2-22-6174/41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-6174

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL.

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-6174

Tsiviilasi

T.S ja L. M.W hagi B.P vastu kohtustuse täitmisena

saadu tagastamiseks

Tsiviilasja hind

40 896,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I T.S (isikukood XXX)

Hageja II L. M.W (isikukood XXX)

Hageja I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene

Hallemaa

Kostja B.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Mihkel Gaver

Viimase kohtuistungi toimumise

aeg

24. oktoober 2023, edasine menetlus kirjalikus menetluses

RESOL.

1. Jätta rahuldamata B.P 6. novembril 2023 esitatud vastuväide kohtu tegevuse kohta

ja taotlus menetluse uuendamiseks.

2. Jätta rahuldamata B.P 6. novembril 2023 esitatud taotlus 24. oktoobri 2023

kohtuistungi protokolli parandamiseks.

3. Jätta hagi läbi vaatamata osas, milles T.S ja L. M.W paluvad B.P-lt välja mõista

põhivõla 5000 eurot.

4. Rahuldada hagi osaliselt.

5. Välja mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. M.W kasuks põhivõlg 30 900 eurot.

6. Välja mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. M.W kasuks viivis põhivõlalt alates

hagiavalduse esitamisest 26. aprillil 2022 kuni põhivõla (30 900 eurot) täieliku

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Jätta menetluskulud 18,30% ulatuses T.S ja L. M.W kanda ning 81,60% ulatuses

B.P kanda.

8. Määrata T.S ja L. M.W menetluskulude rahaliseks suuruseks 7350 eurot. L. B.P-lt

T.S ja L. Tartu kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 5997,60 eurot.

9. Määrata B.P menetluskulude rahaliseks suuruseks 5040 eurot. L. T.S-ilt ja L.

M.W-lt B.P kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 922,32 eurot.

10. Teha menetluskulude osas tasaarvestus ja mõista välja B.P-lt solidaarselt T.S ja L.

M.W kasuks 5075,28 eurot (5997,60 eurot - 922,32 eurot).

11. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb B.P-l tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

12. Kohustada B.P tasuma kohtuotsusest tulenevad kohustused T.S arveldusarvele

xxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-s Swedbank, märkides selgitusse „Tsiviilasi 2-22-6174“.

13. Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Hagejate nõue ja seisukohad

1. T.S (hageja I) ja L. M.W (hageja II, ühiselt hagejad) esitasid 26. aprillil 2022 Tartu

Maakohtule hagi B.P (kostja) vastu kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmiseks. Hagiavalduses

palusid hagejad mõista kostjatelt hagejate kasuks välja põhivõla 35 900 eurot, hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2124,49 eurot ja jooksva viivise seadusjärgses

määras põhinõudelt kuni selle täieliku tasumiseni. 29. detsembril 2022 esitatud seisukohas

hagejad vähendasid põhinõuet 5000 euro võrra (I kd tl 142-144). L. nõudena paluvad hagejad

mõista kostjalt hagejate kasuks välja põhivõla 30 900 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 2124,49 eurot ja jooksva viivise seadusjärgses määras

põhinõudelt kuni selle täieliku tasumiseni. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda

ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja hagejate menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxxxxxx advokaat A. S. N. ja hagejad 28. juunil 2019

kokkuleppe korteriomandi soetamiseks xxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxx/xxxxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx. Kokkulepe sõlmiti kinnisvara ostmiseks

kogusummaga 104 500 eurot. Kostja võttis kohustuse tegeleda edasise asjaajamisega, sh aidata

korraldada lepingute sõlmimist ja vahendada tehingute rahastamist. Hagejad kandsid perioodil 28.

juuni 2019 kuni 5. september 2019 kostjale 35 900 eurot edasikandmiseks nimetatud

korteriomandi soetamiseks ja kokkuleppe täitmiseks. A. S. N. vastas 18. oktoobril 2019 hagejate

nõudekirjale, et tema ei ole künnagi saanud summat 35 900 eurot, vaid on saanud üksnes hagejate

enda poolt tasutud 5000 eurot. A. S. N. 18. juunil 2021 edastatud kirja kohaselt kaotasid hagejad

nõudeõiguse tehingu vormistamiseks, kui tehingut ei vormistata hiljemalt 30. juulil 2021.

Nimetatud kuupäevaks jäi tehing sõlmimata, kuna tekkis vastuolu kostjalt edastatud

informatsiooni ja tehingu tegeliku maksumuse vahel ning juba tasutud summade vahendamises.

