald rikkus koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõiget 1. Kaebaja esitas taotluse lapsele

lasteaiakoha saamiseks 30.05.2019 ja laps sai pooleteiseaastaseks xx.xx.xxxx, kuid sai koha alates

01.09.2022.

2. Ajal, mil kaebaja kohataotluse esitas oli Saue valla kodulehel info: „Kui teeninduspiirkonna

lasteaias on avatud rühm alla 3-aastastele lastele, pakutakse sinna kohti teeninduspiirkonnas

elavatele selles vanuses lastele järjekorra alusel, olenemata taotlusel kohakasutamise alguseks

märgitud õppeaastast”. Seega lähtus kaebaja valla infost, et lapse lasteaiakoha järjekorda pannes

on laps automaatselt ka alla 3-aastaste sõime järjekorras. Vald kohapakkumist ei teinud, mistõttu

oli kaebaja sunnitud lapse panema erahoidu.

3. Valla põhjendused, nagu oleks lastehoiu koha kasutamine olnud soodsam, ei ole asjakohased.

Erahoid ei võimaldanud lapsele rohkem aega kui 3 päeva nädalas. Kui kaebaja oleks saanud koha

munitsipaalsõime, oleks laps seal ka rohkematel päevadel käinud.

4. Kui kaebaja oleks teadnud, et koolituskuludelt saab tulumaksu tagasi, oleks need lapse

munitsipaallasteasutuses käimise korral saanud tasuda ka lapse isa.

3. Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused:

1. Kaebaja ei ole lapsele sõimekoha saamiseks soovi avaldanud. Kaebaja ei ole taotlenud oma

lapsele kohta munitsipaallasteaias alates sellest hetkest, kui ta alustas eralapsehoius käimist, vaid

hiljem ja tema laps on taotlusele märgitud ajal lasteaiakoha saanud. Kaebaja ei andnud mingilgi

viisil Saue vallale teada, et ei soovi eralapsehoiuteenust kasutada ning soovib lapsele kohta

munitsipaallasteaias juba enne taotlusele märgitud aega.

2. ARNO süsteemis lapse lasteaiajärjekorda panemisel on alati olnud võimalik märkida lisainfot,

sealhulgas sõimeealisele lapsele koha taotlemise soovi, märkuste lahtrisse. Samuti on

sõimeealisele lapsele lasteaiakoha saamise küsimuses alati olnud võimalik võtta otse ühendust

Saue Vallavalitsuse haridusosakonna ametnikega. Kui kaebajale oleks ARNO süsteemis taotluse

esitamisel siiski jäänud miski arusaamatuks ja ta oleks Saue Vallavalitsuse haridusspetsialistilt

küsinud, kuidas saab esitada avaldust lasteaiakoha taotlemiseks pooleteise- kuni kolmeaastasele

lapsele, oleks haridusspetsialist seda talle ka selgitanud ja koos oleks saanud probleemile

lahendusi otsida.

3. Lapsehoiuteenuse kasutamine on olnud kaebajale rahaliselt soodsam kui munitsipaallasteaia

teenus. Munitsipaallasteaias ei oleks saanud lasteaiakohta osaajaga kasutada ja kaebaja ei oleks

saanud kohatasudelt säästa. Kuna perre sündis teine laps, oli üks vanematest eelduslikult niikuinii

kodune ja kaebajal ei saanud osaajaga lapsehoiuteenuse kasutamise tõttu tekkida kahju ka saamata

jäänud tulu näol läbi sunnitult osaajaga töötamise.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus lõpetas asjas 24.11.2023 määrusega kaebuse menetluse osaliselt: toiduraha vahe, 2021.

aasta saamata jäänud tulumaksutagastuse ja nendelt arvestatud viivise osas. Määrus on jõustunud.

Seega lahendab kohus kahjunõude 2022. aasta saamata jäänud tulumaksutagastuse ja sellelt

arvestatud viivise osas.

