2-22-9760/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-9760

Kohtuasi

X avaldus täiteasjas nr 052/2012/2904 täitemenetluse

lõpetamiseks aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.06.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu CAPITAL NET ja Osaühingu Redhot

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I (sissenõudja) Osaühing CAPITAL NET

(registrikood 11026416)

Puudutatud isik II (sissenõudja) Osaühing Redhot

(registrikood 11120003)

Puudutatud

isikute

lepinguline

esindaja

Kaspar

Kamsakann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Osaühingu CAPITAL NET ja Osaühingu Redhot

määruskaebusega esitatud tõend.

2. Jätta Harju Maakohtu 12.06.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

osaliselt kohtumääruse põhjendusi.

3. Jätta Osaühingu CAPITAL NET ja Osaühingu Redhot ühine määruskaebus

rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt Osaühingu

Redhot ja Osaühingu CAPITAL NET kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-22-9760

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 04.07.2022 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr

052/2012/2904 (täiteasi) täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu.

Avalduse kohaselt on täiteasja täitedokumendiks Harju Maakohtu 17.05.2012 määrus

tsiviilasjas nr 2-09-16029, mis esitati esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks 27.08.2012.

Täiteasi on Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi (kohtutäitur) menetluses. Avaldaja esitas

kohtutäiturile avalduse, milles palus lõpetada täitemenetluse täitmise aegumise tõttu, kuid

sissenõudjad Osaühing CAPITAL NET (puudutatud isik I) ja Osaühing Redhot (puudutatud

isik II) (ühiselt sissenõudjad) ei andnud nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja

leiab, et nõue aegus 05.04.2021.

Puudutatud isikute ja kohtutäituri seisukohad

2. Sissenõudjad vaidlesid avaldusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

Sissenõudjad leidsid, et avaldaja avalduse menetlemine tuleks lõpetada, kuna avaldus on

kohtule esitatud enne tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-s 1 sätestatud tähtaja

möödumist, kuivõrd avaldus esitati 04.07.2022, kuid täitedokument anti täitmiseks 27.08.2012.

Seega ei olnud avalduse esitamise ajaks möödunud kümme aastat jõustunud kohtulahendiga

tunnustatud nõude täitedokumendi täitmiseks esitamisest. Kui kohus avaldaja avalduse

menetlemisega jätkab, tuleks avaldus jätta rahuldamata. Avaldaja on korduvalt nõuet

tunnistanud sissenõudjate eriõiguseellase Target Capital OÜ (kustutatud 14.05.2019) esindaja

AK ja kohtutäituri bürooga peetud e-kirjavahetuses, millega on aegumine katkenud. Avaldaja

on selgesõnaliselt avaldanud, et ta tunnistab nõuet ja tal on mõislikud võimalused selle

kustutamiseks, samuti et ta võib otsuse allkirjastada ja asuda seda täitma. 03.06.2013 ega

17.07.2014 aegumise katkemisest ei ole möödunud 10 aastat. Lisaks on täitemenetlus olnud ka

peatunud. Täiteasjas on rahuldatud sissenõudjate eriõiguseellase Target Capital OÜ nõusolekul

avaldaja võlgnevuse ositi tasumise taotlus ja ajatatud ka täiteasjas 052/2012/2904 nõudesumma

tasumine 150 kuuks alates 20.08.2013. Nii on alates 20.08.2013 nõude aegumine olnud

peatunud perioodil 20.08.2013–19.08.2016 summaarselt kokku 3296,88 euro ulatuses,

perioodil 20.08.2016–19.01.2022 summaarselt 29 763,50 euro ulatuses ning perioodil

20.01.2022–19.01.2034 summaarselt 11 982,84 euro ulatuses jne. Kohtutäituri otsuse lõpposas

olevast graafikust nähtub, et 49 557,90 euro ulatuses hakkab peatunud aegumine kulgema uuesti

alles 20.01.2026 aastal. Seega isegi juhul kui aegumine ei oleks katkenud, vaid oleks üksnes

peatunud, ei saaks nõue olla tervikuna aegunud.