Kostja saatis hagejale I 6. veebruaril 2020 teate, mille kohaselt oleks korteri maksumus olnud 84

500 eurot, millest 34 500 eurot on makstud ja 50 000 eurot tuleb veel maksma. Tehingut

rahastama pidanud panga xxxxxxxxx 27. augustil 2021 saadetud kirja kohaselt oli lõplik korteri

hind tegelikkuses 90 000 eurot, millest pangale ei olnud kirja saatmise hetkeseisuga laekunud

mitte midagi. Tehingu ärajäämise tõttu ei ole kostjal enam kohustust temale kantud summasid

edastada ning hagejatel on seetõttu langenud ära ka ülekannete tegemise kohustus kostjale.

Hagejad leidsid, et kostja on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel kohustatud tagastama

hagejale kohustuse täitmisena saadud 35 900 eurot. Hagejatel oli tehingu tegemise võimalus kuni

30. juulini 2021. Seega hagejatel tekkis nõudeõigus tehingu tegemiseks kantud summade

tagastamiseks 31. juulil 2021. Alates sellest ajast on kostja viivituses kohustuse täitmisena saadu

tagastamisega.

3. Hagejad ei nõustunud, et hagi tuleks Eesti kohtul kohtualluvuse puudumise tõttu jätta läbi

vaatamata. Hagejate ja kostja õigussuhe ei põhine hagejate ja xxxxxxx advokaadi vahel sõlmitud

lepingul, kus on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe. Kostja kohustusi lepingus ei reguleeritud,

vaid üksnes viidatakse kostja olemasolule ja kostja poolt tehingu vahendamisele.

Menetluse käigus hagejad nõustusid, et lepingust korteriomandi soetamiseks nähtuvalt on

tõendatud, et kostja on xxxxxxx advokaadi kontole eelnevalt tasunud 5000 eurot, mis loetakse

hagejate tehingu sissemakse täitmiseks. Hagejad vähendasid nimetatud 5000 euro võrra esitatud

nõuet. Hagejad jäid selle juurde, et neil on kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS

§ 1028 lg 1 alusel. Menetluse käigus nõustusid hagejad sellega, et poolte vahel oli sõlmitud

suuline maaklerileping. Sellisel juhul tuleb kostjal tagastada hagejal saadud 30 900 eurot VÕS §

658 lg 2 ja § 626 lg 1 alusel. Hagejad ei nõustunud, et kostja esitatud tõendid kinnitavad

hagejatelt saadud summade xxxxxxx advokaadile edasi kandmist. Hagejad vaidlesid nõuetele,

mida kostja soovis hagejate nõudega tasaarvestada. Kuna hagejad ei ole kostja vahendamise

tulemusena lepingut sõlminud ja tehingu tegemise võimalus on tänaseks kadunud, ei ole kostjal

VÕS § 664 lg 1 järgi õigust maakleritasule. Kostja ei ole professionaalne maakler. Seetõttu

leidsid hagejad, et isegi tasu küsimise õiguse korral ei oleks tasu olnud rohkem kui 1% tehingu

väärtusest ehk mitte rohkem kui 1045 eurot. Poolte vahel ei ole olnud kokkulepet võimalike

kulutuste hüvitamiseks. Seega ei ole kostjal VÕS § 667 järgi õigust nõuda maaklerilepingu

täitmisel tekkinud kulude hüvitamist. Hagejad leidsid ka, et ei ole tõendatud, et lennupiletite kulu

on tekkinud seoses hagejate asjaajamisega. Kostja käib seoses isiklike asjaajamistega tihti

xxxxxxxxx ning elab periooditi seal. Samuti ajas kostja xxxxxxxxx kolmandate isikute asju.

Kostja seisukohad

4. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata Eesti kohtul kohtualluvuse puudumise tõttu. Kui kohus

ei peaks eelnevat taotlust rahuldama, palub kostja jätta hagi kohustuse täitmisena saadu

tagasinõudmiseks rahuldamata. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et poolte vahel on

sõlmitud maaklerileping ja kosja on maaklerilepingut rikkunud, palub kostja tasaarvestada

hagejate nõude enda maakleritasu nõudega summas 5000 eurot ning maaklerina tekkinud

kulunõudega summas 2278,79 eurot. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda ning

mõista hagejatelt kostja kasuks välja kostja menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.

Kostja on seisukohal, et poolte vahelist õigussuhet reguleerib leping, mis on sõlmitud hagejate ja

xxxxxxx advokaadi A. S. N. vahel. Hagejad on teinud rahalisi makseid kostjale xxxxxxx

advokaadiga sõlmitud lepingu alusel ning soovivad tagasi saada lepingu alusel üleantut. Seega on

poolte vaheline õigusvaidlus seotud lepingulise kohustuse täitmise ja xxxxxxx advokaadiga

sõlmitud lepinguga. Nimetatud lepingus on kokku lepitud, et pooled alluvad xxxxxxx kohtute

jurisdiktsioonile kõigi lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seoses tekkida võivate vaidluste

lahendamisel. Seega asi ei allu Eesti kohtule.

Kostja leiab, et hagejad oleksid pidanud nõude kohustuse tagasitäitmiseks esitama oma

lepingupartneri, xxxxxxx advokaadi A. S. N. vastu. Kostja ja xxxxxxx advokaadi vahel on

omavaheline sisesuhe, mille raames võlgnes xxxxxxx advokaat A. S. N. kostjale rahasummad.

Kostja on seoses varasemate tehingutega xxxxxxx advokaadile kandnud üle rahasummad, kuid

hiljem langesid tehingud ära, mistõttu oli kostjale advokaadile raha kandnud ilma õigusliku

aluseta ning advokaadil tekkis kohustus saadu tagastada. Samal ajal tuli aga päevakorda hagejate

korteri ost, mistõttu leppisid kostja ja xxxxxxx advokaat kokku, et kostja poolt varem tasutud

summad tasaarvestatakse seoses hagejate korteri ostuga. L. kokku, et kostja ei kanna täiendavalt

raha juurde, vaid advokaat arvestab tema valduses oleva kostja raha hagejate korteri ostu katteks.

Kostja vara arvelt arvestati hagejate korteri ostu katteks kokku 14 000 eurot. 14 000 eurot on

summa, mida kostjal ei tulnud advokaadile üle kanda, kuivõrd advokaat arvestas selle tasutuks

raha arvel, mille kostja oli varasemalt advokaadile tasunud ning mille osas advokaadil oli

tekkinud tagasimakse kohustus. L. on kostja tasunud enese äriühingu kaudu advokaadile

ettemaksu advokaaditeenuse eest. Kuivõrd teenust ei saadud, loeti ka kõnesolev ettemaks summas

5500 eurot hagejate korteri ostu katteks. Seega oli advokaadile edastatud kotja poolt varasemalt

19 500 eurot, mis arvestati kokkuleppeliselt hagejate korteri ostu katteks. L. on kostja tasunud

advokaadile 5000 eurot enne korteri ostmist ning hiljem veel 5000 eurot kahes osas, st 3000 eurot

ja 2000 eurot. Kostja on advokaadile edasi kandnud ka 1400 eurot seoses advokaaditasu ja

hüpoteegi pikendamisega seotud kuluga. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna rahasummad

on edastatud xxxxxxx advokaadile A. S. N. .

Kostja leiab, et alusetu rikastumise nõude eeldused ei ole täidetud. Alusetu rikastumise sätete

kohaldamine eeldab, et hagejate poolsed ülekanded kostjale oleksid tehtud õigusliku aluseta.

Kuna sooritus on tehtud lepingu alusel, saab selle õiguslik alus puududa, kui leping on tühine, ja

ära langeda, kui leping on tühistatud. L. lõppemine ei võta lepingu kehtivuse ajal lepingu alusel

tehtud soorituselt õiguslikku alust ega anna põhjust kohaldada alusetu rikastumise sätteid. Isegi

kui xxxxxxx advokaadi sõnul on leping lõppenud tähtaja möödumisel, ei ole õiguslik alus

ülekannete tegemiseks ära langenud. Hagejad ei ole kordagi väitnud, et leping oleks tühine või

tühistatud. L. ei ole ka taganetud, mistõttu on välistatud ka tagasitäitmise võlasuhe VÕS § 189 lg

1 alusel. Seega hagejate ja xxxxxxx advokaadi vahel sõlmitud leping on kehtiv ja ülekanded

kostjale on tehtud õiguslikul alusel.

Kostja leiab, et hagejate ja kostja vaheline õigussuhe on reguleeritud lepinguga, mis on sõlmitud

hagejate ja xxxxxxx advokaadi A. S. N. vahel, mistõttu ei ole vajalik ega asjakohane hagejate ja

kostja vahelist õigussuhet käsitleda maaklerilepinguna. xxxxxxxxx advokaat A. S. N. on olnud

müüja esindaja rollis. Seetõttu on xxxxxxx advokaat olnud justkui maakleri rollis ning hagejatel

on juba maaklerileping A. S. N. . Kui kohus tuvastab hagejate ja kostja vahel maaklerilepingu