2(9)

5. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise eeldused on RVastS § 7 lg 1 kohaselt avaliku

võimu kandja õigusvastane tegu, selle teo või tegevusetusega kannatanu õiguste rikkumine,

kannatanul kahju tekkimine ning põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel.

6. Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate

soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna

territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna

lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema

nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul

kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat.

6.1. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ja tema lapse elukoht rahvastikuregistri kohaselt on Saue

vallas, sh tegemist on sama elukohaga. Kaebaja laps on olnud lasteaiakoha järjekorras alates

30.05.2019 (dtl 168). Laps ai 1,5-aastaseks xx.xx.xxxx. Taotlusel on märgitud munitsipaallasteaia

koha kasutamise alguseks 01.08.2022, kuid kaebaja on selgitanud, et taotlust ei olnud tollal võimalik

teha varasemaks kui selleks õppeaastaks, mil laps on saanud 3-aastaseks; samuti oli valla kodulehel

info, et munitsipaallasteaeda taotlust esitades ollakse automaatselt ka sõime järjekorras. Laps hakkas

erahoius käima alates 09.08.2021 (lapsehoiuteenuse leping p 4, dtl 35). Kaebaja laps sai lasteaiakoha

alates 01.09.2022 (kaebuse p 3, dtl 8).

6.2. Kaebaja selgitas, et lasteaiakoha taotlemise ajal oli valla kodulehel info, et taotluse esitamisel on

laps ka automaatselt sõimerühma kohajärjekorras, ja on selle kohta esitanud ka kuvatõmmise (dtl 64).

Vastustaja selgitas, et ARNO süsteemis lapse lasteaiajärjekorda panemisel on alati olnud võimalik

märkida lisainfot, sealhulgas sõimeealisele lapsele koha taotlemise soovi, märkuste lahtrisse. Samuti

on sõimeealisele lapsele lasteaiakoha saamise küsimuses alati olnud võimalik võtta otse ühendust

Saue Vallavalitsuse haridusosakonna ametnikega. Kui kaebajale oleks ARNO süsteemis taotluse

esitamisel siiski jäänud miski arusaamatuks ja ta oleks Saue Vallavalitsuse haridusspetsialistilt

küsinud, kuidas saab esitada avaldust lasteaiakoha taotlemiseks pooleteise- kuni kolmeaastasele

lapsele, oleks haridusspetsialist seda talle ka selgitanud.

Ajal, mil kaebaja taotles kohta teeninduspiirkonna lasteasutuses (30.05.2019), reguleeris Saue valla

munitsiplaallasteaedadesse laste vastuvõttu ja sealt välja arvamist KELS § 15 lg 4 ja § 19 lg 1 alusel

kehtestatud Saue Vallavalitsuse 28.02.2018 määrus nr 31. Nimetatud määruse kohaselt:

-

Lapsele lasteaiakoha taotlemiseks esitab vanem taotluse registris (§ 3 lg 1).

-

register - Saue valla haridusteenuste haldamise infosüsteem ARNO (§ 2 p 3);

-

Taotlusesse märgib vanem /…/ lasteaiakoha saamise soovitud aja (õppeaasta) alates sügisest peale

lapse kolmeaastaseks saamist (§ 3 lg 2);

-

Lasteaiakoha kasutamise õigus tekib alates 1. septembrist, kui laps saab hiljemalt vastava aasta 1.

oktoobriks kolmeaastaseks (§ 3 lg 3).