3. Kohtutäitur teatas, et täitemenetluse algatas endine kohtutäitur Urmas Tärno. Kuna

kohtutäitur Urmas Tärno on ametist vabastatud justiitsministri 01.03.2018 käskkirjaga nr 9

alates 01.03.2018, siis on täitetoimikud üle antud Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi menetlusse.

Täitemenetluse läbiviimisel on endine kohtutäitur Urmas Tärno 09.08.2013 koostanud

2-22-9760

kohtutäituri otsuse, mille kohaselt esitas võlgnik 03.08.2013 avalduse, paludes raske

majandusliku olukorra tõttu võlgnevuse tasumise võimaldamist ositi. Kohtutäitur otsustas anda

võlgnikule täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 150 kuu jooksul igakuiste maksetena alates

20.08.2013. Maksegraafiku sõlmimise läbirääkimist tõendab ka osapoolte vaheline kirjavahetus

perioodil 13.08.2013–02.06.2014. Täiendavalt toimus läbirääkimine õigustatud ja kohustatud

isiku vahel veel 13.06.2014. Muud aegumist peatavad asjaolud kohtutäiturile teadaolevalt

puuduvad.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 12.06.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja avalduse ja

lõpetas täiteasjas täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jättis maakohus

sissenõudjate kanda ja määras avaldaja menetluskuludeks 0 eurot.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on Target Capital OÜ esitanud 03.09.2012

täitmisavalduse täitemenetluse algatamiseks ning täitedokumendiks on kohtumäärus tsiviilasjas

2-09-16029. Täitedokumendist nähtuvalt on Harju Maakohus teinud 17.05.2012 määruse

tsiviilasjas 2-09-16029, mille kohaselt mõistetakse OÜ-lt RÕIVAKAUPMEES (kustutatud

30.05.2017) ja võlgnikult solidaarselt välja Target Capital OÜ kasuks menetluskulud summas

19 650,93 eurot. Target Capital OÜ on kohtumäärusest tulenevad nõuded loovutanud

puudutatud isikule I ja puudutatud isikule II.

4.2. Avaldusest ja kohtutäituri vastusest nähtuvalt anti Harju Maakohtu 17.05.2012 määrus

esimest korda täitmisele 27.08.2012. TsÜS 159 lg 1 järgi jõustunud kohtulahendiga tunnustatud

nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti

täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Täitedokumendist tuleneva nõude

täitmise aegumine algas seega 27.08.2012. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga

tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on

kümme aastat. Pooltel on vaidlus, kas nimetatud sättest tulenevalt aegus täitedokumendist

tulenev nõue 27.08.2022.

4.3. Kohtutäitur on teinud 09.08.2013 otsuse, mille kohaselt võlgnik esitas 03.08.2013 avalduse

võlgnevuse tasumiseks osade kaupa. Kohtutäitur otsustas anda võlgnikule täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks 150 kuu jooksul alates 20.08.2013. Sissenõudjad leiavad, et

täitemenetlus oli peatunud maksegraafiku kehtestamise tõttu. TsÜS § 162 kohaselt aegumine

peatub ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda

kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. Maakohus leidis,

et täitemenetlus ei ole olnud maksegraafiku sõlmimise tõttu peatunud. Riigikohtu seisukoha

järgi tsiviilasjas nr 2-21-10665 kohaldub TsÜS § 162 täitedokumendist tuleneva nõude

aegumistähtaja peatumisel, kuid seda piiratud tingimustel, st kui peatatud on ka täitemenetlus,

seda nõude sundtäitmise asjaolude (nt nõude vähendamine) üle peetavate läbirääkimiste ajaks.

