2-22-148825/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-148825

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T. T. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2188 eurot 39 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Tarvo

Ilves

(e-post

tarvo.ilves@plusplus.ee)

Kostja:

T.

T. (isikukood

xxxxxxxxxx,

e-post

xxxxxxxxxx@xxxxxxxxx)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T. T. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista T. T. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 1920 eurot 73 senti (sealhulgas põhivõlg 1111 eurot 7 senti, intress 68 eurot 72 senti,

põhivõlalt 1111 eurolt 7 sendilt 6. märtsi 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

705 eurot 94 senti ja sissenõudmiskulu 35 eurot);

2.2. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 1111 eurolt 7 sendilt alates 7. märtsist 2023 kuni

põhivõlgnevuse 1111 euro 7 sendi tasumiseni määras 0,066% päevas.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus hagejale kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud T. T. kanda.

6. Mõista T. T. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 490 eurot.

7. Mõista T. T. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi T. T. (kostja) vastu

põhivõla, intressi, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS (Telia) ja kostja kliendilepingu, mille alusel sai

kostja hakata kasutama Telia teenuseid. Telia ja kostja sõlmisid 13. juunil 2019 Telia seadmete

kasutuslepingu nr 919214, mille kohaselt andis Telia kostjale üle lepingus toodud seadme, s.o

Digiboks Arris VIP5305, kostja võttis seadme vastu ning kohustus selle kasutamise eest

tasuma üüri vastavalt esitatud arvetele.

Telia ja kostja sõlmisid 14. augustil 2019 Telia järelmaksu müügilepingu nr 1459299, mille

alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o telefonikate KEY Premium Apple iPhone

6/6S/7/8`le maksumusega 14 eurot 90 senti, mobiiltelefon Apple iPhone 8 64 GB (hall)

maksumusega 629 eurot ning lepingutasus 19 eurot 90 senti. Lepingu allkirjastamisega

kinnitasid pooled, et Telia on järelmaksulepingu tingimustele vastava kauba kostjale üle

andnud ja kostja on selle vastu võtnud. Kostja kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksena

esimese maksega 20. septembril 2019 summas 28 eurot 8 senti ning viimase maksega 20.

augustil 2021 summas 32 eurot 86 senti vastavalt maksegraafikule. Lepingu põhitingimuste

kohaselt oli intressimäär 21,9% aastas. Krediidikulukuse määraks oli 28,17% aastas.

Telia ja kostja sõlmisid 14. augustil 2019 Telia seadmekindlustuse lepingu, mille kohaselt

Telia pakkus seadmekindlustuse teenust ning kostja kohustus tasuma seadme kindlustamise

eest vastavalt esitatud arvetele.

Telia ja kostja sõlmisid 10. detsembril 2019 Telia järelmaksu müügilepingu nr 1505271, milles

leppisid kokku ostetavas kaubas, s.o kõrvaklapid Samsung Galaxy Buds maksumusega 139

eurot 90 senti ning lepingutasus 9 eurot 90 senti. Lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled,

et Telia on järelmaksulepingu tingimustele vastava kauba kostjale üle andnud ja kostja on selle

vastu võtnud. Kostja kohustus tasuma seadme eest 12 osamaksena esimese maksega 20.

jaanuaril 2020 summas 11 eurot 41 senti ning viimase maksega 20. detsembril 2020 summas

12 eurot 17 senti vastavalt maksegraafikule. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli intressimäär

21,9% aastas. Krediidikulukuse määraks oli 44,70% aastas.

Telia ja kostja sõlmisid 16. detsembril 2019 Telia seadmete kasutuslepingu nr 1024488, mille

kohaselt andis Telia kostjale üle lepingus toodud seadme, s.o Ruuter Inteno DG200A, kostja

võttis seadme vastu ning kohustus selle kasutamise eest tasuma üüri vastavalt esitatud arvetele.

Telia esitas kostjale arveid, kuid kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale

esitatud arveid seadmete osamaksu ja teenuste eest alates 20. juuni 2020 osamaksest. Kostjal

oli 20. septembri 2020 seisuga tasumata arvete summa 1179 eurot 79 senti.

Telia teavitas 10. augustil 2020 lepingu lõpetamisest, kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt

24. augustiks 2020 ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges tähtpäeva saabunuks 31.

augustil 2020.

Kasutustingimuste p 4.4 kohaselt loetakse, et Telia on kaotanud viivituse tõttu huvi seadme

tagastamise vastu, kui klient ei tagasta seadet või ei võimalda Telial seadet lepingu kohaselt

ära viia 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest. Sellisel juhul loobub Telia seadme tagastamise

nõudest ja nõuab kliendilt selle asemel lepingus toodud suuruses kahjuhüvitist lepingu

rikkumise eest ning Teliale tekitatud kahju hüvitamist osas, mida vastav kahjuhüvitis ei kata.

Seadmete kasutuslepingu nr 919214 tingimuste kohaselt on lepingu rikkumise kahjuhüvitis

seadme Digiboks Arris VIP5305 eest alates teisest aastast 74 eurot 25 senti. Kuna kostja ei

tagastanud Teliale kasutusse võetud seadet, siis esitas Telia kostjale 31. augustil 2020 arve,

mis sisaldas kahjuhüvitist summas 74 eurot 25 senti. Kostja ei ole arvet tasunud.

Telia loovutas 27. mail 2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja ei reageerinud talle edastatud

loovutusteatisele ning võlgnevust ei tasunud.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic

OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist

meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile: 10. juunil 2022 tasulise

meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 17. augustil 2022 tasulise meeldetuletuskirja

maksumusega 5 eurot ja 21. novembril 2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot.

Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmisel kulusid ja juhindudes võlaõigusseaduse

§ 113² lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35

eurot.

Eeltoodu alusel nõuab hageja kostjalt põhivõla tasumist summas 1111 eurot 7 senti, intressi

summas 68 eurot 72 senti ja sissenõudmiskulusid summas 35 eurot.

Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. Järelmaksulepingu p 3 kohaselt on viivis

kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras ehk 0,066% päevas. Hagiavalduse esitamise

seisuga, s.o 6. märtsi 2023 seisuga, on sissenõutavaks muutunud viivise summa 705 eurot 94

senti. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,066% päevas.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 26. juunil 2023 KÄPO

kaudu. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud

tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib kohus

hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja

esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskuludena on

hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 67 eurot 12 senti ja

hagiavalduse esitamisel 282 eurot 88 senti, kokku 350 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja

2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Hageja on kandnud ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu

20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud

ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega

(töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

Hagejale osutati õigusabi 3 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Hageja

esitas nõude sideteenuse lepingust tuleneva põhivõla, võla sissenõudmiskulu ja viivise

saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt

on hageja esitanud sarnaseid hagisid sadu. Hageja lepingulise esindaja osalus menetluses on

sisuliselt piirdunud hagiavalduse kohtusse esitamisega. Seetõttu ei pea kohus ajakulu 3 tundi

ja 30 minutit täies mahus põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu

trafaretse hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 1 tund. Hageja lepingulise

esindaja tunnitasu on kooskõlas turuhinnaga. Hageja esindajakulu on seega vajalik ja

põhjendatud 1 tunni, s.o 120 euro ulatuses (käibemaksuga).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 490 (350 + 20 + 120) euro

ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 490 eurot kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik