2-21-12538/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

12.01.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-12538

Tsiviilasi

X hagi Y OÜ vastu töövaidluses

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 28.11.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

5198,90 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant, töötaja): X (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erki Casar

Kostja (vastustaja, tööandja): Y OÜ (registrikood

XXXXXXXX), seaduslik esindaja juhatuse liige Q

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta hageja apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. TsMS § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Harju Maakohtu 28.11.2023 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Jätta rahuldamata hageja taotlus kaebuse lisa toimikusse võtmiseks.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale (v.a resolutsiooni p 1) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja, töötaja) esitas 20.04.2021 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Y OÜ (kostja,

tööandja) vastu, milles palus:

-

välja mõista kostjalt töötasu 1417,09 € (neto), aga TVK 05.07.2021 istungil loobus

hageja 2021. a veebruari töötasu nõudest summas 355,51 € (neto);

-

välja mõista kostjalt kasutamata jäänud puhkuse hüvitis 1969,52 € (neto);

-

lugeda poolte tööleping lõppenuks 29.03.2021 TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel;

-

välja mõista kostjalt TLS § 100 lg 4 järgne hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses

3182,10 € (neto).

2. TVK lahendas avalduse töövaidlusasjana nr 4-1/829/21 ja rahuldas selle osaliselt

19.07.2021 otsusega (TVK otsus) järgmiselt:

-

kostjalt mõisteti hageja kasuks välja töötasu 1061,58 € (neto, sh 01. – 31.12.2020 eest

300 €, 01. – 31.01.2021 eest 161,43 € ja 01. – 29.03.2021 eest 600,15 €);

-

tuvastati, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 29.03.2021 TLS § 91 lg 1 ja lg 2

p 2 alusel;

-

kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 3182,10 € (neto);

-

kostjalt mõisteti hageja kasuks välja puhkusehüvitis 955,22 € (neto).

3. Kostja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas 10.08.2021 Harju Maakohtule avalduse sama

töövaidluse hagimenetluse korras läbivaatamiseks.

4. Hageja esitas maakohtule 02.11.2021 esialgse ja 18.01.2022 lõpliku hagiavalduse, milles

palus rahuldada samad nõuded, mis rahuldati TVK otsusega. Hageja tõi mh esile järgmist:

-

pooled sõlmisid 12.02.2018 töölepingu nr 2019 JP, mille alusel hageja asus tööle

juuksuri ametikohale tähtajaga üks aasta. Pooled sõlmisid 12.02.2019 uue töölepingu

samuti üheks aastaks ja 01.03.2020 kolmanda tähtajalise töölepingu, mille kohaselt oli

hageja tööle asumise kuupäev 01.03.2020;

-

hageja sai 19.03.2021 Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) otsuse, millega tunnistati

kehtetuks talle antud tähtajaline elamisluba töötamiseks nr 1049809371/TE alates

01.04.2021. Otsusest selgus, et kostja teavitas 15.03.2021 PPA-d hagejaga töösuhte

lõpetamisest. Kostja taotluse alusel oli hagejale väljastatud elamisluba töötamiseks

VMS § 118 p 4 alusel kehtivusajaga 11.03.2020 – 11.03.2022;

-

kostja ei ole esitanud hagejale teadet töölepingu lõpetamise kohta. Hageja edastas

26.03.2021 kostjale teate, et lõpetab töölepingu erakorraliselt TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2

alusel tööandja rahaliste kohustuste täitmata jätmise ja tööga mittekindlustamise ning

valeandmete esitamise tõttu töölepingu lõpetamise kohta. Töölepingu lõpetamise

päevaks märkis hageja 29.03.2021. Kostja ei ole hagejale kindlustanud tööd alates

17.03.2021. Kostja on rikkunud ka töötasu maksmise kohustust;

-

hageja arvestab saamata jäänud töötasu netosummaks 1061,58 € ( = 300 + 161,43 +

600,15) ja tugineb sealjuures VMS § 178 lg-le 1. Viidatud sätte kohaselt on tööandja

kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne

Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga. Vastav summa oli

2021. a 1448 € (neto 1189,14 €) ja 2020. a 1407 € (neto 1162,08 €);