Seega on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumiseks vajalik kas sissenõudja

avaldus täitemenetluse peatamise kohta läbirääkimiste ajaks, mille alusel on kohtutäitur

kohustatud täitemenetluse peatama (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 lg 1 p 1), või

sissenõudja avaldus täitetoimingute edasilükkamise kohta (TMS § 44) läbirääkimiste ajaks.

Näiteks täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral tuleb selle kehtivuse ajal

täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastada

arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest. Samuti

peatub täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg nt juhul, mil kohus on rakendanud

TMS §-s 45 märgitud abinõusid, st täitemenetluse peatanud, täitmise pikendanud või ajatanud.

2-22-9760

4.4. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maksegraafiku kokkuleppimise korral oleks

sissenõudja avalduse alusel täitemenetlus peatatud või sissenõudja oleks esitanud avalduse

täitetoimingute edasilükkamise kohta läbirääkimiste ajaks või maksegraafiku täitmist on

võlgnikule võimaldatud muul viisil, mh et võlgniku pangakontod ja kinnistud oleksid

vabastatud maksegraafiku täitmiseks ajaks aresti alt. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest,

et võlgnik oleks maksegraafiku alusel teinud makseid, mis annaksid aluse aegumise

peatumiseks. Võlgnik on kirjavahetuses väitnud, et: „Täpsustasin ja proovisin planeerida

võimalike sissetulekuid ja kindlasti ei ole minul alust eeldada, et praeguses graafikus märgitud

457,9 eurot oleks reaalne tasuda“. Samuti nähtub kohtutäituri 09.08.2013 otsusest, et võlgniku

pangakontod ja töötasu vabastatakse aresti alt peale esimese osamakse laekumist. Tsiviilasja

materjalidest võib aga aru saada, et võlgnik ei teinud makseid maksegraafiku alusel ning

täitemenetlust ei peatatud. Liiatigi ei ole kohtutäitur ja menetlusosalised enda vastustes

märkinud, et täitemenetlus peatati, kuivõrd võlgnik tegi maksegraafiku alusel makseid.

Asjaolust, et võlgnik ei ole makseid teinud, võib aru saada ka poolte kirjavahetusest, kuivõrd

sissenõudja on 16.01.2014 kirjas märkinud: „igakuiste maksete kokkulepe on võimalik üle

vaadata siis, kui tõesti on mingid maksed hakanud toimuma, on võlgniku koostöö ning hea tahe

näidatud. Praegu me räägime juba pool aastat tingimusi läbi, kuid mingit rahade liikumist pole

olnud – sellele tegevusel ei ole mõtet. Rõhutan, et makse kohustus on ka ilma igasuguse

kokkuleppeta“. Seega leidis maakohus, et maksegraafiku sõlmimise tõttu ei peatunud

täitemenetluses täidetava nõude aegumine.

4.5. Poolte kirjavahetusest nähtub, et pooled on pidanud läbirääkimisi uue kokkuleppe

sõlmimiseks. TsÜS § 167 lg 1 sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud

isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või

asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik

läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Riigikohus on tsiviilasjas 2-21-10665 selgitanud, et

TsÜS § 167 lg 1 peamine eesmärk ei ole reguleerida täitedokumendist tuleneva nõude

aegumistähtaja peatumist, kuid sätet on võimalik kohaldada ka täitedokumendist tuleneva

nõude aegumistähtaja peatumisele, seda aga piiratud tingimustel. Läbirääkimiste korral

täitemenetluse peatumiseks peavad esinema samad tingimused, mis maksegraafiku sõlmimise

ja TsÜS § 162 korral. Maakohus nimetatud asjaolusid ei tuvastanud. Lisaks ei nähtu asja

materjalidest, et pooled oleksid sõlminud uue maksegraafiku ning et selle täitmise ajaks oleks

täitemenetlus peatatud. Seega ei saanud täitemenetluses täidetava nõude aegumistähtaeg

peatuda täitemenetluses peetud läbirääkimiste tõttu.