Määruse § 7 lg 1 p 1 sätestab, et lasteaeda võetakse vastu laps, kes on pooleteise- kuni

seitsmeaastane. Siiski tuleneb eelnevatest normidest, et koha kasutamise õigus (sõltumata

vastuvõtmisest või selle vormistamisest) tekib alles lapse 3-aastaseks saamisest (§ 3 lg 3) ning

registris, kus on koha taotlemise võimalus, on vanema kohustus soovitud ajana märkida aeg, mis jääb

pärast lapse 3-aastaseks saamist (§ 3 lg 2). Nii piiras vastustaja oma õigusaktidega sõimeealistele

koha taotlemist ja ka koha kasutamise õigust (sõltumata lapse lasteaeda vastuvõtmisest, mis võib olla

üksnes formaalne toiming).2

1 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/406032018009

2 Kohus märgib, et ei pea oluliseks määruse § 3 lg-s 4 toodut käesoleva asja raames, mis sätestab, et vanem kinnitab

taotluse esitamisel, et on käesoleva määrusega tutvunud ja nõustub selles toodud tingimustega lasteaiakoha taotlemisel.

Sellele normile ei saa anda sisu, et vastustajale taotluse esitamisega on vanem aru saanud ja nõustunud, et talle vald kohta

lapse 1,5-aastaseks saamisel ei taga ja ta on koha saamise õigusest loobunud.

3(9)

6.3. Varasematest Saue valla vastu esitatud sarnastest kaebustest nähtub kohtule, et ARNOs ei olnud

võimalik taotleda kohta sõimeealistele. Kohtute infosüsteemi kohaselt on vanemad samade väidetega

kohtusse pöördunud veel mitmetes haldusasjades (näiteks 3-21-336, 3-22-1013, 3-22-1777, 3-22-

1807, 3-22-1837, 3-22-1898, 3-22-2248, 3-22-2557 ja 3-23-861). Lapsevanemad on kirjeldanud,

kuidas kohasoovi korral puudub infosüsteemis võimalus valida kuupäeva, mis ajaliselt on enne lapse

3-aastaseks saamist (3-21-336 dtl 3; 3-22-1777 dtl 112; 3-22-1807 25.10.2022 tõend; 3-22-1827 dtl

7; 3-22-1898 kaebus; 3-22-2248 kaebus; 3-22-2557 kaebus; 3-23-861 dtl 3 – nimetatud dokumendid

on vastustajale neist asjadest kättesaadavad). Asjaolu, et vastustajal puudus kord 1,5-3-aastaste laste

lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kohta ning, et vastustaja strateegiline valik oli

pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele lasteaiakoha andmise asemel toetada nende käimist

eralasteaias või lapsehoius, nähtub ka Õiguskantsleri 15.04.2021 kirjast nr 6-5/191424/2102682 (vt

osa II).3

6.4. Kohus kontrollis Saue valla kodulehel lasteaia järjekorraga seotud selgitusi veebiarhiivi

waybackmachine vahendusel. Mais 2019 puudus valla lasteaiajärjekorra veebilehel info selle kohta,

et 1,5-3-aastasele lapsele oleks üldse võimalik lasteaiakohta taotleda. Kuvati info, et lapse saab

lasteaia järjekorda panna süsteemis ARNO. Sama keskkonna kaudu saab jälgida lapse järjekorras

olemist, ka teade koha pakkumisest tuleb läbi ARNO.4

Sarnane selgitus on läbivalt kuni 2020. aasta maikuuni5, kus on lisandunud tekst „ Saue vald tagab

teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias üldjuhul lasteaiakoha 1. septembrist lastele, kes on 30.

septembri seisuga vähemalt 3-aastased. /--/ Kui teeninduspiirkonna lasteaias on avatud rühm alla 3-

aastastele lastele, pakutakse sinna kohti teeninduspiirkonnas elavatele selles vanuses lastele järjekorra

alusel, olenemata taotlusel kohakasutamise alguseks märgitud õppeaastast.“ Vastustaja on ise

kaebajale kinnitanud, et tehniline võimalus sõimekoha soov ARNOsse selleks ettenähtud lahtritesse

märkida valmis 2021. a juulikuus (dtl 249).