-

hageja ei nõustu kostja 31.03.2021 teates märgituga nagu oleks tähtajaline tööleping

kehtinud kuni 28.02.2021. Kostja edastas PPA-le hageja tööloa taotluse ajaks

11.03.2020 – 11.03.2022. Kostja tasus lõpparve 15.03.2021, aga lõpparve tasumise aeg

on töölepingu lõpetamise päev. Hageja täitis töökohustusi ka peale 01.03.2021. Neil

asjaoludel leiab hageja, et töösuhe muutus TLS § 10 lg 1, § 9 lg 1 ning § 80 lg-te 2 ja 3

alusel tähtajatuks.

3 (4)

5. Kostja vaidles hagile vastu, tema väited on mh järgmised:

-

kostja võttis omaks, et hageja töötas töölepingu alusel tema juures, aga tööleping lõppes

2021. a veebruariga. Hageja töötas edasi ja kostja personalitöötaja valmistas ette

järgmisi lepinguid. Kuna lepingudokumendid ei olnud valmis, ei saanud neid veel

allkirjastada;

-

hageja ei ilmunud tööle 12.03.2021 ja teavitas sõnumi teel töölt lahkumisest kostja

juhatuse liiget, kes palus selle kooskõlastada personalitöötajaga. Kogu sidepidamine

töötajatega käib tavaliselt mobiili või SMS-ide saatmise kaudu. Hageja teataski

12.03.2021 kell 10:46 personalijuhile, et lahkub töölt. Personalijuht võttis avalduse

vastu ja palus koostada kirjaliku lahkumisavalduse. Hageja ütles, et kirjeldas juba kõiki

asjaolusid juhatuse liikmele ja temal pole midagi lisada. Samal päeval kell 14:50 saatis

hageja SMS-i juhatuse liikmele, et ei saanud tööle tulla halva enesetunde tõttu ja on

haiguslehel. Perearsti sõnul palus hageja avada telefoni teel haiguslehe, kuid hiljem

palus selle kinni panna;

-

eeltoodud põhjustel lõppes poolte tööleping hageja soovil 12.03.2021, mille tõttu

kustutati hageja töötajate registrist ning maksti talle välja ka lõpparve 15.03.2021.

Hageja töölepingu ülesütlemise meetodist (lihtsalt sõnumi alusel päeva pealt) võib

järeldada, et hageja lähtus töösuhte lõpetamisel tähtajalisest töölepingust ja soovis

koheselt töölt lahkuda;

-

töötasu nõude osas tõi kostja esile, et 01.01.2021 leppisid pooled seoses Covid-19

olukorraga ja järsult halvenenud majanduskeskkonnaga kokku hageja töötasu 584 €

kuus (550,38 € neto). Kõik eelnevad töötasuga seotud kokkulepped tühistati. Uus

kokkulepe kehtis kolm kuud alates 01.01.2021, kuid kui eriolukord kestab kauem, siis

vaadatakse sõlmitud kokkulepe üle ja seda on võimalik muuta. Seega on 2021. a

jaanuaris ja märtsis väljamakstud töötasu õige, sest hageja ei töötanud kuni 29.03.2021.

Seetõttu on alusetu hageja poolne töölepingu ülesütlemine.

MAAKOHTU OTSUS

6. Maakohus jättis hagi 28.11.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Maakohus

põhjendas, et dokumentaalsetest tõenditest (töölepingu dokumendid) nähtuvalt oli hagejal

12.02.2019 – 12.02.2020 tähtajaline töösuhe kostjaga ja alates 01.03.2020 üheks aastaks

W OÜ-ga (alates 28.05.2021 uus ärinimi C OÜ), kes ei ole käesoleva asjas menetlusosaline.