4.6. Maakohus leidis, et aegumine ei ole nõude tunnustamisega katkenud. Puudutatud isiku

arvates on avaldaja korduvalt nõuet tunnistanud võlausaldaja ja kohtutäituriga peetud

kirjavahetuses. Maakohus selgitas, et käesoleval juhul kohaldub TsÜS § 158 lg 3, mille kohaselt

aegumist ei loeta katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega,

intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Tsiviilasja materjalidest

nähtub, et võlgnik on 03.06.2013 e-kirjas märkinud, et ta tunnistab nõuet, samuti 17.07.2014 e-

kirjas nõustunud kohtutäituri otsuse projektiga nõude ositi täitmise kohta (dtl 65-66), kuid

tulenevalt TsÜS § 158 lg-st 3 ei saa lugeda, et aegumine on katkenud.

4.7. Lisaks leidsid sissenõudjad, et avalduse menetlemine tuleks lõpetada, kuivõrd avaldaja

esitas avalduse enne aegumise tähtaja möödumist. Maakohus märkis, et käesoleval juhul ei

mõjuta avalduse esitamine enne aegumistähtaega avalduse menetlemist, kuivõrd kohus võttis

avalduse menetlusse pärast 10 aasta möödumist täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda

täitmiseks esitamisest.

2-22-9760

Määruskaebus

5. Sissenõudjad esitasid ühise määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada

ja teha uus kohtumäärus, millega jätta avaldus menetlusse võtmata või alternatiivselt täielikult

rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda.

5.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus leidnud ekslikult, et aegumine ei olnud peatunud.

Maakohus oleks pidanud kohaldama TsÜS § 167 lg-t 2. Asjas ei ole kogutud ühtegi tõendit

sellest, et maksegraafiku osas otsuse tegemise järgselt ja selle kehtivuse ajal oleks kohtutäitur

mingeid täitetoiminguid teinud. Seda ei saa ka eeldada, kuivõrd olukorras, milles kohtutäitur

ise on teinud otsuse, millega võimaldab võlgnikul võlga tasuda ositi, puudus kohtutäituril

igasugune mõistlik põhjendus sissenõudja poolt aktsepteeritud ja iseenda koostatud otsusega

võimaldatud täitmise korrast kõrvale kalduda. Kohtutäituri otsus, milles väljendub võlgniku

soov ja sissenõudja nõusolek rahalise nõude ositi täitmiseks ongi Riigikohtu lahendis viidatud

muu viis, millega võlgnikule maksegraafiku täitmist võimaldati. Endine kohtutäitur Urmas

Tärno müüs avaldaja 2010. aastal arestitud kinnisasja enam kui kuus aastat pärast

maksegraafiku koostamist, millest saab järeldada, et maksegraafiku täitmise ajal hoidus

kohtutäitur kinnistu müümisest, võimaldades võlgnikul täita kohtulahendit rahaliste maksetega,

selmet rahuldada sissenõudja nõuet kinnisasja müügist laekuvate vahendite arvelt.

5.2. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 158 lg-t 3, kuna see säte ei piira aegumise

katkemist täitemenetluses tahteavaldustega.

5.3. Maakohus oleks pidanud keelduma avalduse menetlusse võtmisest, sest avalduse esitamise

ajaks ei olnud möödunud kümme aastat täitedokumendi täitmiseks esitamisest.

Menetlusosaliste seisukohad

6. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

sissenõudjate kanda.

Menetluse edasine käik

7. Avaldaja esitas 28.07.2023 avalduse täiteasjas täitemenetluse toimingute peatamiseks. Harju

Maakohus rahuldas avalduse samal päeval ja peatas esialgse õiguskaitse korras täitemenetluses

täiteasjas nr 052/2012/2904 toimingud kuni käesoleva tsiviilasja lahendamiseni jõustunud

kohtulahendiga.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus §-ga 659) alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

10. Sissenõudjad esitasid määruskaebemenetluses uue tõendi. Ringkonnakohus võtab

sissenõudjate dokumentaalse tõendi vastu TsMS § 662 lg 3 alusel ja arvestab sellega kaebuse

lahendamisel.