olemasolu, siis tuleb jätta hagi rahuldamata, kuna kostja ei ole rikkunud ühtegi maaklerilepingust

tulenevat kohustust. Maaklerilepingu puhul hagejad saaksid kostjalt viimasele makstu tagasi

nõuda lepingust taganemise korral. L. taganemise eelduseks on VÕS § 116 lg 1 järgi lepingust

tuleneva kohustuse oluline rikkumine. Käesoleval juhul lepingust taganetud ei ole. Samuti ei ole

hageja väitnud, et kostja oleks maaklerilepingut rikkunud. Kostja on enese lepingulisi kohustusi

täitnud korrektselt. Üheks põhjuseks, mis hagejad kinnisvaratehinguga lõpuni ei saanud minna,

oli asjaolu, et hagejad ei teinud kostjale volikirja, kui kostja seda küsis. Seega on hagejad ise

takistanud tehingu lõpuleviimist. Kui kohus leiab, et poolte vahel on olnud maaklerileping ja

kostja on maaklerilepingut rikkunud, siis leiab kostja, et tema tegevuse eest maaklerina tuleb

maksta 5000 eurot (ca 5% kinnisvaratehingu väärtusest, mis oli 104 500 eurot) ja hüvitada talle

maaklerilepingu täitmisel tekkinud lennupiletite kulu 2278,79 eurot.

Kostja vastuväide kohtu tegevuse kohta ja taotlus menetluse uuendamiseks, taotlus

protokolli parandamiseks

5. Kostja esitas 6. novembril 2023 vastuväite kohtu tegevuse kohta ja taotluse menetluse

uuendamiseks. Kostja esitas ka taotluse 24. oktoobri 2023 kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Kostja esitas vastuväite kohtu tegevuse kohta osas, millega kohus otsustas lõpetada tsiviilasjas

sisulise arutamise ilma kõigi tõendite uurimisega; millega lõpetati eelmenetlus selliselt, et uuritud

tõendite ring on ebaselge; millega ei antud kostjale võimalust tutvuda, esitada seisukohta ja vastu

tõendeid hageja poolt viimasel hetkel esitatud tõenditele; millega kohus jättis täielikult

käsitlemata kostja taotluse tunnistaja A. B.P ülekuulamiseks ja jättis tunnistaja üle kuulamata;

sundis kostjat osalema poole ärakuulamisel ilma võimaluseta selleks ette valmistuda. Eeltoodud

põhjendustel ei olnud võimalik sisulist arutamist lõpetada ja menetlus tuleb uuendada, et tagada

kostjale võimalus esitada vastuväiteid ja seisukohti ning vastutõendeid hageja poolt viimasel

hetkel esitatud tõenditele. Kostja peab vajalikuks, et kohus parandaks protokolli kohtuistungil

toimunud täpse ja arusaadava fikseerimise kaalutlustel. Kostja palub kostja vande all antud

seletust täiendada. Samuti palub kostja lisada protokolli pärast sisulise arutamise lõpetamist

kostja lepingulise esindaja öeldu.

Hageja palub jätta kostja taotlused rahuldamata. Kostja on menetluses korduvalt soovinud esitada

tõendeid ning nõudnud hagejalt hagi täpsustamist, et hagile vastu vaielda. Kostja eesmärk on

olnud menetluse takistamine ja venitamine, mitte asja sisuline lahendamine. Kostja soovib

esitada täiendavaid tõendeid, kuid ei ole välja toonud, milliseid tõendeid kostja täiendavalt esitada

soovib. Kostja esitas ise oma seisukoha ja tõendid hilinenult ja hagejad vastasid sellele esimesel

võimalusel. Tunnistaja ülekuulamisest loobus istungil kostja isiklikult. Kohtu poolt

menetlusosaliste vande all ülekuulamine on nähtav eelistungi protokollist see ei saanud tulla

kostjale ootamatusena. Kohtuistungi protokoll on piisavalt põhjalik ja ülevaatlik. Tegemist ei ole

protokolli parandamise, vaid selle muutmisega. Menetlusosaliste vande all antud põhisisu on

protokolli märgitud ja protokoll vastab nõuetele.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et kostja vastuväide kohtu tegevuse kohta ja taotlus menetluse uuendamiseks,

samuti taotlus 24. oktoobri 2023 kohtuistungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada

vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise,

eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus

määrusega. TsMS § 437 p 1 kohaselt võib kohus asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast

asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse

tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada.