Mõlema lepingu järgi töötas hageja XXX juuksurisalongiketis. Kuivõrd töölepingu väidetava

lõpetamise eel ei töötanud hageja kostja juures, siis ei saa ühtegi kostja vastu esitatud nõuet

rahuldada. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras

kindlaks, et kostjale hüvitatavad kulud puuduvad.

APELLATSIOONKAEBUS

7. Hageja esitas 27.12.2023 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada (v.a

osas, milles kostja menetluskulud jäid rahaliselt kindlaks määramata) ja uue otsusega hagi

rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja põhjendab, et maakohus

tuvastas üllatuslikult ja poolte väiteid eirates tema töösuhte muu isiku kui kostjaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse ja lahendab asja TsMS § 646 alusel

üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tühistatakse menetlusõiguse normi olulisel määral

rikkumise tõttu, mida ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses ja asi saadetakse

läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule (TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

4 (4)

9. Kaebuse keskne väide on põhjendatud. Maakohus rikkus TsMS § 5 lg 1, § 5 lg 2 ls 2 ja

§ 436 lg 4 ls 1, kui väljus poolte väidete piiridest. Viidatud sätete järgi lahendab kohus hagiasja,

lähtudes esmajoones poolte väidetest. Hageja väitis, et ta töötas kostja juures ja kostja vastuse

p 2.1 ls-s 2 on see väide sõnaselgelt omaks võetud. Samuti avaldas kostja veel ka 08.02.2023

istungil, et hageja töötas tema juures kuni 12.03.2021 (istungiprotokollis ajamärk 00:28:05).

TsMS § 231 lg 2 ls 1 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks. Seega pidi maakohus lähtuma poolte väidetest nende töösuhte

kohta, mitte aga tuvastama tõendite põhjal hageja töösuhet mõne muu isikuga.

10. TsMS § 9 lg 3 näeb ette, et tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on

läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Käesoleval juhul ei lahendanud maakohus poolte vaidlust sisuliselt, vaid tuvastas formaalselt

asjaolu, millele pooled ei tuginenud. Ringkonnakohtu hinnangul on osaliselt täitmata ka

eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4¹). Eelkõige pole kohus pooltega arutanud

töösuhte tähtajatuks muutumise aluseid ja vähemalt algselt tähtajalise lepingu võimalikku mõju

hagetava hüvitise suurusele. Neil kaalutlustel ei saa ringkonnakohus ise vaidlust esimesena

sisuliselt lahendada. Maakohtu otsus tuleb tühistada tervikuna, mh ei saa sellest eraldi jõustuda

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osa (TsMS § 456 lg 4 ls 2). Asi saadetakse samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Kaebus rahuldatakse osaliselt, sest

ringkonnakohus ei tee ise hageja soovitud lahendit hagi rahuldamise kohta.

11. Hageja esitas koos kaebusega ühe uue dokumentaalse tõendi, millega soovib täiendavalt

tõendada poolte töösuhet. Lähtudes eespool p-s 9 märgitust, jätab ringkonnakohus taotluse

TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest poolte töösuhe pole vaidlusalune.

12. Maakohus tegi pooltele korduvalt ettepaneku lahendada vaidlus kokkuleppel. Maakohtu

selline tegevus on kooskõlas TsMS § 4 lg-ga 4 ja igati põhjendatud. Ka ringkonnakohtu

hinnangul on pooltel otstarbekas kaaluda kompromissi sõlmimist. Maakohtu ettepanek summa

2000 € osas on igati mõistlik ja hästi kooskõlas vaidluse asjaoludega. Pooled peaks võtma

arvesse, et menetluse jätkumisel suurendavad nende aja- ja menetluskulud sedavõrd, et vaidluse

sisulise tulemuseni jõudmine ei ole enam ökonoomne. Lihtsuse huvides saaks pooled kokku

leppida nii, et kostja hüvitab hagejale 2000 € menetluskulude katteks ja pooled avaldavad

vastastikku muude nõuete puudumise.

13. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)