2-22-9760

11. Ringkonnakohtu arvates on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks, välja arvatud osas, milles kohus määruse

põhjendusi täiendab. Sissenõudjad ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest võiks

järeldada, et maakohus rahuldas avalduse põhjendamatult ning et nõude täitmine ei oleks

aegunud. Kuna kolleegium nõustub esimese astme kohtu määrusega, välja arvatud osas, milles

ringkonnakohus täiendab vaidlustatud määruse põhjendusi, siis ei pea ringkonnakohus

TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi terves

ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Avaldaja esitas maakohtule avalduse TMS § 2231 lg 1 alusel, mille esimese lause kohaselt

võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda

täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Maakohus tuvastas, et

täiteasja nr 052/2012/2904 täitedokumendiks on Harju Maakohtu 17.05.2012 määrus

tsiviilasjas nr 2-09-16029, mis anti esimest korda täitmisele 27.08.2012. Maakohus leidis, et

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 27.08.2012 ning sai järelikult

aeguda kõige varem 27.08.2022. Menetlusosalised neid asjaolusid määruskaebemenetluses ei

vaidlusta. Menetlusosalised vaidlevad aga endiselt selle üle, kas aegumine oli maksegraafiku

sõlmimise tõttu peatunud, kas aegumine katkes avaldaja poolt nõude tunnustamisega ning kas

kohus saab avaldaja 04.07.2022 esitatud avaldust rahuldada, kui nõuded said aeguda kõige

varem 27.08.2022.

13. Ringkonnakohus ei nõustu sissenõudjatega, et aegumine peatus maksegraafiku

kehtestamise tõttu. Maakohus tuvastas, et avaldaja esitas 03.08.2013 avalduse, paludes

võimaldada võlgnevuse tasumist ositi ning kohtutäitur otsustas anda võlgnikule täiendava

tähtaja võlgnevuse tasumiseks 150 kuu jooksul alates 20.08.2013.

13.1. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 167 lg 1 peamine eesmärk ei ole reguleerida

täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumist. Täitemenetluses ei peeta enam

läbirääkimisi nõude üle või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Nõue on sellisel juhul

täitedokumendis tuvastatud ning sellise nõude üle saab täitemenetluses sisuliselt vaielda vaid

erandjuhtudel TMS § 221 järgi esitatud hagiavalduse alusel. Piiratud tingimustel on siiski

võimalik kohaldada TsÜS § 167 lg-t 1 ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja

peatumisele. Nimelt on TsÜS § 167 lg 1 alusel aegumistähtaja peatumise eeldus see, et peatatud

on ka täitemenetlus, seda nõude sundtäitmise asjaolude (nt nõude vähendamine) üle peetavate

läbirääkimiste ajaks. Riigikohus leidis, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja

peatumiseks on vajalik kas sissenõudja avaldus täitemenetluse peatamise kohta läbirääkimiste

ajaks, mille alusel on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse peatama (TMS § 46 lg 1 p 1), või

sissenõudja avaldus täitetoimingute edasilükkamise kohta (TMS § 44) läbirääkimiste ajaks

(RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p-d 12.2 ja 12.3). TsÜS § 162 kohaselt peatub aegumine

ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda

kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täitmiseks täiendav tähtaeg. Riigikohus on

leidnud, et täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral tuleb selle kehtivuse ajal

täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastada

arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest (samas,

p 12.4).

13.2. Maakohus leidis, et maksegraafiku sõlmimisega aegumine ei peatunud, kuivõrd puuduvad

andmed ja tõendid selle kohta, et täitemenetlus oleks selleks ajaks peatunud või täitur oleks

hoidunud muudest täitetoimingutest ning samuti selle kohta, et võlgnik oleks maksegraafiku

alusel üldse midagi maksnud. Maakohus on toonud asjakohaselt esile, et asjas esitatud

2-22-9760

kirjavahetusest nähtuvalt ei ole võlgnik maksegraafikus kajastatud summade tasumisega

nõustunud, kuna see oleks käinud talle üle jõu (dtl 43). Samuti märkis maakohus õigesti, et

kohtutäituri 09.08.2013 otsusest nähtub, et alles peale esimese osamakse laekumist

vabastatakse võlgniku pangakontod ja töötasu aresti alt, kuid tsiviilasja materjalidest on

arusaadav, et võlgnik ei teinud makseid maksegraafiku alusel ning täitemenetlust seega ei

peatatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik nõustuda sissenõudjate seisukohaga, et

pelgalt maksegraafiku kohta kohtutäituri poolt poolte nõusolekul otsuse tegemisest saab

järeldada, et selle tagajärjel on täitetoimingutest hoidutud ja aegumine on selleks ajaks

peatunud. Kuna maakohus tuvastas, et võlgniku pangakontode ja töötasu arestimise eelduseks

oli kohtutäituri otsuse kohaselt esimese osamakse laekumine, kuid sellise osamakse tegemise

kohta ei ole asjaolusid ega tõendeid esitatud, ei saa vastavalt eelviidatud Riigikohtu lahendile

asuda seisukohale, et aegumine oleks läbirääkimiste või täiendava tähtaja andmise tõttu

peatunud. Täitemenetluse peatumist või täitetoimingutest hoidumist ei saa järeldada

sissenõudjate väitest, et avaldaja kinnistu võõrandati aastaid hiljem peale maksegraafiku

tegemist, mida tõendab väljavõte Ametlikes Teadaannetes avaldaja kinnisvara müümise kohta

(dtl 95). Sissenõudjad ei ole toonud esile, et nad oleksid vahepealsel perioodil esitanud avalduse

täitemenetluse peatamise kohta läbirääkimiste ajaks (TMS § 46 lg 1 p 1) või avalduse

täitetoimingute edasilükkamise kohta (TMS § 44). Seetõttu on maakohus õigesti leidnud, et

täitemenetlus ei peatunud maksegraafiku koostamise tõttu.

14. Sissenõudjad leiavad määruskaebuses lisaks endiselt, et aegumine katkes, kui võlgnik

täitemenetluses nõuet tunnustas. Maakohus leidis, et kuigi võlgnik on 03.06.2013 e-kirjas

märkinud, et ta tunnistab nõuet, samuti 17.07.2014 e-kirjas nõustunud kohtutäituri otsuse

projektiga nõude ositi täitmise kohta, ei saa tulenevalt TsÜS § 158 lg-st 3 lugeda, et aegumine

on katkenud. Kuna maakohus ei ole pikemalt põhjendanud, miks ei saa praegusel juhul nõude

tunnustamisega lugeda aegumist katkenuks, täiendab ringkonnakohus selles osas vaidlustatud

määruse põhjendusi.

14.1. Aegumise katkemist seoses nõude tunnustamisega reguleerib TsÜS § 158, mille lg 1

kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama

sätte lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises

tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Alates 01.04.2021 on sätet

täiendatud ka lg-ga 3, mille kohaselt aegumist ei loeta katkenuks täitemenetluses sissenõudjale

võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo

tegemisega. Riigikohus on leidnud, et TsÜS 10. peatüki (aegumine) 5. jaos (§ 158 jj) on lisaks

nõude aegumistähtaja peatumisele (ja katkemisele) reguleeritud ka täitedokumendist tuleneva

nõude täitmise aegumistähtaja peatumise (ja katkemise) aluseid, kuid konkreetsete normide

puhul tuled siiski hinnata, kas neis reguleeritakse ka täitedokumendist tuleneva nõude

aegumistähtaja peatumist või katkemist (vt RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.1).