Kohus leiab, et kostja on saanud oma tõendite esitamiseks aega juba kohtu kirjaliku vastuse

nõudega 4. mail 2022. Kohus nõustub hagejate arvamusega selle kohta, et hagejate 24. oktoobri

2023 istungi eelselt esitatud tõendid lähtusid kostja enda seisukohtadest ning hageja seisukohtade

puhul ei olnud tegemist uute asjaoludega. Kostja on taotlenud pärast hagi menetlusse võtmist

aega xxxxxxx advokaadiga kontakteerumiseks ja mille kohta pole tulemust kohtule esitatud,

tunnistaja ülekuulamise taotluse esitamisel on kostja esindaja ise lubanud tunnistaja kohtusse

kaasa võtta (taotlus 30.11.2022, tl 83). Edasi on kostja esindaja advokaat S. J. esindusõigus

lõppenud. Kohus eeldab, et uus esindaja, kellega kohus on 2023 korduvalt on aegu

kooskõlastanud, arvestab kostja kohtule antud vastuses antud lubadusega. Seetõttu ei saanud

kohtu poolt tunnistaja kutsumata jätmise asjaolu olla kostja esindajale üllatuseks, pidi ta ju ise

tunnistaja istungile kaasa võtma. Pole ka poolte vande all antud ütlustes ja kirjavahetuses juttu,

et tunnistaja, s.o kostja abikaasa pidanuks hagejate heaks midagi tegema või neile raha

tagastama. Vahepeal on kostja soovinud, et kohus kohustaks hagejat hagi täpsustama, tasuma

tagatist. Kohus osundab, et hageja tõenditest pole esitatud midagi uut ega üllatavat. TsMS §

200 lg 2 alusel ei luba kohus menetlusosalistel õigusi kuritarvitada. Õigus olla ära kuulatud on

olnud vastuväite esitajale tagatud. Neid asjaolusid arvestades oli põhjendatud eelmenetluse

lõpetamine 24.10.2024 võtta vastu mõlema poole tõendid ja anda tähtaeg pooltele

lõppseisukohtade esitamiseks, millega on tagatud kostja õigused menetlusdokumentidele

reageerimiseks ja vastamiseks.

Kohus leiab, et kohtuistungi protokoll vastab TsMS § 50 nõuetele. Kohus leiab, et kohtuistungi

protokoll ei ole stenogramm, kohus nõustub hagejaga, et protokoll on piisavalt põhjalik ja

ülevaatlik, sh kostja vande all antud ütluste põhisisu on protokollis piisava põhjalikkuse ja

täpsusega kajastatud.

7. Kohus ei nõustu kostjaga, et hagi tuleks Eesti kohtul kohtualluvuse puudumise tõttu jätta läbi

vaatamata. Kostja leiab, et kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt allub asi xxxxxxx kohtutele.

Kõnealune kohtualluvuse kokkulepe ei sisaldu poolte vahel sõlmitud lepingus. Pooled ei ole

omavahel kohtualluvuse kokkulepet sõlminud.

8. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt

poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse

kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1

alusel.

10. Pooled ei ole omavahel võõrad. Asjaoludest selgub, et pooled on tööalaselt tutvunud 15

aastat tagasi. Hageja on soovinud soetada korteriomandit xxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxx/

xxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx. Kostja on soovinud aidata seda

korraldada, et eestlaste diasporaad suurendada, jagades infot ja viia hagejad kokku tehingut

vahendava advokaadi A. S. N. vahendusel kinnisvara ostmiseks kogusummaga 104 500 eurot.

Kostja võttis kohustuse tegeleda edasise asjaajamisega, sh aidata korraldada lepingute sõlmimist

ja vahendada tehingute rahastamist. Maksekorraldustega on tõendatud hagejate raha ülekanded

kostjale perioodil 28. juuni 2019 kuni 5. september 2019 kogusummas 35 900 eurot (tl 9-14)

edasikandmiseks nimetatud korteriomandi soetamiseks ja kokkuleppe täitmiseks. L. on kirjas, et

tehing viiakse läbi B.P vahendusel (tl 7 pöördel). A. S. N. vastas 18. oktoobril 2019 hagejate

nõudekirjale, et tema ei ole kunagi saanud summat 35 900 eurot, vaid on saanud üksnes hagejate

enda poolt tasutud 5000 eurot. A. S. N. 18. juunil 2021 edastatud kirja kohaselt kaotasid hagejad

nõudeõiguse tehingu vormistamiseks, kui tehingut ei vormistata hiljemalt 30. juulil 2021.

Nimetatud kuupäevaks jäi kinnisvara tehing sõlmimata. Ja hagejad kaotasid ettemaksu 10 000

eurot, millest 5000 oli tasutud kostja vahendusel.