Ajavahemikul juunist-detsembrini 2022 on lisandunud tekst „Juhul, kui alla 3-aastast last veel vabade

kohtade puudumise tõttu kodulähedasse lasteaeda vastu võtta ei saa, ent vanem on selleks soovi

avaldanud, on lapsele võimalik kohta pakkuda mujal Saue valla vabade kohtadega lasteaias.“

Muudatus veebilehel kattub ajaga, mil halduskohtusse hakkasid jõudma vastavasisulised kaebused (vt

kohtuotsuse p 6.3) ning XXX muutis oma määrust nr 3, mille § 3 lg 3 sätestab, et vajadusel märgib

vanem taotlusele sõimekoha soovi ja soovitud alustamise kuupäeva6.

6.5. Kokkuvõtvalt ei näinud vastustaja õigusaktid ette sõimeealistele koha taotlemise võimalust muul

viisil kui ARNOs ja sama selgitati vastustaja veebilehel. ARNO oli seadistatud viisil, et sõimeealisele

ei olnud võimalik kohta taotleda (s.t koha saamist ajaks, mil laps ei ole veel 3-aastane). Arvestades

eeltoodut ei saa kaebajale ette heita eksituses olemist ja ilma vallalt vastust saamata ja täiendavat

infot küsimata lapsele hoiukoha otsimist. Vastustaja ei saa end vabandada iseenda õigusaktide ja

avaldatava teabe eksitava sisuga.

6.6. Seega ei ole vastustaja oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust täitnud, s.o lasteaiakohta

pakkunud. Vastustaja ei ole lasteaiakoha pakkumise kohustust täitnud ka muul viisil, sh aiakohta

vanema vabatahtliku nõusolekuga asendades.

3 https://adr.rik.ee/okk/dokument/9162513

4 https://web.archive.org/web/20190512154512/http://sauevald.ee/lasteaia-jarjekord; juurdepääs kõikidele kannetele

https://web.archive.org/web/20200715000000*/https://sauevald.ee/lasteaia-jarjekord

5 https://web.archive.org/web/20200513133017/https://sauevald.ee/lasteaia-jarjekord

6 Kohus märgib, et lasteaiakoha taotlemiseks sõimeealisele ei pea olema lapsevanemal n.ö vajadust, nagu määruses on

toodud.

4(9)

Lastehoid ja lasteasutus (lasteaed) erinevad järgnevas:

-

Koolieelne lasteasutus võimaldab alushariduse omandamist (KELS § 1 lg 1), samas kui

lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või

töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (SHS § 451 jj).

-

Koolieelse lasteasutuse tegutsemiseks on vajalik koolitusluba (KELS § 12), mis võimaldab

maksustamisperioodist koolituskulud maha arvata (TuMS § 26). Sotsiaalteenusele sellist erisust

ette nähtud ei ole.

-

Koolieelne lasteasutus peab lähtuma riiklikust õppekavast7, mille järgimise kohustust lapsehoiul

ei ole.

-

Koolieelses lasteasutuses tegelevad lastega pedagoogid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele

(KELS § 11 lg 2 p 1, § 22), samas kui lapsehoiuteenuse osutamiseks piisab lapsehoidja kutsest

või töökogemusest lastega ja sobivatest isikuomadustest, mida hindab tööandja (SHS § 454 lg 1 p

3 ja lg 2).

-

Koolieelse lasteasutuse organiks on ka hoolekogu, kuhu kuuluvad vanemad, ning mille ülesanne

on mh otsustada toidukulu päevamaksumus (KELS § 24 lg 3 p 5). Munitsipaalomandis oleva

lasteasutuse korral võib toidukulu päevamaksumus kujuneda lisaks veel riigihanke läbiviimise

käigus. Lapsehoiuteenuse toidukulu ja muude lisanduvate kulude suurus kujuneb vabal turul.

Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 hoiukohaga nõustumisega seoses, et

omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi

lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10

lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35). Käesolevas asjas ei ole vastustaja

tõendanud, et kaebajale selgitati hoiukoha ja lasteasutuse koha erinevusi. Tegemist ei ole üldteada

erinevuste loeteludega. Eluliselt on usutav, et vallalt vastust, sh kohta saamata, on keskmine vanem

sundseisus ja ta otsib alternatiive. Kohtule ei nähtu ka, et nõusolekut andmata oleks kaebaja lapsele

tagatud koht munitsipaallasteasutuses, sh selline vaba koht olnuks olemas. Seega olid eluliselt

kaebaja ees üksnes valikud, kas panna laps erahoidu ja/või tagada lapse kodus hoidmine. Sellist

olukorda, sh omaalgatuslikult aktiivselt hoiukohast keeldumata jätmist ei saa pidada vabatahtlikuks

nõusolekuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja muul viisil oma seadusest tulenevat kohustust

täitnud.

6.7. Eelnevat arvestades tuli vastustajal võimaldada kaebaja lapsele lasteaiakoht mõistliku aja

jooksul pärast taotluse esitamist. Mõistlikuks ajaks on kohtupraktika kohaselt üldjuhul kaks kuud

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2014 otsuse nr 3-13-1457 p 13).

Käesolevas asjas esitas kaebaja taotluse koha saamiseks 30.05.2019. Seega oli kaebaja lapse 1,5-

aastaseks saamisel xx.xx.xxxx mõistlik menetlustähtaeg, s.o 2 kuud, möödunud. Erahoiu teenuseid

hakkas kaebaja kasutama alates 09.08.2021 pärast koha tagamise mõistliku menetlustähtaja

möödumist.

7. Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele koha

lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS

§ 7 lg 1 esmased tingimused kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus ja kaebaja

õiguste rikkumine.

8. RVastS § 8 lg 1 kohaselt tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui

tema õigusi ei oleks rikutud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal

pakkunud lapsele lasteaiakohta.

8.1.

Olukorras, kus kaebaja laps oleks saanud soovitud ajal teeninduspiirkonna

munitsipaallasteasutuses, oleks laps kaebaja sõnul käinud lasteaias rohkem kui 3 päeva nädalas.

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772

5(9)

Lastehoius käimise eest tasus kaebaja kohatasu ajavahemikul 01.01.2022-30.06.2022 kokku 562

eurot (jaanuaris 83 eurot, ja veebruarist juunini 95,80 eurot kuus). Samal ajavahemikul oli Saue valla

munitsipaallasteaia osalustasu suurus 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kuus

(Saue Vallavolikogu 21.12.2017 määruse nr 328 § 2) ehk 130,80 eurot.9 Määruse § 3 lg 3 kohaselt tuli

osalustasu tasuda ka lapse lasteaiast puudutud perioodi eest ning lg 4 kohaselt jagati osaajalise koha

kasutamisel kohatasu proportsionaalselt ühte lasteaiakohta kasutavate vanemate vahel. Vastustaja

kinnitusel ei ole praktikas osaajalise lasteaiakoha eest tasumise võimalust kasutatud (vt vastustaja

30.10.2023 vastuse p 2.4, dtl 193). Kohtule nähtub lg 4 sõnastusest ka, et osaajalise lasteaiakoha

kasutamise eest kohatasu osaliselt tasumine eeldab, et samast lasteaiakohast n-ö ülejäävat aega

kasutab teine laps, kelle vanemad tasuvad proportsionaalselt ülejääva kohatasu („ /…/ jagatakse

kohatasu proportsionaalselt ühte lasteaiakohta kasutavate vanemate vahel.“). Kohtule ei nähtu, et

kaebaja oleks taotlenud lasteaiakoha kasutamist osaajaga ning et täidetud oleksid olnud ka lg 4

tingimused, mistõttu oleks kaebajalt tulnud tasuda munitsipaallasteaias kogu kohatasu olenemata

sellest, mitmel päeval kuus laps tegelikult oleks lasteaias kohal käinud. Munitsipaallasteaias oleks

seega kohatasu olnud kokku 784,80 eurot ja kaebaja tasus lastehoius kohatasu 222,80 eurot vähem,

kui oleks tasunud munitsipaallasteaias (784,80-562).