14.2. Ringkonnakohus nõustub õiguskirjanduses väljendatud seisukohaga, et nõude

tunnustamist täitemenetluses ei loeta aegumise katkemise aluseks nagu muude nõuete puhul,

kuna täitedokumendiga on nõue juba niikuinii täitemenetluse jaoks formaalselt tunnustatud (vt

TsÜS komm (2023), § 158, p 3.3). Kuivõrd jõustunud kohtulahend on pooltele kohustuslik

(TsMS § 457 lg 1 ja § 463 lg 2), ei ole võlgnikul vaja kohtulahendist tulenevat nõuet enam

hiljem tunnustada ning selle (mitte)tegemine ei mõjuta jõustunud kohtulahendi õigusjõudu ja

kohustust seda täita. Lisaks võiks see, kui kohaldada TsÜS § 158 lg-tes 1 ja 2 sätestatut ka

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumisele, tuua kaasa nõude täitmise aegumise

ebamõistlikult pikaks venimise. Seda, et õiguslik olukord 01.04.2021 TsÜS § 158 lg 3

lisamisega sisuliselt ei muutunud, kinnitab ka täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste

muutmise seaduse 315 SE eelnõu seletuskiri, mille kohaselt ei olnud tegemist kehtiva

2-22-9760

regulatsiooni muutmisega, vaid sätte täpsustamisega selguse huvides (lk 12). Seejuures hõlmab

„muu tegu“ TsMS § 158 lg 3 tähenduses ringkonnakohtu hinnangul ka seda, kui võlgnik

täitemenetluses nõude täitmise ajatamise üle peetavate läbirääkimiste käigus tunnistab

sundtäidetava nõude olemasolu. Järelikult ei saanud täiteasjas täidetava nõude täitmise

aegumine katkeda seoses nõude väidetava tunnustamisega.

15. Viimaks tõid sissenõudjad määruskaebuses esile, et avaldaja pöördus kohtusse enne nõude

täitmise aegumist. Ringkonnakohus nõustub iseenesest sissenõudjatega, et kuivõrd avaldaja

esitas avalduse 04.07.2022 ja maakohtu tuvastatu kohaselt said nõuded aeguda kõige varem

27.08.2022, esitas avaldaja avalduse ennatlikult. Samas on aegumistähtaeg saabunud menetluse

ajal, mistõttu ei ole alust jätta avaldus läbi vaatamata. Kuna aegumistähtaeg saabus 27.08.2022,

tuli maakohtul avaldus rahuldada. Sissenõudjad ei ole toonud esile muid väiteid ega asjaolusid,

mille alusel võiks leida, et nõude täitmine ei aegunud 27.08.2022. Kuivõrd maakohus võttis

avalduse menetlusse alles 12.09.2022, kui nõude täitmine oli juba aegunud, said sissenõudjad

sellega arvestada ning oleks saanud vastuväidete puudumisel avalduse rahuldamisega nõustuda.

Sissenõudjad esitasid aga lisaks sellele väitele, et avaldus oli esitatud ennetähtaegselt, väited ka

selle kohta, et aegumine oli peatunud ja/või katkenud, mistõttu ei olnud nende hinnangul nõuete

täimine aegunud. Seetõttu ei mõjutanud asjaolu, et avaldus oli esitatud varem, sisuliselt asja

lahendust, kuivõrd sissenõudjad oleksid esitanud aegumise peatumise ja/või katkemise

vastuväited ka juhul, kui avaldaja oleks kohtusse pöördunud 28.08.2022.

16. Kuna maakohtu määrus jääb lõppjärelduses muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole

alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust.

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta

TsMS § 171 lg 1 järgi solidaarselt sissenõudjate kanda.

18. Avaldaja ei esitanud tähtajaks menetluskulude nimekirja, mistõttu märgib ringkonnakohus,

et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

19. TsMS § 696 lg 3 ja TMS § 2231 lg 4 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse

peale. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)