11. Kohus leiab, et kostja tegevusel esinevad lepingu sõlmimise vahendamise ehk

maaklerilepingu (VÕS § 658) tunnused. Hageja on vande all kinnitanud, et tehingu tingimustes

lepiti kokku advokaadiga ja kostja pidi saama tehingu õnnestumisel vaheraha. Ise ka ei mäleta

kui palju. Samas on vaheraha ehk tasu saamine võimalik eduka tegevuse tulemusena.

12. Asja materjalidest nähtub, et korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxx/xxxxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx valduse on hagejad saanud kostja käest ja korterit

ka enda vajaduste järgi kohandanud. Kommunaalteenuste tasumine käis kostja vahendusel.

Hageja vande all antud ütlustest nähtub, et kostja toimetas asjaajamist kohapeal ja saatis arved

hagejatele. Kostja on öelnud, et oma töö eest ta arveid hagejatele ei esitanud, elektrikutele ja

elektriarvete eest esitas. Kohus leiab, et hagejate ja kostja vahel oli kokkulepe ja selle

realiseerumine kinnisvara edukal soetamisel tähendanuks ka nn vahendustasu ehk maakleritasu

(VÕS § 664 lg 1). Pole ühtegi kuludokumenti, kus kostja esitaks ülevaate xxxxxxxxx hagejate

asjade ajamisega tekkinud kuludest. Kuludest hakkas kostja rääkima alles menetluses. Õigust

maakleritasule seega pole. Kohus leiab, et tehinguni pole jõutud ja kidakeelsed eestlased pole

teenuse tasus, mis hõlmas ca 2 aasta jooksul valduse otseseid kulusid, lepinguid elektri ja

veevarustuse tagamisel ja nende tasumise vahendamises kokku leppinud. On meilivahetus

elektrilõivu summale 250 ja tekst: „et mingi taat peab veel nõusoleku andma ja lõiv 250 eurot ja

vee teeme ühenduse öösel ja selle peaks paari päevaga ametlikuks saama, hullumaja“ (I kd

tl164). Kohtu siseveendumuse kohaselt ja TsMS § 233 alusel võib eeldada, et need summad

korteri haldamise vahendamisel on kostja ka hagejalt kätte saanud. L. tuleb kahest klassikalisest

põhimõttest, mille on välja öelnud kunagine Saksamaa rahareformi teostaja ja hilisem

liidukantsler L. Erhard: „Igaüks teenib täpselt niipalju, kui ta teenib, ja parem on mitte midagi

teha, kui kulusid esile kutsuda“. Kostja elab mõlemas riigis ja on väheusutav, lausa

ebaloogiline, et ta ca kahe aasta jooksul hagejate valdust tasuta on hooldanud. Kohus leiab, et

kõik, mis on ebaloogiline, ei saa olla seaduslik. Mingi „trikk“ on ka kostja soovis, et hagejad ei

teeks talle objekti nimega pangaülekandeid. Hageja on vande all kinnitanud, et on kõik kostja

poolt temale esitatud arved kinni maksnud. Kostja õigus maakleritasule on seega VÕS § 664 lg 2

järgi realiseerunud.

13. Hagejad pole 28. juuni 2019 lepingut teise poolega vaidlustanud. Hageja jaoks on leping

lõppenud eelpool refereeritud xxxxxxx korteri omanike advokaadi A. S. N. vastusega 18.

oktoobril 2019 hagejate nõudekirjale, millest selgub, et tema ei ole kunagi saanud summat 35

900 eurot, vaid on saanud üksnes hagejate enda poolt tasutud 5000 eurot. A. S. N. 18. juunil

2021 edastatud kirja kohaselt kaotasid hagejad nõudeõiguse tehingu vormistamiseks, kui tehingut

ei vormistata hiljemalt 30. juulil 2021. Kohus osundab, et kui kaks eestlast, üks soovib teist

aidata ja saab teatud vahendustegevuse edukaks elluviimiseks ülekannetega rahalisi

vahendeid ja pole suutnud tõendada endale saadud raha edasikandmist välja arvatud hagejate

5000 eurot ülekanne 6. novembril 2019 (II kd tl 58), vastutab ta VÕS § 626 lg1 saadu

väljaandmise eest.