Kohus esitab kohatasu täpse arvestuse alljärgnevas tabelis:

Kuu

Kohatasu erahoius

Tõend (dtl)

Kohatasu munitsipaal- lasteasutuses

Kohatasu vahe

Jaanuar 2022

83,00 €

dtl 15, 28

130,80 €

-47,80 €

Veebruar 2022

95,80 €

dtl 16, 29

130,80 €

-35,00 €

Märts 2022

95,80 €

dtl 17, 30

130,80 €

-35,00 €

Aprill 2022

95,80 €

dtl 18, 31

130,80 €

-35,00 €

Mai 2022

95,80 €

dtl 19, 32

130,80 €

-35,00 €

Juuni 2022

95,80 €

dtl 20, 33

130,80 €

-35,00 €

562,00 €

784,80 €

-222,80 €

8.2. Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal võimalik igakuine kohatasu

tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS § 26). Kuna erahoiu

korral ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata.

Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja

kohatasuga, mida laste eest oleks makstud, kui lapsed oleksid käinud erahoiu asemel Saue valla

munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida

kaebaja oleks maksnud olukorras, kus kaebaja lastele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja

millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse.

Kui kaebaja laps oleks ajavahemikul 01.01.2022-30.06.2022 saanud käia munitsipaallasteaias,

tasunuks kaebaja tema eest munitsipaallasteaia kohatasu kokku 784,80 eurot. Kaebaja 2022. aasta

tulumaksu arvutuskäigust (dtl 63) nähtuvalt olnuks kaebajal võimalik teha täiendavalt koolituskulu

mahaarvamisi 248,40 (1200-300-651,60=248,40) euro ulatuses. Seega oleks kaebaja saanud lapse

koolituskulude eest 2022. aastal täiendavat tulumaksutagastust 49,68 eurot (248,40×0,2). Kaebaja

enda arvutuskäigu kohaselt on ta soovinud tulumaksutagastust 2022. aasta eest summas 112,4 eurot

(dtl 21). Kohus ei arvesta võimalike kasutamata jäänud koolituskulude mahaarvamistega, mida oleks

saanud kasutada lapse isa. Lapse isa ei ole kaebajaks, mistõttu ei saa kohus kaebuse lahendamisel

lapse isale tekkinud võimalikku kahju arvestada. Lastehoiu arved on tasunud kaebaja, mistõttu tuleb

eeldada, et ka munitsipaallasteaia kohatasu oleks tasunud kaebaja. Samuti ei oleks lapse isa saanud

arvata kaebaja tasutud piirmäära ületavaid koolituskulusid oma maksustatavast tulust maha TuMS §

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/406032020006

9 Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli töötasu alammäär

kuus 654 eurot, millest 20% on 130,80 eurot. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/111122021017

6(9)

282 lg 11 alusel, kuna kaebaja ja lapse isa ei ole kohtule teadaolevalt abielus ega registreeritud

elukaaslased.

8.3. Vastustaja rikkumise ja kaebajal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kui vastustaja oleks

kaebaja lapsele taganud õigel ajal võimaluse käia munitsipaallasteasutuses, oleks kaebaja saanud

lasteaia kohatasu koolituskuludena oma 2022. aasta maksustavast tulust maha arvata ning saanud ka

sellelt täiendavat tulumaksutagastust.

9. RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata

igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekkimise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud

kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

VÕS § 127 lg 5 eesmärgiks on välistada kannatanu rikastumine kahju tekitaja kahju hüvitamise

kohustuse läbi, s.t kannatanu ei tohi pärast kahju tekkimise aluseks olevat sündmust olla paremas

olukorras, kui ta muidu oleks olnud. Samas võib kasu majaarvamine kahjuhüvitisest olla vastuolus

kahju hüvitamise eesmärgiga olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist

kahju hüvitamise käigus vältida ehk tegemist on nn pealesunnitud rikastumisega (vt Riigikohtu

25.10.2004 otsuse nr 3-2-1-115-04 p 26).10

Kaebajal oleks olnud õigus saada täiendavat tulumaksutagastust 49,68 eurot. Samas on kaebaja

tasunud kohatasu lastehoius 222,80 eurot vähem kui ta oleks tasunud munitsipaallasteasutuses. Seega

on kaebaja kokkuvõttes lapse lastehoius käimisega säästnud 173,12 eurot (49,68-222,80=-173,12).

Siiski leiab kohus, et käesoleval juhul oleks säästetud kohatasu tekkinud kahjust mahaarvamine

kaebaja suhtes ebaõiglane ja vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. KELS § 10 lg 1 eesmärk on

võimaldada töö- ja pereelu ühildamist (Riigikohtu 19.03.2014 otsuse nr 3-4-1-63-13 p 33). Kohus

peab võimalikuks, et ülejäänud kahel päeval oli laps vanemaga kodus – kaebaja noorem laps sündis

enne, kui vanem laps hakkas lastehoius käima (vt otsuse p 4.1 ja dtl 198). Seega ei pruukinud kaebaja

eesmärk vanema lapse lasteaeda panekul olla töö- ja pereelu ühildamine. Samas ei näe kohus

mõistlikku põhjust, miks peaks lasteaiakoha võimaldama vaid vanemale, kes soovib töö- ja pereelu

ühildada, s.o lapse panna 1,5-aastaseks saamisel lasteaeda selleks, et ise tööl käima hakata. Lasteaed

pakub lastele alusharidust riikliku õppekava alusel ja lastega tegelevad kvalifikatsiooninõuetele

vastavad pedagoogid (vt otsuse p 6.6). Samuti on lasteaed oluline lapse sotsiaalsete oskuste arenguks

– lapsel on võimalik harjuda ja suhelda eakaaslastega suuremal määral, kui kodus viibides. Seega on

KELS § 10 lg 1 kaitse-eesmärk ka lapse alushariduse ja sotsiaalsete oskuste arengu toetamine, kui

vanem seda soovib. Lapse kodus viibimine võib tekitada ka täiendava koormuse ja surve (üldjuhul

erialateadmisteta) lapsevanemale lapse arengu toetamisel ja jätab ilma eraalateadmistega

pedagoogide toest.

Kuigi kaebaja ei ole täiendavate kulude osas midagi välja toonud, oleks kohtu hinnangul käesoleva

asja asjaolusid arvestades säästetud kohatasu kahjust mahaarvamise ebaõiglane. Nagu kohus eelpool

sedastas, oli kaebaja lapse erahoidu panekul sundolukorras. Kaebaja selgituste kohaselt ei olnud hoiul

võimalik pakkuda rohkem hoiuaega kui 3 päeva nädalas ja teise erahoidu, mille järjekorras laps oli, ei

pakutud kohta üldse (vt kaebus dtl 7). Seega ei olnud kaebajal vastustaja kohustuse rikkumise tõttu

muud valikut, kui laps ülejäänud kahel päeval koju jätta. Kaebaja ei saanud kohatasu säästu tekkimist

ise mõjutada. Arvestades kaebaja 30.05.2019 taotlust, oleks kaebaja eelistanud kasutada lasteaiakohta

munitsipaallasteasutuses, eelduslikult ka selle eest õigusaktides ettenähtud ulatuses tasudes.

10. Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga

113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette

VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

10 Varul, P, jt (koost). Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. § 127 komm. p 4.1.12 ja alap e).

7(9)

täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 3-

3-1-66-14 p 19).

Kaebaja taotleb viivist alates 15.07.2022. TuMS § 46 lg-tes 3 ja 6 kohaselt tagastab MTA

enammakstud maksusumma hiljemalt järgmise aasta 1. oktoobriks. Eeltoodust tulenevalt muutus

2022. a tulumaksutagastuse 49,68 euro ulatuses nõue sissenõutavaks ja viivis tasutavaks alates

01.10.2023. VÕS kohane intressimäär oli:

-

01.10.2023-31.12.2023 – 4%11 ja viivisemäär kokku 12;

-

01.01.2024-15.01.2024 – 4,50%12 ja viivisemäär kokku 12,50%.