14. Kohus osundab, et kostja ja xxxxxxx advokaadi vaheline sisesuhe, mis hõlmas mitmeid

erinevaid kavandatavaid kinnisvaratehinguid pikema ajaperioodi kestel ei puutu hagejatesse, kes

olid huvitatud konkreetse korteri ostust mille teostamiseks nad kandsid just kostjale üle 35 900

eurot. Hagejad ei ole osapooleks kostja ja xxxxxxx advokaadi vahelises sisesuhtes. xxxxxxxxx

advokaat A. S. N. on olnud kostja enda lepingupartneriks erinevate tehingute tegemisel

erinevates xxxxxxxxx linnades hotelli ja korteri ostmisel xxxxxxx, korteri ostmisel xxxxxxx (tl

91) ja kohtu hinnangul oli ettevõtlikul kostjal advokaat A. S. N. juures nn usalduskrediit ja

see tõendatud kostja end vande all antud ütlustega, millest selgub, et kostja on varemgi

vahendanud kinnisvara läbi xxxxxxxxx advokaadi erinevates xxxxxxx linnades ja seetõttu oli

tal advokaadi deposiidis raha. Ülekanded on kostja poolt tehtud 10. juuli ja 24 juuli 2018

summas 5500 eurot ja aasta enne hagejate korteri soovi (tl 86-87).

15. Hagejad soovivad oma raha tagasi saada kostjalt kui käsundi saajalt. 14. novembril 2022

toimunud eelistungil möönis kostja vastusena kohtu küsimusele kostjapoolse kompromissi kohta,

et ta sooviks advokaadi käest rahad tagasi küsida, selgitades et 10 000 eurost kui

mittetagastatavast deposiidist jäädakse ilma, kuid 25 000 eurot on kostja kohustus saada see raha

kätte (eelistungi protokoll, lk 4).

16. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta oleks käsundi täitmiseks kasutanud hagejatelt

saadud 35 900 eurost 30 900 eurot, mis sellest tulenevalt kuulub VÕS § 626 lg 1 alusel hagejatele

tagastamisele. Hagejad on oma subjektiivset õigust realiseerides hagi eset vähendanud 5000

euro võrra. Kohus loeb, et hagejad on selles ulatuses hagi tagasi võtnud. Kohus jätab hagi 5000

euro nõudes läbi vaatamata.

17. Hagejad vähendasid menetluse käigus põhinõuet, kuid viivisenõude puhul jäid esialgse

hagiavalduses märgitud summa 2124,49 eurot juurde. Arvestades põhinõude vähendamist, oleks

hageja pidanud korrigeerima ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

nõuet. Igal juhul ei pea kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõuet põhjendatuks.

VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt oli hagejatel tehingu tegemise

võimalus kuni 30. juulini 2021, millest tulenevalt hagejatel tekkis õigus nõuda kostjalt tehingu

tegemiseks kantud summad tagasi, st kohustus muutus sissenõutavaks alates 31. juulist 2021.

Kohtu hinnangul on oluline, kas ja millal hagejad oma nõudest kostjale teatasid. Hagejad ei ole

seda esile toonud. Kohus leiab, et VÕS § 113 lg 2 kohaselt on põhjendatud viivist arvestada alates

hagiavalduse esitamisest, kuna tegemist on olukorraga, kus rahalise kohustuse täitmise aeg ei

olnud kindlaks määratud. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja viivise põhivõlalt

seadusjärgses määras, st VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse

esitamisest kuni kohase täitmiseni.

18. Hagejate taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma kohtuotsusest tulenevad kohustused hageja I

arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-s Swedbank, märkides selgitusse „Tsiviilasi 2-22-

6174“.

Menetluskulud

19. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-st 2, arvestades et hageja oma nõuet

kostja vastuväidet arvestades vähendas, ja TsMS § 163 lg-st 1, arvestades hageja ülejäänud nõude

osalist rahuldamist.

Rahuldatud hagi hind on 33 372 eurot (põhinõue 30 900 eurot + ühe aasta eest arvutatud viivis

2472 eurot). Võrrelduna algselt esitatud hagi hinnaga (40 896,49 eurot), kohus rahuldas hagi

81,60% ulatuses. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud hagejate kanda 18,30% ulatuses

ja kostja kanda 81,60% ulatuses.

20. Hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ajamahuga 46,75 tundi ja tunnitasuga 140

eurot + käibemaks , millele lisandub hagilt ja hagi tagamisel tasutud riigilõivud 1470 eurot, s.o

kokku summas 9324 eurot (kd II tl 7-9). Kostja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist

ajamahuga 67 tundi ja 6 minutit ja tunnitasuga 140 eurot + käibemaks, summas 11 160,77

eurot (II kd tl 11-12). Kohus leiab, et riigilõivud 1470 eurot on põhjendatud menetluskulud. L.

esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Poolte

lepinguliste esindajate tunnitasu määrad (koos käibemaksuga 168 eurot tunnis) on õigusteenuse

keskmist hinda arvestades põhjendatud. Arvestades asja keerukust ja mahtu, on poolte

lepinguliste esindajate ajakulud kohtu hinnangul ülemäärased. Kohus vähendab hageja

lepingulise esindaja ajakulu 35 tunnile ja kostja lepingulise esindaja ajakulu 30 tunnile. Kohus

määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 7350 eurot (35 tundi x 168 eurot tunnis +

1470 eurot). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleks sellest kostjalt hageja kasuks välja mõista

5997,60 eurot (81,60% 7350 eurost). Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks

5040 eurot (30 tundi x 168 eurot tunnis). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleks sellest

hagejalt kostja kasuks välja mõista 922,32 eurot (18,30% 5040 eurost). Kuna pooltel on

vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja

mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5075,28 eurot (5997,60

eurot - 922,32 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hagejate taotlusel, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

1. Rahuldada B.P apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2024. a otsus osas, milles maakohus rahuldas

T.S ja L. M.W põhivõla nõude B.P vastu summas, mis ületab 24 500 eurot ja viivist

sellelt summalt, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Jätta maakohtu otsus muus osas muutmata.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada T.S ja L. M.W hagi B.P vastu

osaliselt.

Mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. M.W kasuks välja põhivõlg 24 500 eurot, 16.

detsembri 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3979 eurot 40 senti ning viivis

põhinõudelt 24 500 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.

detsembrist 2024 kuni nõude täitmiseni.

Jätta menetluskulud maakohtus 21% ulatuses solidaarselt T.S ja L. M.W ja 79%

ulatuses B.P kanda.

4. L. kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Jätta rahuldamata B.P 6. novembril 2023 esitatud vastuväide kohtu tegevuse kohta

ja taotlus menetluse uuendamiseks.

4.2 Jätta rahuldamata B.P 6. novembril 2023 esitatud taotlus 24. oktoobri 2023

kohtuistungi protokolli parandamiseks.

4.3. Jätta hagi läbi vaatamata osas, milles T.S ja L. M.W paluvad B.P-lt välja mõista

põhivõla 5000 eurot.

4.4. Rahuldada T.S ja L. M.W hagi osaliselt.

4.5. Välja mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. M.W kasuks põhivõlg 24 500 eurot.

4.6. Välja mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. M.W kasuks 16. detsembri 2024. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 3979 eurot 40 senti ning viivis põhinõudelt 24 500 eurolt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17. detsembrist 2024 kuni

põhinõude täitmiseni.

4.7. Jätta menetluskulud maakohtus 21% ulatuses solidaarselt T.S ja L. M.W ja 79%

ulatuses B.P kanda.

4.8. Määrata T.S ja L. M.W menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 7350

eurot (koos käibemaksuga).

4.9. Määrata B.P menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 5040 eurot (koos

käibemaksuga).

4.10. Mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. Tartu kasuks välja menetluskulud maakohtus

5806 eurot 50 senti (koos käibemaksuga).

4.11. Mõista T.S-ilt ja L. M.W-lt solidaarselt B.P kasuks välja menetluskulud

maakohtus 1058 eurot 40 senti (koos käibemaksuga).

5. Jätta rahuldamata B.P taotlus kõrvaldada tsiviilasja toimikust T.S ja L. M.W 23.

oktoobri 2023 menetlusdokument ja selle lisad.

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 21% ulatuses solidaarselt T.S ja L. M.W ja

79% ulatuses B.P kanda.

7. Määrata T.S ja L. M.W menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 2287

eurot 50 senti (koos käibemaksuga).

8. Määrata B.P menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 3791 eurot 20

senti (koos käibemaksuga).

9. Mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. T kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus

1807 eurot 13 senti (koos käibemaksuga).

10. Mõista T.S-ilt ja L. M.W-lt solidaarselt B.P kasuks välja menetluskulud

ringkonnakohtus 796 eurot 15 senti (koos käibemaksuga).

11. Tasaarvestada T.S ja L. M.W ning B.P vastastikused menetluskulude nõuded maa-

ja ringkonnakohtus (käesoleva otsuse resolutsiooni p-d 4.10, 4.11, 9 ja 10) ning

tasaarvestuse tulemusena mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. M.W kasuks välja

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku 5759 eurot 8 senti (koos käibemaksuga).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

R I I G I K O H U S

RESOL. 1. Keelduda kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu. 2.

Jätta kassatsiooniastme menetluskulud kassaatori kanda. 3. Kassatsiooniastme menetluskulusid

välja ei mõisteta. 4. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 694 lg 2).