Eeltoodust tulenevalt on 2022. a tulumaksutagastuselt 49,68 eurot alates 01.10.2023 kuni 15.01.2024

tasutava viivise summa kokku 107 päeva eest 1,76 eurot13.

Kaebaja on taotlenud viivist alates 15.07.2022. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt.

HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina

põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva

rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).

11. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust

piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel;

õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel

ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku

võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju

tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult

järgides.

Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane

kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem

kantud kulutused välja terves ulatuses. Kohus on põhjendanud, miks ei ole kohatasu säästu tekkinud

kahjust mahaarvamine praegusel juhul õiglane. Kaebaja, s.o lapsevanema vaates on kohustus täitmata

ja lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5-

aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kui kaebaja laps sai 1,5-aastaseks xx.xx.xxxx ja vastustajal

kohta pakkuda polnud, pidi vastustajale olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib

lapsevanemale kahju ning vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse rikkumise tõttu

tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei

ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha

andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps.

Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et

vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata või et vastustaja kogemuse kohaselt eelistavadki

paljud pered lastehoidu. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse

jätkamist ka kaebaja lapse suhtes.

Kohus selgitab ka, et valda lisanduv rahvastik on olulises osas vastustaja enda suunata, seda nii

üldplaneeringute kui ka detailplaneeringute kaudu. Kui rahvastiku kasv hakkab ületama valla

finantsvõimekust või võimekust osutada inimestele vajalikke teenuseid, tuleb seda arvestada nii

üldplaneeringute korralisel ülevaatamisel (PlanS § 92 lg 1) kui ka rohkem kui 5 aastat realiseerimata

detailplaneeringute analüüsimisel (PlanS § 140 lg 1 p 1), kuivõrd detailplaneering on ennekõike

lähiaastate ehitustegevuse alus (PlanS § 124 lg 2). Kohus ei pea võimalikuks, et sellise olukorra eest

11 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2090752

12 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2203391

13 Arvutatud viivisekalkulaator.ee abil.

8(9)

tuleks lugeda vastutavaks kõige nõrgemad, s.o väikelastega pered kohaliku omavalitsuse ja riigi

kõrval (riigi vastutuse kohta vt Riigikohtu 06.03.2023 otsuse nr 5-22-10 p 58).

12. Kohus mõistab kokku välja 51,44 eurot (põhinõue 49,68 eurot ja viivis 1,76 eurot), millele

lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb

kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb

kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka vii-

visemäära võimalikke muudatusi.

13. Kaebaja soovib menetluskulude summas 20 eurot (riigilõiv) vastustajalt väljamõistmist.

Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 49,68 eurot. Viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust.

Põhinõude rahuldas kohus 13% ulatuses (49,68÷368,85=0,1346889≈0,13), mistõttu tuleb vastustajalt

HKMS § 108 lg 2 alusel kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 2,60 eurot (20×0,13).

Kohus jättis kaebuse rahuldamata 2022. aasta summa osas, mis ületab 49,68 eurot, olukorras kus

kaebaja taotles tulumaksutagastuse hüvitamist summas 112,4 eurot (dtl 21). Rahuldamata jäetud

osale (62,72=112,4-49,68) vastab riigilõiv suurusega 1,88 eurot.

Kohus lõpetas ülejäänud summa osas kohtuasja menetluse 24.11.2023 määrusega. Kohus tagastab

kaebajale HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel, kuivõrd kohus lõpetas muus osas menetluse HKMS § 152 lg 1

p 2 alusel, riigilõivu ülejäänud osas, s.o summas 15,52 eurot (20-2,6-1,88).

Poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

Osaliselt jõustunud 31.10.2025 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

9(9)